Millal töölt ära”hüpata”? Ja miks? Ja kas üldse?

Rahakrati blogi sündides oli mul kindel plaan, et töötan ennast kiirelt plutokraadiks, saadan töökaaslased kollektiivselt sinna, kus inimkeha mitmusest ainsuseks muutub ja terve oma ülejäänud elu lollitan ringi noorte ja rumalate naistega, kes omale suhkruissit otsivad. Võib öelda, et nelja aastaga on palju muutunud ja eesmärgidki on ajaga natuke tervemõistuslikemaks muutunud. Õnneks…

Mulle sattus hiljuti pihku raamat nimega “When to Jump”. Ei tea, kas siin oli saatuse konksus sõrm mängus või mis, aga kahe õhtuga hingasin selle sisse ja sain päris mitu tahku juurde sellele kurikuulsale finantsvabadussõjale, kus kõik oma ülemusi inim-rosinasse saata tahavad ja ülejäänud elu niisama ühiskonnale koormaks plaanivad olla.

Picture
Mina seda klemmi ei tunne, aga hambad on tal paljad ja see on hea märk

Töölt minema “hüppamine” ei ole päris nii lihtne nagu paistab, aga ka mitte nii raske nagu tihti arvatakse. Selles raamatus olid päris inimeste päris lood, kes istusid suure osa oma elust suvalises kontoris viigipükse tagumiku pealt viledaks ja ootasid, et õhtu kätte jõuaks. Inimesed, kes peidavad ennast iga nädal tundideks vetsu, et seal ____________________________ (vali lünka sobiv tegusõna: nutta, instas rullida, šoksi süüa, magada, kõige valutumaid enesetapu viise googeldada…). Tegelikult oleks võinud see paljaste hammastega kutt mu aega kokku hoida ja oma raamatu poole õhema teha, sest absull iga lugu algas umbes nii, et mingi vend oli kuskil kindlustuse müügiosakonnas õnnetu, kogus raha, võttis hoogu ja tuli töölt ära ning hakkas seeniorite squashi treeneriks vmt.

Igaljuhul üks point, mis paljudele kahe silma vahele jääb, on see, et keegi ei “hüppa”, kui ta pole tööl õnnetu. Näed ju ise, et kohalikud kröösusedki teevad tööd/ettevõtteid edasi, kuigi rahhi osas on juba ammu raha rahu majas.

Miks mina “hüpata” tahan ja mis mind takistab? Tegin siia lausa listi omale enda “hüppe” plussidest ja miinustest. Ja nagu alati, siis kõik, mis ma teen endale, selle teen teilegi vaatamiseks ja motivaatoriks. Aa, ja ühel reede õhtul, kui te juba baarides laudadel tantsisite, tegin arvutuskäigu, et kuidas suudaksin oma erashow’dega ennast vee peal hoida ja mis oleks kõige tumedam stsenaarium, kui iga kuu alguses keegi hea haldjas mu kontole ühte kindlat summat enam ei paneks. See arvutus või joonis vms tuli välja alljärgnev. Tõesti, see on natuke lihtne ja titekas, aga just sellised töötavadki kõige paremini. KISS-teooria ütleb, et Keep It Stupid Simple ja just nii ma tegingi.

Reede õhtule vastavalt tuli joonis väheke ähmane, aga mina olen oma palgatööga seal joonise keskel ja nooltega jooksevad mu sidehustle’d

Sellel patenteeritud skeemil oli eesmärk teha selgeks kõik mu (häda)vajalikud kulud (need ei mahtunud pildile), näidata kõik mu palgatöövälised sissetulekud ja mõelda, kust veel midagi sisse sahistada annaks. Soovitan seda kõigil teha, kes ei viitsi igavesti palgatööst sõltuda. Minu ideaal praegu oleks elu jätkata nii, et oma “hüppe” põhjuseks olevat äriideed testin nüüd järgneva 1-2 aasta jooksul ja iga kuu suudan kuskilt 2k sisse käššida, et mu sõbrad ja lähedased must lahti ei ütleks. Siis saaksin kõik arved rahus ära maksta ja saaksin edaspidigi nädalavahetustel teiste lastega õues mängimas käia. Kuigi jah, ma olen valmis rihma koomale tõmbama ja väiksemate luksuskuludega leppima, et saada vastus, kas ja kuidas mu idee lendaks. Jooniselt selgub, et asi on veel veits hõredake, aga palju üle paari soti puudu ka ei jääks mu targetist 2k-st.

Minu “hüppamise” plussid:

🚀 mul on päriselt oma idee, mida tahan ellu viia ja mis päriselt leevendab ühte (suurt) probleemi inimeste (minu) elus;

🚀 ma avastan ennast tööl vahel teile postitusi kirjutamas ja mingeid x avantüüre otsimas, mitte tööd tegemas (ja ega see ei ole eriti aus tööandja suhtes). Kuigi ilmselt teised teevad sama, aga kirjutamise asemel rullivad sotsmeediat või 9gag’i vmt;

🚀 mul on tööl tihti igav ja ma olen õnnetu;

Oih

🚀 nagu Iff ja Jaak ütlesid: jälle kordub kõik, kordub uuesti ehk ma ei õpi seal enam midagi uut;

🚀 mul ei ole tööl enam nö tõusta kuhugi. Päris lõpuboss ma veel ei ole, aga selleks seal ei saa ka;

🚀 ma ei näe liiga suurt perspektiivi meie tiimis ja tegemistes. Investorina mina meisse raha ei paneks, ma arvan;

🚀 tõenäosus päris rahulolu leida on suurem tehes asja, millest ise puudust tunnen ja millesse usun sada prossa;

🚀 ma suudan nappide pappidega okeilt manööverdada, kui on vaja kuskilt kokku tõmmata või mõnda aega dieeti pidada. Sama ka ettevõtte raha juhtides;

🚀 ma olen üle keskmise sihikindel. Kui muu sind ei veena, siis mu areng siin blogis peaks küll tõestus olema ja ma võiksin teistele töötamise efforti hoopis endasse investeerida;

🚀 mul tekib rohkem aega teile kirjutada, sest siin keskkonnas on väga mõnus teiega aega veeta. Ilmselt tekiks seetõttu aega rohkem ka koostööasju ajada ja investeerimise boonuskoode promoda ja seeläbi vähemalt ühe sidehustle sissetulekut tõsta…;

🚀 saaksin midagi päriselt ise ära teha, saaks juhtida oma tiimi ja seada eesmärke oma käe järgi, saaksin öelda, et andsin kõik isegi siis, kui pekki läheb ja ei jää kripeldama tulevikus, et “krt, oleks võind ikka proovida, kui noorena veri vardas oli ja rammu jagus”.

Minu “hüppamise” miinused:

💩 tegelikult ma veel ei suuda päris seda plekki mujalt koju tuua, mida mul normaalse elu jätkamiseks vaja on. Mõned sotid jäävad puudu ja üsna kanajalgadel seisab see majake, kuna kasvõi ühe sidehustle ärakukkumine oleks mulle suht finantskatastroof;

💩 mul on cofounderit vaja. Keegi, kellega halbadel aegadel koos nutta, võlgu võtta ja kalapulki süüa ja keegi, kellega headel aegadel koos naerda, kasumit jagada ja pakist lusikaga margariini süüa. Keegi, kes mind tehniliselt ja oma kogemustega täiendab. Esiteks ma töötan tiimis palju paremini kui soolopiloodina ja teiseks ma tean oma tugevusi ja nõrkuseid ning nõrku pooli pean arendama. Tugevustena oskan näha suurt pilti, panna tiime kokku ja tööle, networkida, projekte juhtida, müüa, kopiraitida, avada pea kõiki vajalikke uksi meie firmale, eelarvet pidada ja palju muud. Kõrvale on vaja teist hustlerit, kes oskab digiturundust, growth hackingut, omab tutvusi neis valdkonades, kus mul neid pole jne;

💩 sendiinvesteerimine jääb kindlalt tahaplaanile (aga selles osas ma nii väga ei muretse, et ei jätku mudel: palgapäev —> tonn mintosesse —> kuu aega närutamist —> palgapäev —> tonn mintosesse —> repeat cycle forever…). Tegelt toimuks veel suurem tulevikule panustamine, sest oma ettevõttest paremat investeeringut väga nagu polegi olemas;

💩 nüüd võite naerda, aga mulle päriselt ka meeldivad igast suvepäevad ja firmadressikad jne, mida töölt naxui tõmmates enam ei oleks. See kommuuni tunne on inimestele olulisem kui sa arvata oskad. Jah, esmaspäeva hommikud on kontoris nõmedad, eksole, aga köögis sellest teistega jaurata on ju päris mõnus ja lohutav, et teistel ka sitt on. Eriti hea on samal ajal tööandja kulul sooja kohvi juua. Kas ma võiksin kellegi teie firma suvepäevadel käima hakata, kuniks ma neid ise korraldama hakkan? EstateGuru juba oma pusasid mulle saadab (i lav juu gais!), niiet dressikate osaga on timm;

💩 kontorit on vaja. Või mingit töötegemise kohta. Kodus töötamisse ma ei usu, olen proovinud. Mingi taustasumin peab olema ja võimalus kellegagi oma mõtteid kohvimasina juures arutada. Selleks sobivad ka ühistöötamise kontorid, aga see nõuab klotsi jällegi. Oma tööl saan praegu selle keskkonna kätte, et seal ületundide näol enda asju ajada;

💩 tööandja kulul tuusikutel tööreisidel käimine jääb ära;

💩 äkki ei tule mu revolutsiooniline it-lahendus/rakendus välja? Seda ma nii väga ei karda, sest alati on võimalik pärast veel midagi proovida või kellegi juurde tööle minna vmt. Life goes on;

💩 äkki ei tule piisavalt plekki uue asjaga sisse? Sellest on ka natuke nagu poogen. Vähemalt esialgu. Miks? Sellest kirjutasin raha24 blogisse (ärge kukkuge kohe hurjutama, see ei ole reklaam, vaid sobis siin viidata praegu). Mõned aastad tagasi tegin asju ainult papi nimel, täna on seis natuke parem ja ei pea ainult rahale mõtlema.

Mängin siin igatpidi selle lahkumise ideega ja suures hirmus panin Instasse juba ka mõned müügikuulutused, et tagalat kindlustada ja ekstra pappi koju tuua. Neid võite nüüd siin ka näha:

Ega ma ei saagi täpselt aru, mida ma selle postitusega teile ütlema tulin. Kohe homme ma valget paberit lauale ei pane vist, see on selge. Aga 1-2-3 kuu jooksul…? Ma kuulan ennast järjest enam kõrvalt, kui räägin inimestega ja kuulen ennast ütlemas, et plaanin oma poe püsti panna. Järelikult on see soov kolimas mu sisemaailma tšakrate vahelt pärismaailma. Vist on hea, kui see lugu teile siia jääb ja ma saan hakata oma ettevõtjaks saamise protsessi dokumenteerima ja blogima. Kaua võtab aega esimesest mõttest reaalse “hüppeni”? Kas Rahakratt tõesti teeb seda, kas ta julgeb? Äkki ta jääb ikka Mintose taarainvestoriks? Kes teab…

Ja nagu see ülalmainitud raamat ütles (ja seda kirjutavad kõik gurud ka oma blogides), et ära päris niisama minema “hüppa”, vaid proovi alguses unetundide arvelt oma ideid valideerida ja kõrvalärisid jooksma panna. Ma olen seda juba mõnda aega teinud, aga nüüd on üks asi, mida tahaks/tuleks täie rauaga lükata…

Kas mõtled samuti “hüppamisest”? On mul mõni pluss või miinus sinu meelest kahe silma vahele jäänud siin loos? Mida sina teeksid ehk küsimus, mille on kuulsaks küsinud Jaan Pehk: “Kuidas käitud?”

*Hiljem meenus ka see fun fact, et enda idee testimine nõuab raha ja seda ma veel ei tea, kuidas see ära katta. Mingite mega jämedate arvutuste järgi on mu peas küpseva unikorni testiks ja MVP loomiseks vaja leida 10-20k euri. Aa, ja arvutit on vaja, sest praegu kütan teile lugusid teha tööandja arvutist ja ilma kompuutrita tänapäeval biznekki eriti edukalt ei tee. Huvitav, kui ma siia postitusse Mäki poe täägiks, kas nad annaksid mulle oma kõige kallima (sest kõige kallim on alati kõige parem) Mäkbuk Pro? On teist keegi siin selle poe töötaja? Ma paneksin edaspidi blogis iga lause lõppu reklaami “trükitud minu Mäkbuk Proga”. Oleks mugav lugeda, onju (trükitud minu Mäkbuk Proga)?


40 thoughts on “Millal töölt ära”hüpata”? Ja miks? Ja kas üldse?

  1. Aaloe Veera Vasta

    Väga hea analüüs, soovin sulle tuult tiibadesse!!! Ma ise küll ei suutnud eriti loide olla, see hakkab tõsiselt pähe. Nii ongi parim lahendus ikkagi mingi tegevus mis annab eesmargistatuse tunde. Kindlasti ära alahinda kontori olulisust. Alguses ju saab ilma ja virtuaalselt aga no olin siin ise mõni aasta kontorist eemal ja peale esimest tuhinat ja mesinädalaid hakkas suur igatsus ja nüüd peale aastat kontoris hakkab paika loksuma. Üks asi veel, tööl käimine maksab raha, ja mitte vähe. Arvuta natuke, mul see oli väike šokk, riided kingad kotid jms, ei saa alahinnata investeeringut mis tööle pöördumisega kaasneb. Ja seal käimisega.
    On ka küsimus – et tahaks mintosesse siseneda. Olen põhiliselt investeerinud kinnisvarasse mis toob küll vähem % aga tundub kuidagi turvalisem.
    Nüüd tekkis mõni K vaba raha sest mind visati LHV pärsia lahe fondist välja, seoses nende lõpetamisega. Tuli kõvasti miinust viimastel aastatel aga nagu ei tahtnud teiste fondide osakuid suurendada jms hädad. Oleks vaja leida koht ja vaatan et Mintos võiks ju sobida? Võtsin sinu blogist lingi, lubati meile mõlemale boonust vist? Hakkasin registreeruma, nüüd küsib “invitation code”, et kas see on ka kuidagi sinuga seotud?

    1. rahakratt

      Kummardan!
      Ma tean, et tööl käimine maksab raha. Riided, kotid jne just. Ja mul on tööl alati suurt kotti vaja, kuna tulen igal õhtul ära tasuta wc paberiga, haaran külmikust asju kaasa, lasen mitu plastpudelit vett täis kraanist jne. See on paras logistika see kõik sealt välja hiilida.
      Kui minu uksekoodiga Mintosesse lähed, siis muud midagi polegi vaja, kui vaid blogis oleva lingi kaudu liituda. Siis tark mäšiin löörning saab aru, et minu kood on ja viskab meile mõlemale klotsi juurde. Me sinuga oleme rumalamad kui internet. Ma ei tea, palju sul pappi on, aga ilmselt sitaks, kui 5k on üle. Siis paneks mina kõik sisse ja hajutaks laenukontorite vahel seal ära. Mul on praegu eraisikuna ca 15k ja ettevõttena 15k. Mängin just asju ümber, et kõik oma finantskolhoosi alla panna. Ja auto-investiga lasen max 24 kuud, min. 11% ja buyback. Muud keemiat mul seal aega pole teha. Ma pean ise samal ajal töölt endale asju koju toomas käima ju.

  2. Aaloe Veera Vasta

    Aa ja veel küsimus, et mis summaga siseneda, et kui hetkel loidu 5 k, kas panna kõik sisse või alustada paari tuhandega? Ei taha hajutada hetkel, vaataks üks internet korraga.

    1. rahakratt

      Usu mind, et paned nt 2k sisse, siis homme samal ajal juba näpp sügeleb ja paned ülejäänu ka. Kui veel kindel pole, siis pane lühikese perioodiga, et hea alternatiivi tekkides kärmelt välja lüpsta.

    2. Aaloe Veera

      Oki kõik selge ja LOL vastus aga sul võib õigus olla et näpud hakkavad sügelema, eks vaatab mis saama hakkab, lähen siis sinu lingiga

    3. rahakratt

      Mul endal on mega raske vaba rahhi hoida, sellepärast hoiatan. V-o sina oled tugevam vaimselt ja suudad seda. Mul on nüüd suur põhjus ka see, et iga raha peab tootma, kui plaanin “oma poe” püsti panna. Riskid on kõrged, krt…

    4. Pinsi Põlv

      Kas esialgu poole koormusega tööl käimine ei tuleks kõne alla selle asemel et hüpata ja sillad enda järel põletada?

      Teine küsimus. Millal sa omale normaalse skini blogisse paned sest kommentaare on ikka eriti haige lugeda, nagu nuudlite pealt loeks luuletusi.

    5. rahakratt

      Põletada ei plaanigi ja kindlasti mõtlen pooliku vinnaga töötamisele. Praegu saan õhtutega oma asjad aetud, aga ühel hetkel on ilmselt otsuse koht, et kas kõik sisse või mitte midagi.
      Teine vastus. Miuke on normaalne? Ma ise näen okeilt, aga v-o olengi harjunud nuudleid vaatama. Ja tatart. Püüan siis natuke surfida siin wp skinnides, et vähem vingu oleks.

  3. Monika Vasta

    Päris korralik CV, see paneb nüüd küll mõned asjad liikuma 🙂
    Edu!

    1. rahakratt

      Tuleb loominguline olla, jaa!

    2. EM

      Kui halbadel aegadel kalapulki saab süüa, siis ei saa rahaline olukord just kehv olla, sest kalapulkade söömine on üllatavalt kallis kokkuvõttes. Ainult kalapulga-loogikale tuginedes ütleks, et tule kasvõi kohe töölt ära, sest tundub, et raha jätkub.
      Igatahes tegelikult soovitatakse tekitada paarikuine palgavaru oma kontole, siis saab rahulikult töölt ära tulla ja kui nt poole aastaga ikka väga pekki läheb, siis saab tagasi minna, vähemalt oled pool aastat oma asju vaaginud ja kui midagi muud ei saa, siis mingi zen eneseavastamise kogemuse vast ikka. Või vähemalt nii nad räägivad..

    3. rahakratt

      Vist natuke glamuuritsesin üle, et kalapulkadest rääkisin. See on tõesti ikka pigem pidupäevade ja lookas jõululaudade roog.
      Ma seda varu praegu tekitangi (ja higivabade pappide ojasid ja jõgesid), päris niisama pole pointi minema hüpata, et siis päevad läbi Viru keskuses hängida ja Mintose sentidega kõvatada. Seetõttu ma töö kõrvalt püüangi ideed või paari valideerida.

  4. Kristi Vasta

    Ma ei tea, kas sattusid lugema mu blogist, aga ma suve alguses “hüppasin”. On seda väärt. Kahetsed rohkem kui ära ei tee. In the end, palgatööle saab alati tagasi minna kui nälg majas ja tatart ei jagu.

    1. Kristi

      Ahjaa tuli meelde, lugesid küll. Seda enam, tegudele!

    2. rahakratt

      Mhmh, lugesin su epistlit, muidugi. Ei julge tunnistada siin ekre valitsuse all, et naise kirjutatavat blogi loen, aga pole midagi teha.

      Mart&Martin, kui te siin seda lugema satute, siis olen ikkagi teiega nõus: naise koht on mehe rusika ja pliidi vahel.
      #ekrelove

    3. rahakratt

      Üks asi meenus veel, kui siin hilja õhtul siin sinu peale mõtlesin (loodame, et su mees mul siin lugemas ei käi). Kuskilt lugesin kellegi founderi julgustavat mõtet, et isegi, kui kärssad, siis tööandjatele oled pärast eriti ahvatlev tükk, kuna oled ise midagi proovinud ja seetõttu on sul ilmselt sihikindlust ja teotahet ja (nüüd lisaks) ka kõvasti kogemusi jne. Selle mõttega ma lohutan ennast vahel…

  5. rahahunt Vasta

    Ära hüppad, siis parem olgu hüpe edukas, muidu saab su aastatepikkusest eduloost vilets motivaator uustulnukatele. 😎

    Töölt on halb ära tulla ka siis, kui su töö on ühtlasi hobi. Selline hobi, mille tegemistele pole hiljem finantsvabana ka rahhi eest enam seaduslikku ligipääsu.

    1. rahakratt

      See blogi ongi selleks, et kõik näeks, kui kerge või raske see on ja millal (kas üldse) saab mõttest asja jne. Praegu muidugi on seda siin tore kirjutada, sest õues on soe ja päike, kommunaalid on korteris väikesed jne. Aga mingil krdi pimedal ja kõledal novembri hommikul üksi kuskil istuda ja mõelda, et teised on soojades kontorites ja lõbutsevad… kindlalt ei ole iisi.

    2. Tiiu

      Yep, töö võib pakkuda ootamatuid boonuseid, lusti ja hobisid, millele vabakana enam kuidagi ligi ei pääse. Ainult töö on mind saatnud elektriaama põlevkivikatelde SISSE, Viru hotelli katusele ja keldrisse juhtmete ja voolikut vahele, selle maailma vägevatega vestlema ning iga nädal mingit uut koolitust/infot kuulama. Ma olen infohoor. Viietärni hotellides elamine? Check. Mudas, rottidega mõisas, kus pole elektrit, aga selle eest on külm, jalad märjad ja überväsimus, aga tööd teha tuleb? Check. Vaimustavad pereemad ja ise end jõukaks töötanud inimesed? Check. Aga kõige selle juures on “oma” kohvitass ainult kodus/kodukontoris ja kolleegidega lobiseme siis, kui mingil põhjusel kõik Pariisis, Varssavis või Lihulas kohtume.
      Oeh, kukkusin lobisema. Aga lisatargutusena: jah, oma äri ja iseseisvus on hirmutav, aga lahe. Sa ei pea kellelegi lahkudes varba peale pissima ja siis on tagasitee olemas (kui sa seda tahad). Samas on tänases maailmas palju tähtsam olla inimeste nimekirjades, kui nad uut asja tegema hakkavad, nii et nad automaatsekt esimesena sulle helistavad.

      P.S. väga nutikas on omale kompanjoni otsida. Lastekasvatusest on teada, et mida üks välja ei mõtle, seda mõtleb teine 😁

    3. rahakratt

      Kas see osa tähendab, et oled proovinud töö tõttu endalt elu võtta nii loomingulistel viisidel: “Ainult töö on mind saatnud elektriaama põlevkivikatelde SISSE, Viru hotelli katusele ja keldrisse juhtmete ja voolikut vahele”?

  6. filx Vasta

    Mul üks tuttav tuli palgatöölt ära ja nahistab oma idumaffia loomisega. Tema lahendas sissetuleku (hetkel) emapalgaga. Nii, et jeesh. Ära tuleks on võimalik ja kaasnevad mured saab lahendada. Pigem, nagu ikka siin ilmas on asi endas kinni. Tubli, et oled esimese sammu teinud (siinse pihtimusega). Jätka selle mõtte idanemist ja poole aasta pärast oled töötu…eee oma unistust ellu viimas 😉

    Mul endal keerlesid ka samad mõtted peas eelmine aasta aga kahjuks sai suur korporatiiv vahetatud startupi vastu ja hetkel asi jahenes. See veel kõik ei tähenda, et ma idee maha matsin. Üteme nii, et ostsin 8 tundi õnnelikumat aega mis overall all hoiab energiat ja annab motti pärast kontorit sõjaplaane genereerida. Ja mis on edukas ehk olen oma startuppi (nagu vanasti cherryd – igal mehel peab olema üks :D) idee tehnilise arendamisega päriselt ka tegelema hakanud.

    1. rahakratt

      Emaks on mul praegu suht keeruline saada. I mean, tehnoloogia on küll kõva tase, aga mitte veel sealmaal…
      Head mõtted sul, muidu (kui see ema osa välja arvata). Olen ka kaalunud, et teiste idudesse õppima minna mõneks ajaks ja see on ka täiesti hea plaan. Kindel on igaljuhul see, et ajan öösel oma mõttest verd välja ja vaatan, mis tast alles jääb.

  7. Seekingitustüüp Vasta

    Ma oleks vabalt nõus sinusse veits pappi investeerima. Su idee käimatõmbamisse st. Endasse sa investeerid ise ka päris hästi 😄

    1. rahakratt

      Haha, võtke eeskuju! Nelja aastaga nii palju debiil… kredibiilsust anonüümses sendiblogis, et mõni paneb kohe rahad lauale. Väga julgustav kuulda!
      Sul tundub ju isegi päris meiliaadress siin olevat (enamustel on mingid huumoriaadressid stiilis eesnahkhiir@gmail.com jne), seega jätan su kontakti alles ja kutsun õigel hetkel õllele!

  8. Hustler realist Vasta

    Nii rahakratt. Loen sinu kunsti alates aegade algusest, kuid ei ole kunagi kommenteerinud. Täna pean lõpuks ka ise kirjaliku respekti andma ning oma loo ära rääkima. See postitus oli aga otse õuna sisse ning tänutäheks toon sulle paki Maxima tatart (täna oli allahindlus 0,70€ 500g) mõnusa suure veepudeli, et saaksid töölt värsket vett Saku Läte kraanist kaasa kallata. Ise pesen oma lunchboxi puhtaks ja topin täis tööandja puuvilju ja teepakke, et kodus teekottide peal säästa (soe vesi pidavat kõhtu täitma). Selline elustiil, meil muthafugga FIRE (financial independence retire early) liikumise järgijatel.

    Tegin ka ise selle asja läbi ja hüppasin. Tundamatus kohas, peaga alla ja nii, et kolp pragudes. Let me explain. Olen realist ja ropendan (pidavat olema kõige ausamad inimesed), seega heiterid, fuck off.

    Niisiis oli enda arust hea inimestest aru saaja ja uskusin, et valisin äripartneriks õige inimese. Endine äripartner veenis mind heast töökohast (tegevjuht koos heade müügitiimi müügist saadud boonustega – “do nothing and get paid shitloads” stiilis töö) ära minema ning koos täiskohaga hustlima oma äri kallal. Ei osanud ma ette näha, et inimesel olid probleemid alkoholiga ning ta põhimõtteliselt jõid end lillaks. Kuna suurim osa äri soosivaid tutvusi on tema omad, siis tagajärjeks on minu kaotatud 1,5 aastat aega, 20 000 tugrikut cashi ja närve. Rääkimata sellest, et kogu see aeg oli tulu u 900 jewrorubla ainult. Tulin emotsionaalsest põhjast välja alles selle aasta mais ning läksin tagasi tööle. Seda mitte sellepärast, et andsin alla, vaid seetõttu, et vajan rahavoogu uute hustleeringute finantseerimiseks ja arendamiseks. Ärge saage valesti aru – mul on hetkel kuuekohaline investeerimisportfell ning jätkus ajusid seda mitte kasutada äri ajal – kaotsi läks likviidsus panga arvel. Seega never touch muddafuggin principal, live on cashflow, on esimene õppetund mis mis soost ka päästis (jäin ellu tänu cashflowle) – thanks Uncle G aka Grant Cardone for advice. Nüüdseks olen tööl kontoris, kus mul on konrkeetne ülesanne mille ma teen ära max 2,5 päevaga, ülejäänud ajaks on mul tasuta kontor, parkimiskoht kesklinnas, sitt kohv, poolmädanenud banaanid köögis ja Saku Läte vesi. Vähemalt saan rahulikult tööd teha ja äri edendada. Otsustasin, et see kord tuleb aktiivne äri edaspidi online-s (Amazoni ning Shopify kaudu toodete müük) ning hetkel olen poole aastaga kaotatud raha tagasi saanud ning kõvas kasvutrendis. Vaatamata sellele olen veelgi miinuses, sest oma aeg maksab ja eks veel kestab selle tagasi teenimine raahalises väärtuses. Uuesti plaanin nüüd hüpata juba siis, kui tulu on stabiile ja ületab 5X kuu kulud või 3000 tugrikut investeeringutelt kuus.

    Kuna tööd hakkab tasapisi kontoris juurde tulema, siis plaanin minna tegema füüsilist tööd mõneks ajaks – hea kehale (makstud sport) ning saab rahulikult oma strateegiast mõelda. Õhtul on pea värske ja saab hustlida.

    Seega rahakratt, palun võta õppust minu õppetundidest ja ole ettevaatlik keda partneriks võtad. Shitti võib lennata ventilaatorisse nii, et tema töövõime lõppeb poole pöörde peal. Loodan, et sul kõik õnnestub ja üldiselt – just do it, kuid ettevaatlikult!

    Respect!

    1. rahakratt

      Selle ühe pika ja sisuka kommentaariga tegid sa praegu kõik oma varasemad puudused tasa ja sa ei pea järgmised 4 aastat siin kommenteerima! Väga hea lugemine ja maru kõva, et siin kogemusi jagama kukkusite. Ilmselt räägitaksegi liiga vähe sellest, et mõni paneb peakat liiga madalasse vette – seda on nagu häbi tunnistada, et asjad tuharasse läksid, kuigi just seda ongi vaja rohkem kuulda, et õppida.
      Poleks ma seda lugu kirjutanud, siis oleks palju väga hinnalist tagasisidet saamata jäänud. See osa ongi mul suurim mure, et oma õnnetu päästevestiga vee peal püsida, kui suurte paatide tekitatud lained üle pea käivad – käšši peab tulema piisavalt, et ei peaks enda hastlimisega paanikaotsuseid tegema.
      Ülihead mõtted partneri osas! Ei julge pakkuda, kas oled poiss või tüdruk, aga üks niiske virtuaalne musi sulle põsele tänutäheks!

  9. R Vasta

    Mul närisid samad mõtted umbes poolteist aastat, poolt ja vastuargumendid olid ka sarnased. Oli samuti üks startupi idee. Lõpuks sel aastal tulin palgatöölt ära, esialgu küll teen suht sarnast asja nagu palgatööl, aga lihtsalt vabakutselisena. Kui saan asja paremini käima, rohkem kliente ja sissetuleva rahavoo stabiilsemaks, siis üritan oma startupi asja ka kõrvalt hakata arendama. Mul palgatöölt ära tulek lihtne ei ole olnud, siiani veel mõnel päeval kahtlen, kas tegin õige otsuse. Sissetulekutes olen esialgu kindlasti kaotanud, aga sellega ma olin juba eelnevalt arvestanud. Kõige keerulisem ongi mu jaoks see, et pole enam kollektiivi.
    Olen enda jaoks seadnud eesmärgid, millise käibe ja kasumi peaks praeguse tööga aasta jooksul saavautama. Kui seda ei tule, siis tuleb ilmselt taas palgatöö peale mõelda. Mu jaoks poleks see ka katastroof, kui peaks uuesti palgatööle minema. Vähemalt tean, et proovisin.

    1. rahakratt

      Ega sa ei solvu, kui ma su kommentaarile ei vasta? Sest noh, ma mõtlen ju täpselt samamoodi. See kollektiivne kirumine on ikka tõesti midagi, mis eestlast elus hoiab 😀
      Ai, näed, ikka vastasin su kommentaarile nüüd ju. Vedas sul.

  10. Siberi Rahaboss Vasta

    Ma tegin selle sammu kevadel ja annan kiire ülevaate mis juhtus –

    * Aega üle ei jää
    * Glamuuri ei ole
    * Regulaarsus puudub

    aga see kõik on tuleviku väetis:).

    Suur erinevus on see, et puhkus ei ole päris puhkus, nagu vaba aeg ei ole ka päris vaba aeg, samas selline miks ei ole otseselt koormav, lihtsalt lähedastele tuleb seletada, miks on tädi Juuli juubelil kogu aeg telefoni vaja näppida (üritan siiski viisakas olla ja minna kuskile nurka seda tegema).

    TSRB

    1. rahakratt

      “Lahedad” upside’d, tänks 😀
      Sa võid öelda, et oled tinderis, selle kiidavad kõik heaks. Tööd teha ja hasteldada – sellele vaadatakse kõvera pilguga.
      Misse TSRB tähendab? Vajusid lihtsalt klaviatuuri peale ettevõtja unevõla tõttu magama?

  11. Madis Vasta

    Seni kuni tööl on kasvõi talutav vegeteerimine, seni julgevad ülivähesed hüpet teha. Kui päris per.e majas, siis võetakse midagi ette. Selline kalkull aitab pilti ette tuua, et tegelikult üldiselt midagi kaotada polegi, uuesti tööle tagasi minna on lebo (eriti asjalikul inimesel heal ajal) ja võimas hüpe elukvaliteedis teha pole nii raske kui arvatakse. Nelja tunni mees Ferriss tegi ka sarnase kalkulli läbi: https://tim.blog/2017/05/15/fear-setting/

    1. rahakratt

      Aga nii on muudes elu osakondades samuti. Kui suhe on enamvähem, siis ei hüppa. Kui kodu on enamvähem, siis ei hüppa jne. Eks jah, kui ikka ora nii sügaval inimvirsikus on, et ots juba mandleid kõditab, alles siis hakkab äktsion ja paanika-mõttetöö. Ma selle looga veidi tunnistan, et endal on samamoodi – õhku midagi ei lenda, aga kibelus on püksis.
      Kuigi mul on isegi üks näide, et rääkisin/veensin sõbra töölt lahti, kes aastaid kurtis. Lõpuks tuli minu nõu tõttu ära. Ma oleks Eestist ära kolinud, kui tal oleks pärast asjad võssa läinud. Õnneks elab nüüd paremini ja on, raibe, isegi õnnelik veel kõigele lisaks. Vastik.

    2. Taavi

      Minu enda ja mitme teise tuttava kogemuse põhjal on võimalik ka ilma palgatöölt ära tulemata võimalik saavutada finantsvabadus ja sealjuures ilma ebamääraselt suuri riske võtmata. Sellel on muidugi mitmeid eeldusi. Näiteks. Töö peab meeldima ja võiks olla sinu hobi. Pead olema enda erialal tipus. Neid punkte täites võid palgatööl teenida sisuliselt sama palju kui samal erialal vabakutselisena rahmeldades (mida saab ka soovi korral põhitöö kõrval juurde teha kui aega on), kui see üldse on võimalik. Võib-olla üksi tehes võidaksid mõnikümmend protsenti, aga risk, määramatus jne. on oluliselt kõrgemad.

      Kokkuvõttes sõltub kõik inimesest ja tema eesmärkidest ja võimalustest. Mõnele istub palgatöö palju paremini ja las töötajatega jagelemine jääb neile kes seda teha tahavad. Mõni peksab enda elust mitu aastat surnud hobust (start-up) ja peab üsna nullist uuesti alustama. Võib-olla uus stardikoht on siis parem, aga palgatöötaja samal ajal juba finantsvabaduse saavutanud.

      Mul endal pole plaanis ratast leiutama hakata ja lasen palgatööga edasi, teen kõrvalt ka juurde, hakkan vaikselt päevatöö koormust vähendama ja kõrvalt tegevusi või hoopis hobisid / perega veedetud aega suurendama. Investeerin startupidesse Funderbeamis või otse ja tulen sinu startupi advisoriks kui IT teemas abi vaja on 😉

      PEACE!

    3. rahakratt

      “Tulen sinu startupi advisoriks kui IT teemas abi vaja on 😉” – ai lav juuu! Ja jätan selle meelde. Päriselt. Mul on selline asi nagu võlgade vihik ja nüüd on seal ka sinu nimi.

      Aga. Mu peamine motivaator selle mõtte juures polegi niiväga see, et kiirelt vabaks saada. Vahel ikka lõhnase nokaga kirjutan ideid üles ja nüüd üks jäi kuidagi püsima. Sellest oli ajendatud see viimane kibestumus-postitus siin. Aga praegu käin külapeal lobisemas ja lasen targematel oma plaani auklikuks tulistada tagasiside mõttes. Teilt kõigilt on palju häid mõtteid tulnud avalikult ja privaatselt, et ilma sellise tugigrupita oleksin ka v-o liiga rutakalt mõõna ajal peakat pand ja istuks EMO järtsus hetkel.

  12. Aaloe Veera Vasta

    Nonii! Mintos tick. Tegin kolm auto investi, 1+2+2K. Oma suureks “ehh” matuseks vaatasin et pea kogu mu raha on nüüdseks Moldovas? Ups. Et kas võib kohe korstnasse kirjutada. Oma käppadega raskelt teenitud kopikatest oleks väga kahju küll.

    1. rahakratt

      Ma isegi ei julge vaadata, mis Rumeenia avantüürides minu raha on. Kui on kollane kilp peal, siis magan hästi ja ei muretse liigselt. Moldova on uus Norra! (Ega ma ei tea, võibolla ei ole ka).
      Moldovas üldse eurid on vä? Ma valin autoinvestis valutsi ka.

  13. Aaloe Veera Vasta

    Aa kõik räägivad siin et võta osalise koormusega palgatöö ja aja sealt kõrvalt oma asja. Noomai tea kus maal teie oma asju ajate ja mis valdkonnas, aga mul kahjuks selline lemmikelukutse et on valida kas 0 või 100. Kui valida 80 siis lemmiktööd ei anta ja tuleb minna paar korrust alla igavlema. Ja see palk juba jääks lausa allagi higivabale netotulule… Et ei müü niimoodi ennast. Nohh itivennad muidugi mugistavad naerda ja saavad osakoormusega nautida. Pole kõigil sellist luksust ma ütlen.

    1. Ips

      Minu vaatenurgast on see osalise koormusega töötamise mõte ainult ravikindlustuse säilitamine ja kui väga vaja siis on suurem võimalus saada pea päeva pealt täiskoormusega tööliseks. Miinimumkoormusega võib end kasvõi kuskil Rimis kassapidajana hoida, kui enda töökohal ei saa.

    2. rahakratt

      Ega ise ka liiga hästi osakoormusest aru ei saa. Kindlasti annaks midagi mõelda mõnes valdkonnas või nii, et teed diili, et reeded vabaks ja enda asjadeks. Kasvõi pool aastat nii ja saad oma asjadeks ca 24 täistööpäeva. Terve kuu pmst. Ei ole ju halb?

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga