Tuti-pluti, rahapuugid!
Kuidas suvi läinud on? Olete suutnud ennast Balti börsi dividendide rahhist paksuks imeda nagu verd täis puugid, jah? Mhmh. Mul on täpselt sama teema. Enam ei tea, kuhu kõik see plekk pannagi! Mingi viis kümpi ühe raksuga Tallinna Veest võtta, vhjuuu, see on ikka ropp rikkus siin mingite supijärjekorra ja sotsiaalmajutuse kandidaatide Tränshvervaisi poiste sentide kõrval…
Tegelikult mul on üks hea variant küll, kuhu divikaplekk panna ja ma kavatsen sellest täna lähemalt rääkida.
Igal kevadel tekib mul püksi kerge kihelus. Ei, mitte sellest, et järsku kuidagi suurtes kogustes ilusaid preilisid lume alt välja oleks sulanud ja meie kliimale ebatavaliselt palju nahapinda ringi välguks. Mkmm. Pigem tekitab kihelust see, et tahaks sellest rõhuvast betoondžunglist minema sõita ja paksu kärnkonna kombel kuskil roheluses ja privaatse veekogu ääres paljalt ringi timmida. Ideaalsuvega kaasnev ainus lubatud päevitusrant on väike valge rõngas suu ümber, sest miljokatel on alati konjakipudel suul. Ehk siis tahaks suvel seda Eesti suvilainimese klassikat tunda. Teate, mis see on, eks?
Eesti suvilainimese klassika on see, et reedel mõtled välja mingi lolli vabanduse, kuidas lõunast alates “objektil olla” ja kontorisse mitte tagasi minna. Siis närvitsed 4 tundi korteri ja auto vahet joostes, kuna liiga väikesesse autosse peab korraga mahtuma liiga palju asju: ülekaalus tige naine, keskmiselt kaks ja pool last, kuulmekiledesse lõikavalt klähviv taksikoer ja põiki üle kõigi peade veel ka trimmer, kust pudeneb eelmise suve hallitavat muru. Siis jõuad poole öö pealt maale, kell on 23:44 ja püüad ennast pimedas autot tühjaks tassides trimmeri otsa mitte surnuks kukkuda. Laupäeva veedad suvilat koristades ja kolme hektarit mur… hein… võsa niites. Õhtuks on õlad niitmisest päikesepõletuse saanud ja väljas enam olla ei saagi eriti hästi. Sääski on ka sel aastal nii kuradi palju…. Pühapäeval tuleb umbes üheksast ärgata, kiired võikud teha ja kella kümnest hakata asju autosse pakkima, sest jube hea oleks õhtul nii linna jõuda, et saaks veits teleka ees ka olla, kõik maal määrdunud riided ära pesta ja trimmeri hooldusesse viia. Oli see vast üks vahva nädalavahetus perega suvilas!
Ma vist kirjutasin selle loo siia üles, et seda tulevikus oma teenijatel endale ette lugeda lasta (mäletad, ma kavatsen tulevikus rikas olla ja rikkuritel on alati teenijad, enamasti noored ja paljad). Miks inimesed endale suvilaid ostavad ja endaga nii teevad? Pole aimugi. Aga see kevadine kihelus varjutab investorile omase loogilise mõtlemise ja selle vähesegi, mis mulle antud on. Täpselt nii mul juhtuski ja olgu ma teile jälle õpikunäiteks.
Ma olen tihti soovitanud olla sinul seltskonnas see, kes alati midagi ostmas ja otsimas on. Isegi siis, kui sa tegelt midagi ei taha ja sul rahhi pole. Alati ütle, et oled otsimas maju, ridakaid, kortereid, suvilad jms. Jah, väga palju tuleb nö tavalisi pakkumisi ja turuhinnaga kraami, aga vahel leiab sinu juurde tee mõni tõeline pärl. Ja vat siis on aeg oma pikalt hooldamata geelküüned välja sirutada ja aasal kepsutav ohtu mitteaimav hiirepoeg oma räpaste liigkasuvõtja küüniste vahele võtta!
Tihti on see “ohver” mingi objekt, mis on näiteks lahutuse tõttu ripakile jäänud ja millest tahetakse kärmelt lahti saada. Vahel on keegi midagi pärimise teel saanud, millest tal pigem stress kui kasu on ja nii edasi. Sina ole aga mihkel kõik soodne kokku ostma ja siis endale hoidma või õige hetke saabudes edasi müüma.
Minul täpselt sedasi oligi, et lauale jõudis ühe maakodu pakkumine. Kõik oli ilus – suur krunt, norm maja, metsad, linnud, ussid, puugid – kogu kompott, noh. Ja ma tõsimeeli ütlesin, et tavai, sellest saab Rahakratistan ja sinna hakkab kerkima minu vürstiriik. Isegi lipu ja vapi joonistasime sõbraga õlleklaasi taga valmis. Hind oli samuti väga soodne võrreldes teiste sarnaste pakkumistega.
Kui sa ikka veel ei usu, siis päriselt – ma ütlesingi, et tavai, võtan ära! Päriselt endale, päriselt mitte-edasimüügiks. On’s see nüüd õige otsus minusuguse alustava oligarhi puhul, kes käib ja targutab, kuidas endast see oma suguvõsa rikas vanaonu teha?
Hinnad paigas, käed löödud, sissemakse tehtud… võtmele käisin ostsin isegi ilusa võtmehoidja…
Ning lõpuks jõudis suviselt puhkuselt koju tagasi ka mu terve mõistus. Panna paarkend kilo praegu suvila alla, mis hakkab veel ja veel lisaks neelama (neelamine võrdub mittetootmine ja seda peavad kõik investorid kartma), sest siit on vaja kõpitseda ja sealt on vaja nokitseda jne. Kes siin matagurudest arvutada suudab, palju mingi 20 kilo aastaga näiteks Mintosest koju tooks, kui suudaks intressi keskmiselt 11% peal hoida? Piisavalt, eksole?
Praegu toob mul seal keerlev 20k iga kuu umbes 180-200 eurtsi. Ehk siis sellises staadiumis, kus ma omadega olen, raputasin ma iseennast kõvasti, et mõelda, mida mul vaja on. Kas praegu sellist kulu ja kohustust (ja ma tahtsin ju oma lähedastele ja sõpradele näidata, et olen maakodu omanik ja neid üllatada)? Või ekstra 180-200 eurtsi higivaba iga kuu, mis peatselt selliseks paisub, et ostan täpselt sellise Rahakratistani nagu vaimusilmas ette kujutan?
Ma läksin seda praegust diili tehes selgelt kompromissile. Mõtlesin, et hea küll, Rahakratt, see pakkumine on nüüd midagi, mida sa oma rahadega hullult kabetades endale lubada saaksid. Aga kes, kurat, nii mõtleb? PokkeriMadis oleks kohe öelnud, et “mida kuradit, ei lepi midagi siin olukorraga, milles oled, vaid ehitad ja pusserdad seni, kuni saad endale iisilt ja midagi sellist lubada, mida päriselt soovid!”
Meie kõigi ajudes elab tegelikult üks väike PokkeriMadis ja mul on hea meel, et ta seal on – ma läksin selgelt lati alt läbi jooksma selle diiliga ja küsisin tagasi sissemakse ning andsin tagasi maja võtmed.
Päris omapärane oli mõnda aega maakodu omanik olla. Isegi kerge stress jõudis juba kollitama tulla, et milline trimmer sinna osta. Olete muidu trimmereid vaadanud? Neid on mingi 174 erinevat mudelit ju.
Loo püändiks võin öelda, et tegin otsuse, et see osa suvila rahast, mis mul võtta oleks olnud, see läks nüüd ühte hoopis huvitavasse ja pikaaegsesse investeerimisprojekti. Ja see osa, mida mul suvila jaoks ei olnudki… noh, mul on üsna hea meel, et ma seda kokku laenama ei kukkunud ja oma peatselt sissetulevaid arveid avansiks kellelegi ära ei lubanud.
Miks keegi mulle varem ei öelnud, et praeguses majanduse faasis süüakse tatart, pannakse käima higivaba papi kanalid ja tehakse investeeringuid, kuna varad/väärtused kasvavad ning suvilaid tuleb osta siis, kui olukord rabedaks läheb ja täna liisingusse ahnitsetud luksuskaupasid soodsalt realiseerima hakatakse? Ma ütlen siis seda teile, et te sama viga ei teeks. Ma olin ikka juba väga lähedal sinna act rich auku kukkumisele.
Aga millal oma kodu soetad? Hetkel saaks täitsa hea intressiga (1.9-2.2%) pangalt kodulaenu või ärilaenu (ca 2.9%ga) ning selle eest ei peaks Lasna mammile enam üüri maksma ja kodu jääb hiljem sulle ka!
A ma just ostsin ju. Lihtsalt, noh… ma üürin seda praegu välja. Aga sain hea diilig laenu. Hakkan sellest järgmist lugu kirjutama. Intress oli muuseas mingi 1,9% tõepoolest. Pangatädi kollitas Krati kontodel ringi ja vaatas, et täitsa timm finantskäitumine.
Tehnilisest huvist küsin, et mis perioodi peale Sa 1,9% said? Vb söondad isegi avaldada millisest pangast?
Tervitused
Olen püüdnud siin alati võimalikult avalikult rääkida ja kirjutan kindlasti ka loo korteri kohta (airbnb vs pikk rent). Ma võtsin ikka investorile kohaselt max aja peale, et raha väärtuse langust ära kasutada. 3kend aastat hingab (swed)pangaonu oma kollaste hammaste ja liisunud hingeõhuga mulle kuklasse.
Kratt, sa oled loll. Ilus, aga loll.
Arvestades rahamassi hulka, mis praegu ringi liigub ja endale meeleheitlikult MIDAGIGIGIGIGI mõistlikku teha otsib, siis päris asi – mille sa ju tglt heaks kiitisid, enne kui harjumused sisse lõid – on väga hea lisakorv munade jaoks. Pealegi: keegi pole öelndu, et sa pead looduses, inimestest veidi eemal ja palja võlliga olema ainult nädalavahetusel! Seda võib ka rahulikult kogu aeg teha, seal võib enamuse ajast töötada ja paaril (2-3) päeval nädalas käia linnas, kui vaja päriselt näost-näkku kellegagi kohtuda või paremaid palakesi Stockmanni gurmeest kaasa osta.
Ma saan aru, et sinu vanuses peaks preilide mahamurdmise plats olema mitte kaugemal kui 10 minuti sõidu kaugusel, aga paremad preilid kannatavad ka 30-40 mintsi sõitu ära. Eelvalik peab muidugi parem olema, sest ega ta siis niisama kiiresti minema ei saa ka ju. Kui just bussipeatus ligidal pole 😛
Aga tglt ka – mina olen mures trükitud rahamassi hulga pärast. See pidu lõpeb … nojah. Mõnedel on peo lõppedes kulda ja kinnisvara ja lapsi.
Muah!
Loll, et tagasi andsin?
No ma ju raalisin tükk aega, et oleksin pidanud siis osad arved varakult avansiks küsima ja see koht oleks pranaduste näol päris usinalt neelama hakanud. Ma ei saa ju tegelt lubada seda omale, kui tõele näkku vaatan.
Aa, okei. Nojah, elul on erinevad faasid. Ma kartsin juba, et sa lihtsalt rahateenimise pärast heast asjast loobusid. Aga jah, eks minulgi tule vahel ostupalavik peale ja siis on hea, kui keegi “mõistuse suvepuhkuselt koju kutsub” 😀
Eiei, ole nüüd! Nii rumal pole isegi mina! Ma sain kaineks lõpuks ja nägin, kuidas oleksin kõik oma boonused aastani 2044 ette ära lubanud. Ja siis hakanud pahtliämber õlal õhtuti peale tööd mega harva käiva ühistranspordiga kuhugi Karuaanuslasse reisima, et seal üksinda linna püstitama hakata. Sain juba puhtalt sellest mõttest keset suve angiini.
Nõustun Tiiuga, karvaste jalgadega tuvi on küll ilus ja seksikas, aga puruloll kui surub maha oma ürgsed kütt-korilase geenid, mis nõuavad sääskede ja puukide toitmist vhateva it takes. Shame on you!
Ps – ilmselt oleksid sealt krundilt krattide poolt kokkukraabitud rahapaja leidnud
Ma tegelikult endiselt tahan omale Rahakratistani. Aga kihutasin natuke liiga vara kröösuste mängiväljakule…
Tegin 3 aastat tagasi peaaegu sama “lükke”: ostsin maakodu. Võtmed andsin edasi 2 aastat hiljem kui olin kaks suve ehitanud ja niitnud, niitnud ja ehitanud. Ja sekka ka kuhjades eeku pritsinud mille eest ehitada. Miks müüsin? Koormaks muutus. Ja ei läinud kogu muu finantskäitumisega kokku. Nii saigi lõpuks passiva (oma talu) aktiva (üürikinnisvara) vastu vahetatud ja nüüd käin mõned korrad suve jooksul teiste talusid raha eest külastamas, turist või nii. Tuleb kordades soodsam ja ei pea niitma ega koristama.
Seega: au ja kiitus! Said õigel ajal terve mõistuse suvepuhkuselt tagasi.
PS. Mul on Echo trimmer.
See on muidugi eriti lege, et sa veel kolm aastat tagasi eekudes arveldasid, aga kes olen mina siin teisi arvustama.
Ma mõtlen samamoodi, et las teised niidavad ja siis ma tulen ja löön nad oma rahapakiga uimaseks ja kolin puhkuse ajaks sisse. Päris okei on nii. See pluss on veel ka, et kui ma oma suvitusperioodil naabrid närvi ajan ja nad öösel kättemaksuks “minu” kaevu kusevad, siis ma ei pea järgmisel aastal samasse kohta tagasi minema ju.
Maapiirkondades mõeldakse, arvutatakse ja arveldatakse siiani eekudes. Rumal on see kes ei oska tekkivat 15,6466-kordset vahe ära kasutada! 😉
Peab tulema maale hangeldama!
Miks niitnud ja niitnud ja niitnud. Ma lasin panna endale mururoboti ja ütlen ausalt, et see teeb ikka ilmatuma suure platsi puhtaks pidevalt. 3000 euroga umbes saad masina, mis niidab 3000 ruutu ära. Jah, suur raha, aga traktor maksab sama palju ning ülejäänut niidad harvem. ei pea iga nädalavahetus niitma
Mu ideaal on ikka mingi püss trakats hoovis, mida opereerib mõni kas Eesti Naise või Playboy modell alasti (vastavalt võimalustele).
Eesti Naise modell juhib traktorit, Playboy oma majapidamist … kellega sa siis nahistad? Mõlemad on ju õhtuks surmväsinud 😀 Eehh, kratike, sul on veel arenguruumi. Türgis pidid papad lastega rannas ja spas käima, et ema õhtuks ikka puhanud oleks 😉
Maja/suvila haldamine võib ka lihtne olla. Juba räägitud mururobot, multšitud püsililled või põõsad, kuidas just kellegi maitse dikteerib ning kõik muu, mida hoiab korras gravitatsioon või muu loodusjõud. NB! Vähem on rohkem! Kõik, mis sa ehitad, tahab kütmist, koristamist ja remontimist. Ehk mida rohkem on võimalik pinda jupitada, seda parem (nt. talvel või omaette olles kasutad ja kütad ainult kööki ja selle taga magamistuba ning tööd teed köögilaua taga; kui seltskond külla tuleb või lapsed tekivad, teed lahti järgmised toad).
No ega päris nii polegi, et ma mõtte maha olen matnud. Püüdsingi ennist selgitada, et see praegune pakkumine oleks mu ikka täiesti kuivale tõmmanud ja ei saa aru, mis hullushoog mul pähe tikkus. Küll see õige talude kompleks ka ükspäev tee minuni leiab ja seda va Rahakratistani ehitama hakkan. Tahaks oma elus ikka korra linnapea ka olla ja see tundub mu minevikku arvesse võttes ainus variant olevat, et oma linn teha ja seal kohtunik-pastor-timukaks hakata.
Õigesti tegid, no oli see ikka alles napikas! Vedas, et tal su sissemaksuraha veel alles oli. Kui sa oma veast liiga hilja aru oleks saand, äkki oleks olnud võimalik turuhinnaga maha müüa ja pisike kasum teenida?
Tallinnas arveldatakse ka veel eekudes kui vanust üle 80 on.
Ma mõtlesin korraks sama asja, et võtaks ligi ja teeks kasumitega likviidseks, aga… aga mõtle, kui müük välja ei oleks tulnud. Ei julgenud sellist üksi metsas seisvat suvilaronti omale vastu talve portfelli seisma võtta. Sittasid investeeringuid on mul selletagi. #krüpto.
Kui veel elasin nö.”tavakodaniku elu” sattusin ka juhuslikult hea pakkumise otsa. Soetasin poole hektari suuruse krundi lahku läinud paarilt rohkem, kui poole odavamalt. Kuna emotsioonid olid naisel selle krundiga seoses negatiivsed, sain niigi naeruväärselt madalalt hinnalt veel 500€ alla tingitud. Aasta oli 2015. Plaan oli maja peale ehitada aga elumuutuste tõttu jäi asi soiku. Tänaseks olen sama puntra otsas. Niita on vaja, võssi vaja maha võtta. Kevadel võtsin asja jälle käsile ja lasin mootorsaega ringi nagu õudusfilmis Texase mootorsae mõrvar. Seis on nüüd selline, et tuleb vaikselt ehitama hakata. Aga ostu ei kahetse, kuna ostuajastus ja maksumus oli idekas. Tänase turuseisuga ma ei kipu ostma veel ja arvan, et head diilid on tulemas, kui majandus noole allasuunas võtab.(millalgi see ju tuleb) Mina leian, et kui eesmärk on jõuda finantsvabaduse poole, tuleks enne tekitada endale piisav passiivne rahavoog. Kui pappi juba peale pritsib, läheb kodu ost või ehitus ka kiiremini ja lihtsamalt ning stressivabamalt.
Eks jah, Lasnal elada pole väga vigagi aga maal on parem küll. Auto võid parkida kuhu jumal juhatab, põõsaid on ohtralt kuhu kuseda ja oksendada pärast saunapidu ja keegi ei vaata veidralt, kui palja joldoga muru niidad 😀
See on pull, et mind nüüd kuidagi Lasnagorskisse elama paigutati siin ühiselt 😀 aga vahet polegi, ma saan su mõttest aru. Tekkis mulgi korra plaan, et ostan selle raisa omale nö keldrisse ja küll siis ükspäev laamendan seal, kui olen oligarh valmis. Aga tundes ennast, siis oleksin juba praegu seal “kõpitsemas” ja ilmselt oleks ka arvuti, millelt praegu blogi kirjutan, ammu kuhugi panditud. Keerulin on kätel istuda, kui tead, et tegelt võiks maja ehitada.
Seega läks nii, et pigem ehitan praegu iseennast üles ning õige hetke/koha leidmisel olen valmis tuki vöölt haarama ja paugutama hakkama.
A kurat, no siis ma ainuke Lasnagorsklane siin võitlemas vene uusrikastega parkimiskohtade pärast 😀
Aga jah täpselt, käed sügelevad ja ilgelt tahaks täie raha eest ehitada ja toimetada aga samas ei saa unarusse jätta ka passiivse raha tootmist. Keeruline noh…
Tiiu ja Bondora, ruttu blogima, palun 🙂 Väga igavaks on see rahajutud.ee blogimaastik läinud, värsket verd oleks hädasti tarvis 😛
Just. Kaua ma siin üksi sõelaga vett tassin, onju.