Rohkem pappi = rohkem sääste = kirjum seksuaalelu = rohkem õnne?

Väga tahaks juttu alustada nii, et “paljud küsivad minu blogis, mida teha, et rohkem raha saada”. Kahjuks küsivad seda vähesed. Okei, tegelikult küsis seda ainult üks inimene sel aastal. Ilmselt töötaks blogis küsimuste-vastuste voor paremini, kui vastaja oleks avalik (no nagu onu Vassiljev parteikanalis, et päris (…?) inimene ja päris nägu) ning küsija on anonüümne. Mul siin blogis on asjad vastupidi. Mina olen anonüümne ja küsijad pigem avalikud. Seega ma ei hakka oma blogi popimaks valetama, vaatan häbelikult oma loppis püksipõlvi ja tunnistan, et pean siin rohkem monoloogi. Fakt aga ei muutu sellest – paljudele tundub teoorias lihtsam teenistust tõsta, et selle läbi ka oma graafikutes säästukaart upitada. Ma ei ole 100% nõus, sest need kaks asja peavad koos töötama. Ma ei usu olukorda, kus keegi täna terve oma teenistuse lapikuks lööb ja ausalt ka säästaks kõik ülejäänu, kui vaid rohkem teeniks. Kui täna on probleem varasalve värava kinni hoidmisega, siis ei päästa ka suurem sissetulev papp päeva. Ma ise kaklen igakuiselt oma kulude kontrollimisega, sest praktikas on lihtsam ikkagi esialgu püsikulud miinimumi servale ajada ja ülejäävat investeerida. Ja siis kuskilt juurde vaadata. Ka see üllas kreedo, et “esmalt maksa endale”, reaalelus suurt s*ttagi abiks ei ole. Ma proovisin eelmisest palgast 1500 eur endale maksta aga kuu lõpus ei suutnud üürikogujale sirge näoga ära seletada, et ma siin kindlustan tulevikku ja noh, püüa mõista, mees, see kuu minupoolt üüri tulemas ei ole…

Plaan ei olnud täna tegelikult epistlit lugema hakata, vaid kirjutada mõni mõte ja kogemus palgaväliste rahade kojutoomiseks. Mõni mittekriminaalne mõte. Ei ole vaja trollipeatusesse joosta, et putkast toodud oranžide ühekordsete žilettidega oma näpujälgi maha nüsima hakata. Veel.

Üks omal nahal mitmeid kordi proovitud variant pangakontot nuumata on GoWorkaBit keskkond www.goworkabit.com. Pooled lugejad ilmselt lükkasid kompuutrikaane praegu kinni ja läksid rõdule plotskit tegema, et ennast putkasse minekuks koguda. Oota, mida-mida, oma päevatööle veel lisatööd teha? Kui tohib, siis küsin vastu: aga mida sa ootasid, muidu? Mingit laena-sõbralt-500-eur-ja-võta-250-eur-välja-ning-siis-ta-jääb-sulle-ja-sina-talle-250-eur-sisse-ja-siis-saab-tasaarveldada-ja-ongi-250-eur-teenitud skeemi? Kui selline asi läbi läheb, siis tee mind ka oma sõpradele tuttavaks. Loogiline, et ekstra saamiseks tuleb ekstra teha. Mulle õpetati seda deviisi juba põhikooli perekonnaõpetuses seksuaalkäitumise peatükis… Vahet pole, see mudel toimib ka muudes elu valdkondades: you get what you give.

GWAB on siiski rangelt oma aja müümise ehk lisatöö leidmise kanal. Sellesmõttes muidugi mitte ideaalne variant, et kasulikum oleks selle ajaga oma __________ (sisesta tegevusala) impeeriumi ehitada vaikselt. Aga kui mõtteid ei ole? Või ei ole vaim valmis või lihtsalt ei ole selline inimene, et tahaks äribossiks hakata? Siis päevatööle lisaks natuke veel oma aega kellelegi müüa ei olegi kõige halvem variant. Telekapult näpus diivanipadja sisse metaani lastes on su aeg ju paremini investeeritud…

Eelmisest aastast alates olen ma hunniku lisaotsi GWAB kaudu teinud. Igakuiselt on ka näha, et vahel mingid papid sisse tulevad sedamoodi. Kuu kokkuvõtetes on need muude sissetulekute all kõigile vaadatavad. Täpset sendipealt arvutust ma ei teinud aga julgen oma õlest pea pakule või lõkke kohale panna, et ühe lisapalga võtsin selliste teemadega eelmisel aastal kindlasti omale lisaks. Alternatiive tuleb otsida, kui igakuised palgaläbirääkimised tööl võssa jooksevad.

Kui päris objektiivselt rääkida, siis GWAB keskkonnas on sellist parajat jama ka a’la labidaga liiva tassimine esimeselt seitsmendale korrusele. Või kellegi jõhvikate ülelugemine -85 kraadises külmlaos. See ei ole muidugi vahendaja süü aga enamus pakkumised on sellised ja kvaliteetset (harivat? kontakte loovat? hästi makstud?) kraami on vähem. Enne hurraa-ga peale lendamist soovitan teha väikese arvutuskäigu. Mitu tundi on tööaeg, mis on neto tunnitasu ja asi, mis tihti unustatakse – kui kaua ja mis kuludega sa sellele “otsale” sõidad ning kas peaks vahepeal midagi sööma? Eeldusel, et sa ei söö neid jõhvikaid, mida on vaja üle lugeda. Need on hapud, muide.

Selliste lisatöö võimaluste puhul on oht, et niigi õbluke tunnitasu kohitsetakse veel napimaks esialgu nähtamatute kulude võrra. Õikalt TAK-i antiikse Volvoga tund aega Lasnagorskisse külmlattu logistada, 8 tundi tööd teha ja tund tagasi sõita kujuneb 10-tunniseks päevaks. Kui toidupaus ka sisse lükata, siis 8 tunni palga võid jagada 10 tunniga, miinus söögiraha. Ei ole parim diil. Sarnaseid otsi aga tipphooajal tehes võib julgelt üsna hea tunnipalga otsa komistada, sest siis on nõudluse-pakkumise suhe krattide kasuks – kuu lõpus vaatad, et konto täitub sama nobedalt nagu akendeta tuba peeruga.

GWAB on puhtalt üks variant lisade tekitamiseks. Ei ole maailma meeldivaim, tunnistan. Aga see on reaalselt töötav mudel ja sisenemisbarjäär ei ole ka kõrge ehk pakkumised on lihtsad ja tööd loogilised. Kui sulle makstakse päeval kuvari jõllitamise eest, siis vahel on isegi natuke nunnu midagi reaalset oma närbunud klaviatuurilihastega ära teha. Või kui sa suudad enamvähem aus enda vastu olla, siis tee oma tugevate ja nõrkade külgede list mõnel diivani- ja metaaniõhtul. Parem lase mõnel sõbral see enda kohta teha. Mõnel, kelle peal sa seda ülaltoodud 500 euro laenuskeemi veel kasutanud pole. On tõenäoline, et sealtki võib hakata mingi säde tärkama ja avastad mõne rea, mida suudad tugevalt teha ja millega väike kõrvalteenistus käima lükata. Pikas plaanis on oma tegevuse käivitamine kindlasti mõistlikum ja suurema arengupotentsiaaliga, GWAB võiks olla üsna viimane variant, kui kaela otsas kõlkuv nahast kapsas tõesti millegi parema peale ei tule.

Mõtle natuke. Äkki suudad andmebaase koguda? Tõlkida? Fotošoppi teha? Lapsi hoida? Testostjaks hakata? Kirjutada? Kõiki selliseid asju annab vabast ajast teha. Teine küsimus on nende oskuste müümine aga sõna hea asja kohta levib tavaliselt kiiresti. Vaata kasvõi fentanüüli populaarsust… Mina olen teinud asju tasutagi, et omale kirjatsura mainet tekitada ja uusi pika perspektiiviga teenimisvõimalusi leida. Rahakrati blogi on ka mingis mõttes tasuta promo, rahhi sisse ei pritsi aga kasulikke kontakte ja lisatöö lõhna on vahel ikka õhus olnud. Püüangi tasapisi GWAB asendada kirjutamisega ehk alternatiivse lisaraha allika tekitamisega – loon väärtust tellijale, endale on tegevus mokkamööda ja arvestuslik tunnihind samuti tunduvalt turskem. Igati ärikooli vinn-vinn mudel.

Niiet viskan publikusse küsimuse: kas jääd diivanile Plutose poole palvetama või oled valmis klaverit mängima õppima?

jewish_piano_by_averagenumberaccount-d9bgo2x


8 thoughts on “Rohkem pappi = rohkem sääste = kirjum seksuaalelu = rohkem õnne?

  1. Raido Vasta

    Tervitus!
    Oma seekordses üllitises oled sa kirjutanud peamsielt GWAB-st. Tahtsin ka oma reaalsest ülikooliaegsest kogemusest rääkida. Kuna lugesin tollal oma õpinguid “põhitööks”, mis ühtteist ka õpingute ajal sisse tõi (oli selline tore asi välja mõeldud nagu õppetoetus, tublimatele). Mingil hetkel aga tundus, et võiks veel midagi lisaks otsida, sest õhtud olid vabad ja naisel olid samuti omad käimised ja toimetamised. Niisiis jõudis ühe tuttava kaudu ka minu kõrvu, et ta töötab toitlustusettevõttes ehk moodsas emakeeles öelduna cateringi valdkonnas. Pärast mõningast mõtlemist ja kaalumist läksingi vestlusele ühte tolle aja suurimasse selle ala ettevõttesse Tartus ja minu heaks üllatuseks saingi tööle. Kõige suurem pluss oli see, et sain ise valida, millal ma tööl soovin käia (valida sai üritusi, aga mitte tundide arvu ehk kui läksid tööle, siis reeglina pidid ka lõpuni toimetama). Ja nii õnnestuski õpingutele lisaks käia õhtuti ja võimalusel ka nädalavahetustel tööl. Minu arvates väga ideaalne variant päevases õppes tudeerivale tudengile. Ja mõnikord, kui koolis oli vähem teha, õnnestus mõnel kuul üle 150 tunni seda lisatööd teha. See tähendas märkimisväärset lisatulu ning võimaldas ka juba säästmisega tegelema hakata.
    Lõpetuseks, ma arvan samuti, et tuleks läbi mõelda, mida sa teha tahaksid ja mida oled nõus tegema, et lisaraha teenida. Ideaalvariandis võiks see muidugi olla seotud nt õpitava erialaga õpingute ajal. Aga huvitavaid ja häid pakkumisi ning mõtteid võib tulla ka ootamatult. Hiljem, kui oled juba pereinimene, siis on muidugi tunduvalt keerulisem kompromisse leida, sest siis jääks seda niigi vähest ja ülimalt väärtuslikku pere-aega veelgi vähemaks.
    Kõik on valikute küsimus 🙂

    1. rahakratt Vasta

      No just, see gwab on üks näide, mida julgen kiita/alla tulistada, kuna olen oma iskliku roosa ja pehme näpu sellele külge pannud. Variante on veel, sinu toodud kätering teema on ka hea näide, pidevalt on seal vaja lisajõudu, kes viitsiks meiesugustele tulevastele rahabojaaridele (I’m not poor, I’m pre-rich) kalamarja ette kanda ja ennast tagapamperist näpistada lubaks. See vist ka veits peas kinni, et tundub madal minna peale tööd veel kuhugi tööle, sest mida rotti, ei saa piisavalt palka vä? Kuigi tegelt on seal suuremad aated taga ja ei tasuks lasta ennast heidutada sellest. Kuidas see ütlus oligi, et sõbrad küsisid, miks mind kunagi kõrtsis näha pole ja ma küsisin, miks neid kunagi pangas näha pole. Novot, noh.
      Tänab sind sõna võtmast!

  2. Kristi Vasta

    Seda küsitakse jah üldiselt vähe, et kuidas lisaraha teenimine käib – pigem tahetakse mingit maagilist get rich skeemi, mis toimiks ilma töö, vaeva ja higita. Ma ise pole GWaB-t kasutanud, sest enamasti seal tundub selline päris depressiivse tunnihinnaga pakkumised olema, aga vahest nt mingi Statoilis asendused ja värgid oleks ju päris OK kui aega oleks kulutada ja mingeid muid paremaid mõtteid pole.
    Kohe algusest pealt tuli praktiliselt kõik minu investeerimiskapital ainult lisatöödest. Andsin eratunde, tõlkisin, kirjutasin copysid, koolitasin jne. Suur osa sellest eeldas päris palju võimlemist ja enda müümist (ehk kuidas ka kõik teised usuvad et sa oled niiiiii äge, et sulle võiks rohkem kui 5 euri tunnist maksta?!?) aga üldplaanis pärast pikemaajalist võimlemist ja vestlustesse hintide droppimist, et ooo jee ma tegelt megalt tahaksin sinu xyz projektiga tegeleda ja su restoranimenüüd tõlkida (päris äge ots) või surra teise maailmasõja tankide küünalde sissepritse tehnilisi nüansse subtiitritesse pannes (okei see oli ka tegelt päris äge ots ja kui kunagi vaja siis ma kindlasti suudaksin endast jätta räige tankeksperdi mulje mingis pubimälumängus) hakkavad pakkumised ise sinuni jõudma. Aga kogu see raske töö ja vaevanägemine (mitte et ma siinkohal Tammsaare depressiivsust toetaksin) kannab ka mingi hetk vilja lisatööde näol.

    1. rahakratt Vasta

      Nõus. Enamasti kipub siis inimestel “ära vajuma”, kui hakkab jutt sellest, et tuleb midagi veel teha. Aga tasapisi juttu levitada, et keegi mingit ekstra asja pakub, tasub ikkagi. Kui see homme ei hakka ringiga tagasi tulema, siis umbes millalgi oktoobris ikka hakkab.

  3. Linda Muda Vasta

    Ausalt öedldes räägitakse ka minu meelest natuke vähe sellest, kuidas lisaraha teenida ja tundub, et paljud soovivad lihtsalt maagiliselt rikkaks saada. Või siis arvavad, et ettevõtte omanikud peavad neile maksma “väärilist palka”, mis muidugi peaks olema kordades suurem kui see, mida nad tegelikult saavad. Ma natuke utreerin muidugi. Nii et väga äge, et keegi räägib vahelduseks ka sellest, kuidas ta ei karda käsi määrida, et oma majanduslikku seisu ise parandada.
    P.S. hea meelega tahaks teada, mis kirjutamisotsad need on, kust lisaraha saab.

    1. rahakratt Vasta

      Oo, juhhei, naised blogis! Tervituslugu tuleb fonoteegist kohe peale, keera nüüd kõllid põhja: https://www.youtube.com/watch?v=9syZujoylVU

      Ma küsin muuseas pea iga kuu palka juurde, et noh, teema ikka kuum püsiks. Aga tõsiselt rääkides, siis pole probleem käed mustaks teha. Muidugi tahaks aega efektiivsemalt müüa aga päevad/kuud ei ole vennad. Kirjutamist vahel on ja vahel pole. Teen reklaamidele tekste ja sellist copy-tööd. Pidevalt otsin võimalusi ja hõikan Raekoja platsil ruuporisse, et hea teenus ja hea hind, astuge ligi!

  4. Teine Raido Vasta

    Ma isiklikult hakkasin just täna ja praegu su blogi lugema.

    1. Kui juhiload on olemas, siis väike koolitus kuskil taksofirmas ja võid vabalt suvalisel ajahetkel minna taksot sõitma, seal saab ka auto rentida ja värki ( võib päris kenakese kopika teenida nii )

    2. Kristi kommenteeris, et ntx Statoili võiks vahest minna – see 5 eur /h ( umbes) sa pead oskama küpsetama, koristama, teenindama ja 100 imet veel.
    Isiklikult tean paari tuttavat lõuna-eestist, kes on 10 tundi päevas suvel maasikaid korjanud ja siis selle eest 20 euri saanud. see oli minu jaoks muidugi väga hämmastav . aga noh , kui raha vaja siis tuleb igasugu töid teha.

    3. Kas ühtegi liisingut / järelmaksu pole? ma mõtlen , et kas tasub vaikselt investeerida juba siis ka , kui on näiteks 400-500 eurosed järelmaksud, paar tükki, kuumaksega 20 euri ? ( 0 protsendise intressiga)

    Aitäh.

    1. rahakratt Vasta

      Tere, Raido II.
      1. väga hea mõte. Reede ja laupäeva öösel lükkab ilmselt korraliku noosi kokku aga see tuleb unetundide arvelt. Päevatöö kvaliteet mõne aja pärast kannatab.
      2. Päevatöö kõrvalt on Statoil taas öö- või nädalavahetuse alternatiiv aga vaba graafikuga kasutaks mina seda võimalust küll.
      3. Sa küsid, et kas mul pole liisinguid või? Suuri kohustusi ei ole, jah.
      Aga sul on paar 4-5saja eurost kohustust igakuiselt? See on ju iga kuu kokku ca 1-1,5k eurot, päris suured summad, raisk. 0% intressiga on muidugi väga hea diil aga riski lõhn on juures, kui nii suured igakuised järekad on. Kui intress on 0%, siis vaba raha mina investeeriks kindlasti. Isegi minimaalne 5-6-7% on väga hea tootlus võrdluseks, kui kohustused on sul 0%-ga.

Leave a Reply to Raido Cancel Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga