Kas start-up’i tegemine on seksikas ja garanteerib rikkuse? Lugu Mopsify näitel

“Muidugi!” karjuvad praegu kõik, kes on hommikul oma pehme ja lumivalge kõhu (sest nad käisid viimati kontorist väljas värske õhu käes mitu aastat tagasi, et oma viimasedki asjad kodust kontorisse kolida) tasuta pudrust ja imelikult lõhnavatest eksootilistest puuviljadest täis on söönud ja kes seda lugu Transferwise/Monese/Pipedrive/Veriffi kontoris beanbägi otsas oma Mäkkidest loevad. Päris founderid mu blogi nagunii ei loe, sest neil on kiire, nad jooksevad ühelt all-hands meetingult järgmisele one-on-one meetingule, nad veedavad rohkem aega VC-dega kui WC-des, sest scalingu nimel on vaja ignoreerida isegi oma bioloogilisi vajadusi. Kui pool tundi per öö und saab, siis on täitsa okeika, ütleb startapi faunder, endal silmad peas punased nagu tõupuhtal albiinorotil.

Kuigi iduettevõtluse maailm paistab kõrvalttvaatajale parim asi pärast viilutatud saia ja Gustav Ernesaksa ning glamuuri pealt idumaailmas raha kokku ei hoita, siis kas tasub kõigil oma stabiilne (aga võibolla natuke stagnaaegne) tööandja kuu peale saata ja vanematelt laenatud rahaga, mis läks kapuutsiga pusa tegemise alla, tech-konverentsile asutaja nägu tegema minna?

Vaatame seda korra siiski ka raha poolelt.

Erinevat uuringute kohaselt on iduettevõtte asutajal keskmiselt 11-15% osalust tema enda start-upist. See ei ole väga suur protsent, sest kes veel ei tea, siis protsente saab kokku olla ainult 100. Põhjus on selles, et igasugu raha kaasamistega on asutajatelt osalust järjest käest ära võetud. See on üks tahk, mille peale ma hiljuti mõtlema hakkasin, kui ennast selle uue teemaga kurssi viima asusin. Mul oli vaja aru saada, mis kiiresti miljokaks tegeva ükssarviku juttu mu sõbrad pidevalt räägivad.

Tahate, räägin teile ka?

Üks väga jäme, aga asjast aimu andev näide võiks olla selline. Oletame, et meil on kaks firmabossi, Ruuben ja Nele. Ruubenil on tavaline vanakooli äri, mis tagab talle okei plekivoo, maksimaalselt 2a vana bemari ja paarismaja Tiskrepõõsakaselõhna elamurajoonis. Ruubenil oma ettevõttesse kõrilõikajalikku WC kapitali kaasata vaja ei ole ja tema firma on 100% tema oma.

Nele on aga fäänsi startapper, tal on elektritõukekas ja laktoositalumatus. Ja Nele “tõstab” raha oma firmasse nagu mingi kuradima inim-pekkaniska, sest “rakett vajab just praegu rämedalt kütust”! Mõlema firmal on näite arvutuste lihtsana hoidmise mõttes 10 milli aastakäive ja 30% iga-aastane kasv. Nele võttis esimesed 500 kilo investeerimisturult ja andis vastu 30% oma startapist. Tal on äpp Mopsify, mis lokaliseerib kasutajale lähima mopsikutsika asukoha, et kasutaja saaks koerakest patsutama minna ja sellega oma närve rahustada ning lumehelbekeste generatsiooni üldist õnnelikkuse indeksit tõsta.

Mopsify founder Nelezabeth Holmes

Järgmised 8 milli kaasas Nele äpp Mopsify juba tingimusel, et 40% ettevõttest läheb veetseedele. Ja kuna tal on ka 15% firmast option pool‘is (maakeeli võimalustebasseinis), siis jääbki talle endale kätte vaid 15 prossa. Ruuben oma firmasse raha tõstnud ei ole, sest tal on igav vanakooli konsuldi-bisness, aga Ruubeni naine on rahul, sest naisel on Perekooli foorumi profiilipildiks kõige uuem Emmaljunga mudel (mis neil päriselt ka maja ees on) ja garderoobis kolme eri värvi Didriksoni parka.

Nüüd tahavd Ruuben ja Nele exit‘i teha ja Balile joogahostelit tegema minna. Mõlema firma majanduslikud näitajad olid samad, mäletad? Ruubeni firma väärtuse määrab EBITA ja kasumlikkus jmt. Nele raketi müügihind on ilmselt vahemikus 30-80mln ja selle määrab tehnoloogia ainulaadsus, skaleeritavus jne.

RuubenNele
“Tõstetud” rahh0 eurtsi8,5 milli
Asutaja jagu100%15%
Aastakäive müügihetkel10 milli10 milli
Käibekordaja1,5x4x
Müügihind15 milli40 milli
Asutaja osaluse väärtus rahas100% ehk 15 milli15% ehk 6 milli

Kumb tundub ahvatlevam? Kas tasub kinnisilmi startappi asutama minna või teeb Ruuben ka midagi õigesti?

Jah, see näide on mega-mega lihtsustatud, et tuua maa peale neid minusuguseid, kes tahaks iga hinna eest kröösus-founderid olla ja siin pimedas Eestis porilompide vahel Silikon Vällit ja miljardiliste valuatsioonidega ükssarvikuid teha. Vaata ise numbreid ja näed, et niisama ning vaid raha pärast pole mõtet, kui ikka väga hea idee su sees ei istu. Palgatöö või tavaline nö traditsiooniline vanakooli bisnes võib mõnele mehele palju stabiilsem olla, kokkuvõttes sind startapi asutajast rikkamakski teha ning sa ei pruugi sattuda elus olukordadesse, kus pead oma naisele otsa vaatama ja hirmunult küsima, et miks on vaja titel mähet vahetada, kui eelmine alles pooltäis on.

Image result for sarvik
Keskmisele eestlasele tuttav mõiste: üks Sarvik

Mõtteainet jagub, eksole, ja ega ilma ise proovimata teada ei saagi, kas sinus on ükssarviku asutaja materjali.

Ma siin isegi ääri-veeri praegu jätan paar nädalat oma keskmise sõrme küüne lõikamata, et igapäeva töö võimalikult pika näpuga ja enneolematult filigraanselt kuu peale saata ja minna seda kõhetut poni taga ajama, kellel maisitõlvik otsaees on.

Vist.

Niiet, kuum suvi on seljataga, kõik mitte-startapperid on kindlasti pruunid ja puhanud. Nagu ütleb mu hea väljamaa sõber, siis suvi oli tema lemmik päev Eestis. Nüüd ootab ees kaamoslik sügis ja umbes kümme kuud ängi ja kannatusi – mida selle ajaga teha? Kelle aeg läheb ükssarviku alla ja kelle oma ühe Sarviku alla?

Misiganes su valik on, siis igaljuhul pane seda täiega ja never give up!

See kutt selles näites ei ole kahjuks mina, aga ma teeksin täpselt samamoodi – never give up, kui oled eesmärgi endale võtnud!
Jälgi
Teata mind
guest
14 Kommentaarid
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Viljar

Hah, ma vist ühes neist üles loetletud ükssarvedes olen 😀 Su jutt oli huvitav lugeda läbi sendi investori silmade. Jah, kogu moos vastab 100% tõele. Vanakooli businessis oled ise peremees ja exiti korral on kaks kopikat rohkem, startuppi tehes on need numbrilised näitajad väiksemad.
Aga… Igal vidinal on mitu tahku. Sina tõid ühe välja – ajada kiirelt suur klots kokku. Siin uninversumis on ka teistsorti inimesi kes teevad asju sellepärast, et neid saab teha ja see neile päriselt meeldib. Neid ei huvita kas päeva lõpuks on coop pangas 20 milli või 30 milli. Neid ajendab homne päev ja teod mida teha.
Mõnikord kui võrreldakse oma suguelundeid, autosid, rahakoti paksust tekib mul küsimus, et mille nimel sa üldse elad..

P.S. Kui sul on idee ja huvi oma saja teha ning igapäevane palgatöö erutust ei paku siis unusta see raha, vähemalt alguses. Elu on elamiseks. Kirega tehes tuleb lõpuks see soovitud 100% ehk 15 milli ka.

rahakratt

Täiesti nõus, ma proovin ka üliavatud silmadega olla ja kõiki tahke näha. Mul on endalgi sõpru ja investeeringuid startappides. Loodan, et ei tulnud väga ühepoolne jutt – point oligi mõtlema panna, et kas tasub joosta hype järgi või teha seda, mis päriselt meeldib (misiganes vormis see siis ka poleks). Ma oleksin pidanud selle vist bold’is kirjutama: “…et tuua maa peale neid minusuguseid, kes tahaks iga hinna eest kröösus-founderid olla ja siin pimedas Eestis porilompide vahel Silikon Vällit ja miljardiliste valuatsioonidega ükssarvikuid teha. Vaata ise numbreid ja näed, et niisama ning vaid raha pärast pole mõtet, kui ikka väga hea idee su sees ei istu.”

InvEstor Kohver

Ükssarviku tagaajamine tundub olema pigem tõesti nagu suure paksu raketi ehitus, et see kütust täis koguda ja siis galaktikapoole lendu lasta. Ehk siis pigem on väärtushinnang protsessil ja tulemusel. Vaatasin ka filmi ära ja mis Tõnu ja Õie lõpuks said, olid küll tühjad pihud aga väärtuslik kogemus, mis avas uksed uutele väljakutsetele, ning õpetas palju läbi vigade tegemise. Aga võiks ju ka teha mingi ükssarviku. Näiteks äpi,milles saad oma autot juhtida tagaistmel . Potensiaalset huvi oleks kindlasti, joobelembelistele sõitjatele eriti. Noh, idee on olemas…teed mulle võlksi äkki?
Astud pardale või jääd lennust maha? 😀

rahakratt

Räägitakse, et kui asja mõnuga võtta, siis järgneb papp igaljuhul. See blogi siin on ehe näide, aga ma ei ole veel välja mõelnud, kuidas seda siin miljardi tänava otsast sisse keerata.

Madis

Hea kainestav jutuke.

Mängin ka veidi numbritega. Eestis on umbes 115 000 OÜd ja ASi, kellest üle 2,5m kvaratlikäibega ehk ligikaudu 10m või kõrgema aastakäibega on umbes 1200 EMTA andmetel: https://www.emta.ee/et/tasutud-maksud Tõenäosus kasvatada vanakooli äri üle €10m väärt ettevõtteks ei tundu niisiis sugugi parem kui startupil. Neist suur enamus on tegutsenud üle 10 aasta ja vajanud ka olulist välist investeeringut. Puusalt pakkudes sellist ühe-mehe olematu rahastusega konsuldibisnjakki on ikka minimaalselt nende 1200 ettevõtte hulgas, suur osa on välisettevõtete tütred. Reaalseid lähteandmeid kasutades tundub, et Eestis on nii 1) tõenäolisem kui 2) ka oluliselt kiirem multimiljokaks saada ikkagi tänapäevaste ärimudelitega kui vanas majanduses. Oskuseid, kogemust, rasket tööd, püsivust ja õnne on vaja niikuinii mõlemal puhul.

rahakratt

See kuldne keskmine (mitte sõrm) ongi siin kuskil vahepeal. Hea, et on ka neid vanakooli peere, kelle ärisid noored vaatavad ja mõtlevad, et fkk this, ma küll sellist elu ei taha (vt. näiteks see paks kontoritool 1sarviku filmis jne). Ja sellist vana tankerit ei keera ka enam mootorpaadi väledusega ja nii need suured hulpima jäävadki.

Tiiu

Mina olen jummala häppi, et noor põlvkond samamoodi hullu paneb nagu 90ndate põlvkond omal ajal. Kui sa kell 19 kontorist ära läksid, siis vaatasid kõik imelikult:”Ja kuhu sa siis poolest lõunast lähed?” ? 8:30 kohale, 22-23 või hiljem koju ja väga lahe oli. Kes tegi, sel oli raha ja seda kulutati niinagu vanemad polnud iial näinud. Hommikusöök Olümpia restos kell neli pärastlõunal, valge frakiga austajad, helikopterite ostud jnejnejne.. aga ma kaldun kõrvale. Kui teed kirglikult seda, mis sulle tõeliselt meeldib, siis on raske rikkaks saamist vältida. Oht on oma perekond ja paarisuhe ära rikkuda, kui kogu tähelepanu on tööl ja rahal – siin on tasakaal tähtsam kui sellest räägitakse. Aga lõppude-lõpuks loeb ainult armastus.

rahakratt

Praegu ju enam ei minda üldse kuhugi. Magu saab kontoris head-paremat täis, mõnes kohas on saun, kindlasti leiab ka juba juuksuriga kontori jne. Laste tegemise asemel võetakse mopse ja pomeriane.

Präänik

Kui mahti on siis selgita palun, millest need käibekordajad selles näites tulid ja miks vanakooli bismeksis 1,5x ja start up 4x.

Ühtlasi kiidan esinemist Investor Toomase saates. Olin tööl kohati päris kõveras ja kuulasin 2x, sest osa huumorit ja tarkust jäi alguses registreerimata. Edu!

rahakratt

Neid numbreid võib oma suva järgi muuta ka, aga proovisin kasvu tõenäosust hinnata exiti ajal. Startupis on ikka potentsiaali rohkem, kui just Kert Kingo nüüd oma hullu pilguga mingit revolutsiooni korraldama ei kuku.
Kiitus vastu võetud!

FinanceFreedom.eu

Puht huvi pärast tahaks ühte sarvikut proovida küll hetkel.

rahakratt

Mhmh, ma ka iga reede puht huvi pärast käin erinevaid jooke baarides proovimas.

Aarne

Siiski oleks põhjust arvestada ka aja- ja riskitegureid.

On igati tunnustatav kui tavaäris omaniku omakapitali baasil üldse õnnestub üles ehitada 10 milli käibega äri (Ruuben). Igal juhul võtab see hulga aega. Ja selle vältel peab oskama olla nii tark, et olla veidi ees analoogsetest äridest ja suuta kulud hoida madalamad või vähemalt lähedasel tasemel. Samas on targa käitumise puhul äri vähem riskantne ja võibki kesta põlvest põlve. Ütleme, et Ruuben on edukas ja suutis 10 millise käibe üles ehitada 10 aastaga. Sellise tasaselt konkurentidega analoogse toote/teenusega sarnaselt kasvava ettevõtte väärtus võiks tõesti olla vaid 15 milli. Seega oleks ligikaudne aastatootlus Ruuben’ile on 1,5 milli.

Startup (Nele) on suunatud uue erilise toote/teenuse kiirele suuremahulisele turuletoomisele. Selleks on vaja kaasata parimad spetsid nii tootearendusse, kui turustusse (sh kapitali “tõstmisse)”. Mis omakorda nõuab kiirelt suuri vahendid, mida omanikul üldjuhul pole Siis müüakse investorile lootust. Investor omakorda nõuab investeeringu eest kõrget hinda. 10 milline käive tuleb saavutada kiirelt nt 2 aastaga (või riskiinvestor paneb paneb äri kinni). Ettevõtte exit väärtus võib tõesti olla 40 milli (kuna ostja loodab selle kiirelt tõsta 400 millini). Nele tulu 40 milli exitiga 3 milli.

On äri üks rusikareegleid: omakapital on kõige kallim ja seda tuleb kasutada vaid niipalju kui on hädavajalik võõrkapitali (laenud, osalused, faktooring, …) kaasamiseks. Vaid omaniku omakapitali baasil toimiv ettevõtlus pole miski uhkus. Kuid laseb öösel rahulikumalt magada.

Seega – pole head ega kehva äri – on vaid omaniku iseloomule ja ootustele ja oskustele baseeruv äri – kellele rahulik riskivabam kasv, kellele pärmil paisutatav “ameerika mäed. Ja hulk vahepealseid variante. Aga kõike variante korraga ei saa.

PS Startup maailmast mõningaseks arusaamiseks vt Chasing Unicorns

rahakratt

Väga hea jutt! Tänud, et siin pärleid sigade ette loobid.

14
0
Ära mõtle, kohe ütle!x
Scroll to Top