Selle looga kipun ma tõenäoliselt veidi heietama. Ärge siis väga pahandage. Vaatan praegu natuke üle õla ja mõtlen siin teie ees, mis mu senise teekonna märgilisemad sündmused on olnud ning kuidas ma kunagi rahaparadiisi poole sammuma hakkasin, et Üüri-Peetrusega kohtuda ja tema valdustesse tasuta sisse kolida.…
September on läinud inimkonna ajalukku mitme suure katastroofiga: koolide algus, Kurkse tragöödia, “Estonia” hukk, 9/11 kaksiktornid, Hitleri vägede tung Poolasse ja 2. Maailmasõja algus, suur Londoni tulekahju, Renars Kaupersi sünd ja veel palju muud.…
Kui tohib, siis alustan oma sünnipäeva iseendale Heli Läätse surematu hiti “Tsirkus” laulmisega (kõik võite kodudes kaasa ümiseda ja hommikuse tatrapudru sisse minu auks ühe küünla torgata):
Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad
tsirkus ometi jääb.…
Mõnes mõttes on neil elu ikka väga lihtne, kes koondatud või vallandatud on. Ei pea midagi kaaluma-planeerima ja mõtlema, et kas sa ikka saad töötust endale lubada või mitte. Ülemus tõmbab vaiba alt ja säuh, oledki töötu finantsvaba valmis.…
Tuti-pluti, rahapuugid!
Kas te saate aru, et pool 2020 aastat on läbi? Lõpuks võtsin minagi kuuselt ehted maha, et need siis augusti keskpaigas uuesti peale panna, sest jõuludeni on vaid PAAR KUUD veel minna!…
Kui ma vaatan oma postkasti või insta dm-idesse, siis võin öelda, et mulle saadetud kirjad jagunevad laias laastus kolmeks: esiteks fännide tänukirjad. Neid on ülilahe lugeda. Näiteks see, kuidas üks kutt ostis mu story peale Elhavee aktsiaid ja on nüüd 30% kasumit teinud (korontsi ajal ostis, kui ma ka endale juurde ostsin ja hind oli mingi 9 eurtsi juures).…
Kõigepealt tere kõikidele mu türklastest lugejatele, kes juba pealkirjast aru said, millest täna juttu tuleb ja kes ahhetades mõtlevad, et “vahi, Rahakratti, tegigi selle tembu ära”!
Teistele kõikidele loomulikult vana hea tuti-pluti, sendihimurad!…
Okei, see on ametlik: mul on ilmselt mingi diagnoos, sest ma ei suuda hoida sulli varusid. Ehk siis ärge tulge mult küsima, kuidas rahhi koguda, sest ma ise ka ei oska.…
Ooooooo, ekraaniväline pärisüritus, kuidas ma olen sind igatsenud! Mitte küll sama palju nagu igakevadisi börsidividende või nagu naabri uut ja kiiremat paroolivaba wifit, aga üsna lähedale.
Eelmisel nädalal käisin ma üle pika aja ühes IT firmas rahast rääkimas ja oma heledalt laksuva tõepiitsaga ullikesi nahutamas: ikka see vana hea mantra, et kui praegu pritsib kõvasti peale, siis pane see enda kasuks tööle, sest ükspäev sa enam samas tempos kütta ei viitsi ja siis oleks tore, kui elukvaliteet ei langeks.…