Ahoi, ristirahvas!
Laenasin tervituse seekord Jumalalt endalt. Või noh, Kivirähki Jumala veerust Päevalehes. Sama asi.
Olen saanud mõned kurjad faksid, et kus on pilguheit varasalve oktoobri edišon. Mingid mehed luuravad vegan-nahktagides mul paraadna koridoris ja olen kindel, et täna vaatas nr 14 liini bussijuht mind peeglist sekund pikemalt, kui tavaliselt… asi kisub ohtlikuks. Need on moguli elu miinspooled, vist.
Sissejuhatuseks palun teil taaskord ka see intro ära kannatada, mis varasalve postituste all ennast kordab. Ketran seda seni, kuni kõigile meelde jääb. Nagu ütles meie keska tööõpetuse õpetaja: “Kirves ei ole naljaasi. Raiuge see omale pähe.” Raiuge Rahakrati intro ka endale pähe.
Aga liikudes nüüd kolmanda klassi naljade juurest edasi, siis:
iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Novembri alguses teen ülevaate oktoobri kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis oktoobris kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.
Rahakrati põhiline toimetamine käib Balti börsil (oktoobri seisuga krattimas 1370 eurot ehk aktsiapaki väärtus kuu alguse seisuga pluss 450 eurot ostuootel), mintos.com ühislaenamise platvormil (oktoobri seisuga krattimas 311,67 eurot) ja ühisrahastatavas kinnisvaras, peamiselt Estategurus (septembri seisuga krattimas 151,52 eurot).
Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis olen väga rõõmus. Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a kevadel. Paar kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja libedalt välja läheb?
Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.
Rahakratil on 3 suurt eesmärki:
- teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1500 eurot;
- teha iga kuu nii, et 50% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;
- teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 500 eurot.
Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud vaid 2015. aasta suvest.
Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.
Ma tean, see disclaimer ei ole väga põnev aga annab uutele tulijatele sissejuhatuseks aimu, millega ma siin tegelen. Ja see kolmas eesmärk on SUUR. Suured eesmärgid on head aga põnevuse säilitamise mõttes olen vahel kaalunud panna sinna mõni lähem eesmärk – näiteks, et passiivne raha kataks mu netiarve ära ja edasi netiarve pluss telefoni ja nii edasi. Mõtlen sellele veel.
Oktoober kujunes siis nii, et oli mitmeid lähedaste inimeste sünnipäevasid (noh, hakkab juba vabandusi tulema) ja seetõttu esines vahel kõva prassimist pealinna nooblites luksushotellides nagu Džingel, Ecoland ja muud sellised. Teise vabandusena/põhjendusena on finantsilist tugikeppi kõigutanud ühe lähedase aitamine. Seda ei saa investeeringuks pidada, kuigi on tõenäosus, et vähemalt sissepandud raha ükspäev tagasi tuleb. Kas plussidega, seda näitab aeg. See on natuke keeruline jutt ja soovin lihtsalt veits taustainfot jagada. Lühidalt öeldes läheb paar kuud paar sotti ära ja mingit intressigarantiid pole. Iga investori unelmate diil…
Aga vaatame numbreid.
- eesmärk 1500 eurot netosissetulek – positiivne.
Sissetulnud raha number oli 2138,88 eurot.
Sellest summast oli:
palk 2136,64 eurot,
muu sahmimine (näiteks passiivsed papid (õujee!), goworkabit ja freelance kirjutamine) 2,24 eurot.
Palk oli suur seetõttu, et aasta lõpus võime oma puhkusejäägid ettevõttele nö maha müüa. Iga mees ise riskib ja otsustab. Mina teadsin see aasta, et plaanin müüa ja ei soovi kasutada puhkuse jääki. See on eridiil tööandjaga ja ei kehti ilmselt igas firmas.
Ülejäänud raha tuli siis nendelt investeeringutelt, mille olen suutnud paari kuuga ja kõva õppimisega ise tekitada. See on kolmanda eesmärgi spoiler praegu ja pean mõtlema hea lahenduse, et mitte avaldada iga kord kolmandat punkti juba esimese eesmärgi kokkuvõtte all. Ideid kellelgi?
- eesmärk 50% sisse tulnud rahast Rahakrati tuleviku heaks tööle panna – negatiivne.
Sissetulek oli suur, ei vaidle. Krattima läks seetõttu vähem, et aitasin lähedast inimest nagu ennist ütlesin ja natuke tuli värskendada kodu. Kuna mul pole veel erilist reservfondi, siis näed, nii juhtub. Soovitan ja tegelen ka ise väikese avariiraha tekitamisega, et edaspidi vältida selliseid olukordi.
Tagasi tööle läks oktoobris 36,81% ehk 787,50 eurot. Sellest summast täpselt sott mintosesse, 450 aktsiaostu ootama ja ülejäänud oli üks väike eraisikulaen. Laen pigem abistavas mõttes, mitte niivõrd kõva intressi teenimise mõttes. Iga investori unelmate diil number kaks…
- eesmärk 500 eurot passiivset raha – negatiivne.
Eesmärgist jäi puudu napid 497,76 eurot ehk sisse tuli 2,24 eurot. Pean minivõiduks hetkel seda, et teist kuud tuli mingi x kogus raha sisse magades (mitte segi ajada prostitutsiooniga) ja see summa on suurem eelmise kuu summast.
2,24 eurot nagu maast leitud! Selle eest saaksin paar tundi kõiki oma korteri lampe põletada või osta 1/6 tundi personaalset hatha joogat mõnes edevas spordiklubis või teha midagi muud seiklusrohket. Võiksin ennast ka Statoili naftarestorani saia sisse penetreeritud sardelli sööma viia… Keeruline on see investori elu – raha avab nii mõnedki uksed ja uued glamuursed valikud.
Oktoober läks siis nii. Saan aru, et osad kulutused on kõrvaltvaataja jaoks segased nagu Urmas Reinsalu juukselõikuse kirjeldamine aga ehk saan selles mõni teine kord lähemalt rääkida. PS. kas keegi julgeb pakkuda, mida ütleb Urmas oma juuksurile, et selline soeng välja kukub?
Aa, ja veel see, et ootan maailma parimat ideed, mida saab veel 2,24 euro eest tänases Eestis teha. Parimale vastajale on auhinnaks Linnalehe 6 kuu tasuta tellimus*.
Kohtumiseni kuu keskel Rahakrati raamatukogus.
*auhinda tuleb ise tuleb mõnes suures kaubanduskeskuses võtmas käia.
Palk oli suur seetõttu, et aasta lõpus võime oma puhkusejäägid ettevõttele nö maha müüa. Iga mees ise riskib ja otsustab. Mina teadsin see aasta, et plaanin müüa ja ei soovi kasutada puhkuse jääki. See on eridiil tööandjaga ja ei kehti ilmselt igas firmas.
Ehk siis kasutamata puhkus hüvitatakse rahaliselt?
See on ju ebaseaduslik 😉
TLS §70 lg 3
http://www.rmp.ee/toooigus/toolepinguseadus/816/#g816
Täpset skeemi seal taga ei tea, v-o saab kuidagi raamatupidamisliku loovusega läheneda asjale?
Rahaliselt saab (ja peab!) puhkust hüvitada ainult lõpparve puhul.
Kui muu loomingulisus on ebaseaduslik. Töötajale sellega ilmselt trahvi ei tehta, aga tööandja on endale ikka väga suure riski võtnud.
Peaks ka peiksi naftarestorani saia sisse peidetud sardelli sööma viima 😀
Aga enda paari euro eest võid osta midagi sellist, millega vähendad püsiväljaminekuid…näiteks taaskasutatavad asjad (riidest poekotid, veepudelid, taskurätid vms)
Tervitused! Väga muhe kokkuvõte jällegi, mida moodsas emakeeles võiks kommenteerida siis lühidalt “like”.
Sain ma õigesti aru, et sa suutsid oktoobris ära kulutada koguni 1350 €? Seda ei suuda isegi meie 5-liikmeline pere teha…. (no võib olla väga suure tahtmise juures isegi suudaks ka tegelikult).
Selle 2,24 € soovitaks ma panna uuesti krattima, kas siis sinu strateegiat arvestades Mintosesse järgmisele sissemaksele lisaks või suunaks aktsiaportfelli ostuootele, sest see kataks aktsiaostu korral ca 50% tehingutasust (intresse reinvesteerides kiiredad ju teatavasti seda paljukiidetud lumepalliefekti).
P.S. Mis puudutab Urmase soengut, siis ta võis tulemust kommenteerida kohe kindlasti nii (tsiteerides klassikut): “Pole paha”!
Hõissa, Raido! Said õigesti aru – täpne summa mu tabelis kogukulude real on 1351,38 eurot. Aga üks põhjus on see rida mu ajaveebis: “Teise vabandusena/põhjendusena on finantsilist tugikeppi kõigutanud ühe lähedase aitamine. Seda ei saa investeeringuks pidada, kuigi on tõenäosus, et vähemalt sissepandud raha ükspäev tagasi tuleb. Kas plussidega, seda näitab aeg.” Sinna läks päris mitusada eurot.
Tänan soovituse eest! Eks see teenitud kuldnahunnik läheb tööle tagasi, tõesti. Sul on õiged mõtted, tänud!
Õige jah, ma lugesin ise selle lähedase aitamise summa sinna krattima läinud raha alla ehk diil nr kaks asemele, aga see on juba teine teema (laen eraisikule). Panen selle varasel kellaajal lugemise süüks, mil pea veel kõike kinni ei suuda võtta.
Ei ole hullu, teinekord lähme lahendame sellised erimeelsused kuskil heinamaal terariistadega ära.
Mida teha 2.24-ga:
Aastaid tagasi, kui saunamees tutvuse poolest piletiraha (2 eurot) ei võtnud (ilmselgelt see kõlab väga kahtlaselt) siis ütles ikka, et mine osta selle eest midagi suurt ja ilusat.
Mõni lause sööbib mällu 🙂
Parim keiss 😀