Tsau. Tulin siia korraks blogelema jälle. Blogelema tähendab seda, kui blogija logeleb.
Tahtsin öelda, et täna kandsin välja oma viimased rahad Twinost. Teate küll, see lätakate rahaportaal, eks.
Miks kandsin? Appi, noh, ausalt. Kuidas saab veel kellelgi nii loll küsimus olla? Olen juba ammu rääkinud, et surun kõik oma vaba pleki ja ka Twino raha korteri alla. Ja juba näen, kuidas Loit Linnupõlluarendus praegu hinge kinni hoiab, et ei tea, kas kraabin ka tema portaalist raha välja. Tahaks veel natuke seda pinget hoida, aga tegelt tšill, vana, ei kanna. Kõik teised sotsiaalrahastused jäävad mul alles ja täiel tuuril töötama.
Aitäh, Twino. Sinuga oli tore kurameerida, aga nüüd olen valmis päris pruudiks.
Lõpptulemus jäi selline, et suutsin teha üle 10% tootlust ja kokku tuli täiesti okei higivaba summa sealt mingi 2 aasta peale kokku:
Mul on Twinoga alati kuidagi sellised kahetised tunded olnud. Ei oska kuhugi näpuga näidata, et vot, seal on viga või midagi lahti oleks, aga mingi rinnakarv vahel nagu võbeleb ja hoiatab, et ei sobi mulle see asi. Praegu on ilmselt igas sotsiaallaenu portaalis pidu ja pinksilauad nagu startapperid ütlevad, aga eks alles mõõna ajal ole näha, kes palja p*rsega ujuma läks.
Võtan homse vabaks, et härrade kombel golfi mängima minna ja tähistamiseks luban täna endale ühe Gin&Toliku ehk siis purgi džinni naabrimees Anatoliga.
Käesolev pealkiri on inspireeritud maailma kõige ebameeldivamatest asjadest, sest näita mulle laenusid armastavat finantsblogerit ja ma näitan sulle ilutulestikku nautivat chihuahuat. Või üldse ükskõik mida nautivat chihuahuat.
Täna räägime võlgadest ja selle liigi ühest kõige suuremast ja levinumast esindajast – koduvõlast. Või kas isehakanud investeerimisspetsialistina võiksin hakata kasutama väljendit koduvõimendus? Enne asja kallale asumist kirjeldan teile nobedalt lahti oma senise elu võla-CV.
Minu laenajakarjäär on olnud umbes selline:
Kunagi ammusel pimedal keskkooliajal võtsin ma kuskilt X asutusest (ilmselgelt mingi “ametlik” koht ja “sõbralik” intress, kui ilma igasuguse sissetulekuta Clearasil’i-näole laenu anti…) 3 tuhat eeki võlksi. Mul oli seda raha hädasti vaja. Kordan: mul oli seda hädasti-iiii vaja. Selle eest ostsin ma omale ühe päris tuusa käekella, mis juhtis daamide tähelepanu mu vinniliselt näolt mu keeduspagetti meenutavale randmele ja mille seierid tantsisid fokstrotti vms, kui kella hinda arvesse võtta.
Siis juba natuke rohkem valgustatud ajal andsin ma oma kolm veretilka, et õppelaenssi saada. Uskomatonta mutta totta, aga ma päriselt ka maksin selle rahaga oma koolimaksu ja siiani mäletan väga täpselt, millise edeva kupeega kooli rektor sõitis… aga jah, vaevalt, et seal mingi seos oli.
Ja nii ongi olnud. Kuni nüüd siis selle aastani, mil tõmbasin oma väärtuse korraks sajapaarikümne kiloga üles ja siis kohe kärmelt sama summaga miinusesse. Häshtääg KODUVÕLG!
Mis juhtus?
Olen käinud mitu kuud luuramas erinevaid arendusi ja valmiskortereid. Arendustel ringi timmimiseks on mul isegi isiklik valge ehitusmehe kiiver, kastiauto on veel puudu ainult.
Annan ausõna, et mitte keegi ei saa aru, kui kiiver peas objektile sisse lennata, telefoni kõrva ääres hoida ja keskendunud ilmega ringi käia – ilmselgelt tuli mingi võll kohale. Majadel on korraga peal mingi 17 firmat ja keegi ei tea, kes seal päriselt peaks olema, sest iga liistu paigalduseks on oma allhankija, kellel on omakorda 3 varustajat ja 2 järelvalvefirmat. Olen nii mõnestki keelatud aknast ja rõdult pea välja pistnud otsekui tõuk kapsa seest ning imetlenud kauneid vaateid linnale ja näinud mitmeid ehitusjärgus objekte niimoodi. Eriti äge vigur oleks veel Merko vms logoga kollane vest omale teha, siis ilmselt vaadatakse, et Olümpiku juht ja suuromanik härra Annus on isiklikult maa peale lihtrahva sekka tulnud.
Tema Kõrge(eba)ausus hr. Armin Annus
Pull kestis kuni selle ühe korrani, mil avastasin omale sobiva staabi. Võttis jala värisema nagu oleks unistuste preili minuga samale peole järsku sisenenud ja oleksin teda ukseavas või trepil märganud. Oi, see on kõikehaarav tunne!
Uuesti korterilainele tagasi nüüd. Kas ma kolin sinna ise ja saab sellest minu kauaoodatud isiklik tsitadell, kus paljaste naiste keskel kullast viinamarju süüa ja lusikaga otse pakist margariini õgida? Võimalusel mitte. Võimalusel otsin mõne heal järjel naiivse lumehelbekese, kelle vanemad on rõõmust rögisedes nõus mu ägeda kahetoalise eest mingi 1600 eurot vms sümboolset üüri maksma ja ise elaksin oma praeguses kohas edasi. Eks elu näitab, kas see päriselt õnnestub ka.
Nüüd panka raharaksu ehk edasi ei ole muud, kui parimad linnapõlvikud jalga sikutada, soeng kahte lehte kajakasse kammida ja minna nägu tegema, et ega mul tegelt võlga eriti vaja ei olegi… aga kui teil rahh niisama jõude seisab, siis sümboolse protsendiga võin osa sellest endaga koju kaasa võtta. Pankadel tundub täna raha olevat, sest paljude kodanike hoiukontod on punnis nagu tiined lehmad ja raha igavleb. Seetõttu tunduvad koduvõimenduse protsendid suhteliselt normaalsed.
Lugesin hiljuti Eesti Panga artiklit, kus mainiti, et keskmine koduvõla intress on praegu 2,5 prossa juures. Mina olen selles põlvkonnas, kelle paljud sõbrad said aastaid tagasi mingi 1 prossa juures kodukat ning seetõttu on minu nö ankur-number sealkandis. Kui müügis või turunduses tegutsed, siis ilmselt tead seda mõistet, aga kui mitte, siis soovitan ennast kurssi viia, et mitte nii tihti minusuguste kapitalistide käest pügada saada: http://changingminds.org/disciplines/marketing/pricing/price_anchoring.htm.
Seega kui nii võtta, siis 2,5 prossa tundub päris rets röövimine… räägib mees, kes rõõmust pakatava molliga ühisrahastuses eriti kõrilõikaja protsendiga laene annab, eksole. Igaljuhul kaks kuud pankade vahel shoppamist – Hoiupangast Ühispanka, sealt omakorda Hansapanka ja edasi Maapanka ning siis uuele ringile – ja minu intressiks sai lõpuks 1,89%. Win-win, sest minu meelest oli see natuke liiga kõrge ja panga meelest jällegi natuke liiga madal intress. Aga üks õige Eesti äritehing lõppebki ju mornide ja vihaste osapooltega.
Ei paista jahenemise märke…
Läbirääkimised pangaga on muidugi omaette teema. Ma läksin konkreetse pleisi ja kindla summaga ja mis arvate, mis oli pangatädi esimene küsimus? “Miks te rohkem laenu ei võta?” No mida hekki nagu aednikud ütlevad! Ma ei julgenud tegelt seda summatki ja mingi kolmekümneks aastaks võtta. Kust ma peaks teadma, mis aastal 2049 toimub?!?! Vb on selleks ajaks planeet Maa juba tulnukate ja Selveri iseteeninduskassarobotite järglaste poolt annekteeritud ja korteriga pole enam midagi teha. Mis te, majandusanalüütikud, selle peale kostate?
Mina oma uue maja ees, kuid Lumehelbekese asemel on toas hoopis Ehitusmees. Fotograafias vajan järeleaitamistunde.
Loomulikult kavatsen davidattenborough’likult kõik tehingu kulud hoolikalt tulevaste põlvede jaoks dokumenteerida ja vaadata, kui suurelt on võimalik sellise kinnisvara skeemiga vastu püks… hõlptulu teenida.
Mis nüüd edasi? Pean nendesamade peopõlvikutega veel korra notarisse minema ja ühel hetkel objekti ametlikult enda omaks tunnistama. Aa, ja kõiki neid asju on ju ka vaja, mis ühe eesrindliku koduga kaasas käivad: titt, sohva, sõnajalg – eelistatult taime kujul, mitte Viivi kujul -, pann, potimusi, millega wc ummistusi likvideerida jne. Ilmselt saab enamus sellest listist Taaskasutuskeskusest paari euroga ära tuua ja äkki ongi potentsiaalsel üürnikul kodusem tunne, kui kasutatud pannil veel eelmise venna muna praadimise lõhna tunda on.
Paistab, et selleks aastaks tegevust jagub ning tundub, et 2019a jooksul lisakulusid muudkui koguneb, kuna projekt on minusuguse üksik-mässaja jaoks päris suur. Ajad on põnevad.
Oi, kui kaua murdsin pead. Murdsin pead, kuidas esitada teile oma 2018. aasta finantsaruanne, et see oleks piisavalt põnev, rabaks jalust, pakuks nalja ja mõne pisara nuttugi ning ehk mõne fragmendi Evelini nudipiltidest, kellega koos plaanin postituse lõpus liituda mingi tuharapüramiidiskeemi-elustiiliga:
Varsti on Efka tagumik prink nagu Kunlun Shan’i mäestiku põhjaküljel kasvanud virsikuke
Kasutasin kõvasti zoom’i ja pildiparanduse programme ja suutsin tuvastada Evelini tätoveeringu. Tundub, et temagi mõtleb oma rahaasjade peale
Ja ei suutnudki midagi niiväga eriilmelist välja mõelda. Tuhlasin oma eelmistes kokkuvõtetes ja saan kommentaaridest aru, et enamust huvitavad kasvunumbrid – sellist motivatsiooni otsitakse minu blogist enim.
Niiet seekord siis selliselt. Teie ees on Rahakrati 2018 aasta kokkuvõte, aga ainult kõige tähtsamates numbrites. Jõudu!
7522 – on see passiivne raha, mis tuli 2018 aastal. See on ilmselt üks olulisemaid ja selle blogi ägedamaid numbreid – kogu selle ürituse peamine eesmärk ongi ajada see number sama suureks ja kohevaks nagu Ingrid Rüütli ruberoidikarva frisuur.
Vasakul Tallinna siluett ja paremal hokikepp
1 – on see üks peldikkorter, mille paberid enamvähem korda sain eelmisel aastal. Jaa, see korter näeb välja nagu midagi Võsareporteri kangelaste arsenalist, aga absull ei morjenda ju – nagu Liis Haavel teadis öelda: kinnisvarast kinnimajani on vaid üks samm ja seega püüan ma oma kinnisvara impeeriumi väga hoolikalt ja targu üles ehitada.
57252 – on see number, mitu blogikülastust kokku oli. Kuna blogi kolis 2018 keskel uuele aadressile ja seetõttu on esimese poole aasta statistika mul puudu, aga tsiteerides üht mu tuttavat perverti, siis statistika pidigi olema eksitav nagu miniseelik: et näitab palju, aga kõige olulisem jääb siiski varjatuks. Öäkk, ma tean. Keskmiselt käib mul siin 10k inimest kuus. Päris tihe hiilimine teie poolt, ma ju näen seda kõike:
3,5 – on see number, mitu aastat ma seda teekonda tallanud olen, see on Rahakrati vanus. Ma oleks enda peale mega tige, kui praegu mõtleksin, et miks, kurat, ma 3 aastat tagasi juba ei alustanud ja endiselt veel loen luubiga Seppo Saario eeposeid ja tõukan küünarnukiga bussis inimesi, kuna olen kade kõikide kohalike staarinvestorite peale. Siit moraal: ALUSTA. TÄNA! Siis loed mu järgmise aasta kokkuvõtet juba samuti mõnes oma dividendi-villades lösutades ja samal ajal Moet & Chandon’iga hambaid pestes. Nagu mina.
626 – on see number, kui jagan oma eelmise aasta passiivse ja vähempassiivse intressitulu 12 kuu peale ja saan kuu keskmise higivaba papi numbri. Suure tõenäosusega võib see number sel aastal natuke kukkuda, kuna olen paari oma rahaveskit likvideerimas (Twino saab sule sappa) ja tõstmas valuutat korterisse, mis ei hakka kohe päris esimesest päevast üüri tooma. Samuti tulid 2018 lõpus paari eralaenu intressid, mis olid päris magusad ja tõstsid kogu aasta higivaba tulu numbri päris kõrgele.
11 – on see protsendinumber, mis on jämedalt mu aastatootlus ca 70k portfelli pealt. Ma tean, et oleks äge näidata siin siinuseid ja tangenseid ja excel lõhki analüüsida, aga no ei jaksa, noh. See aeg, mis ma tööl ei ole või millegi muu kahtlasega ei tegele, selle aja ma tahaks puhata ja niisama siin möliseda.
42 – on see number, mitu raamatut ma 2018 jooksul omale sisse kühveldasin. Olen ma sellest targemaks muutunud? Vaevalt. Saan ma selle numbriga seltskonnas eputada? Kindlasti.
2 – on see number, mitu põske mul häbist punased on, kui oma esimese aasta kokkuvõtet ja esimesi postitusi loen. Üsna mark on olla, kui sellist väljendit veel kasutada tohib… Ma siiralt imestan, et keegi siia üldse lugema jäi peale mu vabisevatel jalgadel tehtud esimesi õnnetuid katseid rahatarka mängida. Ägedad olete, pole midagi öelda.
Viskan nüüd lõpuks aastate võrdlusnumbrid teie ette, mis peaks mõndasid ehk inspireerima…
Sääst:
2015 aastal oli Rahakrati keskmine kõrvalepaneku protsent 34,34%.
2016 aastal oli Rahakrati keskmine kõrvalepaneku protsent 41,93%.
2017 aastal oli Rahakrati keskmine kõrvalepaneku protsent 43,20%.
2018 aaastal oli Rahakrati keskmine kõrvalepaneku protsent 55,49%.
Sissetulek:
2015 aastal oli Rahakrati keskmine kuu sissetulek 1752,54 EUR.
2016 aastal oli Rahakrati keskmine kuu sissetulek 2574,38 EUR.
2017 aastal oli Rahakrati keskmine kuu sissetulek 3481,08 EUR.
2018 aastal oli Rahakrati keskmine kuu sissetulek 4202,5 EUR.
Higivaba:
2015 aastal oli Rahakrati passiivsete müntide kogus täpselt 11,27 EUR.
2016 aastal oli Rahakrati passiivsete müntide kogus täpselt 811,21 EUR.
2017 aastal oli Rahakrati passiivsete müntide kogus täpselt 2919,98 EUR.
2018 aastal oli Rahakrati passiivsete müntide kogus täpselt 7522,06 EUR.
Mida öelda 2019. aasta eesmärkide kohta? Keeruline. Nii keeruline ei olegi varem olnud. Igakuist higivaba pappi tahan loomulikult suurendada, aga ei ole selles üleni veendunud. Põhjuseks see va Peldikkorter ja siis tegelt plaanin ühe korteri veel leida ja sisustada jne. Sellest on mul juba uue postituse draft pmst valma peaaegu. Kõigele muule lisaks arvan, et uus aasta tuleb majanduses ka veitsa tormilisem, seega hoian vöö peal ja pea kaine ja liiga ulmselisi plaane ei tee: põhiline, et varad säiliks ja edasi toodaks. Mingit 10k higivaba tahaks sihtida küll, aga taaskord – h*i teab, mis siin saama hakkab. Kui suudan tootluse 10% peal hoida, siis peaks rahakohver kasvama 100k peale, et 10k higivabalt teha. Ehk siis peaksin mingi painutamisega 30k oma praegusele 70k-le säästmiseks juurde leidma. Ei kõla liiga reaalselt, kui 1-1,5k iga kuu ära peita suudaks ja eelmise aasta kombel 7k investeeringutelt tuleks. Max ehk 20-25k teeks ära?
Mis tunne on uue aasta esimesel päeval? Pea valutab nagu oleks Tallinna linn oma ilutulestiku sinu kolba sees korraldanud, eks? Ma tean. Mul on täpselt sama – pool päeva on juba läbi, aga ma olen endiselt kellegi vannis kuskil tundmatus korteris, frakk seljas ja adenoidideni Mummi ja Vövv Klikood täis pumbatud. Mis teha, elu on elamiseks!
Ja ega sellega head uudised ei lõppe! Esimese asjana hakkan uuel aastal kohe manti laiali jagama. Annan ära 2 tasuta pääset Investor Toomase rahafestivalile. Tule kirjuta mu fesaris kommentaari, kellel sa käest kinni võtaksid, et sinna minna ja nii ongi. Mingeid muid lollusi tegema ei pea.
Ahjaa, ma olen ju ise ka sellel ürral laval. Tule vaata, mis komejanti seal teha annab. Jätan ilmselt sama fraki endale selga ja tulen otse aastavahetuse peolt!
Täiesti tõsiselt mõtlen, et teen uue väljakutse iseendale – paast uudisportaalidest. Miks? Olen ennast oma lühikese eluea jooksul üsna meelekindlaks vennaks pidanud. Kui midagi plaani võtan, siis üldiselt enne rahule ei jäta, kui siht käes on. Muidugi tuleb vahepeal plaani veitsa modida ja vastavalt uutele oludele kõpitseda, aga suures pildis jääb ju eesmärk jõusse. Praegu on täpselt selline tunne investeerimises. Tahaks päeval rahulikult tööd teha ja teenitut järjest mingitesse avantüüridesse paigutada, aga… Siis juhtub vahel nii, et loen uudiseid ja lööb endalgi korraks põlved Richteri skaalas mingi 2-3 punkti juurde värisema. Kes räägib kukkuvast noast, kes börsimenstruatsioonist (mitte keegi), kes karudest jne. Keeruline on selle müra taustal sirget joont hoida. Võin küll sisestada endale, et mu plaanimajandust on üles ehitatud 40 aasta peale, aga summade kasvades on varade kõikumised suuremad ja teevad ärevamaks – kõik teavad, et inimene tunneb suuremat kahju millegi kaotamisest kui rõõmu millegi võitmisest.
Kuidas käituda pudenevate nugade turul? Muidugi on morjendav vaadata uues popis Elhavee aktsiaäpis, et mis suunas väärtpaberid ujuvad ja kas millalgi tuleb snorgeldamistoruga Mariaani süvikusse sukeldumine… ja see panebki mõtlema, kuidas hoida meelekindlust ja arukalt oma plaani järgi edasi pressida? Kas hoida uudistest eemale ja oma vagu lolli eestlase jonnakusega edasi künda? Või just vastupidi, et püüda kinni iga infokild ja vastavalt sellele eesmärkide vahel tõmmelda? Ei oska käituda kuidagi. Ilmselt olen alateadlikult uudistest ikkagi mõjutatud ja seetõttu olen hakanud veitsa käšši koguma ning (millegipärast) kuulikindlamatena tunduvate üürikorterite peale mõtlema.
Ignorance is bliss. But is it? Mida arvate, finantsseksualistid?
Tulin Soome ja kohe läks südame alt soojaks. Just siin ma tahangi elada! Kohe sadamas tehakse selgeks, mis rolli keegi ühiskonnas mängib ja kus asetseb kohalikus hierarhias eestlane. Ei ole mingit ümbernurgajuttu. Ning taamal õitseb uusarendus.
Kes esimesena Heiki Valnerile helistas praegu, see on tubli ja saab mult auhinnaks ühe peekonimaitselise TUC’i küpsise.
Mäletate veel blogi algusaegadest, kui rääkisin oma kassist nimega iPhone? Tema on tänaseks juba käpad pea alla pannud ja lükkab öösiti riiulilt käpaga asju maha kasside taevas. Või noh, pigem põrgus ikka, tegelt. Ma julgen öelda, et olin talle üsna hea omanik – rääkisin talle oma tööpäevast, tegime koos igast asju ja lasin tal mõnel öösel oma rinnal ringi sõtkuda ja magama jääda. Nummi, eks? Ilma minuta oleks see lojus kuskil prükkari kõrval elanud ja keskküttest ainult und näinud. Selliseid prükkar-loomi on Eestis liiga palju ja palju on ka neid, kes on oma lojuse hüljanud mingil põhjusel (ps. normaalset põhjust selleks olla ei saa).
Ma räägin seda juttu selleks, et teil pisar välja kiskuda ja tengelpunga rauad lõdvaks saada. Lõime sel aastal käpad Estateguru magnaatidega, et ühist rikkust ühiskonnas natuke ümber jagada. Ma ei kujuta ette, kuidas nad mu koordinaadid üldse välja peilinud on, et koguaeg keegi sealt kirjutab või helistab mulle, aga ilmselt võib põhjus olla selles, et sissetulekute kasvades olen hakanud oma majas ja maja ees kröösusele sobivaid ümberkorraldusi tegema.
Igaljuhul, loe nüüd hoolega. Alates 4. detsembrist kuni 21. detsembrini valib EG välja 5 atraktiivset EstateGuru projekti ning märgistab need heategevusprojektideks.
Investoritele ja laenuvõtjatele ei muutu midagi, aga põnev osa tuleb käiku siin: EstateGuru annab heategevuslikul eesmärgil ära 0,5% laenu kogusummast, seades eesmärgiks saada kokku vähemalt 5000€.
Kogutud raha jaotatakse ära kolme blogija vahel, kes annetavad raha enda valitud heategevusele. Blogijad on: loomulikult Rahakratt, Tauri Alas (Rahapuu) ja Taavi Pertman (Rahafoorum).
Oleme ise saanud valida järgnevad heategevused: Taavi Pertman ja Tauri Alas toetavad Igavene Heategu heategevusfondi ning mina valisin MTÜ Paita Mind – no ei saa need loomad ilma meieta hakkama ju!!!
Lisaks on Sul võimalus annetada raha heategevuseks otse EstateGuru kliendikontole, mille andmed leiad siit:
Saaja: EstateGuru OÜ
IBAN: EE937700771001282091
(SWIFT/BIC): LHVBEE22
Detailid: Annetus jõulukampaaniasse
Aadress: Tartu mnt 10/Pääsukese 2, Tallinn, 10145, Estonia
Kuidas tundub, kas raatsid ka väikse mündi omaltpoolt mängu panna? Anna märku, kui käpp oled!
Olete kuulnud, et enam ei tohi teha kuu kokkuvõtteid, sest nende avaldamisel riskid sattuda kõikide kohalike rahafanattide põlu alla ja sulle avaldatakse Äripäevas (su oma kulul!) nekroloog? Päris karm, eks. Aga kuna mina olen terve oma elu mässaja ja vastuvoolu ujuja olnud, siis yolo ja here goes.
Mis novembris juhtus? Peamised lahingud, mida oma vabadussõja võitmiseks pidasin, on alljärgnevad:
2k eest Elhavee võlakirjadesse minek. Miks? Mulle meeldis idee kvartaalsest intressimaksest ja seni mul ühtegi võlakirja olnud ei ole ka. Avapäeval olen sellega 6,12% plussis ehk siis 122 €urot realiseerimata kasumit, just vaatasin. Muidugi oli põhiliseks otsuseks see point, et ma olen nüüd üks vähestest, kes ei ole mitte pangale võlgu, vaid pank on mulle võlgu!
Amplerisse minek – selleks avantüüriks olen peamiselt Twino rahaveskit likvideerinud. Esiteks ei ole mul sealt head tootlust õnnestunud välja meelitada, ma ei jaksa seda kontot seal üles ehitada ja lisaks ootan järgmisel vähemalt kahel aasta Ampleri numbrite korralikku kasvu.
Twino rahakohvri järjepidev likvideerimine selleks, et osa Amplerisse suruda ja selleks, et järgmist korterit sihtida. See on nüüd jälle omaette pikem lugu. Mu masterplaan on selline, et hiljuti endale susserdatud peldikkorter (edaspidi lühendatult PK) hüpoteegiks sättida ja järgmine korralikum korter sissemakseta saada ning mõlemad 2019. aasta jooksul üürile panna. Sellise skeemiga ei tohiks ükski väärtuslik sent vahelt kaduma minna ja selleks otstarbeks lõin uue (vist juba üheksanda vms) konto omale netipanka. Mis raha eest see kõik ellu viia, seda ma veel ei tea: PK remont teha, uus korter leida, selle pangatasud ja sisustus jne. Kuna hetkel stressitase tõusis päris võimsalt, siis teen väikese pausi kirjutamisse ja lähen vajutan ühe mehise topsi Aramist kõhtu ja hakkan lisatööd otsima.
Andsin näpu, et jaanuaris iToomase rahapalaganil osaleda ning nääride paiku kavatsen ühe komplekti tasuta talonge teilegi loosida. Kellele ja miks see otsus vajalik oli? Ei tea. Ju see Aramise süü jälle oli.
Seoses selle viimase uudisega otsin maksimaalse mahuga põuepudelit, mis pintsaku taskusse mahuks.
Novembris tegi blogi uue rekordi, kokku tuli törts üle 12 000 külastuse. Nii nummi, et te kõik olemas olete mul siin, aitäh!
Kõige suurem tänu muidugi mulle endale, et ma nii tubli novembris (ja üldse) olnud olen. Ilma oma uue 2015. aastal sündinud minuta ma poleks see, kes ma täna olen. Te peate ka endale tihedamini aitäh ütlema. Ja komplimente tegema. Ja komplimente vastu võtta oskama. Onju?
Nii, aga nüüd numbreid krõmpsutama.
Järgneb intro:
Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Detsembri alguses teen ülevaate novembri kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.
Rahakrati põhiline toimetamine käib:
www.nasdaqbaltic.com Balti aktsiad (TAS1T, TVEAT, TAL1T, TKM1T, LHV1T, SAB1L): kuu alguse seisuga krattimas 9 652,16 eurot;
www.mintos.com Mintose ühisvõlgade platvormil: kuu alguse seisuga krattimas 16 770,44 eurot;
www.twino.eu Twino sotsiaalvõlgade keskkonnas: kuu alguse seisuga krattimas 3 573,65 eurot;
www.viainvest.com Viainvest ühisrahastuses: kuu alguse seisuga krattimas 4 711,57 eurot;
www.estateguru.co ühisrahastatavas kinnisvaras Estategurus: kuu alguse seisuga krattimas 3 724,31 eurot;
www.crowdestate.eu Crowdestate sotsiaalkinnisvaraportaalis: kuu alguse seisuga krattimas 3 614,25 eurot;
Elhavee Kasvukonto ja Eesti fondid (NHCBHFFT, SPYW, XCHA, IVV, QQQ): kuu alguse seisuga krattimas 2 434,11 eurot;
Laenud ettevõtetele: kuu alguse seisuga krattimas 14 816,5 eurot;
Laenud eraisikutele: kuu alguse seisuga krattimas 5 535 eurot;
Funderbeami kaudu osalused idumajanduses: 1 005 eurot;
Avarii- ja investeerimisvõimaluste konto ca 1 995,86 eurot.
Kokku on Rahakrati kõikide kontode, hoiupõrsa ja investeeringute väärtus ca 67 894 eurot, lisaks osalus väikefirmas, mis tekitab paarile inimesele higivaba üüritulu. Ja kurikuulus Coinbase, kus mu virtuaalraha väärtus kõigub nagu lekkiva põhjaga kalapaat Kaspia mere lainetel. Hetkel on see 55 euro juures ja plussis ei ole mina oma ostuga veel kunagi olnud selle paari kuu jooksul. 3sotti läks sisse kunagi… On nagu on, noh.
Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga, ei Raivo Heina (sest tema on kõige rohkem Rahakrati näoga, kui mul peaks pilti blogisse vaja olema) ega Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud ning ei kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne kõrge viis sulle! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?
Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.
Rahakratil on 3 suurt eesmärki 2018. aastaks:
1) PURGIS JUULIST. Saada iga kuu vähemalt ühe pensioni mahus passiivset raha (see on umbes 363,75 eur ja aasta peale siis 4365 eur);
3) PURGIS SEPTEMBRIST. Saada kroonimiljokaks nagu oli näiteks Tiiu Silves ehk rebida kogu oma mammona väärtusnumbriks 64k.
Hetkeolukord on selline (ps. mul on mingi error kuskil numbrites sisse tulnud ja seetõttu sept ja okt samal pulgal, aga nüüd nov peaks kõik korras olema jälle):
Taustainfoks veel see, et mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras. Sõuan tasa, et jõuda kaugele, aga mitte nii tasa, et aerud kätte ära mädaneks.
Kõikide nende eesmärkide ja minu tegemiste ühine nimetaja on #finantsvabadussõda.
Intro lõpp.
Novembris tilkus kõikidest allikatest sisse 4524 €urot, millest enda eest peitsin ära 2837 €urot ehk 62,7% kogusummast. No nagu oleks 1700 €urot palka saanud, põmst.
Higivaba intressipappi tuli minu magamise ajal kokku 876 €urot, mis on selle aasta pronksi vääriline tulemus. Ei salga, et päris kõvasti pongestasin ka selle nimel. Kunagi blogi algusaegadel arvutasin, et oma esimese intressi-kümpsi eest oleksin saanud ühe H&M-i t-särgi. Täna 3 aastat hiljem saaksin juba ca 87 intressisärki.
Nagu näete, siis töö endiselt käib. Mida rohkem rahakott kasvab, seda enam mul ribid paistavad. Mu eesmärk on kokku saada vähemalt braziljon €urot.
Järgneb väljaheide ja tule võta siit mõni reaalselt raha tegev soovituskood. Olen ise kõikide nende portaalide kasutaja ja seni ei ole pidanud pettuma.
1. Estateguru.co: tule Estateguru kinnisvara ühisrahastuse investoriks ja liitu minu sooduskoodiga. Iga minu jünger saab pärast registreerimist kolme esimese kuu jooksul teostatud investeeringute kogusummalt 0,5% soovitusraha oma virutaalkontole. Kui sul on mingi vana ja varjusurmas konto, aga pole tehinguid teinud, siis tee värske konto ja lõikad minu diilist kohe otsest kasu.
4. Crowdestate.eu: siin saab taaskord kinnisvara ühisrahastada. Projektid algavad sajast eurost ja seni on investoritele päris usinalt rahhi tagasi tootnud. Tule proovi, kui julged.
Põlluarendused on niiii 2008. Täna on pargiarendus see, mis investoritel ja tulevastel koduostjatel suu vett jooksma paneb.
Hetkel kõige kuumem kinnisvaraprojekt Tallinnas on käimas keset Kadrioru parki. Öelge teretulemast Toomikupargi Delux Presidental kodudele!
Pikaajalise kinniistum… kinnisvara kogemusega arendaja LHV Grupp (Liis Haavel Varahalduse Grupp) on tegutsenud pikki aastaid, kuid tänaseni peamiselt kinnsvara ühepoolse vahendamise ja omandamise vallas.
Kuid mida pakuvad investoritele ja kodututele Toomikupargi Grand Major arenduse pinnad?
—> 360-kraadi miljööväärtuslikud vaated
—> tervet arendust läbiv esimene korrus
—> sa ei pea enam kunagi oma kolmetonnist (hind, mitte kaal) Emmaljungat trepist üles tassima
—> unusta igaveseks lifti ootamine naabritega, kellele pead kohatult ja huuled kokkupressitult muigama
—> kõrvalmajas elab president
—> 24h turvateenistus kiviviske kaugusel
—> 24h kivivisetele reageeriv turvateenistus
—> sisekujunduses valdavalt looduslikud toonid ja materjalid
—> 100% maaküte
—> 100% looduslik ventilatsioon
Arendusele on oma õla alla või pidurid peale pannud Tallinna Halduskohus, kohalikud omavolitsused ja Tallinna Linnaviletsus.
Luksuslikemate elamispindade vedrudega reformvoodid annetas Reformierakond ning kinnipidamisasutuse plate-stiilis ja ühe jalaga voodid loomulikult Keskerakond.
Kiirele broneerijale kingituseks purgitäis kehasooja Jaan Toomiku kunsti!
Rohkem infot Toomikupargi Imperial Ritz arenduse kohta peatselt www.täitur.ee ja www.crowdestateguru.ee lehel.
