Austatud publikum, tulin taaskord teie ette aru andma, et olen jälle sammuke lähemal Lõuna-Euroopa villale! Mäletate veel seda eesmärki mul, eks? See saab olema koht, kus hakkavad igal talvel toimuma siinsete lugejate/krattide kokkutulekud – olete kõik oodatud ja kutsutud. Ja muidugi see ääremärkus juba ette ära, et mitte tulla tühjade kätega.
Millest täna siis täpsemalt jutt?
Kas te ei tunne, et jube tüütuks muutub see ükshaaval korterite ostmine? Ammu on näha, kuidas rahval on plönni nagu muda ja see muda armastab kinnisvara. Miks ei ole kv.ee portaalis objektide juures nuppu funktsiooniga “LISA KORVI”? Kes see enam ükshaaval objekte ostab ju. Kõvemad vennad ei viitsi üldse teiste sodi üles osta, vaid teevad ise kortermajad endale (jah, kurat, Raha-Jaak, ma räägin sinust, lõpeta nüüd ära see pull).
Ei suuda minagi iga 2-3 aasta tagant ükshaaval kortereid ostes enam konkurentsis püsida. Nagunii olen oma sentidega selline rahvaliiga investor, kes “võistlustel” pigem tagumises otsas on nagu Eesti suusatajad, jooksjad, kergejõustiklased, ujujad, jalgpallurid, ratsutajad, võrkpallurid, saalihoki mehed, ratturid… no ütleme lühidalt, et kõik sportlased, noh.
Kuidas siis teha järgmine hüpe, kui korterite hinnad eest ära panevad ja ma töötuna nii palju peale ei jaksa teenida, et oste tihedamini teha? Tegelikult on vastus ju lihtne.
Õige, tuleb osta osalus kellegi teise kinnisvarafirmas!
Ja täpselt nii ma tegingi. Hetkega on mul peotäis kortereid juures ja gaas põhjas jälle. Mind lepingud ja kingitused ja käepigistused huvitasid vähem, pigem tahtsin saada hoopis kõikide korterite võtmeid endale. Iga üürileandja teab ju, kui hea on kuu lõpus mõne üürniku juurde “reid” öösel teha, et väike võiku endale sisse torgata, kui oma kodus külmkapp tühi minimalistlik on.
See on muidugi ka huvitav plusspool asjal, et kui nüüd mõni inimene külla tuleb ja seda võtmekuhja näeb, siis on kohe selge, mis sorti inimesega tegu on: ühed küsivad, kas olen postiljon, et mul nii palju võtmeid on ning teised, et kas olen vangivalvur. Kohe näha, keda mis teema kõnetab, eksole.
Seda ma veel ei tea, kuidas selle firma osaluse või korterite väärtuse oma tabelites arvele võtan, kuna tegemist on võlgades sipleva ettevõttega (kasvavad ja hetkel kulutavad rohkem kui teenivad, mitte et ma mingi rämeda pankrotipesa ostsin), aga kui välja mõtlen, siis küll te aru saate! Hetkel jätan tabelisse soetusväärtuse ja midagi ei muutu, kuna tõstsin rahataskus selle lükke tarbeks münte ühest kohast teise lihtsalt ümber.
Mult küsiti ühel hiljutisel sendikaraokel, et kuidas ma nii vähe higivaba pappi teenin, kui varad sinna poole milku poole lippavad. See postitus on üks osa vastusest: päris mitmed mu investeeringud ja ostud on sellised, mis ei hakka kohe igakuiselt pappi tagasi viskama. See konkreetne ettevõte ei hakka samuti niipea plussi tegema, mitmed startapid ei maksa divikaid ega intresse vms ja nii tekibki lõpuks olukord, kus investeerin kõvasti, aga see ei tähenda automaatselt iga kuu higivaba papi kasvu.
Palju kortereid on, kus nad on, kas kõik on üüril jne? Ma tean, et teil on palju küsimusi. Ega see ei olnudki mingi lihtne ja uisapäisa tehtud diil. Väga palju detaile ma veel välja ei lobise, aga võtmeid sain üle ühe ja alla kümne, korterid on ilusasti üüris ja näevad täitsa nooblid välja, ela või ise sellistes. Lisaks saan ettevõttes enda teadmiste ja oskustega panustada ning suurem plaan on ikkagi terve Tallinna korteriturg lähiajal anastada. Seda kõik muidugi selle nimel, et teile neid postituse alguses lubatud talvepäevasid võimalikult kiiresti korraldama hakata!
