Miks ma seda kõike teen? Ja mis ma veel teen? Minu mõtted 2019 ja 2020 kohta

Ma arvan, et see jääb mu 2019. aasta viimaseks postituseks. Vist. Aga ma ei hakka siin kokku lööma oma sente ja muid numbreid. Need vaatame jaanuari alguses üle. Sisetunne ütleb, et siit tuleb praegu selline tänuavalduse/ventileerimise lugu, sest muidu on nii, et jään teile võõraks. Panen muudkui mingeid teiste äride postitusi üles ja ise kaon sinna sisse ära. Päris raske on sellist tasakaalu hoida, et millal peaks oma asjadest kirjutama ja millal midagi uut katsetama nagu näiteks see viimatine lugu veinidest oli. Praeguse loo lasin ühe jutiga siia ja ei muretse, et kas teil on seda ladus lugeda või siit midagi õppida.

2019 on möödunud linnutiivul. Võib öelda, et lausa tuvi tiivul (appi, kui vaimukas ma olen). Kõik aasta alguses võetud sihid tulistasin alla nagu mingi finantsclinteastwood kuuekümnendate vesternis – silm ka ei pilkunud. Oma pisikeste näpukestega, mis on siin teile trükkimisest töntsiks muutunud, sudisin valmis kaks üürikorterit, mida võiksin kulunud närvide tõttu hellitavalt hardcore-teriteks kutsuda ja tegin kõrgelt üle oma 100k väärtuse eesmärgi.

Eks selles viimases oli abiks väike raamatupidamislik trikk, aga nii ju äri Eesti moodi käibki: preemiate maksmise ajal suudab raamatupidaja ettevõtte orjadele töötajatele näidata, et firma vaagub hinge ja konto on tühi nagu selle venna pea, kes Airbnb hindade valemeid teeb (kui oled kunagi Airbnbd kasutanud, siis ilmselt imestad samuti, kuidas krt on nii, et 30€/öö x 2 ööd = 188€). Aga rikaste topiste valimise ajal on imeväel omanikele dividende kukkunud ja ei saagi täpselt aru, kuidas selline õnnelik kokkulangevus tekkis…

Mul oli peas plaan, et kui kõikide oma eesmärkidega sel aastal maha saan, siis võtan detsembris aja maha. Nagu näha, siis on aju ikka total ülekuumenenud, sest enda arvates kirjutasin ma seda postitust novembri lõpus (autori märkus: täna on 10. detsember…). Aga alates tänasest tõmban küll juhtme seinast välja. Molutan niisama ja mõtlen, mida tahaks 2020. ära teha ja kuidas seda teha. All on näha, et esimese asjaga hakkasin juba pihta. Võtan aja maha, my ass… vähemalt loodan, et ma ei osta detsembris oma 3. ja 4. korterit, mis võiks olla üks osa 2020. plaanist.

Aasta lõpus hakkasin ennast rahuliku tempoga harjutama. Ei jooksnud kaasa COOP-iga, ei jooksnud kaasa UpSteami kampaaniaga, vaid harjutan seda raha kogumist, mis mul mitte kuidagi välja ei taha tulla. Niipea, kui kontol üle 10€ jääk tekib, siis hakkan Sõle tänava tegelastele omaselt kilavate silmadega ringi vaatama, et kuidas selle summa mõne ullikese seljas kahekümneks euroks pööritada annaks.

Miks ma viimasel ajal millestki osa pole võtnud?

Selleks on lihtsad põhjused. COOP läks selgelt püüdma neid inimesi, kes pidevalt kuulevad “thou must invest!”, aga ei oska seda kuskil/kuidagi teha. Siis tuleb telkust õhtuse lastevorstiga võiku kõrvale parajasti panga IPO reklaam ja nii saab alguse ühe järjekordse keskmise pere “investeerimisteekond”, millele üldiselt teist ega kolmandat sammu enam ei järgne, sest jõululauas istuvat perepead tsiteerides: “Kurrrat, ossin seda va koobi akssiat, aga eks see oli jälle üks viis, kuidas rikkad ärrad pööblit trikitasid ja ma rohkem tollesse investeerimise ämbrisse ei astu!”

Funderbeamist olen eemale hoidnud natuke sarnastel põhjustel. See kütmine, mis seal käib, kui mõni popim firma raha tõstab… no ma ei tea. Ma saan teoorias aru, et peab kasvurakette tulistama-sihtima ja aasalt ninasarvikuid püüdma jne, aga kui veidi kainelt mõelda, siis ma ei näe, et see mind siin lähiajal kröösuseks teeb (lähiajal ilmselt ei peagi). Okei, oletame, et panen siis kümnesse järgnevasse “raketti” 1000€, mis on päris suur summa minusuguse magalarajooni vati kohta. Ja kümme sellist investeeringut läheb maksma 10k. Kui nüüd näiteks kaks neist paari aastaga 5x kasvavad ja teised kukuvad, siis olen tagasi oma 10k juures. Või kui isegi rohkemad kasvavad, siis olen v-o max paari tuhandega plussis, aga müümine ja raha väljavõtmine võtab aega – kellelgi peab tekkima soov palju kallimalt mu osasid ära osta.

Mu meelest on idumaailmas miljokaks saamiseks vaja kõvasti plekki ja ma pole kindel, kas see strateegia algajatele kapitali kasvuks sobib. Aga mulle väga meeldib, et te kõik ühes suunas tormate, sest siis saan mina vaikselt enda strateegiat ajada: COOP-i varjus ostsin hoopis LHV-d kokku, sest nemad on teenimatult tähelepanuta jäänud, Fundebeami kampaaniate taustal otsin hoopis uut kinnisvara, sest see ei ole nii popp praegu. Ühesõnaga minu plaan on selline, et keskendun pigem tähelepanuta ja rahavoogu tekitavatele asjadele, et saaksin selle kuulsa “töölt hüppamise” lükke lõpuks ära teha. Idud on mu meelest idekas variant palgatöötajale, kellele meeldib enda töö: elad oma palgast ja säästud lükkad idudesse. Kui joppab, siis oled ükspäev miljokas ja kui ei joppa, siis oled rahast ilma, aga vähemalt meeldib sulle tööl käia.

Üks asi on veel, mille tahaks siin teie ees hingelt maha saada, kui juba pihtimiseks läks: ma ei ole mingi rahahull. Kellegi blogist hiljuti lugesin, et teoorias oleks rahast rääkimine nagu okei, aga kui seda teed, siis kohe vaadatakse, et mis sul viga on. Veider. Kui tahad musklikutt olla ja normi tervisega, siis trennist võib küll rääkida. Tööst võib rääkida ja pigem vaadatakse, et vau, nii äge töönarkomaan. Miks siis rahast ei või rääkida?

Oma rahadega tegelemine oleks nagu mingi häbiväärne värk, et ära hakka jälle mingi aktsia vms jutuga pihta. Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on lisaks sellele blogile päris kirev nö muu elu, mis ei ole üldse rahamaailmaga seotud. Võib tunduda, et ma olen üdini finantspede, aga põhjus on see, et see blogi on lihtsalt rahateemadel ja te näete mind ainult siin. See blogi ei ole kogu mu elu. Ma hüppan siia vahel, et “põgeneda” tavatööst. Ja nüüd on see juba natuke elukestvaks ekskremendiks eksperimendiks muutunud, et kas üks madalalaubaline magalarajooni tatralõug saabki miljokaks ja kui suureks see projekt kasvada võib arvestades, et olen selle peale täpselt null eurot kulutanud ja sama eelarve on mu turundusosakonnas ka igaks järgnevaks aastaks. Kuigi tiim on mul küll suureks kasvanud, ma ei viitsi seda enam varjata ja võite kõiki tiimiliikmeid SIIN lehel näha ka.

Aaa ja veel üks üliboss asi, mis siinse projekti abil juhtunud on. Ma saan rikkust ümber jagada! Saan teile raamatuid/koolitusi ja isegi sularaha jagada. On tore, onju? Viimane insta loos sündis mul täpselt nii, et kirjutasin Raha24 inimesele, et mul on mõte, tahaks sinu raha ära jagada, kas annad 2sotti mulle? Endale küsisin selle täideviimise eest 5kümppi – noh, et pidin mõtlema välja tekstid ja pildid ja haldama kommentaare ja mässama, et see raha kuhugi mätta alla peita võitjatele ja legend kohalejõudmiseks joonistada jne. Ja see inimene oli nõus. Kõik võitsid: nemad said mitusada fänni juurde, mina sain teilt feimi ja endale 5kümppi ja teie saite plekki võita. Ütleks nende surematute laulusõnadega, et “see on imeline maailm”!

Kuna ma suutsin detsembris niisama jõude istuda täpselt poolteist päeva, siis otsustasin juba praegu astuda esimese sammu oma 2020. aasta plaani suunas ja liikuda lähemale McRahakrati frantsiisi loomisele ehk paramparaaaaaa!

AVASIN RAHAKRATI MERCH`I JA SUVENIIRIDE POE, MIDA TE NII KAUA MULT LUNINUD OLETE: ASUB SIIN!

See poejupike mu lehel on veel sama hõre nagu mu üldine elu üldse on, aga palun kannatust, just ütlesin ju, et teen kõiki oma asju üsna väikese tiimiga ja töö kõrvalt ja oma lõbuks jne. Seega ehitan peatselt kõik peipälli lingid ja “Lisa korvi” nupukesed jms juurde. Esiteks on siis teil mugavam ja teiseks on siis mu äri automaatne ja saan ise samal ajal magada, kui plekk taskusse voolab. Kusjuures, ma natuke imestan, et ükski kinnisvaraportaal ei ole pannud “Lisa korvi” nupukesi oma lehele. Hullult tüütu on kortereid ükshaaval osta… #kröösusemured

Eks saab näha, kas selline suveniirinurgake midagi sisse tooma hakkab ja kas seda annab nii automaatseks teha, et võiks lausa higivaba alla liigitada, aga olen lubanud blogi alguses, et kõik vähegi ägedamad mõtted lisaraha ja hobidega raha tegemiseks proovin omal nahal ära. Ma ei tea, kuidas teile, aga mulle endale küll mu kraam meeldib. Ja neid disaine ja lollusi on übercool välja mõelda! Peaks veel mingi salatervituse juurde mõtlema, et kui keegi mulle mu oma merchiga vastu tuleb, siis saan endast märku anda.

Vabandan, et selline teemavaba postitus tuli. Või oli see just vaba teema? No vahet polegi. Kõik need mõtted olid sellised, et ma ei tahtnud igaühest neist hakata eraldi lugu välja punnitama, aga kõik vajasid väljutamist, et kuidagi aastale nagu punkt panna või nii. See on okei, kui sa nüüd mõtled, et suht sitt lugu oli ja raiskasid 3 minutit oma elust. Mina olen tänulik, et te siin lugemas ja kaasa jauramas käite. Ma tean vähemalt 5-6 inimest, kes on mulle otse kirjutanud, et nad on mingi tõuke saanud ja midagi tegema hakanud tänu sellele MTÜ-le siin. No pic no proof? Okei, tseki seda:

Lezgo ja kütame edasi!