Paar päeva tagasi olin üks valitud eliidi seast, kes sai minna kuulama suure Ameerikamaa isa Robin Sharma mõtteid Saku Suurhalli. Annan asjast kiire reportaaži enne, kui mu hoog raugeb ja ma jälle tavaliseks rahvusvaheliselt tuntud kaubamärgiga ehk mossis näoga eestlaseks muutun.
Suure Päeva hommikul panin omale ilusad riided selga ja suutsin need tubli noorsandina kohale jõudmiseni puhtad hoida. Eks väike trikk on selles, et ma söön oma hommikuse pudru teise särgiga. Mul on nagu selline eraldi pudrusöömise särk kohe. Tõsiselt. Ja kes praegu mingi pudipõlle nalja teeb, see saab molli ja kaob siit blogist sama kiirelt nagu kadus paar Armani kleiti pärast Anna-Maria Galojani külastust sama brändi esinduspoodi. Niisiis, puder rõõmsalt kõhus loksumas, hääletasin endale trolli ja sõitsin maailma serva – Rocca Al Maresse.
Pean tunnistama, et Saku Suurhalli jõudes oli esimene mõte küll sama kärmelt R käik sisse panna ja sealt ruttu kannad teha. Miks? Sest programmis ei olnud hoiatust, et Jüri Homenja oma kidraga lava soojendamas on! Kes teadis, et ta üldse veel tegutseb, eksole? Aga nii oli. Ma arvasin, et olen juba legendaarsel peol Sodiaagi klubis Tartus! Homenja oli laval ja püüdis laulda Ameerikast tulnud onudele sobivaid laule edust ja rahast ja armastusest jms. Võin ausalt öelda, et poleks ma hommikusest pudrust nii aeglane ja paks olnud, siis oleksin kiiremini saalist välja silganud ja polekski edasist showd näinud. Õnneks töntsi jalaga kaugele ei jookse ja uuesti garderoobis olles kuulsin, et väljamaa onud hakkavad riburadapidi lavale tulema ja Kašatsoki-Jüri pakib pillid kotti. Success!
Umm, thanks but no thanks, buddy
Jalutasin oma kohale tagasi ja vaatasin, mis seltskonnas ma seekord siis omadega olen. Kurivaim, kohal oli kogu kodumaa koorekiht! Vaimses transis ja ahenenud pupillidega liikusid seal ringi kohalikud kuulsused nagu näiteks batooniärikas Sven, kes oma kahtlaste pulbrite ja -batoonikestega edumeelseid Nuumab. Silmanurgast nägin, et ka Anu Saagis rahva seas ringi, Sõõrumaa on loomulikult alati kohal, kui mõni kahtlane ürra toimub ja tekib võimalus kedagi masseerida. Seda masseerimist seal peol ikka jagus, sest mõni esineja pani publiku vahepeal kätest kinni hoidma ja mingi hetk pidime kõik püsti tõusma, ennast terve kehaga vasakule poole pöörama ja siis kõrval seisvat inimest masseerima. Ma kahjuks ei näinud sel hetkel Urmast, aga suht kindel, et ta lendas võimaluse avanedes vastasele kohe topeltnelsoniga topeltlingamiga peale. See võis sihtmärgile päris homopärane omapärane üllatus olla, et tuled pahaaimamatult koolitusele ja järsku on Turva-Urmas sul… nojah, las see teema nüüd jääb.
kukub sind liigselt hõõrumaa
Mis mulle veel meelde jäi? Robin Sharmat teist korda ilmselt vaatama ei läheks enam. Ma saan aru, et tal on vaja hommikuti kell 5 ärgata ja hakata kohe toimetama, aga why the f*ck? See, et talle meeldib kell 5 ärgata, ei tähenda, et see peaks kõikidele teistele sobima. Kui sulle ka sobib, siis okei, ärka. Aga ärka vaikselt ja omaette. Miks on vaja seda nii räigelt peale suruda kõigile nagu sa oleksid kohe mingi ebajumal, kui kell 5 ärkama hakkaksid? Mina ei suru oma publikule peale, et ärgake kell 3 öösel, siis olete Robinist lausa 2 tundi ees ja veel paremad inimesed.
Okei, oletame, et Robin ärkab kell 5 ja läheb tuttu kell 21 õhtul. See on siis 16 tundi ärkveloleku aega. Kui mina ärkan kell 8 ja lähen tuttu kell 24, siis kuidas minu 16 tundi kehvemad on, ma ei saa aru? Ja eriti siis, kui mulle meeldib hilisel ajal oma töid ja trenne teha. Ma kirjutaks hommikuti poole sitemaid tekste teile, sest alkoholimüük algab alles kella kümnest, daaah. Kui keegi selle öösel ärkamise fenomeni ära seletaks, siis äkki muutuks mu maailm ka kuidagi paremaks. Aga tõesti, mingid vennad kilavate silmadega noogutavad kaasa, et tavai, hakkame ka Eestis novembris kell 5 öösel ärkama ja mingit klubi tegema. Mille jaoks? Ma olen sellest varem ka kirjutanud, et sa ei pea seda tegema, kui see sulle ei sobi. Bill Gates ka ei ärka kell 5, näiteks. Ja mulle on jäänud mulje, et ta saab endaga täiesti okeilt hakkama.
Minu kommentaar Robini jutule on siis selline, et ära torma iga jutlustaja kõne peale ummisjalu kohe oma elu peapeale keerama. Kui tahad, siis proovi nädal aega näiteks tund varem ärgata ja ongi selge, kas see on sinu teema või ei. Kui see pole sinu teema ja sa oled täna kakahäda, siis kell 5 ärgates oled sa lihtsalt poole väsinum kakahäda. Enne tuleb ikka muud rütmid elus korda saada – normilt süüa, alksile piir panna, trenni teha / värsket õhku saada jne. Minu varasemad mõtted (mis märgiti ühel konkursil lausa auhinnaga ära) nende hambad ristis tahanollatonyrobbins kell 5 ärkajate kohta on siin: https://rahakratt.rahajutud.ee/annan-sulle-edu-valemi-ja-selleks-ei-ole-vaja-iga-paev-jaavannis-joogat-teha/
Üks mõte, mis mulle Robini vara ärganud suust siiski meeldis: väikeste asjade tegemise summa kuhjub pika aja peale suureks. Mul ei ole vaja teile siin pikalt näidet otsida. Ca 2 aastat tagasi tegin omale Elhavee Kasvukonto, kuhu iga päev automaatselt ühe kohvitopsi raha läheb (3 kulli). Ma teen seda iga päev ja tänaseks on mu Kasvukontole “kogemata” üle kahe ja poole kilo kogunenud! Pluss mulle tuleb seal dividende. Keeruline oleks rahablogis teile veel paremat näidet anda. Väikeste asjade tegemise efekt kasvab ajas tõepoolest hirmuäratavalt suureks:
Mulle jäi see Robini 5am club teema nii kirpeldama, et unustasin lausa ära: enne Robinit esines Eric Edmeades. Sain teiste kohal olnud rikkurite käest teada, et ta on varemgi siia ära eksinud, aga mina temast kuulnud ei olnud. Eric oli väga lahe säga, kui tohib kasutada 20 aastat vana väljendit. Kohe näha, et kodutöö oli tehtud, teadis hästi eestlaste kivinäo murdmise koodi, isegi vist magab ühega meist (?) ja oskas oma pointe läbi huumori ja enda kogemuste rääkida.
Ma napilt vist isegi raatsiks uuesti maksata, et teda veel kuulata ja see on juba näitaja, kui mina millegi eest rahhi välja käia raatsiks.
Paar mõtet Ericult, mis on nüüdseks ka Rahakrati arsenalis:
- sa näed seda, millele sa keskendud. See on tegelt juba ammu teada trikk, et kui sa ostad omale näiteks sinepikollase mersu (ma ei tea, kas sellist värvi mersusid üldse tehakse ja kui sa loed sõna “sinep” tagurpidi, siis sa ei osta endale enam kunagi midagi sellist värvi…), siis enne sa neid liikluses tähele ei pannud, aga nüüd hakkad neid järjest märkama. Sama keiss on ka meie ajudes: kui sa keskendud halbadele mälestustele ja kogemustele, siis hakkad ka praegu otsima märke, et näed, jäin trollist maha ja mul ikka üldse ei vea ja olen läbikukkuja ja keegi astus mulle varbale ja tõmbasin kaelanaha jope luku vahele ja kõik vihkavad mind. Proovi siis vaadata nii, et otsid asjades head ja siis hakkad häid asju kergemini märkama. Keskendu positiivsetele kogemustele.
- raskete aegade paralleel videomängudega. See tähendab, et kui elus on raskus, siis võta seda väljakutsena nagu videomängus. Kui mängud oleks lihtsad, siis sa ei ostaks/mängiks neid, eksole? Ikka ootad ju neid väljakutseid esitavaid kohti. Proovi siis elus samamoodi, et okei, raske on, aga see karastab ja teeb osavamaks ja edaspidi saan veel paremini hakkama asjadega.
- mürgid on okei. Mõte on siis selles, et sa ei ole halb, kui sa jood kohvi või sööd magusat või jood veini vms. Halvasti on siis, kui need asjad su elu reguleerivad – sa ei suuda olla lõbus veinita või hommikul ennast käima saada kohvita. Järelikult need asjad kontrollivad sind ja see on ata-ata, seda me ei taha. Ma olen teinud endaga samamoodi, et olnud vahel pikalt söömata (hea sääst ka, muuseas), et lihtsalt tõestada endale, et mu tuju ei lange ja ma saan hakkama, kui ma ei saa iga kell süüa. Ehk siis mürke võib tarbida, aga enne võiks häid asju süüa ja häid asju alati rohkem. Ära ole mürkidest sõltuvuses ega ära lase neil enda elu dirigeerida.
- kuidas teha suuri otsuseid. Vaata võimalikult kaugele tulevikku. Nagunii sa ei suuda täna täie kindlusega öelda, mis on õige valik, kui mõni otsuse koht ees on. Seega proovi näha otsuse mõju mega pikas plaanis. Näiteks? No kas sa tahad last? Ei tea, eksole. Mähkmed ja kisa ja magamatus ja lasteaia kohti pole jms. Aga mõtle nii, et kas sa tahad kuuekümbiselt, et sul oleks laps? Kui jaa, siis on otsus olemas. See mähkmed-kisa-magamatus periood tuleb lihtsalt ära teha selleks. Veel üks näide? Kas tasub koguda raha ja süüa normaalselt? See ju tähendab täna vähem kulutamist ja vähem kommi jms. Aga kas sa tahad olla kuuekümbiselt hea tervisega ja näiteks poole kohaga tööl käia? Kui jah, siis selge – tuleb täna veits säästa ja veits vähem kommi põske laduda.
No ma ei tea, kui inspireerivalt mina neid mõtteid siin kirjutades edasi suutsin anda, aga Ericu suust olid need küll veenvad ja mina jäin uskuma. Tunduvad need teile ka loogilised?
Täpsuse mõttes ütlen, et lisaks Ericule ja Robinile käisid laval veel keegi naisolevus, kellest ma üldse aru ei saanud (see võib vabalt minu viga olla) ja kes oli vist mingi õnne-coach… nojust, onju. Ja ka vana hea Peep Vain. Poleks Peep viimane olnud, siis ma oleks saanud päeva varem õhtusse. Ja oleks ette teadnud, mis tasemel Peep seal räägib, siis oleks samuti saanud päeva varem õhtusse… Selline legend ja korüfee ja siis näitab slaide, kus on peal… bulletid! Mida asja, Peep? Isegi mittekoolitajad teavad, et kui sa näitad inimestele rohke teksti või bulletitega slaide, siis on automaatselt tähelepanu sinult ära ja inimesed loevad slaidil olevat teksti. Slaid peab ikka esinejat toetama, mitte temalt tähelepanu ära võtma. See oli täielik õpikunäide, sest alguses olid kõik silmad Peebul ja ta sai super kontakti rahvaga. Aga kohe, kui slaidid tulid… nojah. Lisaks oli Peebul palju sahmimist oma vihiku ja märkmetega ja mulle tundus, et see ajas tal endal lõnga vahepeal täiesti sassi. Sellest on ülikahju, sest ma olen lugenud läbi kõik Peebu kirjutatud raamatud ja olen peaaegu valmis talle ta kiiskavale peanupule musi tegema selliste teoste kirjutamise ees.
Aga kurat, ürituse inspiratsioonipauk oli kokkuvõttes ikkagi võimas! Tõmbasin ennast ürituselt kiirelt trolli jälle ja kohe kõige kallimasse poodi kõige kallimat Mõulskini märkmikku ostma, et kõik päeva jooksul saadud mõtted ja tekkinud soovid jms sinna sisse talletada. Mu stiil on selline, et püüan kõikide meeltega alati kohal olla ja pärast teen kõlamajäänud mõtetest ülestähendusi. Muidugi olen mina ja olete teiegi paljusid neid mõtteid enne kuulnud ja lugenud, aga püsima jäävad nad siis, kui neid vahel üle korrata ja mõelda. Täpselt selleks mul seda showd vaja oligi. Selline ekstramotivatsioon on vahel täiega teretulnud. Kui sa tunned ennast halvasti ja su töö ei oma mingit mõtet, siis näiteks pea meeles, et kusagil Saksamaal on inimesi, kelle töö on paigaldada bemmidele suunatulede kange…
PS. Keda muidu sellised üldharivad suurüritused huvitavad, siis tule kiika kohe mu instasse! Seal on parasjagu veebruaris toimuva ja minu hommikupalvusega avapaugu saava Investor Toomase konverentsi talongi loos käimas! Head loosiõnne ja kiviga kottidesse kõigile!
