Finantsfight 2020 lõppakord ja nekroloog Märten Kressile

September on läinud inimkonna ajalukku mitme suure katastroofiga: koolide algus, Kurkse tragöödia, “Estonia” hukk, 9/11 kaksiktornid, Hitleri vägede tung Poolasse ja 2. Maailmasõja algus, suur Londoni tulekahju, Renars Kaupersi sünd ja veel palju muud.

Ega käesoleva aasta septembergi varasematele selles osas alla jäänud. Seekord andsin mina sellesse oma panuse, kui kuu alguses litsusin Dividendinvestori vastu seina märjaks plekiks nagu esimese suvise sääse, kes lõkkeõhtul mu käsivarrel süütult bachatat tantsib ja sellega lühikeste varrukate hooaja algust tähistab. Suur oli aga minu imestus, kui üritusele tulidki kohale kõik pileti ostnud 200 kannibali, et sellest doonorikeskuse unelmate firmapeost osa saada.

Kui keegi minult küsib, siis nii head üritust ma Eesti riigi rahandussektorist teist ei teagi. Euro kasutuselevõtt oleks ehk ligilähedaselt sama märgiline sündmus meie finantsajaloos, aga ma kardan, et tõstsime lati ikka nii kõrgele, et siin ei ole enam vahet, kas järgmine sooritaja läheb peale Noole kombel pehme või hoopis kõva teibaga. Kõik on juba ammu otsustatud nagunii.

Rõõm on tõdeda, et meie maal veel nii palju finantsullikesi leidub, kellele saab tarkust peale pritsida. Kui poleks sellist massi rumalaid, siis oleks meil Märteniga väga keeruline särada. Praegu on see siiski väga lihtsaks tehtud ja selle eest aitäh teile.

Üritus nägi laias laastus välja selline, et tegime 3 raundi kaklust ja vahele kaks pausi vee joomiseks ja kulmude plaasterdamiseks.

Esimeses raundis rääkisime, miks meie investeerimisega tegeleme ja mis on meie taust. Võrdlesime aktsiate ja kinnisvara tootlikkust ja mitte ainult omavahel vaid ka teiste varaklassidega. Püüdsime anda pildi, miks kumbki oma kaaluklassis tegutseb ja kuidas läinud on. Võib öelda, et paljudele oli nendes võrdlustes üllatavaid momente. Minu jaoks oli ainus üllatav asi see, et Märten mingid tabelid kokku suutis panna, millel tõepõhi väidetavalt all oli. Ma ise enda blogis panen tabelitesse suht suvakaid numbreid, sest mu meelest keegi neisse nagunii süveneda ei viitsi.

Kohapeal selgus, et ega tegelikult ei ole kummagi valik täiesti ohutu ja võimalus raha (või elu) kaotada on nii börsil kui ka kinnisvaras. Mis ohtlikum on? Selle vastuse said kuulajad kohapeal, aga olen nõus siin teilegi väikese vihje andma:

Teises raundis targutasime teemadel kuidas valida üürikaid ja kuidas ühte üürnikku võimalikult kaua endaga hoida. Vaatasime ühelt omapäraselt kaardilt kinnisvaraobjektide arengute potentsiaali lähema paarikümne aasta lõikes ja viskasin mõned mõtted, kuidas endale KV portaalides nn watchlist teha turu tundmaõppimiseks.

Märteni poolt oli selles raundis pakkuda veel praktiline teekond, kuidas sammuda oma esimese börsitehingu poole ja kuidas alustada aktsiate diplomaadi ülesehitusega (turgude kõikumine, ostude ajastamine jms).

Kes veel ei teadnud, siis aktsiate ostmiseks ei peagi Maakri tänavale Nasdaq Tallinn majja ega ka mitte börsifirmade kontoritesse füüsiliselt kohapeale minema. Taaskord mõnele väike üllatus, aga ega meil ei ole ju kahju oma professionaalseid teadmisi jagada. See fakt oli nii üllatav, et isegi viimane tühi tool täitus saalis selleks hetkeks:

Kolmandas raundis vestlesime palgaringist väljamurdmisest, rääkisime rikkusest ja enda rahade taustast (nii palju, kui kannatas avalikult rääkida). Tegime läbi mõned simulatsioonid ja vaatasime, mis tempos raha kasvab, kui ise rohkem/vähem panustada. Lisasime lapsepõlvest mõned motiveerivad lood ja peale seda oligi kell nii hiline, et publikul oli aeg vaatama minna, kas rahakotid on jopede taskutes alles.

Selline sai maailma esimene Finantsfight. Kas me teeme seda veel? Pole õrna aimugi. Tõenäoliselt tuleb järgmiseks midagi uut ja huvitavat välja mõelda.

Seniks, nukid!

PS. Kui sulle meeldib see jauramine, mis siin blogis käib ja soovid samuti minusuguseks bojaariks hakata, siis alusta ühisrahastuses minu soovituskoodidega SIIN LINGIL ja me saame mõlemad lisapappi. Ja muidugi tule jälgi kadedusega mu kröösuse elu Instas ja Fesaris!