Blogiauhinnad on jagatud, EBArdid on selgunud, võite oma hääled nüüd tagasi saada: Parima Huumoripostituse auhind ja EBArd 2019 hõbemedal on minu!

Austatud pleenum,

Tahan teile jälle veidi südant puistata. Laupäeval kogunes taas iga-aastane Ebardite suurkogu, et jagada laiali vimplid kõige usinamatele ja suurimat väärtust loovatele klaviatuurigängsteritele.

Simman oli võimas, ei ole midagi öelda! Ma ärkasin just praegu Marimelli vannis üles. Kõhu peale on kellegi telefoni number kirjutatud, all on nimi Kaisu-Kaido ja mu Smurfidega bokserid on kuhugi on kadunud… Ei teagi, mida nüüd edasi teha. Kedagi siin praegu kodus ei ole, aga külmkapp on õnneks partnerite saadetud säilivustähtaja ületanud kohukesi ja näokreemi täis. Ilmselt veedan päeva siin, söön kohukesi ja teen mõned iluprotseduurid endale. Juba kuulen, kuidas kuller ukse taga nahistab ja puhib, et mingit järjekordset pistiseks saadetud paarisajakilost lastevorsti lasti kohale toimetada… Magus on see blogerite elu, magus.

Tegelikult oli muidugi nii, et ka sel aasta püüti mind erinevate trikkidega blogipeole kohale meelitada, aga tulutult. Lubati, et catering serveerib praetud sularaha, kohale toodavat täispuhutud basseini, mis on margariini täis, suupisteteks on nii värsked kevadiste hirvepoegade silmad, et need veel pilgutavad kandikutel ja mida kõike veel, aga mina muidugi nii lihtsatesse lõksudesse ei lange.

Oma tegemiste algusaegadel olin muidugi nõus käima igal vastuvõtul ja üritusel, kui keegi kutsus. Suures meeleheites käisin näiteks ülepäeviti doonorikeskuses verd andmas, et tasuta küpsistest kõht täis süüa. Aga eks see hakkas lõpuks tervises tundma andma, kui ikka nädalas mingi paar liitrit verd ära annad. Täna ma enam nii radikaalne olema ei pea ja alla 10k honorari ei viitsi ma peadki padjalt kergitada. Vot selline on see kröösuse elu!

Kes ütles, et tasuta lõunaid ei ole olemas? Doonorikeskuses küll on.

Nagu eelmisel kahel aastal, siis tahan teile kõigile ühe suure aitähi öelda selgi korral. Ma võin teha kivinägu, et mind ei huvita teie tähelepanu ja arvamus, aga tegelikult vägagi huvitab. Sel aastal olid teie hääled nõrgakesed, aga asi seegi. Ma saan aru, et ma ei meeldi teile väga ja see tunne on vastastikune. 

Sel aastal panin kotti 2. koha harivate blogide kategoorias. Ma peaks tegema ettepaneku huumorikategooria loomisele, sest on tõesti huumor, kui keegi mu blogist midagi harivat leiab…

Lahinguvõidu tõi mulle koju see sõdalane: https://rahakratt.rahajutud.ee/annan-sulle-edu-valemi-ja-selleks-ei-ole-vaja-iga-paev-jaavannis-joogat-teha/

Igaljuhul, väga äge. Mul ei ole enesekindlusega probleeme, aga nüüd käin veelgi sirgema seljaga linnapeal ringi. Lisaks rahale on hakanud nüüd ka kuulsust peale viskama! Ahjusoojad tänusõnad kõikidele, kes viitsisid hääletamiskeskkonnas minu nime juures oma hiire kursorit litsuda ja sellega mulle taas ühe karika tagasid. Olen kuulnud, et parem väike rahatäht, kui suur tänu, aga ei ole siin midagi – lepite sellega, mis on. Suur tänu.

Auhinnaga kaasnevat nännikotti ma veel näinud ei ole, aga loodan, et see on sularaha täis.

Olen nüüd kolmekordselt pärjatud EBArd ehk kolmekordne Eesti Blogiauhindade medalist harivate- ja rahablogide kategoorias. Tsiteerides suurt mõtlejat ja artisti Mari Leeni: “Suur aitäh mulle kõigi poolt!”