Ooooooo, ekraaniväline pärisüritus, kuidas ma olen sind igatsenud! Mitte küll sama palju nagu igakevadisi börsidividende või nagu naabri uut ja kiiremat paroolivaba wifit, aga üsna lähedale.
Eelmisel nädalal käisin ma üle pika aja ühes IT firmas rahast rääkimas ja oma heledalt laksuva tõepiitsaga ullikesi nahutamas: ikka see vana hea mantra, et kui praegu pritsib kõvasti peale, siis pane see enda kasuks tööle, sest ükspäev sa enam samas tempos kütta ei viitsi ja siis oleks tore, kui elukvaliteet ei langeks. Onju nii?
Said sa ikka aru, tegemist oli IT firmaga? Neil on seal plekki sama palju nagu mu naabri kassil puuke pärast seda, kui ta ükskord kogemata nädalaks ajaks õue unustati! Ja isegi nemad saavad aru, et minusuguse nendest madalamalt alustanud jope näited ja nipid kuluvad neile ära, sest mul on päriselt võimalik oma konto seis ja varade nimekiri seinale kuvada ning öelda, mida teha tuleb, et just sinust järgmine Ain Hanschschmschschhmit saaks.
Esimest korda minu 5 aasta jooksul oli üritus selline, et umbes 15 inimest oli live´s kohal ja ca 25 üle Zoomi.
Nüüd järgneb väljavõte mulle laekunud kutsest, sest ma tahtsin seda juba kohe alguses teiega jagada. Ma sain tegelt juba kirja stiilist aru, et autor peab mingi osav itivõll olema. Vaata ise, millised kompuutritrikid mängus on: uhked kollased emotikonid ja puha!
“Tere Rahakratt
Kirjutan sulle esimest korda…
Pakuks sulle hea meelega võimalust oma usku levitada meie sõbralikus kollektiivis ?
Kogu lugu hästi lühidalt kokku võttes, on taust järgmine:
Olen ise juba aastaid lähtunud põhimõttest, et kuidagi peab saama kasvõi natukene sellest palgapäevast-palgapäevani elust välja ja kuidagi peab ikka püüdma oma vara kasvatada jne. Seni veel rikkaks ei ole saanud, aga mingit progressi näen ja enam sinna tagasi ei taha, kust alustasin. Kahetsen, et mul omal ajan nii palju tarkust ei olnud, kui esimest korda 90-ndate börsikrahhi ajal nahutada sain. Täna on mul lapsed ka rahaasjades targemad, kui mina tookord noore mehena ? Just sellest „kahetsusest kantuna“, et mind omal ajal keegi ei juhatanud, otsustasin mõni aeg tagasi alustada nn investeerimisklubiga meie ettevõttes, et noori kolleege veidi juhatada ja julgustada.
Olen inimestele rääkinud investeerimisest ja väärtpaberiturust ja liitintressist jne. Samas ma tean, et see ei kõneta hästi neid, kellel ei ole, MIDA investeerida. Ehk see investeerimise jutt kõlab, kui mingi „rikaste värk“.
IT sektori palgad ei ole üldjuhul need kõige pisemad, aga paljude noorte meeste „investeering“ kipub seejuures olema vaid veidi parema auto liising…
Kas Rahakratt äkki teeks meile ühe esinemise? Peaasjalikult säästmise teemal ja siis üldse enda filosoofiast?“
Kusjuures, nii kirjutab ettevõtte partner (!), mitte mingi niisama employee happiness wizard vms imelikud tiitlid tänapäeval nendes hiiretaltsutajate firmades kõik on.
Suure Gaala päeval ja minusuguse korüfee saabumisel toimus õues esmalt väike mõõduvõtt jõustruktuuride esindajatega, kes olid üle keskmise ärevad ja huvitatud, et mis kodanik siin siis nüüd nõndamoodi maskis ja spordikotiga majja jalutab. Õnneks väike maski- ja koroonahuumor neutraliseeris siiski käbe olukorra ja leppisime kokku, et nemad ei kasuta pipragaasi ja mina ei rakenda oma telekast õpitud ninjade võtteid.
Aga mis saab mul selle vastu olla, et minna ja jälle mõnda elu puudutada: uued sõbrad, pakkumine tasuta välismaal elada (tuli välja, et ühel kutil on Lääne-Euroopas korter ja sain kutse 4 ööd tasuta ühes maailma suurlinnas veeta), nali minu kulul ja arve tellija kulul. Ja veel milline laud oli kaetud, üks naps peenem kui teine!
Mida ma tahan selle jutuga öelda? Ei, mitte seda, et kõik nüüd ainult mind peaksid esinema kutsuma. Eks teisi tarku ole ju ka. Kuigi kahjuks ükski nimi hetkel ei meenu.
Aga kui äge on see, et keegi viitsib oma töötajate/tiimi tuleviku nimel natuke rohkem pingutada kui lihtsalt töö —> palk —> töö tsükkel. Vahel piisab kellegi elu muutmiseks lihtsalt mõne mõtlemapaneva (raha)raamatu kinkimisest või istutad sõbrale varukonto avamise mõtte pähe vms. Või kutsudki mõne päris inimese näitena kohale, kes ise sama rada sammub. See on nii väike asi, aga võib teise elu 180 kraadi muuta. Ja noh, võit on ka see, et sa ei pea suurena üksi oma purjekaga sõitmas käima, sest teised on tööl või Töötukassa järjekorras.
PS. Kui sul praeguse jutuga seoses mingi võbelus reite vahele tekkis ja tahaksid samasugust teemat arutada, siis mulju hiirekursoriga SIIA.
Mulle meeldis see filosoofia: “Töö -> Palk -> Töö -> Tsükkel”
Bocki tootja kiidaks kindlasti heaks.
PS. ‘Osav itivoll’ – ma tykk aega ikka naersin seda maaratlust. Kuigi kahjuks ykski teine nimi hetkel ei meenu, hehe. Ikka oskad kirjutada.
No muidugi. Mina üürikate omanikuna kiidan ka heaks, et mul alati üürnikke jaguks ja keegi endale oma kodu ei saaks osta. Aga avalikult räägin ma teist juttu.
Huvitav, mis mottes 4 ood. Nii ei saa ju nadalatki tais, et Ryanairiga tagasi ka lennata. Kas see on mingi yyriperioodide vahepealne keskmine auk, et katet ei ole. Minu poolt sama, et tule ja ole, muidu ainult turvakaamera komandeeringu ajal vaatab, kuidas toalilled kastmissysteemist olenemata vaikselt ara kuivavad. Ja vota Saku Ice ka kaasa, see Coronale maitselt koige lahemal ja ma seda ikka vean, kui vahest Eestis kain.
4 ööd ikka parem kui 0. See tuli ju lambist pakkumisena heast südamest. Isegi mitte kindlad kuupäevad, vaid “tule millalgi sügisel”. Nunnu ju.
Mis riigis sa asud? Ma võin sinna ka tulla, Ice pole probleem, aga siis ei saa käsipagasiga tulla. Ma olen selline travel light vend, aga vahet pole. Võin ühe sumadani aisse täis laduda küll sulle.