Oo, väike rebel oled ja ikkagi avasid, jah? Sinusugused vastuvoolu ujujad mulle täitsa meeldivad 🙂
Tuti-pluti, rahapervod. On aeg peokingad kapist välja kraamida ja läikima lüüa, sest ma jagan nänni ja hakkan iseennast kupeldama!
Kas kõigil on juba suve mõlemaks päevaks plaanid tehtud? Ise plaanin kindlasti ühe päeva rannas veeta ja teise päeva… ühes teises kohas. Sellest räägin kohe lähemalt. Enne nagu ikka eelmänguks natuke niisama möla ja kasutan ära teie tähelepanu, et oma raskest elust rääkida.
Elu on teinud vahepeal igasugu omapäraseid pöördeid ja visanud sekka mõne kurvipalligi. Aga hoian siin siiki pigem positiivset nooti. Kevadised dividendid tilguvad, blogi on läinud suuremaks, kui kunagi üldse aimata oskasin ja see on väga timm. Miks timm? Sest kui keegi mind keset ööd üles ärataks ja kiirreaktsiooniga küsiks, et mis mulle mu praegustest tegevustest kõige rohkem meeldib, siis pean tunnistama, et teile kirjutamine ja blogiga mässamine. Päris hästi on välja kujunenud, et mulle meeldib siin targutada ja teile läheb see korda. Ideaalne keiss.
Samal ajal nokin õhtuti oma üürikaga, mis on selles mõttes äge, et erinevalt sotsiaalrahastusest vms on üürika tegemine selline, kus on tulemusi kohe näha. Tassid diivani sisse ja hops, jälle korter natuke rohkem päris asja nägu. Ja kui vahepeal aega jääb, siis veeretan oma uue ettevõtte ideed ja küpsetan seda vaikselt õigete inimestega kohtudes ja usinalt ettevalmistusi tehes.
Selline võikski elu olla, tegelikult. Mõned ilusad üürikad toimimas, blogis targutamine ja teie laiskade tagumike motiveerimine, igapäevased motiveerivad rahasutsakad sotsiaalvõlgade platvormidelt, sekka mõned esinemised ja oma ideede katsetamine. Ma ei teagi nüüd, et kas tunda ennast imelikult, et ma ei soovi olla another Fjodor Berman ja juhtida 700+ anonüümse minioniga ettevõtet või startappi, mis mõtleb juba enne asutamist, kuidas exit teha (enne suhet ka mõtled, kuidas lahutada?). Vaid pigem teeksin väiksema ja mõne(kümne) tõsise fänniga oma ettevõtet nii, et kõik seda naudivad, keegi ei tööta ennast üle, inimesed lähevad õhtul sõpradega aega veetma, puhkavad palju ja saavad palju palka ja on õnnelikud. Vastik zen jutt, ma tean.
Õige oleks ikka mõelda nii, et esimesed 18 startapp-aastat magaks kontoris, kurnaks ja sülitaks inimesi tiimist välja 3 kuu kaupa stiilis Patty Mccord ja Netflix, töötaks 120h nädalas, oleks aktiivne vähemalt kaheksas kohtuvaidluses patentide üle ja viies kaebuses töövaidluskomisjoniga, põletaks veetsee’de raha, teeniks ainult investorite huve ja oleks overall õnnetu.
Ahjaa. Aga nüüd uuesti algusesse tagasi.
Niisiis, ühe suvepäeva veedaksin ma kindlasti rannas ja teise päeva… Investeerimisfestivalil 2019! Ja no loomulikult – kuna mul see populaarne kanal siin on, siis esimese asjana küsisin teile jagamiseks selle ürra talonge. Kuidas saab mind mitte armastada, kui ma kõik oma kuulsuse teie kasuks keeran, onju nii?
Löön vaikselt kingi läikima ja metabolism töötab juba täistuuridel suurest hirmust…
Mis seal siis plaanis on, küsid? Ega ma isegi veel kindel pole, kui perversseks selle ürituse üksinda keerata suudan. Luban teile, et annan endast parima! Plaan on ikka nii võimas keika ja triangel seal maha panna, et Ines vaataks oma suhte Taneliga ikka väga kriitilise pilguga üle. Kes siin päriselt rokkar on, eksole! Tanel võib täna mingitel Antsla laululavadel sensuaalselt lõõritada küll ja taevakehasid segi ajada, aga mina oleksin tegelikult pikaajaline investeering Inesele, põhimõtteliselt. Ma olen noorem ja plaanin saada Padarist rikkamaks. Pluss ma olen naljakam. Ja kõik teavad, et naistele meeldivad hea huumorisoonega mehed, sest siis naised naeravad koguaeg silmad pisarais ja kinni ega näe, kui kole su välimus tegelt on (lifehack).
Ja nüüd siis pakkumine suurkorporatsioonidele ja Rikaste Topistele. Teie ees on harukordne võimalus osta omale jupp minu torsost Investeerimisfestivali esinemise ajaks!
Whaaat, onju? Ma tean. Päris cool. See üritus saab niimoodi kajastamist (väljendil pole midagi pistmist Kaja Kallasega), et sellest räägivad veel järeltulevad põlved ja nende järeltulevad põlved robotid ja botid.
Kui Kaja Kallase juures on pidu, siis linnapeal öeldakse: “Yo, lähme õhtul Kajakasse ka?”
Kirjuta mulle rahakratt@gmail.com ja ma räägin sulle täpselt, mis mu kilohind on ja KUI võimas see raharokkarite simman tuleb: Äripäeva ja Õhtulehe piltnikud, mõjukas ja rikas publik (kes kohe tonnide viisi su tooteid ostma hakkab), kohapeal videod-droonid-šašlõkid-stripparid, lisaks reklaam mandri-Eesti kõige loetavamas Rahakrati rahablogis ja see on alles algus!
Nahast reklaamtahvel vaikselt valmib tänu Gymeesti.ee’le
Näiteks Investor Toomase finants-workshopi kuul jaanuaris hiilis mu lehel üle 16 000 finantsperverdi, mis on senine rekord:
Muuseas terves Rakveres elab aint mingi 15 000 inimest
Ja kui juba Meelis Mandel ise puuküürnikuna mu tatrast turskel turundusturjal ratsutab, siis ega muud lisada ei olegi.
Noh, Ines, varsti on nii, et “kakoi Tanel Padar?”
Aga kõigepealt siis talongide loosimine. Tule kiika mu facebooki lehele ja mölise kaasa, kui tahaksid neid omale saada. Viskan välja 2 talongi laupäevaks, mille väärtus on 2×149€, ehk siis ligi 22 000 rubla!
Nendest Barbarissidest võite muidugi suu puhtaks pühkida
Lugesin nüüd ise ka oma loo korra otsast lõpuni läbi ja pean ütlema, et ohh, ma olen õnnelik, et mu ema ei tea, et ma mina olen…
Ilmselt jäid sinagi sellest ilma? Muidu oleks vist uudistest kuulda olnud.
Käsi püsti, kes teab seda kommet, et kui pulmarongkäik kinni pidada, siis on õigus mingi viinapudel vms välja nõuda?
Eile oli harukordne võimalus pidada kinni sularaha rongkäik ja samuti osa sellest endale nõuda. Tropi ülemuse tõttu pidin ise kahjuks küll samal ajal tööl olema, aga järgmine kord proovin juba varakult valmis olla ja mingis naljakostüümis mõne blokaadi tee peale üles seada.
Ma mäletan hästi oma esimest aastat Rahakratina ja seda naiivset helesinist unistust, et saaks ka paarile üürikale oma räpased käpad taha nagu Raha-Jaagul, Investeerimisklubi asutajal Marko #Yolo-l ja teistel nendesugustel kodumaistel väljamõeldud tegelastel on. Ju siis oleks mul ka küllus majas, lendaks muudkui ühelt tuusikult teisele ja paneks elu24 põhibännerile kuulutuse “Panen kokku Eesti esimest haaremit. Kandideerimiseks saada elektronkiri invidia.zand.rahakratt@gmail.com”.
Ma ei tea miks, aga mulle on alati jäänud mulje, et üürikorterid valmivad iseenesest ega vaja tähelepanu nagu väiksed lapsedki, kes ka ise kasvavad… Olin tõest sama kaugel nagu ilusate tüdrukutega deitimisest põhikooli aastatel. Okei noh, lihtsalt tüdrukutega deitimisest.
George S. Clason’i kultusteose järg “Richest man in Sakulon featuring Raha-Jaak” peatselt hästivarustatud raamatupoodides
Kui nüüd täna korra pilt retrospektiivi visata ja vaadata, milline jauramine on olnud, et ilma liishaavelit tegemata saada kätte essa üürikas, pangalaen välja valetada, käia notaris, ajada külapealt mööblit kokku, pidada kulude jaoks excelit jne, siis ei ütleks küll, et see mingi möödaminnes ja lõdvalt täiskohaga töö kõrvalt mugav teha oleks. Päris mitu lõunapausi olen kütnud kärmelt trolli peale, et minna korteri juurde tellingutel suitsu tegevaid tunkesid peksma, midagi mõõtma või üle vaatama ja lõunasöök on piirdunud taskust leitud saiapuru söömisega. Hetitulvelikult glamuurne ja kadestamisväärne elu, onju?
Üks siuke nö võluvits on aga küll, mida soovitan üürikaga alustades meeles pidada ja kuidas saab seda protsessi endale meeldivaks mõelda: leia korter endale meeldivas asukohas ja tee seda nagu teeksid endale kodu. Mina ilmselt ei ole tüüpiline korteriärikas, sest välistasin kohe Lasnagorski ühetoalised, kust oleks saanud mingi nunnude silmadega kortsus memmekese kohtutäituri abiga õue tõsta vms. Minu plaan oli juba algusest peale leida korter võimalikult kesklinnas ja võimalikult uusarenduses.
Aga miks ma neid poppe ülikoolilähedasi ühetoalisi üürikaid taga ei aja? Peamiselt sellepärast, et kui ausalt elule otsa vaadata, siis ma pigem vist ei saa/jõua/taha teha 27 korterit omale. 2 kuni 4 tk on hea küll ja need peavad olema nii ägedad, et võiksin sinna ise 63-aastaselt laenu lõppedes sisse kolida. Või peab olema võimalik neid nii kallilt maha müüa, et igaveseks Montenegrosse pensionit nautima minna. Ma ei kujuta ette, et saaliksin peale tööpäeva pahtliämber õlal kesklinna ja näiteks Maardu vahet, et seal mõni “kerget remonti vajavas seisukorras” hardcore-ter läikima lüüa.
Ka kulude poolest ja investeeringu mõttes ei ole liiga lihtne üüriäriga alustada. Oma kõige esimeses tabelis tuli mul uue korteri sisustamiseks mõeldud eelarves kogusumma reale 6 000 eurot. Elukauge noorsandina võtsin need andmed lihtsalt lambist. See summa tundus täiesti tehtav ja okeika, kuniks tegin esimesed päringud köögimööbli- ja garrderoobifirmadele. Nende kahe emailiga oli see kuuekas läinud põhimõtteliselt… Edasi arvasin, et noh, max kümnega teeb siis ära. Põhimõtteliselt teeb jah, kui leiad üürnikuks mingi Jaapani minimalist-lumehelbekese, kes istub ja magab ühel väikesel vaibakesel ning vajab kööginurka vaid keedukannu ning teejoomiseks sõrmkübarat. Mina kahjuks ei tea, kust sellist japsi leida võiks, seega ka 10k plaan sai hävitava hinnangu.
Ajaga on see kulude excel kasvanud mul 82-realiseks (esiteks, kellel peaks olema meeles, et kodus peab pliit olema ja teiseks ostsin mingit pehmode nänni: hambaharja topsiku ja taimepotikese ja mitmeid lambikesi jne oma lumehelbekesele) ja kuuest kilost on saanud umbes 13,5k sama kiirelt nagu vanaema juures jõululauda maandudes saab normaalsest kehakaalust 18 ülekilo. Kas keegi varem ei saanud öelda, et see projekt tegelt nii röögatult suur ja kulukas on? Oleks seda teadnud, siis…
Siis ma ei teagi, mis ma teinud oleksin. Võibolla oleksin plaani katki jätnud ja 10 aasta pärast kahetsenud, et miks ma ennast kokku ei võtnud ja asja ära ei teinud, kui võimalusi ja viitsimist oli. Sellesmõttes on isegi hea, et ma ei osanud kõike seda ette näha – oleks tõenäoliselt jala värisema võtnud ja plaan käntselisse läinud nagu öeldakse. Kõik see papp tuleb ju palgatööst kõrvale nihutada ja tähendab näiteks jalgrattaga sõitmise võimalikkust ainult öösiti – siis, kui naaber magab ja ei märka, et ta velo tema teadmata suht 24h minu ja tema ühiskasutuses on.
Oh, shit…
Veel üks huvitav fakt on see, et kui Rahakratt 2015.a suvel sündis, siis selle lühikese eluea jooksul sünnist kuni tänase päevani on ta tassinud mulle ca 13,5k (ehk korteri-exceli total summa hetkel) väärtuses higivaba pappi – intressid, dividendid, pistised, alimendid ja muu sarnane liigkasuvõtmine. Kui ma selle korteri sama raha eest ära suudan teha, siis see oleks küll äge keiss. Korteri sissemaksuks läks see teine peldikkorter, mille, tõsi küll, pidin ostma, aga see oli päris soodne.
Ma ei ole oma projektiga veel päris finišis, aga soovin, et oleksin kunagi ise sellist lugu kellegi blogist lugeda saanud. Jääb mulje, et kirjutatakse vaid võitudest ja kui lihtne kõik on olnud, kui rasked hetked möödas on. Ma tahan näidata oma oligarhi teekonna varjukülge ka. Näidata, et päris tige andmine käib, et kõik need “lebod passivsed rahajõed” voolama saada. Kuidas need Vargamäe omad ütlesidki, et “õpi kannatama”, eks? See projekt on tõesti tugevat selgroogu minus kasvatanud. Ja kulusid kasvatanud. Ja ehitus/sisustuspoodide tšekkide keskmist pikkust kasvatanud…
Kui paber vastu peaks, siis kannataks selliste tšekkidega vabalt eriväelase kombel viiendalt korruselt alla laskuda
Kokkuvõtteks siis väike Q&A mulle teie kõigi poolt:
Kas ma kahetsen?
Ei.
Kas ma arvasin, et see nii palju aega ja pappi võtab?
Ei.
Kas ma teeksin seda uuesti?
Jaa.
Palju mul selle kõrvalt eraeluks ja töötami… lugemiseks aega jääb?
Ei.
PS. Äripäeva peadirektor Igor Gräzin, va kooner, ei maksnud mulle midagi, et ma seda teeksin, aga üks väike “komm” mu raamatu-ussidest lugejatele. Tšeki seda: https://pood.aripaev.ee/kratt
Kodune ülesanne: mitu korterit jõuaks Kim lugemise kõrvalt omale üürikateks teha?
Mis toimps, kuhu kõik teised finantssõdurid jäänud on? Blogides on vaikus nagu meil põhikoolis esta tunnis, kui keegi vahetunni ajal mingi massive vaala peenise tahvlile oli joonistanud ja ära ei suvatsenud kustutada. Kas on selgunud tõsiasi, et ei ole see retk finants-Valhallasse nii trillallaa-trullallaa midagi ja olete tõrvikud nurka visanud? Eiiiii tahaaaaa üksiiii jääääädaaaa! Tulge kõik tagasi, ilus palun.
Ma käisin märtsis ühes välismaa linnas ja leidsin isegi sobiva ususekti meile kõigile. Kui usk kõikuma lööb, siis nüüd tean, kus see koht on ja võime järgmisel korral koos minna. Kevadiste divikate eest, mis juba praegu kontole sajavad, võtame omale soodsad Raianeri lennutalongid ligi ja teeme ära. Armulaualeiva asemel pannakse seal väidetavalt kahe eurine münt keele alla.
Nii hästi prantsuse keelt ei mõista, et saaks aru, mis seal alumisel real kirjas on
Olgu, olen nõus mõnda aega soololt lendama ja üksi pusserdama, aga ma ootan kõiki uuesti lavale – kuigi ma olen kõige ilusam ja andekam, siin on ikkagi ruumi siin meile kõigile. Hoian teil vaimu üleval ja näitan, et tavaline jorss võib saada hakkama selliste asjadega, et varsti tõmbate tänaval kõik koomale, kui oma leemurinahkse kevadmantliga ühest peenest pealinna lokaalist teise kabetan nagu tulises võistlushoos Urmo Ilvese mängunupp. Enne veel aga hõikan välja oma märtsikuised tulemused ja avan laulu saatel varakambri ukse. Tead, kuidas laulavad Coop panga töötajad hommikul kontori ukse taga? “Coop, Coop, lahti tee, metsas kuri jahimees” jne.
Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Aprilli alguses teen ülevaate veebruari kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.
Rahakrati põhiline toimetamine käib:
www.nasdaqbaltic.com Balti aktsiad (TAS1T, TVEAT, TAL1T, TKM1T, LHV1T, SAB1L): kuu alguse seisuga 10 184.32 eurot;
www.mintos.com Mintose ühisvõlgade platvormil: kuu alguse seisuga 17 777.01 eurot;
www.viainvest.com Viainvest ühisrahastuses: kuu alguse seisuga 4 863.84 eurot;
www.envestio.com Envestio sotsiaalrahastuses: kuu alguse seisuga 865 eurot;
www.estateguru.co ühisrahastatavas kinnisvaras Estategurus: kuu alguse seisuga 4 765.25 eurot;
www.crowdestate.eu Crowdestate sotsiaalkinnisvaraportaalis: kuu alguse seisuga 5 077.87 eurot;
Elhavee Kasvukonto ja Eesti fondid (SPYW, XCHA, IVV, QQQ, NHCBHFFT): kuu alguse seisuga 2 908.69 eurot;
Laenud ettevõtetele: kuu alguse seisuga 14816.5 eurot;
Laenud eraisikutele: kuu alguse seisuga 2 128.56 eurot;
Funderbeami kaudu osalused idumajanduses: 2 680.2 eurot;
Korter nr 1. alla pandud plegens: 0 eurot;
Korter nr 2. alla pandud plegens: 7 569.06 eurot;
Võlakirjad (LHV): 2184.32 eurot;
Avarii- ja investeerimisvõimaluste konto ca 5 088.71 eurot.
Kokku on Rahakrati kõikide kontode, hoiupõrsa ja investeeringute väärtus ca 80 954 €, lisaks osalus väikefirmas, mis tekitab paarile inimesele higivaba üüritulu.
Sulli on ikka maru napilt, kui järele mõelda…
Ja kurikuulus Coinbase, kus mu virtuaalraha väärtus kõigub nagu lekkiva põhjaga kalapaat Kaspia mere lainetel. Hetkel on see 55 euro juures ja plussis ei ole mina oma ostuga veel kunagi olnud selle aja jooksul. 3sotti läks sisse kunagi… On nagu on, noh.
Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga, ei Raivo Heina (sest tema on kõige rohkem Rahakrati näoga, kui mul peaks pilti blogisse vaja olema) ega Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud ning ei kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne kõrge viis sulle! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada.
Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?
Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.
2019 eesmärgid, mida siin blogis taga ajama hakkan?
1) Kuskil poolhuupi mainisin, et võiks sel aastal 100k netoväärtuse lae ära katsuda. Mis seal ikka, võtame eesmärgiks. Loen parajasti Ray Dalio raamatut “Põhimõtted” ja seal on kirjas nii (lk 191, kui täpne olla): “Pea meeles, et suured ootused panevad aluse suurele suutlikkusele.” Let’s mennän siis!
Puudu on 100000-80954=19046€
2) Teiseks võiks iga kuu teha 1k higivaba raha. Ma tean, et see ei juhtu, sest tegelen kahe korteriga ja need ei hakka aasta algusest tootma, aga las ta jääb siia kirja. Äkki juhtub mingi ime, et keegi küsib 300 eurot laenu ja pakub 12300 tagasi maksta jõuludeks. Eks näis. Enese maapeale toomiseks ütlen veel, et eelmisel aastal oli higivaba kokku 7500 eur.
3) Kolmas eesmärk on valmis nokkida 2 korterit, et need siis lumehelbekestele üürile anda. Esimene peab valmis olema mai kuuks. Teine aasta lõpuks.
Loen neid kolme punkti ja täiesti ulme. Nalja hakkab saama, seda on juba praegu näha. Ilmselt naeran muidugi läbi pisarate ja nii, et tatraterad hammaste vahel paistavad. Liha ja muud maised võlud võib sel aastal heaga ära unustada…
Taustainfoks veel see, et mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras. Sõuan tasa, et jõuda kaugele, aga mitte nii tasa, et aerud kätte ära mädaneks.
Kõikide nende eesmärkide ja minu tegemiste ühine nimetaja on #finantsvabadussõda.
Intro lõpp.
Aasta kolmanda kuu ehk selle aasta viimase märtsikuu puhul maandus mu kontodele kena mütsatusega kokku3 906eurot. See on kõikkõikkõik kokku ehk aktiivne+passiivne.
Higivaba pappi tuli magamise ajal kokku 454.97 eurot. Mingist tonnist siin küll lõhna pole nagu ma omale eesmärgiks võtsin, aga selle eest, et ma minevikus kõike raha ära ei kulutanud, saada nüüd auhinnaks üle nelja soti kuus – abiks ikka.
Trend teeb murelikuks…
PASSIIVNE SISSETULEK
estateguru.co
26.09
crowdestate.eu
43.14
mintos.com
182.69
twino.eu
0
viainvest.com
42.41
envestio.com
5
muud passiivsed mündid
35.64
muude laenude intressid
90
üüritulu
0
dividendid
30
KOKKU
454.97
Blogi värskendusena otsustasin hakata hoopis sellist tabelit pidama nagu allpool näha. Varsti teisi siin enam väga presenteerima ei hakka, sest Rahakrati peamine eesmärk on teha 7 triljonit eurtsi intresside ja muu higivaba näol:
Huvitav trivia fakt on see, et mingi kolm ja pool aastat olen intresside nimel higistanud ja täna sisustan selle eest ühe korteri üleni valmis. Oleks patt kurta.
Märtsis suutsin iseenda eest ära peita 59.78% oma sissetulekutest ehk rahalises väärtuses ca 2 335 eurot. Kõik, absoluutselt see kõik, läheb praegu lumehelbekese iglu sisustamiseks. Ehituspoodide tsekid on mul praegu nii pikad, et ma jõuan tavaliselt tšeki esimese otsaga enne juba koju, kui viimane jupp poes alles tšekimasinast välja kõriseb. Ma pean vist tegema ühe lisaloo sellest, kui “lebo ja higivaba” üürikate ettevalmistustega mässamine on. Ilmselt lõppevad need jutud kärmelt ära, et “ah, võtaks mingi pommiaugu ligi, võõpaks valgeks, paneks IKEAt täis ja lendab üürile, suur asi siis”. Mulle ei meenu, millal viimati poes käisin ja midagi sealt endale tõin. Nõrkushetkel Rimmi minek, Karumsi kohukese ostmine ja poe taga selle pisarais sisse hingamine ei lähe treat yo’self’ina kirja, eksole.
Palju enam minna pole esimese korteriga. Nipet-näpet vaip maha, telku seina ja kuulutus üles.
PS. Säästuhuntidele pakun parimat diili ever. Müün oma hästi hoitud lumememme komplekti. Ole varakult valmis, sest sellist pakkumist mujalt ei leia. Talveni on jäänud kõigest 7 kuud!
Kevadine hinnasula!
Järgneb väljaheide ja tule haara siit mõni reaalselt raha tegev soovituskood omale ligi. Hakkame koos bojaarideks!
1. Estateguru.co: tule Estateguru kinnisvara ühisrahastuse investoriks ja liitu minu sooduskoodiga. Iga minu jünger saab pärast registreerimist kolme esimese kuu jooksul teostatud investeeringute kogusummalt 0,5% soovitusraha oma virutaalkontole. Kui sul on mingi vana ja varjusurmas konto, aga pole tehinguid teinud, siis tee värske konto ja lõikad minu diilist kohe otsest kasu.
4. Crowdestate.eu: siin saab taaskord kinnisvara ühisrahastada. Projektid algavad sajast eurost ja seni on investoritele päris usinalt rahhi tagasi tootnud. Tule proovi, kui julged.
Esiteks. Ilusat kevadet kõigile! Lõpuks ometi on see 73 kuud kestnud talv läbi saamas ja saab lugeda viimaseid päevi talveilmasid. Nagu mu sõbrad Venemaal ütlevad, siis: kjevade algjuseni loendame njgu sjuusavõistluse starti: pаз-два tihane!
Teiseks. Nüüd vähe tumedam teema. Vabandan, et nii otsekoheselt rääkida plaanin ja teema morn on, aga oma viga – ise olete mulle siia tulnud ja ennast uudiskirja listi pannud. Õpi kannatama nagu see äge film Tõde ja Õigus ütles. Väike teemaväline kõrvalehüpe, et film oli tõesti hea, keegi võiks lausa raamatu sellest kirjutada.
Okei, asja kallale. Kas sa oled märganud, et midagi olulist jääb tegemata, kuna sul pole aega? Läheks trenni, aga aega pole, onju? Koristaks, aga lihtsalt ei ole selleks aega. Tahaks rohkem lugeda, aga mis aja arvelt see võimalik peaks olema. Ma ei tea, kas rileidid minuga, aga mul on küll täpselt nii. Tahaks rohkem siin kirjutada, aga aega pole. Tahaks rohkem trenni teha (sest pärast trenni on lihtsalt nii on-top-of-the-world tunne), aga ei leia selleks aega – kust ma võtan 2 tundi õhtul peale tööd, et lasta sohvriga trollil ennast 30 min trenni vedada, tund aega raskeid asju ühest kohast teise tõsta ja siis uuesti ennast kolmekümneks minutiks trolli peale hääletada? Sorry, vennas, aga ei ole lihtsalt võimalik.
Oma ideaalelus tahan iga nädal vähemalt ühe loo kirjutada ja siia teile üles riputada. Aga iga kord mingi 5+ tundi selle alla panna… ma ei tea, kust see aeg peaks tulema. Lisaks on mul veel üks (enda arust) väga cool kõrvaläri mõte, et päriselt ka ükspäev ise midagi ära teha, tiim kokku panna, elusid mõjutada, aga jälle: kuidas peaks selleks aega olema, kui ma magan nagu mingi xanaxi üledoosi all olev vana kõuts, siis töötan 8h või rohkemgi ja noh, siis tahaks ju korra niisama ka olla või sõpradele läbi õllekannu põhja otsa vaadata jne. Vist on prioriteedid paigast ära, sa ütled? Esiteks ära targuta minu blogis. Ja teiseks – õige, ongi. Jumala pekkis on. Ma avastasin endal sõltuvuse, mis võtab me-ga pal-ju aega ja kaudses mõttes ka raha ja killib märkamatult mu unistusi. Kuidas mina saaksin sama kuulsaks nagu Sergei Jessenin, kui ma ei kavatse mõnes kuulsas Leningradi hotellis enesetappu teha? Mis võimalused siis veel on?
Olgu. Hingan sügavalt sisse ja välja: mul on nutitelefoni (õigemini sotsiaalmeedia) sõltuvus. Ma ei suuda istuda ära tervet filmi ilma oma telefonile pilku heitmata. Ma ei suuda lugeda järjest 20lk raamatut ilma vahepeal telosse piilumata. Ma avastan ennast ristmikul rohelist tuld ootamast samal ajal pöialdele kerimisega valu andes. Ma istun õhtusõõgil ja mõtlen, et võiks korra telefoni piiluda. Ma sõidan trollis need eelmainitud 30 min trenni ja rullin telos nii, et alles nädalal lõpus maniküüris märkan, et pöidlaküüsi polegi vaja lõigata. On teised ise ära kulunud kõva instas skrollimisega. Õudne!
Puudega mees otsib ahjuküttega korterit
Ma ei tea, mis telefonid teil, vaestel, on, aga mul on üks vana õun, mis mulle kingiti. Tegelt mitte isegi väga vana ja tõmbab veel baaris lauale pannes pilku küll, aga mul on sellest poogen. Ei eruta iga september poodi joosta, kui maailma rikkaim farmer Tim Apple (https://www.theguardian.com/global/video/2019/mar/07/tim-apple-donald-trump-gets-name-of-tech-giants-ceo-wrong-video) oma uued õunasordid lansseerib. Igaljuhul, õunadel on funktsioon nimega Screen Time. Kohe kuskil seadete all ja lihtsasti kättesaadav. Igal pühapäeval tuleb automaatne raport, et palju siis möödunud nädalal näppudel käia lasin. Üldiselt viskan ma sellele korraks pilgu peale ja mingit draamat ei teki. Aga möödnud nädalal tabas mind justkui löök sinna hella kohta, kust pärijad ükspäev vedelal kujul välja tulema peaks. Mu screentime on hiilinud visalt keskmiselt 3 h ja 3 min juurde päevas. Päevas.
PÄEVAS!
MHMHM, PÄEVAS! See tähendab siis, et IGA PÄEV.
Kas on vaja arvutama hakata? 21 tundi nädalas vaatan ma oma telefon kaudu sotsiaalmeediasse. Ehk siis põhimõtteliselt iga nädal terve üks ööpäev! Ja ise veel kõvatan, et olen nii äge lugeja ja telekat ei vaata ja üldse olen eeskuju, keda tuleks koolides näidata ja kes tegelt vääriks väiksematsorti pronksist büsti mõnes Euroopa suurlinnas. Oo, maikad, kui häbi on…
Ma ei muretseks, kui enamus sellest ajaks oleks näiteks Investopedias passimine või Youtube’s/TED’i loengute kuulamine, et kuidas oma äpiga lendu minna, parem inimene olla, targemate mõtteid kuulata vms. Isegi selle üle oleksin veitsa rõõmsam, kui screen time aja sees ainult uudiste portaalid oleks. Ahastuses ütlen, et kasvõi Õhtuleht… Aga tseki seda kino:
Get a life!
Mida annavad mulle need tunnid instas, vaadates võõraste inimeste pilte ja elusid? Võin suht kindlalt oma “superpotentsiaalsete” Tallinna Vee aktsiate peale kihla vedada, et ma ei suuda järgmisel päeval kirjeldada viite pilti, mida eile instas nägin. See on lihtsalt nüristav rullimine ja parimal juhul läheb tuju sitaks, sest kõik on praegu kas a) kuskil soojas tuusikul, et ise suve juurde minna, kuna ta siia ei kavatse tulla või b) kuskil lumelauatuusikul, et minna normaalse ja valge talve juurde, kuna ta siia ei kavatse tulla.
Nüüd siis veelkord – ma vaataks lolli näoga inimest, kes ütleb, et ma võiks iga päev 3h trenni teha. Või lugeda. Või ennast harida. Või kasvõi sõprade juures istuda. Kust see aeg peaks tulema? Aga 3 tundi leian ma päeva peale kokku, et vahtida küünte ja kohvitopside pilte sotsiaalmeedias? Appi.
Kokkuvõtteks pean ütlema: “Tere, mina olen Rahakratt ja mul on sõltuvus”. Ei viitsi praegu neid sõltuvusest paranemise astmeid guugeldada, et neid sõna sõnalt teieni tuua, aga olen nendega hästi kursis, kuna olen tegelenud sõltuvuses oleva lähedasega. Esimene asi on igaljuhul tunnistamine, et mul on probleem. Teine aste on erinevate lahenduste otsimine ja endale sobivaima valimine. Mina tegin tänase päeva nii (lugu valmis 24.03 pühapäeval), et telefoni lükkasin hääletu peale, et iga piiks ei tõmbaks tähelepanu ja püüan iga pühapäeva õhtul tegeleda kas siis blogiga nagu täna või mõne oma mõtte suunas liikumisega. Blogiga tegelemine on üldiselt loo kirjutamine ja oma mõttega tegelemine võib tähendada kasvõi seda, et panen omale uueks nädalaks mõned ülesanded või kohtumised, mis mõtet edasi aitavad.
Sõbrad, ärge siis solvuge, kui mu toetuslaik instas teie pildi alt puudu on. Ma elan teile reaalelus kaasa ja võin tulla teiega reisile pöialt näitama!
Esimene päev tuli hästi välja. Telefoni ekraaniaega tuli kokku 48 minutit, sellest enamus kulus paari üliolulise import-eksport international business exclusive investing ärikirja kirjutamiseks ja üle 5-10 mindi sotsiaalmeedias ei olnud. Lisaks tuli ca 2h arvutis olemist, et see lugu kiirelt valmis teha, aga seda aega ei pea ma sõltuvuseks. Eks näis, kuidas argipäeviti telefonivabalt WC-s olema hakkab…
Kas julged ka oma sõltuvustele otsa vaadata ja nendega tegelema hakata? Millest lahti saada tahaksid ja kuidas seda teha?
Oh sa Helmene aeg küll! Ma olen ausalt öeldes ise ka imestnunud, sest täna läheb intiimseks ja tuleb üks erikuradi tõsieluline lugu. Nagu suurtel elukunstnikel ikka, siis inspiratsiooni järgnevaks epistliks andis seekord elu ise. Aitäh, Elu! Ja kui lugu valmis sai, siis tulin uuesti siia üles täpsustama, et see manitsuskõne tuli mul torust ühe soojaga, ilma mustandite ja ilma tsensuurita. Olge head, krabagem tööandja kulul ligi aurav tass odavat Pauligi purukohvi ja nautigem värsket teost!
Millest täna räägime? Heidan natuke valgust (alustava) investori elu hämarale ja mädasele poolelel. Sellele poolele, kuhu päike ei paista, mida naabrid ei näe ja kus ei sõideta Lexusega otse Alpidesse kütusepaagis loksumas jääkülm Moet. Sest eemalt paistab kõik lahe, onju: vinge aktsiapakk, mingid tuhanded siin ühisvõlaportaalis, teised seal. Lisaks korterid ja graafikutel hokikeppe tegevad startapid. Kindlasti kaevaks veel kuskilt mingi sümboolse kangi kulda ka omal välja, kui piisavalt pingutaks – aga ei suuda enam järge pidada, sest rikkust on nii palju lihtsalt. Ju see kang mõne kõikuva tooli jala alla tasakaaluks pandud sai kunagi, ei mäleta.
Aga tegelikult? Tegelikult on see elu selline, et kui sina oled juba neljapäeval sõpsidega laundšides ning Patterflai siin ja rummikoks seal, siis keskmine finantsbloger on tõenäoliselt tööl või kodus. Mitte ainult sellepärast, et kuidagi x moodi jälle säästa, vaid sellepärast, et lugeda või midagi uut õppida või püüda suhelda selliste tegelastega, kes meist peajagu üle on ja kelle kohta me kunagi ainult tähtsast roosast ajalehest lugeda võisime.
Ja no need pohmakad pärast Patterflaid, see on täiesti omaette teema. Okei, pidu oli hea ja pole viga, et 100€ vähem taskus on – elab üle. Aga see, et pärast on pohmell, mis lööb niimoodi jalad alt, et 4 päeva hiljem ka ei tunne oma kunagist märga unenägu, põhikooli inka õpsi, tänaval ära, siis see juba näitab midagi. Selge on see, et pärast keskmisest elegantsemat võtukat jälle 21 päeva normaalselt mõelda ei suuda ja eesmärgid teevad vähikäiku.
Vein on ju pmst lihtsalt täiskasvanute puuviljasupp
Kui sa plaanid päriselt-päriselt võtta oma tulevikul pallidest kinni ja kaalud ehk isegi blogi püsti sättimisest, siis loe see lugu veel üks kord läbi. Ja siis veel üks kord. See peaks kõik teooria-investorid või muidu kadedad maa peale tagasi tooma. Toon mõne näite? Okei. Näiteks mu viimane ost riidepoes: soodukaga 1,99€ maksev t-särk Pull&Bear poest. Ma sõidan 15€ per kuu maksvasse trenni trolliga. Oled valmis selliseks “glamuuriks”? Julged kõnesid vastu võtta, kui autoriteetsed sõbrad helistavad ja küsivad, et kus oled ja sina olen h&m’is? See glämm ja kuld ja kard, mis meil siin blogides paistab, on ainult jäämäe veepeale osa. See on see “üleöö edukaks investoriks”, millele on eelnenud aastaid õppimist, rahaliselt vastu igemeid saamist, kinnisilmi tatra söömist samal ajal šnitslit ette kujutades ja nii edasi. Algaja investor ei pese never sul hommikul VSOP (Väga Sitt On Pärast…) konjakiga hambaid – see kõik on müüt, inimesed!
Keeruline?
Lõunasöökidest on mul isiklikult näiteks täiesti poogen, ma ei pea väga peeneid argilõunaid sööma ja see on minu valik – ei saa korraga kaaviari lätsutada ja investeerida, noh. Mul on vaja tööpäeval oma nahast paak kärmelt mingi kütusega täita ja see kütus võiks olla odav. Kogu muusika. Kallid riided ka mind võlunud ei ole (Tsau, Anna-Maria Galojan, mis sul uut toimub?) Ka näiteks reisimas on mul okei käia ketsides ja t-särkides. Ma ei pea ennast Egiptuse tšarterlennul suvalistele ida-võlumaalt pärit nahkadele tõestama ja A4 suuruses ikooni omale kuldketiga kaela riputama. On see oluline, mis nad must arvavad? Sellevõrra saab mul suurema sutsaka mõni investeerimiskonto ja nii mulle meeldibki.
Let it sink in – selline hauakivi on päriselt olemas, kallid sõbrad
See ei ole niisama nali, kui Pokkerimadis kuskil trammide lõpp-peatuses paraskirahva kombel sprotte sööb ja idufirmade ceo-dega pigitünnides lõket teeb nagu mustad mehed räpiplaadi kaanekujundusel. Paberil olevate startappide kasvuexceliga Maximas ei laamenda ja ega keegi Veenuses ka aru ei saa, kui seal kell 4 öösel nendele veel vaevu kontsadel püsivatele põhjariismetele oma viimasest edukast Õika ühetoalise flipist räägid. Kujuta ette, mida Pokkerimadis siis veel sööb, kui kaamerat näha pole! Pildistamise ajaks on muidugi nooblim pidulaud laenude ja sõprade abiga kokku orgunnitud, aga vaevalt igal argipäeval sellise kulinaarse kõrgmoega edvistatakse.
Madis Müüri kommentaar: “Nii on, et minu investori karjäär, esialgu küll üritus võlgadest välja saada, algas 9-10 aastat tagasi samamoodi, väikeses räämas ühetoalises Lasnakoopas makarone süües. Heal päeval sai pelmeenidega premeeritud ennast. Tänaseks on esimene paariaastane minipension juba selja taga, töötab küll! Mõistlik säästumäär paika, mul nt 40% ja siis keskendusin sellele, et see kulutamiseks ülejääv 60% oleks motiveeriv. Teisisõnu tuli tulusid tõsta, rallit ei maksa käsipidur peal ikka sõita või aerutada nii, et aerud kätte ära mädanevad. Mõistlikud harjumused paika, iganädalaselt erialaselt või ettevõtlusalaselt end arendada, teenistust tõsta. Esialgu on teenistuse tõstmine kõvasti olulisem, annab palju suurema osa tulemustest ja jõuab eeesmärkideni palju varem. Püsikulud tasub hoida madalad, iga päev kaaviari kulbiga õgides viskaks ka see üle, vähemalt forellimari küll viskas! Inimene harjub ära kõigega, tasub püsivärgid all hoida. Nii jääb piisavalt üle, et plegens kõrvalt kasvama panna. Üks ei välista sugugi teist, ise säästsin aastaid umbes 40%, aga huvitavaid asju saab ikkagi teha: reisida, bucketlisti asju, mugavustsooni laiendada, lolluseid teha. Lugusid peab olema! Teenistuse tõstmise, säästmise ja investeerimise koalitsiooni lõppeesmärk ei ole kusagil vanaduses lõpuks elama hakata, seistmekümnendates tatar kaaviariga asendada ja kõrvale 1-2 välisreisi endale lubada. Pigem paari aastaga juba võimalusi juurde andma hakata juba noorena minipensione võtma hakata.”
Pilt Rahakrati külmikust. Ilma naljata. Anno 2015.
Minuga on täpselt sama lugu: nullist ja ise kõigega alustama pidanud ja minevikus elult pigem tappa saanud. Ainus raha, mida mäletan, et sain oma vanematelt, oli kord üks krooniaja kupüür, mille peal troonis kõikide käsitööpruulikodade vapiloom ja hipsterite ebajumal härra Carl Habe Jakobson. Peale seda on tükk tühja maad, kõva hangeldamist erinevate seaduslike ja vähemseaduslike toodetega kooliajal ning nüüd siis teen nägu, et oskan investeerida.
Habe nagu nendel reklaamibüroo loovjuhtidel, kes suveõhtutel Telliskivi platsil pinksi toksivad
Kahjuks ei ole nii, et ainult rikkad investeerivad. Vastupidi – rikkad on tänaseks need, kes kunagi sama teekonnaga alustasid ja sellele truuks jäid. Okei, need ka, kes 90-ndatel mingeid munavabrikuid ja kuskil Otepää kolhooside vahel Belarusi töökodasid varastasid (ära tule rääkima mingit kuradi ausa erastamise juttu – nägid võimalust, panid küüned taha ja nüüd räägid, kuidas peaks äri ajama ja riiki juhtima #urmassõõrulingam). Sellise lendstardiga võin mina ka Raekoja platsile kontorihoone arendada ja pärast teha Kroonika kaanel Shreki kiisu suuri silmi, endal veel Savisaare kölnivee lõhn kergelt juures. Vastik!
PS. Ma käisin üks lõuna Viru keskuses – jaa, muidugi, irvita nüüd, et käin lõuna söömise asemel juba niisama jalutamas – ja seal on koridoris pressifotode näitus. Kõrge kaarega kõige coolim pilt? Umbes 137-aastane Leida Rammo, kelle foto all pealkiri “Leida Rammo, investor”. Tee järgi või osta ära! Ja tule siis rääkima, et investeerimine on mingi erilise ja valitud kliki pärusmaa ja ainult rikkuritele… Kellelgi pole alguses nii kõvasti plekki, et 100 prossa oma elustiil hoida ja üleöö investeerima hakata. Something’s gotta give, valik on sinu ja ma ei ütle, et sa oled kuidagi halvem, kui see tee sinu jaoks ei ole.
Teine PS. kuna üks oluline asi on veel. Midagi sarnast kirjutasin kunagi varasemalt ka. Loe järgnevat lugu, kui tunned sotsiaalset survet sõpradega samas sammus kulutada ja ennast teistega võrrelda. Ma toon selle siin ära täies mahus, sest ma ei usalda teid. Sorri, aga tõesti ei usu, et te uut linki klikiksite ja veel ühe loo ära loeksite.
Seega järgneb kunagine hittlugu “Kuidas tempot hoida, kui sõbrad kulutama sunnivad?”:
Olgu jumal tänatud selle eest, et elame kapitalismiajastul ja 40 neitsit ning igavese finantsvabaduse võidab see, kellel manalasse minnes enim manti kokku aetud on! Mina olen ka täiega selle poolt, et ennast igal võimalusel üle kulutada. Säästmine on mökudele. Nii nagu on mökude kraam kätekreem, klassikaline muusika, salatid ja turvavööd.
Ma käin päris palju teiste lastega õues mängimas. See kajastub ka rahakotis ja eelarve-excelis, mida ma teile väga avalikult iga kuu näitan. Esiteks on see täiesti normaalne käitumine, sest ma olen võrdlemisi noor ja võrdlemisi kaunis mees. Teiseks üksi kodus olles ja ainult oma hoiupõrsaga juttu ajades liiga kaugele ei jõua ja uusi võimalusi ei teki. Kuidas aga saada hakkama nii, et neljapäev vastu pühapäeva usinalt pillerkaaritada, aga samas pidevalt rahhi kõrvale panna, et ükspäev krediitkaart panka tagasi viia ja öelda, et aitäh ja oli tore, aga edaspidi saan ilma teieta hakkama? Järgneb paar võimalust elust enesest, mida kasutan ja mis tegelikult töötavad. Finantsilised eluhäkid, kui lubate nii öelda. Midagi ulmelist või keerulist siin ei ole ja kui sa kuskilt mujalt alustada ei oska, siis alljärgnev on iga säästuvana a-be-tsee.
Ma ei tea liiga palju pidusid, kus on mõnus sumin ja hangeldamine, aga puuduks alkohol. Peened daamid ja peened koksid on alati käsikäes käinud nagu spordidress ja üleõla sihvkakott või jopt ja matt Kärberi tänava paneelmajade vahel. Nii lihtsalt on ja nii jääb. Enda näitel võin öelda, et mida rohkem on peent napsi lipsutaga, seda enam sinna juurde minna tahab. Ei ole nii, et õhtu jooksul hoog raugeks ja paak täis saama hakkaks. Tüüpiline reede õhtu on selline, et noored ja edukad sahisevad Audide ja teiste Saksa Liiduvabariigi masinatoodangu lipulaevadega pealinna lokaalide ette. Läbi toonklaaside kostub mahedat tümmi ja veljed säravad nagu Alexei Turovski silmad pesa ehitavat rabakana nähes. American Express siin ja Visa Maestro Henry Laupmaa Platinum Gold Extramoney Nälgjavõlg krediitkaart seal. Kaua sa nii vastu pead, kui pidevalt kulmudeni võlgades oled? Mina ei saa aru, kuidas see maailm tiirleb, aga rahast sellises seltskonnas juttu ei ole. Alati räägitakse millestki muust ja küsimused raha kohta tapetakse kiirelt ära. Kuidas siis hooga veerevas rattas püsida, kui ise ei viitsi igavesti panga ori olla, aga õues ka nagu käia meeldib?
Esiteks – laku tasapisi ja nats odavamalt. Igas koksis ei pea kõige nooblim konjaabel ujuma ja seda eriti just peo lõpupoole, kui nagunii enam aru ei saa, kas kruusis on kõikse vägevam Hennessy või suvaline Star Dollar. Ja joo vaiksemalt – iga varasema ringi asemel proovi ühte koksi kaks ringi libistada ja juba oledki poole vähem õhtul alkole rahhi kulutanud, aga ikkagi kõikidest vapustavatest seiklustest osa saanud. Keegi nagunii ei märka, kui sa sellise trikiga veits säästu paned pidudel. Kusjuures, mõne klaasi võid baarist üldse Värskat osta ja sõpradele öelda, et libistad nüüd ühe halja viina kogu muu menüü vahele.
Teiseks – kompunni riideid omavahel. Kui su maitse ei ole väga kriiskavad flamingodega päevasärgid a’la Miami Vice 1987, siis juba see on okei: mida rohkem on sul ühevärvilisi ja klassikalisi asju, seda lihtsam on neid omavahel miksida. Paar head teksapaari (mitte need, mis põlvedelt kollaseks tõmbavad), kolm korralikku särki ja samapalju lipse annavad juba 18 eri autfitti kokku. Muljetavaldav, mis?
Kolmandaks – ära ela täna homse eest ära. Mis see tähendab? Vana sõber krediitkaart, mille sa ükspäev panka tagasi viid, mäletad? Mul on ka krediitkaart, sest ilma selleta on kohati keeruline tuusikule minna. Ei saa hotelli ega sohvriga limusiini bronnida. Aga igapäevaselt proovin sellest näpud eemale hoida ja ostusoovi tekkides vajaliku summa ise kokku korjata, mitte krediiti võtta. Esiteks säästab see krediidi intressid, mis on kohati päris humoorikad ja teiseks saad raha kogudes samalt summalt äkki kuskil hoopis endale intressi korjata, onju. Viie kümpi või saja kaupa iga kuu suuremaks ostuks kõrvale tõsta ei ole tappev, kui just väga suurest ostust ei räägi. Nagunii kasutab enamus seltskonda krediitkaarti mänguasjade (uued telod jne) ostmiseks. See kannatab natuke oodata küll.
Neljandaks – pane pidude vahelisel ajal säästu. Elu ei pea päris selline olema, et nädalavahetustel lähed juba hommikul Gloriasse müslit sööma ja argipäeviti teed 3x päevas kraanisooja veega tatrasuppi, vaid ikka mõistuse piires. Proovi nädala sees rohkem kodus süüa ja vähem tilka panna ehk siis kokku hoida. Kui nädalavahetusi teisiti veeta ei saa, siis vähemalt ei priiska sa iga päev. Lõunat kannatab kindlasti vahel tööle kaasa võtta ja see võib olla vabalt eelmise päeva õhtusöök, mida natuke rohkem tegid. Samuti ei pea kodus kõige šikima ülikonnaga käima – püksiperse ei kulu siis nii kärmelt läikivaks jne.
Eks selliseid nõkse on veel ja ajaga õpin neid juurde, aga igaljuhul tuleb asjad hoida kontrolli all, kui on soov nii oma tuleviku nimel panustada, kui ka täna igast päikesekaarest maksimumi võtta. Mõni trikk on rohkem kasulikum ja mõni teine vähem. Ma ei ole näiteks kindel, et lõunani magamine eluhäkina töötaks, et kuna siis tuleb üks eine päevas vähem süüa, aga igaühe oma otsus. Kui siit ja sealt midagi sellist väikest oma ellu implementeerida, siis kuu lõpuks võib päris okei kopikas kokku tulla, mille sina suunad oma tuleviku heaks, aga teised lihtsalt maha prassisid.
Järgneb väljaheide ja tule haara siit mõni reaalselt raha tegev soovituskood omale ligi. Hakkame koos bojaarideks!
1. Estateguru.co: tule Estateguru kinnisvara ühisrahastuse investoriks ja liitu minu sooduskoodiga. Iga minu jünger saab pärast registreerimist kolme esimese kuu jooksul teostatud investeeringute kogusummalt 0,5% soovitusraha oma virutaalkontole. Kui sul on mingi vana ja varjusurmas konto, aga pole tehinguid teinud, siis tee värske konto ja lõikad minu diilist kohe otsest kasu.
4. Crowdestate.eu: siin saab taaskord kinnisvara ühisrahastada. Projektid algavad sajast eurost ja seni on investoritele päris usinalt rahhi tagasi tootnud. Tule proovi, kui julged.
Mõtlesin pikalt, kuidas nimetada humanitaarabi paketti veidi glamuursema nimega ja siin ta on: “Rahakrati Stipendium 2019”!
Tegemist on esimese nii suuremahulise & heldekäelise nänni jagamisega ja tõenäoliselt on see ka viimane, kuna minu näol on tegemist ikkagi Mandri-Eesti suurima ihnuriga ja midagi niisama ära anda ei ole minu stiil.
Natuke stipendiumi taustast. Ühel suvalises jaanuarikuisel ööl olin voodis vähkremas ja uni ei tahtnud kuidagi tulla. Ise mõtlesin, et ehk on aeg “voodilinu” vahetada, kuna naabri jõulupuust ülejäänud oksad on mul pesas juba vaikselt hõõruma hakanud.
Esimesena võtsin ühendust Raha-Jaaguga, kellele kuulub terve Saku vald ja mul on üldse kuidagi selline mulje jäänud, et tal ei ole just kõige kitsamad ajad käes parajasti.
Õige bojaar ei unusta kunagi mainida, et ta oma elektronkirjad aifõunist saadab
Edasi kraapisin ja mangusin Investor Toomase ukse taga, sest Äripäeva omanik Igor Mang on ka päris rikas poiss, kelle rikkust natuke ümber jagada tuleks.
Nänni pritsib uksest ja aknast, ole ainult mees ja küsi
Kõike seda tegin selleks, et teile kõige ägedamad asjad kokku ajada ja mõni uus ohver rahamaailma sikutada. Kahjuks ei tulnud asjaga kaasa näiteks ei leksuse ega mersu esindused ja seega midagi luksuslikku mul pakkuda ei ole. Hakkasin mõtlema, et isegi, kui nad oleks oma õla alla pannud, siis teie sellest ilmselt kuulnud ei olekski – ma peaks midagi enda töö ja vaeva eest ka saama.
Mis täpsemalt Rahakrati humanitaarabi paketti kuulub ja kuidas nomineeritud saada?
Maailma esimese“Rahakrati Stipendium 2019” paketi koostisosad on:
Raha-Jaagu koolitus “Rahaliste Vabanduste Teekond” 10. märtsil, kus Jaak Roosaare ise lubab kõiki igavesse finantsnirvaanasse juhatada ja teid seal Peetrusena väravas vastu võtta;
Äripäeva raamatud, mille pilti üleval nägid;
Kõik Raha-Jaagu raamatud (mitte kõik raamatud, mis tal kodus on, vaid kõik need, mis ta ise kirjutanud on ja no see mees viskab raamatuid valmis nagu mingi iseõppinud Kristjan Jaak Peterson);
50€ stardiraha minu enda taskust… senini kahtlen isegi pakkumise legitiimsuses, aga eks see peatselt selgub;
Koolitus Rahaliste Vabanduste TeekondKui arvutada oskaks, siis ütleks paketi koguväärtuse, aga mingi üle 25€ on see vist kindlasti
See diil on Eesti ärimaastiku mõistes seetõttu omapärane, et siin pole mitte ühtegi tillikat ja mitte kellelgi ei tõmmata nahka üle kõrvade. #olympicentertainmentgroup
Tegemist on minu, Raha-Jaagu ja Investor Toomase ja ühise pingutusega, et kaks ateisti rahausku pöörata. Tasu meist keegi ei saa ja minu panus tuleb näiteks otse mu enda taskust.
Tule vaata Rahakrati fesari lehele, kuidas täpselt moonakotile oma räpased küüned taha ajada. Kuna nänni on palju, siis pead üles andma ühe oma sõbra, kes pooled nendest raamatustest sinu käest omale saab, kui sina võidad. Okei?
PS. Kas keegi hea ja õrn hing saab seda finants-häppeningi Kogumispäevitajate ja Finantsvabaduse gruppi jagada? Muidu tuleb pärast keegi vinguma, et ei teadnud ja ei näinud ja siis on mul Tarbijakaitse/Finantsinspektsioon/Keskkonnaministeerium/EKRE jms ukse taga. Aitäh ette!
Jõudis keegi üldse märgata ka, kuidas veebruar mööda tuhises? Ma praegu toksin siin kokkuvõtet, trükin kahe näpuga nagu see su vanaema sõbranna, kes raamatukogus töötab ja mõtlen, et mida hekki veebruaris juhtus… ja ei meenugi midagi. Nagu ilmselt su sellel samal vanaema sõbrannal.
No üks siuke võibolla olulisem elumuutus oli see, et korjasin trenni tegemise üles. Korduva eduga olen mingeid rauast junne ikka vahel kuskil üles tõstnud, aga eks see loorberitele pikutama jäämine on kiire tulema, kui esimene varakevadine lihasemugul käsivarrel paistma hakkab. Kirjutasin lausa eraldi loo, kuidas minust tulevikus proteiinišeik (ehk lihaseline saudi-araabia valitseja) saab. Lugu on siin: https://rahakratt.rahajutud.ee/kuidas-ma-euraasia-odavaimas-joukas-omale-suveks-16-paki-saan-ja-ott-kiivika-lugema-oppima-motiveerisin/
Esimesel korral läksin natsa valesse kohta
Paar korda hiilisin oma uude lumehelbekese lõksu veebruaris, et vaadata, kuidas ehitustööd edenevad. Jälle vana hea trikk, et kortsus kulmu, kiire sammu ja suvalises paberirulliga kaenla all tuleb objektile lennata. Kõik tunked tõmbavad ilusti kahte lehte laiali, sest tõenäoliselt on mingi super oluline võll platsis ja keegi ei viitsi ette jääda, et koosat enda kraesse saada.
Korter edeneb jõudsalt. Varsti saab hakata juba vetsupaberi värvi valima, sest ega lumehelbeke niisama mingi ruutudeks lõigatud ajalehepaberiga ei lepi. Ideaalne varian oleks leida need vanakooli udukad näiteks ponide piltidega. See võtaks lumehelbekesel kindlalt reied kihelema ja avaks kiirelt rahakoti rauad ettemaksu jaoks.
True story: kui sa teed number kahte kell 23:59 ja tuled vetsust välja kell 00:02, siis on see same s*it, different day
Aga nüüd käbe intro kallale, muidu kisub liiga vulgaarseks siin:
Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Märtsi alguses teen ülevaate veebruari kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.
Rahakrati põhiline toimetamine käib:
www.nasdaqbaltic.com Balti aktsiad (TAS1T, TVEAT, TAL1T, TKM1T, LHV1T, SAB1L): kuu alguse seisuga 10078.43 eurot;
www.mintos.com Mintose ühisvõlgade platvormil: kuu alguse seisuga 17595.23 eurot;
www.twino.eu Twino sotsiaalvõlgade keskkonnas: kuu alguse seisuga 0 eurot, sest pean panema rahhi korteritesse ja salaja panin omal Envestio ka käima;
www.viainvest.com Viainvest ühisrahastuses: kuu alguse seisuga 4822.68 eurot;
www.envestio.com Envestio sotsiaalrahastuses: kuu alguse seisuga 350 eurot;
www.estateguru.co ühisrahastatavas kinnisvaras Estategurus: kuu alguse seisuga 4332.82 eurot;
www.crowdestate.eu Crowdestate sotsiaalkinnisvaraportaalis: kuu alguse seisuga 5020.82 eurot;
Elhavee Kasvukonto ja Eesti fondid (NHCBHFFT, SPYW, XCHA, IVV, QQQ): kuu alguse seisuga 2760.67 eurot;
Laenud ettevõtetele: kuu alguse seisuga 14816.5 eurot;
Laenud eraisikutele: kuu alguse seisuga 1869.64 eurot;
Funderbeami kaudu osalused idumajanduses: 2677.4 eurot;
Korter nr 2. alla pandud plegens: 4625.27 eurot;
Avarii- ja investeerimisvõimaluste konto ca 6492.71 eurot.
Kokku on Rahakrati kõikide kontode, hoiupõrsa ja investeeringute väärtus ca 77666.42, lisaks osalus väikefirmas, mis tekitab paarile inimesele higivaba üüritulu.
Tähtis ja keeruline finantsgraafik
Ja kurikuulus Coinbase, kus mu virtuaalraha väärtus kõigub nagu lekkiva põhjaga kalapaat Kaspia mere lainetel. Hetkel on see 31 euro juures ja plussis ei ole mina oma ostuga veel kunagi olnud selle paari kuu jooksul. 3sotti läks sisse kunagi… On nagu on, noh.
Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga, ei Raivo Heina (sest tema on kõige rohkem Rahakrati näoga, kui mul peaks pilti blogisse vaja olema) ega Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud ning ei kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne kõrge viis sulle! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada.
Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?
Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.
2019 eesmärgid, mida siin blogis taga ajama hakkan?
1) Kuskil poolhuupi mainisin, et võiks sel aastal 100k netoväärtuse lae ära katsuda. Mis seal ikka, võtame eesmärgiks. Loen parajasti Ray Dalio raamatut “Põhimõtted” ja seal on kirjas nii (lk 191, kui täpne olla): “Pea meeles, et suured ootused panevad aluse suurele suutlikkusele.” Let’s mennän siis!
Puudu on 100000-77666=22334€
2) Teiseks võiks iga kuu teha 1k higivaba raha. Ma tean, et see ei juhtu, sest tegelen kahe korteriga ja need ei hakka aasta algusest tootma, aga las ta jääb siia kirja. Äkki juhtub mingi ime, et keegi küsib 300 eurot laenu ja pakub 12300 tagasi maksta jõuludeks. Eks näis. Enese maapeale toomiseks ütlen veel, et eelmisel aastal oli higivaba kokku 7500 eur.
3) Kolmas eesmärk on valmis nokkida 2 korterit, et need siis lumehelbekestele üürile anda. Esimene peab valmis olema mai kuuks. Teine aasta lõpuks.
Loen neid kolme punkti ja täiesti ulme. Nalja hakkab saama, seda on juba praegu näha. Ilmselt naeran muidugi läbi pisarate ja nii, et tatraterad hammaste vahel paistavad. Liha ja muud maised võlud võib sel aastal heaga ära unustada…
Taustainfoks veel see, et mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras. Sõuan tasa, et jõuda kaugele, aga mitte nii tasa, et aerud kätte ära mädaneks.
Kõikide nende eesmärkide ja minu tegemiste ühine nimetaja on #finantsvabadussõda.
Intro lõpp.
Aasta teise kuu jooksul maandus mu kontole 3878.34eurot. See on kõikkõikkõik kokku ehk aktiivne+passiivne.
Higivaba pappi tuli magamise ajal kokku 661.25 eurot. See on ikka mega summa ja ma olen päris siiralt senini hämmingus, kui rumalalt ma kunagi plekiga ümber käisin ja miks, kurat, mulle keegi juba varem ei õpetanud, kuidas sissetulekutega selliselt žongleerida, et x summa alati minu eest tagasi tööle läheks. Kuue soti eest saab 2 inimest Gran Canariale ju!
Selle summa nimel higi valama ei pidanud ☝️
PASSIIVNE SISSETULEK
estateguru.co
22.52
crowdestate.eu
50.63
mintos.com
152.6
twino.eu
0
viainvest.com
38.94
envestio.com
0
muud passiivsed mündid
366.56
muude laenude intressid
30
üüritulu
0
dividendid
0
KOKKU
661.25
Blogi värskendusena otsustasin hakata hoopis sellist tabelit pidama nagu allpool näha. Varsti teisi siin enam väga presenteerima ei hakka, sest Rahakrati peamine eesmärk on teha 7 triljonit eurtsi intresside ja muu higivaba näol:
Higivaba papi kogusumma alates Rahakrati sünnist 08.2015. Nagu näha, siis 7 triljonini on veel väike hüpe vaja teha.
Veebruaris suutsin iseenda eest ära peita 63.4% oma sissetulekutest ehk rahalises väärtuses ca 2459 eurot. See summa sulab praegu sama kiirelt nagu ta tuleb, sest lumehelbeke tahab külmikut ja õhukest telkut ja nunnut vaibakest, kus ta chihuahua salaja ja silmad punnis kakil saaks käia jne.
Veebruari võtaksin kokku nii, et päris rets on olla. Puhkust on vaja, päikest on vaja ja magada tahaks. Kõike korraga õhus hoida – igapäevatööl tugevaid tulemusi näidata, korterit teha, niisama husteldada, Rahakratile isa olla ja paari uut projekti sellega seoses ehitada, trennis käia, lugeda, sõpru näha – võtab hullult palju aega ja enerksi.
PS. Kui sulle meeldib mingil perverssel põhjusel mu blogi, siis sulle meeldib see raamat. Blogilugejatest raamatu-ussidele veebruarikuine lugemissoovitus:
Nagu ise oleks kirjutanud
Järgneb väljaheide ja tule haara siit mõni reaalselt raha tegev soovituskood omale ligi. Hakkame koos bojaarideks!
1. Estateguru.co: tule Estateguru kinnisvara ühisrahastuse investoriks ja liitu minu sooduskoodiga. Iga minu jünger saab pärast registreerimist kolme esimese kuu jooksul teostatud investeeringute kogusummalt 0,5% soovitusraha oma virutaalkontole. Kui sul on mingi vana ja varjusurmas konto, aga pole tehinguid teinud, siis tee värske konto ja lõikad minu diilist kohe otsest kasu.
4. Crowdestate.eu: siin saab taaskord kinnisvara ühisrahastada. Projektid algavad sajast eurost ja seni on investoritele päris usinalt rahhi tagasi tootnud. Tule proovi, kui julged.
Olen siin aasta alguses parajasti oma memuaare ja märkmeid digitaliseerimas ja arvasin, et võiks teiega mõnda oma unistust jagada. Nagunii on asi siin juba niivõrd intiimseks läinud, et ega midagi kaotada ei ole. Vist.
Tegin aastal 2015 sellise tšällensi, et hakkasin kerget nagu ämbri-nimekirja tegema endale. Mitte, et oleks aeg tumedas ülikonnas ennast horisontaalsesse kasti panna, aga pigem sellepärast, et elu niisama mööda ei rulluks. Plaan oli saada kirja vähemalt 100 soovi ja eesmärki, mis peaks kõik mind täisväärtuslikuma elu ja muu sellise zen jura poole viima ja tegema vastassoole sama ahvatlevaks nagu kaks korda Bali pakettreisil käinud ja kunagi bussijaamas burkse müünud maailmarändurist anonüümne suurettevõtja J. Parve. Parema anonüümsuse tagamise mõttes ütlen parem Jesper P.
Võin kohe ära öelda, et mingit zenni unistuse list küll ei tekita. Pigem on see lisastress, kui vaatan, mis asjad kõik teha on vaja ja kui napilt selleks aega on: http://www.countmydays.com/
Ajaga on küll nõndaviisi, et vahepeal tuleb iseendale stopp teha ja mõelda – kas mu tänane päev annab midagi mulle endale ka ja kas võtan piisavalt aega, et äge olla oleks.
Tasakaaluks sellele, et kõik alati 24h hustlimisest ei räägiks
Haa, muuses, oled näinud vanameister Puhveti kalendrit? Ei ole midagi nii, et mida kirjum on su seltsielu, seda ägedam sa oled. Pidev kiire näitab, et sa ei kontrolli oma aega, ei oska iseenda seltskonda hinnata ning pidevalt teiste plaanides olemine tähendab seda, et sa oledki lihtsalt järjekordne mul-on-kiire-ma-ei-saa-xxx-asja-teha. Alatasa jooksmine kellegi teise korraldatud asjade vahel on klässik FOMO keiss.
Selleks ei pea ise vana peer olema, et mõelda – oh, krt, oleks võind asju hoopisi teisiti teha. Lihtsam on praegustelt peerudelt õppida, kes on sinu olukorras või sinu vanused juba olnud kunagi.
Ega see ei tähenda, et sa peaks nüüd niisama diivanil istuma ja puuksu diivanipatjadesse suruma. Sinu oma aeg peab olema nauditav ja võib vabalt olla sisustatud lugemisega või trenniga või joonistamisega või ristsõnadega või minupärast kasvõi Pisang Amboni tinistamise ja sudokudesse suvakate numbrite panemisega.
Ristsõnad arendavad loovust
Sorry, teemasse tagasi nüüd.
Kuna ma esimese ropsuga kohe sotti kirja ei saanud, siis lubasin endal sohki teha ja olen selle listi juurde igal aastal ikka paar korda tagasi tulnud, et uusi asju lisada ja kummuli lükatud eesmärk maha sodida. Kolme aastaga olen saanud unistuste numbri 103 peale. Sa võid seal ju praegu irvitada mu üle, aga tee järgi. Leida 100 asja, mida SINA ISE ja PÄRISELT teha tahad – no ei ole lebo, noh. Listi alguses tulevad mingid kližeed, mida sa arvad, et sa peaks või tahaks teha, aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad tulema päris sinu enda soovid.
Mulle on suureks sõbraks saanud kuugli keep äpp, kus kõik oma listid (kinkide ideed, reiside plaanid jms) üles rivistan. Sealt on hea mingi järgmine asi võtta, mida jahtima minna. Tänaseks olen kolme aastaga saanud maha 62 eesmärgiga. Võin 5kg tatrakoti peale kihla vedada, et ilma neid üles tähendamata ei oleks ma pooltega üldse jämmida viitsinudki või oleks need mul lihtsalt meelest ära läinud.
Kui teil veel natuke aega lugeda on, siis võin mõne asja välja tuua, mis mul tehtud ja mis veel tegemata.
PS. Selle postituse mustand oli mul valmis juba jaanuari alguses, aga pidevalt tuli midagi muud vahele. Ja nüüd on isegi kerge hirm juba eesmärkidest rääkivad postitust avaldada, sest kohaliku finantsmaastiku trendsetterid (ei, see ei ole mingi uus iiri setteri arendustõug) on teema auklikuks tulistanud ja eesmärke seadvad plogerid põlu alla neednud. Kristi Roo Saare ehk kohalik Bonnie on otse välja öelnud, et temasugune plutokraat enam ammu jala ei käi ega jookse ja tema truu sidekick Clyde on mutta tampinud üldse kõik eesmärkide seadjad.
Teadke, et ma ei karda teid, sest minu uus sõber Ray Dalio ütleb oma raamatus “Põhimõtted” nii: “Ära muretse hea mulje jätmise pärast, muretse eesmärkide saavutamise pärast”.
Värisevate käte ja 250-se pulsi juures ma siiski jätkan oma lugu.
Tegin ära:
lähen voolan verest tühjaks. Kuna ma raha annetada ei raatsi, siis otsisin alternatiive ja doonoriks minek tundus hüva mõte. Seda pole ma tõesti kordagi kahetsema pidanud. Esiteks on pärast nii vaimselt, kui füüsiliselt mega tunne, vastu suve on see ilmselt kiireim viis, kuidas 10 minutiga 0,5kg kaotada ja lõpuks saab peale vereloovutust tasuta šoksi sealsete mutikeste käest. Kõige magusama ROI-ga diil ever!
astun lendavast lennukist välja. Okei, kui ma seda meenutan, siis hakkavad käed värisema ja ilmselt viksab selle puknti juuers krroailkult kirjijavigu sisse. See oli slelliene koegmus, mida on keeerluine sõnaedsse pnana. Keset lennureisi teha õhus lennuki uks lahti ja igati heas korras sõidukist välja astuda on täiesti error404. Kuna matšo minus arvas obvioosselt, et tandemhüpe on eitedele, siis seetõttu läksin üksi peale muidugi… Mulle ei meenu, et oma elus teist sellist eneseületust teinud oleksin. Üle lennuki ukse lävepaku tühjusesse astuda… oo, maikad, see on nii rabe olukord. Kokkuvõtteks võin öelda, et hea oli, et heledate pükstega sinna ei läinud.
Vabandage neiu, ärge virvendage mu pildil ees
sõidan trekil jalgrattaga. Ma ei tea, miks mul seda vaja teha oli, aga ma tahtsin lihtsalt. Kõlab sellise 3-aastase tatika põhjendusena – ma tahtsin – aga siin ei olegi ühtegi normi seletust. Erika, võibolla oled sina selles süüdi, sest ma nägin sind väiksena telkust, kui sa oma ägeda kollase veloga olümpialt meile ühe sama ägeda kollase medali tõid.
teen rohkem komplimente. See on veitsa kategooriast “olen üldse normaalsem inimene”. Ja see ei ole ka selline asi, et tehtud ja maha tõmmatud. Pigem on see punkt siuke enese teadlik muutmine ja kasvatamine ehk ongoing process.
keksin slacline peal. See on äge, ausalt! Ja kuradi keeruline.
esinen 100+ inimese ees. Kui mul see varem tehtud ei oleks olnud, siis selle jaanuariga oleks saanud eesmärgi maha tõmmata. Esinema peaks tegelt tihedamini, sest see hoiab lavahirmu eemal. Investor Toomase turneel oli mul ka enne ikkagi kerge õhupuudus, sest ammu polnud lava näinud ja kartsin, et kui antakse see tavaline pulkmikker näppu, siis on raudpolt, et see libiseb mul lihtsalt käest ära niiskete peopesade tõttu.
lendan lennuki kokpitis. Seda oli päris keeruline korraldada. Iga tuusiku eel lennukisse astudes viskasin pilgu korraks vasakule, et näha, äkki on mõni oma jope piloodiks hakanud ja laseb mind esiritta istuma. Kuni ühel päeval oligi! Üks vana klemm oli lenduriks hakanud ja tänu talle on mu eesmärk maas! Näha õhkutõusu ja maanudmist ja pilvedepealset maanteed… vägagi romantiline olukord. Kahju, et me kõik seal kabiinis mehed olime, muidu oleks võinud küll kellelgi käest kinni võtta.
Pean ära tegema:
läbin jala 42 kilti. Ma tean, et autoga saaks kiiremini ja mugavamalt, aga see ei ole päris sama. See 42km, millest mina räägin, on maraton. Mul puudub loogiline seletus asjale, miks peaks seda keegi üldse tegema, aga tahaks näha, kas suudan vaimselt oma kehast üle olla. Ma ei karda, et füüsis vastu ei pea, pigem on just see mõte rets, et pean mingi 3-9 tundi vms ühte ja sama liigutust tegema ilma ühegi normaalse põhjenduseta.
sõidan lumesaaniga. Ja ikka selle päris saaniga, mida mootor edasi lükkab. Villatekk peal vanakooli saanis istuda ja põhjapõtrade perseid vahtida ma küll ei kavatse.
kingin oma vanematele reisi. Et nagu aitäh, et nad nii suurepärase isikuga maha said ja must nii vapustava mehe kasvatasid.
Mu isa kl 6 hommikul Järvevana teel, kui ta kuuleb, et lend läheb kl 17:25
sõidan kuumaõhupalliga. Sest why not, onju? Kunagi kuskil eksootilisel maal (vist oli Leedu, kui mälu ei peta) tuusikul olles nägin varahommikul, kuidas ühe põllu peal umbes 9 palli korraga üles metsade kohale läksid ja siis ma olin nii, et tavai, see läheb küll mu listi kirja.
korjan oma vana armastuse üles: lumelaudamise. Hiilgeaegadel tegin ikka mingist normist hüpekast 360 iisilt ära ja pärast lasin ahhetavate daamide ees natsa reili ka veel. Tänased oskused piirduvad tõenäoliselt rohkem after ski’ga. Pole kindel, kas see kõrges eas enam ongi nii hea mõte, kuna mäel saavad põlved vatti nagu kohvimasin logistikafirma kontoris.
kirjutan raamatu. Blogi ei lähe arvesse. Ühe raamatu poolik mustand mul kuugli draivis juba on, aga see sai täiendust viimati 3 aastat tagasi. Võibolla oma finantsvabadussõja lõpus kirjutan mingi tartasortide välimääraja vms?
Muidugi on mul selles listis kõvasti ka igast finantseesmärke, aga need on igavad ja neist räägin ma nagunii siin iga kuu: hakata aktsiatega hullama, teha 1k higivaba iga kuu (selle eesmärgi kirjutasin 2015. aastal, kusjuures), leida üürika projekt jne. Ja mõned asjad on sellist isiklikumat laadi. Ja siis muidugi ka igast materiaalset värki näpuotsaga:
Sõidaks küll sellisega (sellise autoga, mitte mehega)
Ja mis jutu mõte oli? Kus on õppetund?
Tee vahel väike stopp ja küsi endalt, ega sa ei unusta iseennast ära pideva “kiire” keskel. Mis on see, mida ise väga teha või proovida tahad? Enne kellegi teise suvakale plaanile peale lendamist pea aru – kas sa tõesti tahad seda või lendad lihtsalt FOMO tõttu platsi.
Tasuta Eesti-Poola seeniorite käsipalli sõprusmängu vaatama minna vaid seetõttu, et kunagine lasteaiakaaslane kutsus ja ebaviisakas on ära öelda, siis teen küll südame külmaks ja ütlen, et sorry bro, aga pigem teen midagi, mis mulle endale meeldib. Kasvõi olen kodus nagu väike vanamutt, pleed lõuani tõmmatud, karp kihilisi küpsiseid ees ja kirjutan teile mingit soga kokku siia. Ma ei pea ennast kellelegi tõestama.
Mõtle ise ka korra – tõeline respekt on sul nende inimeste vastu, kes ajavad oma rida ja on omadega rahul. Nad ei pea olema igas pulmas peiud ja igal matusel kadunukesed. See ei tähenda, et sul elu elamata jääb. See tähendab pigem, et sa elad endale ja oma lähedastele ning ajad neid asju taga, mis sulle olulised on.
PS. JOMO ei kehti heade investeerimisprojektide kohta
Selleks, et endale aega osta ja oma unistustega tegeleda, siis siin on valik soovituskoode, mis annavad sulle lisapappi või lisaintressi investeerimisega alustamiseks.
Mina olen sel kuul täiendanud oma kogumispotte peamiselt just Viainvest ja Envestio portaalides – viimasel ajal on seal korralikud tootlused ja papp ei istu niisama jõude kontodel.
1. Estateguru.co: tule Estateguru kinnisvara ühisrahastuse investoriks ja liitu minu sooduskoodiga. Iga minu jünger saab pärast registreerimist kolme esimese kuu jooksul teostatud investeeringute kogusummalt 0,5% soovitusraha oma virutaalkontole. Kui sul on mingi vana ja varjusurmas konto, aga pole tehinguid teinud, siis tee värske konto ja lõikad minu diilist kohe otsest kasu.
4. Crowdestate.eu: siin saab taaskord kinnisvara ühisrahastada. Projektid algavad sajast eurost ja seni on investoritele päris usinalt rahhi tagasi tootnud. Tule proovi, kui julged.
Nii tuleb tervitada inimesi, kui trennisaali astud või kui sporditeemalist blogipostitust kirjutad. Kujutan juba praegu omale vaimusilmas ette, kuidas Ott Kiivikas minu blogi tõttu lugemise ära õpib, et aru saada, kuidas mingi suure suuga tatranägu temast rohkem päkke kõhu peale saama hakkab.
“Oh, mis vahva Tarhunni pudel. Pean seda vist oma kõhulihastega lähemalt vaatama.”
Ma ei tea, kuidas teised finantsiharad trenni teevad ja kas üldse teevad, aga tõenäoliselt on see üle keskmise kasin nagu minulgi – heaks üldfüüsiliseks pingutuseks on kehaga ukse kinni hoidmine, kui võlausaldajad koputavad ja aeroobse trennina läheb kirja tööülesannete eest ära jooksmine.
Tegelikult rääkis mulle füüsilise pingutuse olulisusest juba põhikooli keka õps. Õige kavaler jooksvat 5km väidetavalt alla 2 minuti ja tegevat 107 lõuatõmmet nii, et pärast pole vaja särkigi vahetada. Fun fact on muidugi see, et ega ta ise midagi ette näitama ei hakanud – tal polevat olnud vaja meiesugustele tattnokkadele midagi tõestada. Hmm, okei. Tema oli pigem selline teooria vend oma Kappa dressidega ja rinnal heinapallinööriga rippuva ääreni tatti täis plastmassist vilega, mida ta aeg-ajalt täiesti põhjuseta meie kõrva ääres puhus. Kusjuures tõde on see, et peale tema vile puhumist pidin ma küll oma spordisärgi uue ja kuiva vastu vahetama. Oh, kuldsed kooliajad…
Kujuta nüüd ette, et see siin on hoopis 58-aastane Sulev ja punase napi püksikuserva alt paistavad karvased arbuusid 🤮
Oo, ja no muidugi rahvastepall! Kui keegi suudab mulle ära seletada, mis maania peitus rahvastepalli taga, siis olen nõus õlle välja tegema. Ainus, mida see spordiala arendas, oli näpuliigeste liikumisulatus – absoluutselt iga mängu ajal sai keegi mingit eriti perversset vindiga visatud palli püüdes oma näpud tagurpidi ja väänles platsil maas nagu segaduses õunauss, kelle ümbert õun ära söödi. Why nagu?
Aga kõik teavad, et helge pea ilma normaalse füüsiseta kaua ei tööta. Kui juba Suur Guru Marko Oolo pidavat igal hommikul lausa 13 000 kätekõverdust tegema, siis kuidas saab minusugune Veel Suurem Guru kehvem olla. Paneb mõtlema, eks. Ja siis täna, kui ma töö juures salaja internetti jälle läbi lugesin, leidsin ilmselt kõige soodsama trennisaali, mida ida-bloki riikides seni nähtud on: www.gymeesti.ee
Eks ole näha ka, kust see kokkuhoid ja nii soodne hind tulevad. Kodulehel on võimlate asukohtade kaardid Oti veenide mustritele joonistatud. Kavalad, kuradid, eksju? Ei pea google mapsile mingit kirvest integratsioonitasu vms maksma ja saab seetõttu meiesugustele tulevastele miljokatele paremaid pakkumisi teha.
Oti õlavarre kolmpealihaste veenid meenutavad tõesti linna kaarti
Kuna paremat pakkumist on keeruline leida, siis olen valmis oma järjekordseks inimeksperimendiks. Kolm peamist põhjust, miks ma sinna uude poppi võimlasse oma tatramusklit pingutama lähen:
esiteks: see koht on 24/7 lahti, mis tähendab, et ma võin sinna minna kell 5 hommikul (kuigi siis ma veel magan) või vabalt ka kell 22 õhtul (kuigi siis ma juba magan). Vabalt võin ka üldse mitte minna, kui ei soovi. Selline paindlikkus mulle meeldib! Ma ei tunne ennast eriti hästi, kui mingi neoontrikoos rühmatreener mind igal teisipäeval ja reedel kindlatel kellaaegadel kuskil saalis ootab ja ootab ja ootab… ja ma ei ilmugi kohale.
teiseks: hind. 15 kulli kuu jooksul ikka kuskilt leiad ju. Jätad minestamise hinnaga kahel päeval lõunasöögid ja õhtusöögid söömata ja ongi olemas. Kuidas oleks targem 15 kulli iga kuu investeerida? Surud selle Mintosess ja teenid mida? Aasta jooksul ehk sama summa intresse, aga füüsiline jõud muudkui raugeb, küür seljas kasvab ja lõpuks miljokas olles ei taha sind ükski külamutt ka mitte. Viieteist kulli eest olen ma nõus üksi Räpina põhikooli külmas aulas kätekõverdusi trenniks tegema.
kolmandaks: vt punkt 2.
Nagu kodukalt näha võib, siis on tegemist nii jörmi kohaga, et isegi nokatsit tõmmatakse pähe trenni kinnastega ja maksimaalset jõudu rakendades.
Ega siis midagi. Lähen käin esimese tiiru ära ja kui käed taastuvad, siis kirjutan järjeloo värskete muljetega. Praegu on Gymeesti saalid Eesti ainsas linnas Tallinnas (Tehnopolises kuskil) ja maapiirkondadest Tartus. Saan aru, et ka Tallinna kesklinnas avatakse varsti uus koht ja eks siis ole näha, kas hind läheb ka vastavalt asukohale sümboolselt mingi 180 vms eurot kallimaks või mitte. Lubatakse, et siiski mitte. Kui aastamaks on 165 euroonikut, siis see teeb ca 2,5 kuud kusiganes teises võimlas. Rahakott teeb sulle 🙏 ja ütleb cha-ching 💰!
Põhimõtteliselt füüsiline pingutamine mulle võõras ei ole ja nagu vanarahvas ütles: parem 1-päkk kõhu peal kui 6-päkki katusel. Mul on viimane aeg see 6-päkki katuselt ära tuua ja oma nahast paak suvevormi ajada.
Pildil on skandinaavialikult minimalistlikus säästutrikoos minu lapsepõlve aegne kuulsaim kulturist Eestis: Hinna Võit.
Okei, Ott, oled valmis, et sel suvel oled sina Stromkal number 2 ja lepid nende naistega, kes minu valikust välja on jäänud?
???
PS. Lugu sai inspiratsiooni sellest, et oma viimast postitust kirjutades tundsin, kuidas käed ära väsisid. Ei, postitus ei olnud nii pikk, vaid mina olen suures finantsvabadussõjas füüsiliselt väsima hakanud ja muskel on raugemas. Kirjutasin Gymeesti tiimile, et laske mind oma võimlasse ja kirjutan sellest oma austajatele väikese seikluse kokku.
Täieliku aususe ja läbipaistvuse nimel ütlen, et ükski nende inimestest enne avaldamist lugu ei näinud ja oma sõna sekka öelda ei saanud. Sellega on nüüd käsi valgeks tehtud ja olen ametlikult finfluencer (finantsinfluencer). Silberauto turundupreilid, teie võiksite mulle järgmisena kirjutada, sest täpselt üks CLS mersu on puudu, millega trenni sõita.
