Kergitan maski – monotükk minust ja rahast

Mitte ühtegi kirjatükki ei ole olnud nii raske alustada, kui seda. Esiteks plaanin ma ennast siin üsna paljaks võtta (aktifotode üleslaadimisel tekkis mingi error, kahjuks…) ja rääkida, kes ma olen.

Ja teiseks? Ma käisin oma facebooki lehel. Seal on ju mingi 1060+ jälitajat. See on ligi kolme Viru hotelli jagu rahvast ja mina olen iga oma sendi ja otsusega nende ees. Ma käisin paljude inimeste profiilidel – seal on ajakirjanikke, juhatuse liikmeid, sõdureid, üliõpilasi, habemikke, ilma habemeta inimesi, kinnisvarahaisid, maaklereid, koolitajaid ja mida kõike veel. Never ei julgeks ma kolme hotellitäie inimeste ees tatrapudru triip rinnaesisel mikrit näpus hoida ja tõsise näoga rääkida, kuidas ma oma majapidamises ainult ühe lambipirniga toast tuppa käin ja selle vastavalt kasutatavale lambile sisse keeran (säästuhack at its best) ja poes viinamarjadest enne kaalumist seemned välja tulistan (tänase päeva teine ja viimane lifehack). Appi, kuidas see kõik nii suureks on läinud!?

Kui ma Rahakrati kaks aastat tagasi ellu äratsin, siis oli plaan tagasihoidlik – teha oma finantsarengust märkmeid, et rikka peeruna oleks Bali rannal Bintangi lastes tore üle õla tagasi vaadata ja meenutada, kuidas sai punnitatud. Tänaseks on asi kodumaises mõttes päris suureks läinud ja järjest rohkem näen vaeva, et lugusid oleks lihtne ja põnev lugeda. Nüüd kirjutan mitte ainult endale, vaid rohkem juba teile.

Natuke minu taustsüsteemist. Mul ei ole tegelikult kunagi palju plegensit olnud. Väiksena küsisin pigem sõpradelt laenssi, kui et vanematelt lunima läksin. Põhjus ei ole selles, et mu vanemad mingid väga rotid oleks olnud. Pigem see, et ma ei teadnud, kas neil on rahhi või mitte. Ma nägin, kui kõvasti nad töötasid ja mul ei olnud julgust minna ütlema, et tavai, pudeneb äkki mulle ka midagi. Ja kui sõpradelt võtsin, siis tekkis hea pinge, et kuidas kurat see tagasi maksta ja tekkisid esimesed avantüürid – mõnikord võtsin julguse kokku, et osta mõned kontserdipiletid, mille väljamüümisele panustasin ja siis õigel hetkel kalli hinnaga turgu viskasin jälle. Toimis. Rahh liikus ja see andis võimaluse kooli puhvetist pagaritooteid, peeneid karastusjooke ja Mentost ligi võtta.

Üks kord mäletan küll, kuidas vanamees mingid suurema töövõiduga koitsa tuli ja mulle üle laua Jakobsoni ulatas. See tõmbas vaikseks. Minu ülemine latt ja avantüüride käive üle Tammsaare pea tavaliselt ei ulatunud, seega oli põhjust tummaks jääda. Ma tean, et marineerisin päris kaua, enne kui selle 5sajase ringlusesse tagasi lasin, aga üldse ei mäleta, mis ma sellega tegin. Üldiselt on mul raha okeilt käes püsinud ja ma ei usu, et selle a’la Bikini Babe’de nätsude alla paigutasin vms.

Kui täna on nii, et siit kajab nagu ma oleks väga edukas junn ja finantse lendab siia-sinna, siis üldsegi mitte. Mul on paar kohta, kus ma ei taha/oska kokku hoida, aga igapäevased triviaalsed kulutused on mul üsna kontrolli all. Kui küsimus on reisimises või oma pruudile/vanematele kingituste tegemises, siis on mul keeruline ennast tagasi hoida. Aga see tuleb selle arvelt, et igapäevaselt panen ökonoomsema käiguga ringi. Lõunasöökidest on mul näiteks täiesti poogen, ma ei pea väga peeneid argilõunaid sööma ja see on minu valik. Mul on vaja tööpäeval punu kärmelt mingi kütusega täita ja see kütus võiks olla odav. Kogu valem. Kallid riided ka mind võlunud ei ole. Tsau, Anna-Maria Galojan, mis sul uut? Mul on okei käia reisimas ketsides ja t-särkides. Ma ei pea ennast Egiptuse tšarteris suvalistele Narva nahkadele tõestama ja A4 suuruses ikooni omale kuldketiga kaela riputama. Miks peakski? Sellevõrra saab suurema sutsaka reisikonto ja nii mulle meeldib.

Viimasel ajal on mind kõvasti mõjutanud selline liikumine ja mõtteviis – https://www.theminimalists.comja eriti soovitan nende kuttide dokki vaadata, IMDB link siin – http://m.imdb.com/title/tt3810760/. Täpselt minu teema. Kui te näeks mu riidekappi, siis pooled ei usuks selle lagedust. See on viimasel ajal sama hõre nagu Võrno pea arukatest ideedest. Mul ei ole vaja 16 erinevat kardigani ega iga erineva UV näitaja jaoks erinevaid päiksekaid. Ostan ühed, ostan head ja väga mõnus on olla ilma suurema kolahunnikuta. Lisaks kulub vähem aega otsustamisele, millised riided hommikul selga panna ja milline kell käele jne.

Kärmelt kuugeldades leidsin sellise hea võõrkeelse lahtiseletuse minimalisti mõiste kohta: A minimalist strives for solutions that result in less time and energy spent on upkeep. A minimalist tends toward having fewer possessions and spends little money on acquiring new ones, though when a minimalist does acquire a new possession, it’s usually well researched and well made and can often be expensive. A minimalist applies the same approach to things such as financial accounts, friendships, business relationships, and so on – they tend to prefer a smaller number of higher quality elements in their life and strive to spend very little time on the rest. A minimalist tends to spend very little on housing compared to the average person and relies on public spaces for most interactions with other people. A minimalist philosophy tends to be drawn from other places besides personal finance, but the results of such a philosophy tend to have a great positive impact on one’s finances.

Sama teooriat püüan oma investeeringutes kasutada. Tahan jämedad jooned paika saada ja siis rahus nende järgi kulgeda. Täna näeb see välja nii, et tahan teenida iga kuu vähemalt 2500 eurtsi. Väga jämedalt öeldes läheb 5sotti sellest korterile ja tehnole. Tonn peab minema ideaalis investeeringuteks ja iga nädal võin omale võtta 250 eurtsi. Selle 250 eest ostan süüa, riideid, lähen kinno ja teiste Napsitrallidega õue pralletama, panen osa reisikontole, teen kingitusi, ostan endale ja teistele raamatuid ja vahel kannan natuke salaja mõnele investeerimiskontole, aga ei pabista, kui seda iga nädal ei juhtu. Sellise valemiga on tuju hea, panus tulevikku tehtud, kõht täis ja kaloss läigib.

Mis ma endast veel rääkima peaksin? Ma teen igapäevaselt 9-17 vormis tööd ja investeerin selle tööga teenitud vilju. Palk kõigub nagu mu pruudi tuju, sest töötan ühe ettevõtte parseldamisosakonnas. Ametlikult on selle nimi vist müügiosakond, aga mõte on sama. Lisatööd olen alati valmis juurde tegema ja enamasti viskabki midagi just kirjatükkide eest peale. Samuti olen ma seltskonnas essana käsi püsti, kui keegi kurdab, et tal on vaja midagi maha müüa ja ei oska kuskilt alustada või kellelegi pakkuda. Ma olen alati valmis aitama ja minema teise seltskonda, kust just keegi midagi sellist otsib. Sedaviisi olen ma nii mõnegi lisamündi teeninud.

Täna olen 2 aastat oma uut elu elanud. Selle ajaga treenitud finantsmuskel on väärt umbes 40k eurot ja olen saanud osa ühest väikefirmast, mis teeb igakuiselt pisikest kasumikest. Minu nime leiab aktsiaraamatutest, millest mul kaks aastat tagasi õrna aimugi ei olnud. Hommikuid alustan (enamasti) hommikuvõimlemisega ja (alati) intressiaruandeid lugedes, mida saadavad mulle ühisrahastuse portaalid. Need kirjad mõjuvad parema käivitajana, kui mistahes kassipoja pisaratest ja õnnelikult kasvanud avokaadost tehtud hommikusmuuti ning Tony Robbinsi kombel peeglisse motivatisoonisõnumite karjumine (peegel saab tatiseks). Kõige selle taustal olen ma normaalne inimene – iga kord ei tule säästmine välja, vahel kulutan rohkem, kui mõistlik oleks ja mõnikord “ununeb” hommikuvõimlemine ja see kõik on okei. On perioode, kus säästmine on lihtne, kõhul on 6päkk ja tsiteerin peast äsjaloetud Roald Dahli. See aeg on näiteks praegu. Ning sellele järgneb perioode, kus raha väga usinalt näpust libiseb ja hea, kui 1päki kontuuri kuskilt naba juurest üles leiab… neil perioodidel on raskusi isegi kirjandusklassikasse kuuluva kolme pardipoja nime meenutamisega. Nii on nagu elu käib.

Kui mul midagi ütlemata jäi, mis on oluline, siis tõstke kisa ja peame dialoogi. Super, et viitsite siin nillimas käia ja mul hoogu sees hoiate! Loodan, et saan sama vastu pakkuda ja kasvõi mõnegi teist hobiinvestoriks ära konvertida. Kõrge viis!

Outro:

Saame koos rikkaks ehk kui sa pole täna (ikka veel!?!?) investeerimisega alustanud, siis ma annan sulle päris rahas mõõdetava finantsjalalöögi tagumikku.

Tule Estateguru kinnisvara ühisrahastuse investoriks ja liitu minu sooduskoodiga EGU09006. Iga minu jünger saab pärast registreerimist kolme esimese kuu jooksul teostatud investeeringute kogusummalt 0,5% soovitusraha oma virutaalkontole. Kui sul on mingi vana ja varjusurmas konto, aga pole tehinguid teinud, siis tee värske konto ja lõikad minu diilist kohe otsest kasu.

Liitumiseks litsu oma hiirekursoriga seda linki: https://estateguru.co/login/auth?userPromotionCode=EGU09006

Kuidas Estateguru keskkond toimib?

Kinnisvaraomanikud või arendajad pakuvad välja projekti, millele soovivad laenu. EstateGuru professionaalne meeskond tutvub projektiga ning tellib hinnangu tunnustatud kolmandalt sõltumatult osapoolelt tagatisvara turuväärtuse kohta. Kui sõltumatu hinnang ja EstateGuru spetsialistide analüüs annab projektile ( laenutaotlusele ) positiivse tulemuse, avatakse projekt investeerimiseks. Kui projekt on edukalt rahastatud, seatakse 10 päeva jooksul laenuandjate kasuks hüpoteek ja laen väljastatakse laenuvõtjale. Juhul kui projekt ei saa rahastatud, kantakse raha tagasi investori virtuaalkontole.

EstateGuru platvormil teenivad investorid atraktiivset tulu investeerides kinnisvaraga tagatud laenudesse ning ettevõtjad saavad kiirelt ja efektiivselt soodsa ligipääsu kapitalile oma plaanide realiseerimiseks.