Ma ei tea, kuidas teil on, aga mul on küll üsna keeruline endale maha müüa juttu, et peaksin hommikuti äratuskella panema ja endale töö dressipüksid jalga panema, mitte kodu omad. Töö omad on need puhta(ma)d, tead küll ju.
Kui ma enne seda TUVID-19 viiruse aega veetsin hommikul mõnda aega avalikkuse ees olles, et kontorisse arvuti taha tööle või teile kirjutama minna ja see motiveerib näiteks habet ohjes hoidma, siis viimasel ajal piisab voodis käesirutusest, et läppar haarata, investeeringuid kontrollida ja siis siia pasundama tulla ehk maailma parandama kukkuda. Ja žileti järgi ei ole käsi juba ammu haaranud…
Sama lugu on mul investeeringutega: kuna vaba aega on rohkem, siis ikka kisub vahel vaatama, kas kontod on sendiblogerite ametlikust majandusindikaatorist Kristi Saare juustest heledamad punased (HOLD) või tumedamad punased (BUY).
Ehk siis, mis ma öelda üritan, on see, et ma isegi ei kavatse siin mul-on-kõik-kontrolli-all eksperdi nägu teha ja ütlen ausalt, et minulgi on probleeme rutiinide hoidmisega ja (lisa) investeeringute tegemisega või olemasolevates püsimisega.
Kuidas ma seda olukorda lahendada kavatsen ja mis on minu trikid? Nagu laulis kunagi paljude laste kangelane ja eeskuju Pipi Bigsuck:
“Imetrikid, imenipid
Väiksed trikid, väiksed nipid
Väiksed trikid, väiksed nipid”
Esiteks tegelen ma praegu sellega, et saada paika kindel ärkamise aeg hommikul. Kohalike tonyrobbinsite pettumuseks ütlen, et see ei ole siiski 3am, kui õues liiguvad vaid röövlid, kajakad, Sven Nuum ja Timo Porval ning kuradi Tallinna kuradi Kommunaalameti kuradi lehepuhurioperaatorid.
Olen viimasel ajal märganud, et kõige paremad hommikud on need, kui suudan teha väikese juutuubi võimlemise või lausa õues jooksu. Juutuubist soovitan näiteks seda venda, kes teeb tervet keha hõlmavaid asju, milleks pole vaja risti üle elutoa vedelevat sõudeergomeetrit või hantlikuhjasid, mis nagunii kuu aja pärast su voodi all rebase karva minema hakkavad: Chris Heria.
Peale seda kerge hommikusöök ja algab töö.
Praegu näeb töö välja selline, et teen 99% oma asju kodust ja iga päev jääb aega üle, et tegeleda Rahakrati teemadega: blogisse kirjutada, Raha24 blogisse kirjutada, viimasel ajal tekkinud 1-1 kohtumisi lugejatega teha ja päeval/õhtul veel õues jalutada. Umbes sellist elu ma blogiga alustades endale soovisingi, aga ma ei arvanud, et enese motiveerimine nii suur töö on. Aga ma saan hakkama, mulle meeldivad väljakutsed.
Ahjaa, motiveerimise ja üksi tegemisega aitab mind palju see kutt: Matt D´Avella. Soovitan vaadata.
Uudised ja hommikuse telos vedelemise olen ma praegu suht maha tõmmanud, kuna ma tean tänaseks juba niigi, et õues on surmav viirus ja see ei ole endiselt kuhugi kadunud. Aegajalt kammin vaid seda kohalikku veebi, et vaadata, mida mu suured eeskujud ja rikkad oma rahadega parajasti teevad.
Aga kuidas ma olen hoidnud nii tublilt ennast aktsiaid müümast ja kõike raha igaltpoolt välja võtmast?
Sest ma meenutan endale pidevalt, miks mul higivaba pappi vaja on ja et ma ei viitsi elu lõpuni tuimalt suvalist tööd teha.
Mingist hiljuti kodus igavusest vaadatud videokoolitusest sain sellise mõtte, et tee endale oma tuleviku pildiline visiooni elik moodboard. Eestikeeli ütleksin tujutahvel, kui võin niimoodi omavoliliselt tõlkida siin.
Midagi sarnast teevad tegelt ettevõtted oma brändi kujundades ja välja mõeldes ning see peaks lõpuks näitama, mis “keeles” nad oma inimestega räägivad ja kelleni nad jõuda tahavad. Ma olen tujutahvlit varem oma töös kasutanud, aga eraelus ei ole nagu… noh, kui aus olla, siis viitsinud. Aga see on lahe asi, mida proovida, aega on sul nagunii praegu usinalt käes ja eriti äge on mõne aja pärast vaadata, mis su soovid minevikus enda tuleviku minale olid.
Selline tujutahvel hoiab keerulisel ajal motivatsiooni üleval ja tuletab meelde, miks sa kunagi millegagi pihta hakkasid.
Teen teile siia väikese näite Rahakrati tuleviku tujutahvlist ja näitan mõned tulevikuvisioonid, mis hoiavad mind investeerimas, hoiavad mind oma rajal ega lase mu elul lihtsalt vajuda mingisse suunda, et siis kuuekümpiselt avastada, et oh kurat, oleks võinud ju lapsi teha, mootorratta osta, langevarjuga hüpata, Beirutis käia ja Matsalu loodusaladel nädalvahetuse telgis veeta.
Daamid ja härjad, siin on Rahakrati kiiruga kokku klopsitud tujutahvel:
Kui keegi teab, kas elektriautoga saab iga kord läbi lombi sõites elektrilöögi, siis palun kirjutage mulle siia kommentaaridesse sellest
Nagu näete, siis ei koosne minu tujutahvel uutest aifõunidest, roleksitest ja Statoili peldiku stiilis sinise luminofoor-põhjavalgusega Lamborghinidest, kus mina olen roolis ja kõrvalistmel on Bengali tiigri kutsikas mu Prada pederaštotška* ära kriimustanud.
Esiteks kõik see stuffs vananeb nii kiiresti ja teiseks ei anna need asjad erilist väärtust mu elule. Pigem valiks ikka selle va lennukisse istumise ja kuhugi mujale vaatama minemise.
Sina võid oma tujutahvlile panna täiega suvalisi pilte, mis sulle meeldivad: ilus köök, kõhulihased, isiklik Džingli hotell, 20 kääbusdogi, peaosa Moldaavia samasooliste XXX reitinguga täiskasvanute filmis või mida iganes su kummaline mõttemaailm sulle ette maalib. Ma ei taha seda tegelikult isegi teada mitte, palun säästa mind sellest.
Tee oma tujutahvel kasvõi salaja enda arvutisse eraldi kausta, et keegi seda kritiseerida ei saaks. Julgemad muidugi prindivad enda pildid välja ja panevad magnetiga külmkapi peale, et need pidevalt nähtaval oleksid. Kui just see Moldaavia teemaline näide sinu teetassike pole.
Loodan, et leidsid siit omale mõne uue mõtte või kedagi, keda näiteks juutuubis jälgida.
Või oled juba tubli jüngrina enda tujutahvlit tegemas?
*pederaštotška on see (peamiselt slaavi noorukite) dressipluuside peal olev turvavöö moodi sihvkakott, mis võiks juba ammu moest ära minna…
PS. Kui sulle meeldib see jauramine, mis siin blogis käib ja soovid samuti minusuguseks bojaariks hakata, siis alusta ühisrahastuses minu soovituskoodidega SIIN LINGIL ja me saame mõlemad lisapappi. Ja muidugi tule jälgi kadedusega mu kröösuse elu Instas ja Fesaris!
Head mõtted Krt Kratt. Kuidas tujutahvel sul välja näeb, postita mõni pilt. Saan aru,et terve sein sul täis on seda. Mõne tarta paki pildi ka ikka algusse panid?
Mul ta sellisena avutis ja telos ongi. Natuke võtsin ära ja natuke panin juurde, aga teie ees on suht 80% täpne pilt.
Ma tahaks hiljemalt 50selt mõned kuud mööda maailma rännata, nii et samal ajal ma ei jääks vaesemaks. 5 aastat on aega.
Palju selleks pappi vaja on? Kui mingi vana veloga mööda RMK radasid ja lõkkeplatse kaarutada, siis võid suht kohe minna vist. Mõni kuu = 2 kuud = 61 päeva = 61 turisti einet = 121.39€. Tehtav!
Allikas: https://www.selver.ee/turistieine-rannarootsi-240-g
https://www.airbnb.com.ee/rooms/10772241?source_impression_id=p3_1575038815_KCjODSAxKTYARWsQ&_set_bev_on_new_domain=1547321135_ldy%2BKVuRTzn5qe8N&check_in=2020-07-20&guests=1&adults=1&check_out=2020-07-26
Panin endale mitu kuud tagasi arvuti järjehoidjatesse selle sama maja sest mul sellist suvilaks vaja.
See on olemas? Ma leidsin selle pildi suht lambist mingi instas ringi rullides kunagi 😀 wow, päris hea kino!
Eks siis vaatab, kumb selle omale saab.
https://www.youtube.com/watch?v=1ED0IUw598E
Siit saad veel vaadata seda kui peaks vajadus tekkima.
Tänan, et lõid hella kohta praegu.
Tore, et vaike blogipaus laeliistude paneku ja uste varvimise vahele ikka ka tuli. Mul on see teema natuke teistpidi, et tootab pigem valistamise meetod. Lihtsustatult – ma ei tea, mida ma tahan, aga ma tean vaga tapselt, mida ma ei taha. Vaatan asju jooksvalt, sest juba Immanuel Kant teadis, et sa ei saa teada seda, mida sa ei tea. Ehk siis raha panen systeemselt korvale ja jooksvalt siis vaatab, et kus voi mis. Ma pole naiteks siiani valja moelnud, et kus ma rahavabana elada tahaks, no mitte ei ole. Teil koigil see teema selge v? Igal kohal omad plussid ja miinused. Siiani motlen.
Instas ma ei rulli yldse, hehe. Mul pohikoht kinnusvaraportaalid mitmes riigis, et ikka infra, turvalisus, keel ja kultuur teada oleks. Eelmisel suvel leidsin poolkogemata sellise suvilapakkumise Eestis, siiani myygis. No on ju superlux zen koht?! Noh, arsti juurde ja poodi sealt kyll ei paase, vist. Aga noh, jai ara, sest see on ‘tahaks, aga pole vaja’.
Noh, linki ei pannudki. Suvila siin: https://www.arcovara.ee/et/otsi-kinnisvara/297211-muua-maja-vidrike-kula-laasitiigi
Täitsa võtaks selle. Kuigi see on üks neist majadest, kus välimine on megalt maitsekas tehtud, aga toas vist lasti mingi Euroakadeemia sisekujundaja sinna peale.
Eks seal on muidki miinuseid hinna korval, eelkoige, et kuhu siis autot pargitakse vihma ja lume eest varju? Ja miks see maja just igavalt kastikujuline peab olema.. Aga muidu ikka vaga zen koht, midagi pole ytelda.
Kes mida veel suvilaks on leidnud – naidake valja! Paris huvitav oleks praeguse aja Eesrti maitset ja vajadusi teada.
Siin vaevalt suvilate ostjaid leidub, enamus ei raatsi üürigi maksta.
Esilehe pilti vaadates mõtlesin, et oledki omale juba ampleri ostnud? Jõuluvana maskeering muidugi liiast. See vist siis ampleri järgmise aasta mudel. Kas said hinnast alla ka?
Ostan kohe, kui mu Ampleri osakud 2500 euriga plussis on. Praeguse majandusolukorra taustal on mul selleks ajaks ilmselt ka samasugune habe, jah.
Ma jalle vaatasin, et garaazhis ju puhas vana Lada, seal linikuga kaetud masina taga. Selle raha peaks ju juba koos kyll olema. Ja no on kasitoohuvilisi ikka, pidin isegi pilti zuumima, et mis narmad Ferrari esiklaasil, hehe. Aga ei kritiseeri midagi siin teise mehe valikuid.
PS. Ei oska ma ikka korralikult asju ka vaadata, see vana mudel ju muidugi Porsche, nagu hiljuti alles pikalt vesteldud sai.
Just 🙂 need vanad Porsched ikka eksivad mu feed´idesse kuidagi ära.
Tujutahvel on täitsa nitshego ja meeldib, et kogud pigem
elamusi, kui aifõune ja kuccit.
Ühe tavalise tänavatuvi kohta isegi väga stiilne ettekujutus helgest tulevikust?
Moldaavia nimelist riiki enam küll pole, seal olid vanasti väga head viinamarjad. Võib-olla saab just Moldovast uus Toskaana, sest teadupärast vitikulturistid on suht eakad ja kas neid enam palju sinna järele enam jääb…
Äkki ma olen siin väga vale mulje endast jätnud, et alles nüüd tujutahvliga tuleb tõeline pale välja?
Kusjuures, jaa. Ma soovitan soojalt Balkanit. Olen seal paari kohas veidi ringi vaadanud ja väga mõnus on. Linnad on küll paljud Tallinnast maas (isegi maakohast Tartust), aga kui see vastukarva ei käi, siis inimesed ja loodus on mega. Ma arvan, et selle vereimeja pisiku, mis mul praegu laene andes on, sain Dracula kodukandist, sest mingi väike KIHVatus käis tema hood´is olles läbi küll.
Tahan Gruusiasse! Kui just Krimmi ei saa. Seal rahulike vanade mägede juures on soe, aga mitte liiga palav, meri ilus ja elu odav, inimesed lahked ja sõbralikud. Kui veel Venemaa ka sealt minema saaks 😀
Ja RVd tahan. Sihukest, kuhu mu õmblusmasin ka Kitchen Aidi mikser ära mahuvad. Sõidan laste juurde, teen paar head saia ja jumaliku prae, sööme-joome ja käime mere ääres ja siis paneb mutt oma koertega oma teed, sõprade juurde siin või seal. Kui lapsi vaja hoida, eks ma siis tule kimaga tagasi. Aga suvevaheajal ärgu vanemad oma võsukesi küll näha lootku – need on vanaemaga koos hängimas ja seiklemas, vahest saadame pilte, kui aega on. Käime ratsutamas, skuutriga sõitmas, loeme muinasjutte ja küpsetame ja räägime vene ja inglise keeles ja tüütame kõik olemasolevad sugulased surnuks 😀
See kõlab vägagi apetiitselt. Kui aga päriselt RV-d ostma hakkad, siis võta ikka see käru, mitte selleks ehitatud auto. Enamustel pidi see auto ikka lõpuks aia nurka mädanema jääma, kuna ta on siuke õudne kolakas ja niisama sõita ei saa.
Ja veel, et käru variandi puhul haagid koja seljast lahti ja sõidad linnas edasi, kui ööbimiseks õige campsite juba leitud on.