Rahakrati elufilosoofiad uude aastasse kaasa võtmiseks

Ma lubasin, et sel aastal enam oma blogisse ei tule, aga võta näpust. Ma lihtsalt ei suuda end siit eemale hoida, kui keegi nii ägedat asja kirjutab ja nii vaimukas on. Te käite siin samadel põhjustel ju?

Aga, et seda lugu õigesti mõista, siis pean kohe alguses ära ütlema, et ma olen kohutavalt laisk. Kui võimalik, siis ma ei teeks vist mitte midagi. Ja see laiskus on muutnud mind üllatavalt efektiivseks. Ma püüan ebameeldivad asjad võimalikult kärmelt, kvaliteetselt ja efektiivselt ära teha, et ma neid niipea uuesti tegema ei peaks.

Jagan teile vana aasta lõpus mõned enda mõtted oma igapäevastest filosoofiatest, mis aitavad mul elust tüünelt läbi libiseda ja sellest graatsiliselt väljuda nagu Arnold Rüütel vannist. Mul on millegipärast kujutelm, et Arnold tõuseb vannist mingi mega sujuvalt ja nõtkelt. Ma ei tea, miks. Aga oma elusid niimoodi 1% haaval paremaks timmides oleme me varsti ka nagu rikkad Ämeeriklased!

Koristamisest.

Ma koristan koguaeg, aga ma ei korista mitte kunagi.

Ei, see ei ole mingi imelik mõistatus, mille vastus on põrandalamp vms.

Mida see tähendab? Ma ei saa aru inimestest, kes ütlevad, et nad ei saa täna õue tulla, kuna peavad koristama. Appi. Ma läheks lolliks, kui mul oleks sellised päevad, et ma pean terve päeva koristama. Hetkel olen ma oma kröösuse eluga üsna norm suurusel elupinnal. Kõlab nagu iga koristaja unelm, eksole? Aga mul kulub koristamisele ilmselt mingi 1-2h iga kuu. Kuidas nii?

Üks saladus on see, et mul on sitaks vähe asju. Ma ei salli mingit krdi nipsasjakeste kogumist ja riiulitel presenteerimist. See on visuaalne müra, need asjad on inetud ja nende vahelt peab tolmu võtma. Õudne! Mu riiulid on sellised, kust tõmbad lihtsalt lapiga üle siuh-säuh ja tehtud.

Teine saladus on see, et ma “koristan” koguaeg. Hüppan dušši alt välja ja tõmban rätikuga auruse peegli üle – peegel puhas ja ma ei pea seda kunagi mingi eraldi pritsi ja ajalehtedega pesema minema. Täna avastasin ennast niiske lapiga paari kapipealset pühkimas ja asju prükkarisse panemas, kui samal ajal sõbraga üle telefoni äriplaane arutasime. Muidu ma sellist multitaskimist ei poolda, aga rutiinsetes asjades olen küll seda meelt, et korraga võib nelja asja teha.

See 1 tund, mis mul iga kuu koristamisele läheb, on vist 2-3x kuus 30 min tolmuimejaga põrandad üle ja asi purgis. Ma ei saa kahjuks enda aadressi öelda, aga tule külla ja vaata ise, mul jumala puhas kõik. Ilma koristuspäevadeta…

Ma tean, et kui mu emps seda siin loeks, siis oleks ta umbes 10 minutiga mu uksetaga oma eri suuruses moppide armeega ja hurjutaks stiilis “Kuidas siis nii, mu väike Kratike”. Aga noh, ta ei loe seda blogi, õnneks.

Hommikutest.

Ma püüan üldiselt esimesed 1-2h hommikul mitte telos istuda, vaid pigem niisama teed juua ja ringi hõljuda. Siis mingi hetk tõmban meilid lahti, aga esialgu ainult meeldivad. Öösel kollitama tulnud elektronkirjad töömuredega püüan lükata võimalikult lõunasse, et need päeva tooni ära ei rikuks.

Eriti meeldiv on hommikul vaadata kahte meili: üks on mu Viainvesti investori konto ülevaade ja teine Mintose oma. (Kui sa kasutad mõnda soovituskoodi, mis sellel lingil avaneb, siis saad sina ka kiiremini rikkaks). Kui ma näen hommikul, et olen öösel paar kulli teeninud, siis see annab hea tunde tükiks ajaks. Mõtlen näiteks nii, et kui öösel tiksus 4 eurtsi sisse, siis täna võiks mitte üle 3 eurtsi enda peale kulutada. Siis on rikkaks saamine vältimatu, sest 1 eur jäi üle. See on selline lihtsustatud valem mu lihtsameelsetele, ehk enamustele, lugejatele.

See sissetulekutest vähem kulutamine on üldse üks tänuväärne tegevus. Tahad teada, miks sa veel vaene oled? Tee see 2 SEKUNDIT AEGA VÕTTEV TEST SIIN ja saad teada!

Trennist.

Trenniga on umbes nagu koristamisega – ma ei tee seda kunagi, aga samas ma teen seda koguaeg. Näide? No ma pean igal hommikul mingi 20sek ootama, et dušši vesi soojaks läheks. A mis ma niisama passin? Ma võin teha samal ajal 10 kükki või 10 kätekõverdust, et aega parajaks teha. Teine variant oleks muidugi samal ajal hoopis vinne pigistada, aga ise tead, mis sulle kasulikum on.

See 10 kükki vms ei tee kedagi põkiks või saledaks, aga mu mental pool arvab, et ma teen iga päev trenni ja seetõttu on mul parem tuju ja tegelt okei vorm ka. Ehk siis ma veits nagu petan oma aju selle paari kükiga ja kutt arvab nüüd, et ma olen mingi erikuradi liidu koondislane.

Poodlemisest.

Ma ei käi poodides. Võimalusel. Üks asi, mis mulle tõesti meeldib, on kingitusi ostmas käia. Aga muidu ei ole mul küll nii, et tavai, nädalavahetus on käes ja on aeg ennast mingisse megasuurde prismasse tuulutama minna. Wtf. See on kõige mõttetum ajakulu üldse. Ma lähen parem kellelegi külla või jalutama vms.

Mul ei tule see allikas kohe meelde, aga isegi selliseid uuringuid on tehtud, et kuidas osad inimesed suudavad rahhi säästa ja (kulutamise) ahvatlustele vastu panna. Neist uuringutest siis selgus, et ega need inimesed ei olegi kuidagi vaimselt teistmoodi ehitatud, et nad on jube vastupidavad kiusatustele. Konks oli selles, et nad lihtsalt püüavad ennast ahvatlustest eemale hoida – nad ei lähe niisama poodi jalutama ja oma õnne lükkama.

Okei, ma käin poes 2. jaanuaril, kui üldse, sest aastast aastasse kordub muster, et kaupsis ja stockmannis jms on asjad miinus umbes 90% ja ma püüan välja kasvada sellest 2€ h&m särgi ostmisest, mis teise pesuga teise klassi lapsele parajaks muutub.

Niiet, mine ka nädalavahetusel parem külla (ehk kellegi juurde tasuta sööma) või raamatukokku (või raamatupoodi raamatut lappama ja oih, kuidas ma selle nüüd kogemata siin läbi lugesin…) või kinno (kõige kulukam variant) või jalutama (okei, tossud kuluvad jalutamisega).

Telekast.

Mul ei ole telekat. Aga kuna ma olen ise siia omale sellise virtuaalse pihikambri ehitanud, siis võin tunnistada, et Eesti reality saateid vaatan ma kompuutrist alati järele. Aastavahetuse täistunnil ja sünnipäeva küünalde ärapuhumisel soovin seega, et tv3 meid ka 2020 Rannamajaga üllataks!

Joomisest.

See on väga ohtlik punkt. Joomine on tõsiselt rikaste lõbu, sest see võtab ära retsilt aega ja retsilt raha. Õhtune õue minemine ei piirdu kunagi paari tunniga, et korraks lähed, tore on olla ja siis tuled, supsti, koju tagasi. Kus sa sellega. Alati on kuidagi nii, et peale pidu istud hommikul esimeses trammis koos väikekodanlastega ja püüad teha nägu, et lähed ka tööle, kuigi vasakust jalast on king puudu ja hingeõhk sulatab ees istuva lasteaeda sõitva lapse nailonist kombeka kapuutsi vaikselt.

Seetõttu joon ma väga harva. Ainult siis, kui ma väga tahan, kamp on hea ja siis, kui ma tean, et homse võib juba eos maha kanda. Ka see muster on muutunud, et kui tatikana ostsime puhtalt mahu tõttu PET pudelites presidendi pilkut kokku, siis täna võtan kapist parem kvaliteetse kange vedelikuga pudeli peole kaasa ja hea meki tõttu on kogused palju väiksemad.

Söömisest.

See on mu elu üks keerulisem sektor. Ma vaatan vahel kadedusega neid inimesi, kes ütlevad, et “oh, täna on just selline keeduhobuse keele söömise isu” või “olen nõus midaiganes andma, et saaksin praegu suure taldrikutäie Peipsi lõunaosast püütud unimudila neerusid lutsutada”. Kust teil need isud tulevad? Kuidas te teate, et teil just selline soov on? Jah, ma tunnen viimasel ajal (kuna see oligarhi elu on järjest lähemal), et tahaks rohkem linna uhketes kulinaariates oma kurgunibu mingi kahtlase kraamiga hellitada, aga see on pigem seltskonna ja sumina pärast, mitte mõne konkreetse toidu pärast.

Toit on mulle kütus. Ma võin olla pikka aega söömata ja midagi ei juhtu, ma ei hakka jonnima. Varsti saab ju nagunii jälle kuskil süüa. Aga magusaga on kahjuks nii, et seda on keeruline pidurdada. Nagu möödaminnes panna pintslisse 200g tahvel šoksi? Pole probleem. Avastada ennast pärast seda vetsus peegli ees endale otsa vaatamas, et tubli poiss, flirdid diabeediga jälle? Pole samuti probleem.

Ma sain nüüd ennast jälle tühjaks rääkida ja oma hindamatuid mõtteid teile, lihtravahale, jagada. Olen teid alati üles kutsunud ennast kopeerima ja ei pahanda seegi kord, kui siit mõne mustri enda ellu implementeerite.

PS. Kui sa aga ekstra pugejas tahad olla, siis ootan su häält SIIN ehk Äripäeva Aasta Investori valimisel!