Palun koguneda, sendihimurid!
Tiliseb-tiliseb… oeh, veidi tuli okset põske praegu. No ei suuda ma neid Prismas allahinnatud pirukate ostmisel soundtrackiks mängivaid jõululaule kannatada. Kõik on muidu ilus, aga kohe kuidagi ei sobi see tiliseb-tiliseb kõrvus helisema, kui ma samal ajal soojatoidu letis võikastmes kanatükke marli lapiga kurnan ja puuviljade filiaalis ploomidelt kive välja lutsutan, sest ma ei kavatse maksta millegi eest, mida ma ei söö.…
Hurraa, Murical on nüüd päris president. Et nagu mitte Joe Exotic ega Scooby Doo. Ega isegi vana hea Pauly D mitte. Uskumatu, ma tean!
Kui aus olla, siis Donaldi ajal ma ei julgenudki ussa minna, tegelikult.…
Mõtlesin alguses, et panen loole pealkirjaks “Miks ma investeerin”, aga kamoon, kas see poleks olnud minu stiili arvestades mitte liiga gay rootsipärane? Ma ei tea, minule kõlas see igaljuhul igavalt ja kui sulle ei meeldi, siis mine ära.…
Tuti-pluti, rahapuugid!
November on käes, Rannamaja on läbi, koroona on endiselt alles. Ei tundu just kõige helgemad ajad, eksole? Kui siin hiljuti juba kella keeramiseks läks, siis miks me ainult ühe tunni tagasi keerasime?…
Seda lugu alustab video ja lõpetab podcast. Kahjuks ja õnneks ei ole ma ise kummagi autor.
Alustuseks Eesti ja eestlaste mitteametlik hümn, mille kuulamisel palun teil püsti tõusta:
Me ju elame pidevas hädas ja hädaldamises, eksole?…
Eriti just peale Finantsfight üritust on mulle rinnale tekkimas kinnisvarainvestori orden. On see nüüd hea või halb, et ma nii tuliselt kv poole valisin, ei teagi. Aga ometi see päris 100% nii ei ole, sest ma olen tegelikult püüdnud oma sendiseemneid igale võimalikule finantspõllule pritsida: lisaks kinnisvarale ka sotsiaalrahastusse, ärilaenudesse, aktsiatesse, ETFidesse, kasvuettevõtetesse ja võlakirjadesse.…
Tuti-pluti, rahapuugid!
Täiesti märkamatult on minu esimesest kuust rahamaailmas saanud viis aastat ja kuuenda aasta esimene kuu. Seda ma ei oleks küll siin alustades ette näha osanud. Või noh, ma tean, et suudan nii mõnegi oma puudujäägi järjepidevusega tasakaalustada, aga ikkagi on imelik näha, kui kaugele ma pressinud olen ja kuidas elu muutunud on.…
Õhinapõhiselt, ilma mustandita ning puhtalt hasardi pealt kirjutan praegu selle loo teile.
Miks mul sellega nii kiire on?
Ma lõpetasin just oma kolhoosile LEI kood taotlemise, kuna tahaksin ükspäev Tiina Mõisa kingades olla.…
Selle looga kipun ma tõenäoliselt veidi heietama. Ärge siis väga pahandage. Vaatan praegu natuke üle õla ja mõtlen siin teie ees, mis mu senise teekonna märgilisemad sündmused on olnud ning kuidas ma kunagi rahaparadiisi poole sammuma hakkasin, et Üüri-Peetrusega kohtuda ja tema valdustesse tasuta sisse kolida.…
September on läinud inimkonna ajalukku mitme suure katastroofiga: koolide algus, Kurkse tragöödia, “Estonia” hukk, 9/11 kaksiktornid, Hitleri vägede tung Poolasse ja 2. Maailmasõja algus, suur Londoni tulekahju, Renars Kaupersi sünd ja veel palju muud.…