Esiteks. Ilusat kevadet kõigile! Lõpuks ometi on see 73 kuud kestnud talv läbi saamas ja saab lugeda viimaseid päevi talveilmasid. Nagu mu sõbrad Venemaal ütlevad, siis: kjevade algjuseni loendame njgu sjuusavõistluse starti: pаз-два tihane!
Teiseks. Nüüd vähe tumedam teema. Vabandan, et nii otsekoheselt rääkida plaanin ja teema morn on, aga oma viga – ise olete mulle siia tulnud ja ennast uudiskirja listi pannud. Õpi kannatama nagu see äge film Tõde ja Õigus ütles. Väike teemaväline kõrvalehüpe, et film oli tõesti hea, keegi võiks lausa raamatu sellest kirjutada.
Okei, asja kallale. Kas sa oled märganud, et midagi olulist jääb tegemata, kuna sul pole aega? Läheks trenni, aga aega pole, onju? Koristaks, aga lihtsalt ei ole selleks aega. Tahaks rohkem lugeda, aga mis aja arvelt see võimalik peaks olema. Ma ei tea, kas rileidid minuga, aga mul on küll täpselt nii. Tahaks rohkem siin kirjutada, aga aega pole. Tahaks rohkem trenni teha (sest pärast trenni on lihtsalt nii on-top-of-the-world tunne), aga ei leia selleks aega – kust ma võtan 2 tundi õhtul peale tööd, et lasta sohvriga trollil ennast 30 min trenni vedada, tund aega raskeid asju ühest kohast teise tõsta ja siis uuesti ennast kolmekümneks minutiks trolli peale hääletada? Sorry, vennas, aga ei ole lihtsalt võimalik.
Oma ideaalelus tahan iga nädal vähemalt ühe loo kirjutada ja siia teile üles riputada. Aga iga kord mingi 5+ tundi selle alla panna… ma ei tea, kust see aeg peaks tulema. Lisaks on mul veel üks (enda arust) väga cool kõrvaläri mõte, et päriselt ka ükspäev ise midagi ära teha, tiim kokku panna, elusid mõjutada, aga jälle: kuidas peaks selleks aega olema, kui ma magan nagu mingi xanaxi üledoosi all olev vana kõuts, siis töötan 8h või rohkemgi ja noh, siis tahaks ju korra niisama ka olla või sõpradele läbi õllekannu põhja otsa vaadata jne. Vist on prioriteedid paigast ära, sa ütled? Esiteks ära targuta minu blogis. Ja teiseks – õige, ongi. Jumala pekkis on. Ma avastasin endal sõltuvuse, mis võtab me-ga pal-ju aega ja kaudses mõttes ka raha ja killib märkamatult mu unistusi. Kuidas mina saaksin sama kuulsaks nagu Sergei Jessenin, kui ma ei kavatse mõnes kuulsas Leningradi hotellis enesetappu teha? Mis võimalused siis veel on?
Olgu. Hingan sügavalt sisse ja välja: mul on nutitelefoni (õigemini sotsiaalmeedia) sõltuvus. Ma ei suuda istuda ära tervet filmi ilma oma telefonile pilku heitmata. Ma ei suuda lugeda järjest 20lk raamatut ilma vahepeal telosse piilumata. Ma avastan ennast ristmikul rohelist tuld ootamast samal ajal pöialdele kerimisega valu andes. Ma istun õhtusõõgil ja mõtlen, et võiks korra telefoni piiluda. Ma sõidan trollis need eelmainitud 30 min trenni ja rullin telos nii, et alles nädalal lõpus maniküüris märkan, et pöidlaküüsi polegi vaja lõigata. On teised ise ära kulunud kõva instas skrollimisega. Õudne!
Ma ei tea, mis telefonid teil, vaestel, on, aga mul on üks vana õun, mis mulle kingiti. Tegelt mitte isegi väga vana ja tõmbab veel baaris lauale pannes pilku küll, aga mul on sellest poogen. Ei eruta iga september poodi joosta, kui maailma rikkaim farmer Tim Apple (https://www.theguardian.com/global/video/2019/mar/07/tim-apple-donald-trump-gets-name-of-tech-giants-ceo-wrong-video) oma uued õunasordid lansseerib. Igaljuhul, õunadel on funktsioon nimega Screen Time. Kohe kuskil seadete all ja lihtsasti kättesaadav. Igal pühapäeval tuleb automaatne raport, et palju siis möödunud nädalal näppudel käia lasin. Üldiselt viskan ma sellele korraks pilgu peale ja mingit draamat ei teki. Aga möödnud nädalal tabas mind justkui löök sinna hella kohta, kust pärijad ükspäev vedelal kujul välja tulema peaks. Mu screentime on hiilinud visalt keskmiselt 3 h ja 3 min juurde päevas. Päevas.
PÄEVAS!
MHMHM, PÄEVAS! See tähendab siis, et IGA PÄEV.
Kas on vaja arvutama hakata? 21 tundi nädalas vaatan ma oma telefon kaudu sotsiaalmeediasse. Ehk siis põhimõtteliselt iga nädal terve üks ööpäev! Ja ise veel kõvatan, et olen nii äge lugeja ja telekat ei vaata ja üldse olen eeskuju, keda tuleks koolides näidata ja kes tegelt vääriks väiksematsorti pronksist büsti mõnes Euroopa suurlinnas. Oo, maikad, kui häbi on…
Ma ei muretseks, kui enamus sellest ajaks oleks näiteks Investopedias passimine või Youtube’s/TED’i loengute kuulamine, et kuidas oma äpiga lendu minna, parem inimene olla, targemate mõtteid kuulata vms. Isegi selle üle oleksin veitsa rõõmsam, kui screen time aja sees ainult uudiste portaalid oleks. Ahastuses ütlen, et kasvõi Õhtuleht… Aga tseki seda kino:
Mida annavad mulle need tunnid instas, vaadates võõraste inimeste pilte ja elusid? Võin suht kindlalt oma “superpotentsiaalsete” Tallinna Vee aktsiate peale kihla vedada, et ma ei suuda järgmisel päeval kirjeldada viite pilti, mida eile instas nägin. See on lihtsalt nüristav rullimine ja parimal juhul läheb tuju sitaks, sest kõik on praegu kas a) kuskil soojas tuusikul, et ise suve juurde minna, kuna ta siia ei kavatse tulla või b) kuskil lumelauatuusikul, et minna normaalse ja valge talve juurde, kuna ta siia ei kavatse tulla.
Nüüd siis veelkord – ma vaataks lolli näoga inimest, kes ütleb, et ma võiks iga päev 3h trenni teha. Või lugeda. Või ennast harida. Või kasvõi sõprade juures istuda. Kust see aeg peaks tulema? Aga 3 tundi leian ma päeva peale kokku, et vahtida küünte ja kohvitopside pilte sotsiaalmeedias? Appi.
Kokkuvõtteks pean ütlema: “Tere, mina olen Rahakratt ja mul on sõltuvus”. Ei viitsi praegu neid sõltuvusest paranemise astmeid guugeldada, et neid sõna sõnalt teieni tuua, aga olen nendega hästi kursis, kuna olen tegelenud sõltuvuses oleva lähedasega. Esimene asi on igaljuhul tunnistamine, et mul on probleem. Teine aste on erinevate lahenduste otsimine ja endale sobivaima valimine. Mina tegin tänase päeva nii (lugu valmis 24.03 pühapäeval), et telefoni lükkasin hääletu peale, et iga piiks ei tõmbaks tähelepanu ja püüan iga pühapäeva õhtul tegeleda kas siis blogiga nagu täna või mõne oma mõtte suunas liikumisega. Blogiga tegelemine on üldiselt loo kirjutamine ja oma mõttega tegelemine võib tähendada kasvõi seda, et panen omale uueks nädalaks mõned ülesanded või kohtumised, mis mõtet edasi aitavad.
Sõbrad, ärge siis solvuge, kui mu toetuslaik instas teie pildi alt puudu on. Ma elan teile reaalelus kaasa ja võin tulla teiega reisile pöialt näitama!
Esimene päev tuli hästi välja. Telefoni ekraaniaega tuli kokku 48 minutit, sellest enamus kulus paari üliolulise import-eksport international business exclusive investing ärikirja kirjutamiseks ja üle 5-10 mindi sotsiaalmeedias ei olnud. Lisaks tuli ca 2h arvutis olemist, et see lugu kiirelt valmis teha, aga seda aega ei pea ma sõltuvuseks. Eks näis, kuidas argipäeviti telefonivabalt WC-s olema hakkab…
Kas julged ka oma sõltuvustele otsa vaadata ja nendega tegelema hakata? Millest lahti saada tahaksid ja kuidas seda teha?
Kui kasutada keeleõppe äppi Duolingo, siis seal näitab suvalisi keeleõppega seotud fakte. Üks parimaid nendest on minu arvates järgmine: 15 minutes a day can teach you a language. What can 15 minutes of Instagram do?. See on see koht, kus isegi hakkasin mõtlema, et 15 minutit Instasse kaotada pole ju mingi küsimus, aga jah, mida see täpsemalt ka vastu annab… Seega olen SInuga nõus, see on haigus ning paranemine saab alata alles siis, kui probleemi endale teadvustad. Ma ise kustutan aeg-ajalt lihtsalt tuimalt telefonist Instagrami ja Facebooki ära mõneks ajaks, et rahulikum olla oleks. 🙂
Jee, nice! Ma seda unustasingi küsida, et mida ise muidu telodes teete, et aega kuidagi kasulikult veeta? Speak up, ppls. Ma lasen ka insta maha mõneks ajaks, mis seal ikka. Kui tatikas ikka ei õpi, siis nurka ära.
Mu enda probleem on telefon, nagu ilmselt paljudel. Mulle meeldib raamatuid lugeda, kuid viimasel ajal on selles vallas natuke kehvasti. Kuna tööpäevad on pikad ja jõuan koju umbes kaheksa paiku õhtul. Lähen üldjuhul umbes 22.30 magama ja päris raske on motiveerida sel vahepealsel ajal end mõni raamat kätte võtma. Kuna tööpäevast on väsimus suur, siis lugemise asemel olen telefonis. Eks Internetis olemine on probleem ka päevasel ajal. Kasvõi praegu. Miks ma ei tee praegu tööd, aga hoopiski lugesin su blogi ja kirjutan mõttetut kommentaari!? Ilmselt lähen rifreshin delfit ka veel korra. Sotsiaalmeedia probleemi õnneks pole. Eks see kokkuvõttes haigus ole. Eile andsin endale lubaduse (loodetavasti juba esimesel päeval seda ei murra), et täna õhtul vähemalt 30 minutit loen raamatut. Trennis käimisega on korras – ärkan kolm korda nädalas 5.40, et trenni minna + korra veel nädalavahetusel ka otsa, samuti toitumine on hea. Raha säästan mõistlikult – enam vähem 50% klubis kenasti. Aga laps varsti tulemas ja langen vast klubist välja. Loodan lapsele leida rakenduse, et hakkaks raha hoopis tootma, mitte välja viima – on see võimalik? 🙂
Järelikult ju nii palju siis lugeda ei meeldi? Sest meeldiva tegevuse jaoks ei ole probleem aega võtta. Mul sama keiss – järelikult on insta ja muu sodimeedia põnevam kui oma ideedega pusimine. Õudukas. Nagu mingi puuk oleks küljes, kes lahti ei lase. Või Liis Haavel.
Rileidin täiega. Endal samasugused jubedad numbrid, lasin isegi Instagrami vahepeal maha, aga nii lihtne on seda ju uuesti installida.. või veel hullem, browseriakna kaudu salaja instas käia nagu mingi väike sõltlane. Tõsi küll, see on palju ebamugavam kui appi kaudu, niiet ilmselt mõned minutid vähem saab seal aega veedetud nüüd.
Just. Ebamugavaks tuleb sõltuvus teha. Mul on telefon praegu lihtsalt tagurpidi laua peal ja vetsus loen ka niisama mingi õhuvärskendaja koostisosi vms. Tuleb välja, et need on päris korralikult keemiat täis, kusjuures ??
Tuttav tunne. Kirjutasin mõnda aega tagasi auto roolis telefoni näppimisest ja mida teha, et sellest lahti saada: https://harjumused.ee/kuidas-autos-telefoni-nappimisest-lahti-saada/
Samad põhimõtted kehtivad mujal ka. Tuleb lihtsalt eemaldada neid põhjuseid, mis sind panevad telefoni näppima. Kõige lihtsam, pane telefon silma alt ära. Isegi kui see on tagurpidi laua peal ja hääletu, siis ka selle nägemine tekitab ikka kiusatust näppima hakata. Jäta töö tegemise ajaks taskusse või veel parem “unusta” teise tuppa. Uninstalli mõttetud ja aega raiskavad äpid või peida nad vähemalt homescreeni pealt ära. Pane sinna asemele kasulikumad äpid ja kui tuleb ilge tahtmine Instat scrollima hakata, siis võta parem mõni finantsblogi lahti ja scrolli seda.
Eks neid igasuguseid pisikesi nippe on palju. Tuleb lihtsalt teadlikult ennast jälgida, et millal ja mis põhjusel sa telefonis tühja paned. Kui hakkad seda märkama, siis on lihtsam nendes olukordades kasulikumaid asju proovida teha. Halvad harjumused tuled parematega asendada.
Hah, päris hea! Ega see ongi vist sama, et kui tahad vähem kommi süüa (mingil veidral põhjusel…), siis tuleb kodus kaussi pähklid panna. Võtad seda, mis on ja ega aju sellest aru ei saa lõpuks. Hea stoori sul.
Rileidin! Mul veel selline mure ka, et niipea kui näen, et mingil rahablogijal on uus postitus, siis ma kiirelt klikin ja loen postituse läbi. Ja siis mõne aja pärast, kui oma arust rohkem aega on, siis loen veel ühe korra. Ja siis millalgi tulen veel korra tagasi, et kommentaare lugeda. Mis teha?
Ega kui sa vähem loeks, siis ma solvuks ka. Kõik on hästi, B.
Mul on ka telefonis äpp, mis näitab kaua ma millises äpis olen ja tõesti, kohati on seda liiga palju.
Aga mida ma olen teinud selle vastu võitlemiseks?
Kustutasin telefonist Facebooki äpi ära. Instagrammi jätsin, aga teadlikult kontrollin end, et ma sinna ära ei kaoks.
Kasutan telefoni hispaania keele õppimiseks Lingvist äpiga. Ja vot, kui ajakasutus äpp näitab, et olen tund aega Lingvisti kasutanud, vot siis on hea tunne!
Lisaks mis veel aitab on see, kui märguanded välja lülitada. Kui ekraan ei lähe helendama uue sõnumi korral või mitte miski kuskil ei vilgu, siis on ka väga palju lihtsam seda telefoni mitte katsuda.
Ja veel, kui teen tööd mis vajab keskendumist või loen raamatut, siis panen telefoni endast kaugemale. Kasvõi kööki kui ise olen elutoas.
Selliste nippidega saab juba päris hästi enda telefoni kasutust kontrollida!
Juba läksin äppstoori otsima seda lingvisti.
Notificationid on maha tõmmatud. Eriti “ägedad” on need teated keset mingit pühapäeva päeva, kui mõni töökaaslane mõnes grupis midagi küsib kõigilt (eriti, kui seda saaks privaatselt küsida ja üldse kõik seda nägema ei pea. Mis sa nagu üritad näidata, et teed tööd vabal päeval vä? Vau). No ausalt, noh, puhka jalga, maivõi. Ma saan aru, et sa ei mõtle sellega midagi halba, aga inimestel läheb su jauramisega mõte töö peale ja ongi pühapäev teiste jaoks ka pekkis. Tropp, raisk.
Hei
Vaevlesin ise pikalt sama probleemi käes. Mina kasutasin seda samust apple screen time värgenudst ja panin endale fb ning instagrami limiidid vastavalt 10 ja 10 min päevas. Lisaks kasutan äppi nimega Habitbull ning suskasin sinna päevastesse eesmärkidesse “telefoni vahtimine alla 2h”. Kui esimene kuu sai rohelisi mummukesi täis, siis panin uueks eesmärgiks max 1.5h päevas. Praegu olen keskmiseks tulemuseks saavutanud nii tunnike päevas, mis on tänapäevases debiilmolekulide maailmas juba kõva tulemus (arvan ise) 😀 Kõige lõpuks soovitan ära vaadata dokumentaali nutisõltlastest https://youtu.be/kEUDjopZ3go andis motti juurde.
Päikest!
Tänks filmisoovituse eest, lähen seda läbi telefoni nüüd vaatama ja tõstan oma keskmist telos oldud aega veelgi… aitäh toetuse eest. Mis ma sulle teinud olen?
Ma olen rahul, kui mul on ca 1,5h päevas ja kvaliteetset kraami – Medium.com, emailid, uudised jms.
Ehk on abiks elutervete valikute tegemisel: https://etv2.err.ee/917605/plekktrumm-kariina-laas
??????
Mul sama jama, aga õnneks mitte nii hullult.
Tõmbasin enda androidile ka ühe samalaadse äpi paar kuud tagasi ning nüüd vaikselt jooksnud tagataustal.
Keskmiselt veedan 1.5 kuni 2 tundi päevas telefoni vahtides. Lihtsalt ebareaalne …
Ja nagu sul, siis Instagram on just too aja kulutamise allikas.
Samas, ma ei vahi seal väga kuidas mu sõpradel või tuttavatel läheb, vaid NBA lühivideosid, klippe jne.
No oleneb, mida vaadata, jaa. Ega ma ei põe ka, kui instas mingeid hea sisuga asju vahin, aga niisama vaadata võõraste inimeste perealbumeid passida, no ma ei tea. Kunagi käidi tuusikul ja kutsuti pärast külla pilte vaatama – haha, kätemeri ju. H*i keegi minna soovis 😀 nüüd teeme seda pidevalt ja kutsumata.
you are not alone 🙂
https://www.muurileht.ee/evolutsioon-tundrast-nutiseadmesse/
Okei, see oli päris rets artikkel. Ma tunnen ka, et hakkan lähenema sinna 1. maailma 3,5h keskmise juurde. Ei taha! Täna oli keskmine mul 1h 15min. See on juba okei.
“Ainuüksi mobiiltelefoni kätte võtmine lükkab närvirakkude vahele dopamiini”. Nii oli ka artiklis kirjas. Sama asja saab kusjuures seksist, kommidest ja trennist. Ma püüan nende kolme juurde jääda, need meeldivad rohkem.
Huvitav, ka mina olen nutiseadmest eemaldunumas viimasel ajal. Eile matsin telefoni kogemata lapse teki alla ja olin päevakese ilma selleta.
Eile oli ka esimest korda nii igav Rahakrati postitus, et lõpuni ei lugenud, vaid jätsin lugemise pooleli ja läksin magama 🙂
Kusjuures ei solvu, et telefonist ära läksid. See oligi mu jutu point. Aga väga nõudlik publik olete küll – eelmine lugu oli liiga pikk ja värvikas, see liiga värvitu… vabandust, et ma teile oma ajast siin tasuta tsirkust teen.
Teema lõpuni lugedes sai selgeks, et vaikselt hakkvad sendiinvestori kutsehaiguse sümptomid tekkima. Nii kui Mintoses esimesed edukad laenud läbitud ja kopikad käes on kogu oma elu vaja üle egngineerida ja kõiki asju joon laua täpsusega taga ajada.
Kogu jutu esimes poole rant on täiesti õige ja ma olen ka samas stiilis lugusid treinud enda blogisse kunagi ammu. Teemal, et mul pole aega x asjaks tuleks vaadata pigem endasse: ja küsida miks seda pole või peitub asja iva ikkagi laiskuses ja ensespetmises vabandustega mitte minna myfitnessi kuldpaketi hüvesid nautima. Ja kui päris-päriselt pole aega siis võiks oma graafiku üle vaadata ja natukene oma elu prioritiseerida ning leida see aeg kui huvi on. Trust me, kui huvi on siis saavad kõik maagilised asjad tõeks. Siin planeedil igal veedetul päeval on meil kõigil täpselt ühe palju aega – 24h. Iseasi kes ja kui palju seda enda jaoks “kasulikult” tarvitab.
Kutsehaiguse koha pealt. Mulle täiesti aru saamatu miks vabatahtlikult lasta panna tehnoloogiaga ahelad külge. Kas tõesti peab nutipuhelin see jumal olema kes ütleb kus ja palju sa aega veedad? Ilma ränikiibi ja kavalate algoritmitega enam hakkama ei saa?
Installisin ka korraks ühe time trackeri rakenduse ja tuli välja, et ma nagu ikka tubli eestlane – 3,5h keskmiselt päevas lasen silmadel keskenduda pisikesel ekraanile. Õnneks mul nii traagiline see nutielu lugu ei ole. Sellest 3,5h on circa 1h tundi youtube mida tarbin töö-kodu vahet liikudes eneseharmiseks ja mitte top ten või kassi videosid vahtides. 1,5h on sellest brauserid – enamik erinevatel turgudel graafikute jälgimiseks ja tehingute tegemiseks. Suts FB ja Instat mahub ka igasse päeva – mõned minutid trammisõidul kuna (literally) ei viitsi vaadata pompsukuhja osas olevadi geolooge kes ühisteenuse sõidu aeg piiritust nuuskavad sisse.
Mõtlema panev küsimus on seeks kas on õigustatud sunnitud hetkedel telo piilumine või mitte. Mu jaoks täiesti näiteks OK kui kuskil järjekorras võtan telefoni ja uurin nt turu infot. Samas kui tekib sunnitud moment stiilis õues punase tule transformeerumisel roheliseks oodates telefoni vahtida. Vist mitte siis uuriks päris elu äkki näeb mõnda tihast või tuvi 🙂
TL;DR kui seda on siis tasakaal on alati võtmesõna
cheers
Ma päris lõpuni nõus suga ei ole. Eks olen enne rahamaailma hüppamistki veitsa flirtinud mõtetega, et veeta oma elu mõnusamalt, kui mingi juraga tegemisele. Vahel lihtsalt ei märka, kuidas aeg käes libiseb ja siis tuleb peeglisse vaadata. Nüüd vaatasingi. Ja kuna mul on see blogi, siis tõmbasin siin kohe mõtte lendu. Nagu näha postituse lugemise ja sõnavõttude statistikast, siis puudutasin närvi. Mul on ju poogen, keegi mind ei tea ja hea lihtne oma vigu siin lahata. Mõni teine siis loeb ja saab ka mõne hea mõtte omalegi lahenduseks. Träkkereid oleme oma ühiskonnas juba ammu kasutanud. Varem olid need kalendrid ja vihikud. Mu meelest küll hea vaadata telefonist, mitu km jooksin või mitu h mingit pornhubi passisin. Youtuubi, ma tahtsin öelda.
Aga kusjuures jaa, seda ma unustasin kirjutada, et palju sellest 3 tunnist on mingis kinnises olukorras – poe järtsus, trollis vms. Kui ikka istuks diivanile ja tõmbaks telo kolmeks tunniks lahti, siis ilmselt ei suudaks üldse enam maailmas hakkama saada.
Ma tarbisin ka vahepeal mingit suvalist mudru..ala lugesin 7 inimese titeblogisid, followisin instas suusapuhkuse piffe, ja kui igav, läksin veel elu24 scrollima. Telksi ja seriaale vaatasin ka.
Siis aga hakkasin uuesti tegelema hobidega (sest wtf?!) käin trennis 4-5x nädalas, jalutan koera, loen/kuulan raamatuid. Enam pole aega olnud scrollida v apaatselt telekat passida.
Kõik homescreenil olevad suva blogilingid asendasin millegi normaalsega (no nt investeermiz blogid), instas unfollowisin ebavajaliku ja suvamudrupiffed. Päris hea on!
A mis juhtus, kus pauk käis, et aru said lõpuks? Ilmselt äppl keerab selle funktsiooni varsti kinni, kui näeb, et rahvas telosid vähem kasutama hakkab nende endi tõttu.
Sain lihtsalt aru, et ega see scrollimine ju mulle tegelt midagi juurde ei anna ??♀️. Suurt eneseanalüüsi nagu tegema ei pidanudki. Ma ei jää millestki ilma, kui ma ei loe internetiavarustest kellegi igapäevaelust…selle asemel tõesti leian nt Mediumist miskit mis aju/hinge toidab. Üritan kasutada oma aega mõistlikult. Nt kuulan vannis vedeledes huvitavaid podcaste (viimati nt innuiitidest :D) Telekaga sama lugu- filmi ikka vaatan kui aega, aga järelvaatamisest, ajal mis endale sobib, ilma reklaamideta ja mitte kell 2 öösel. Aga jah, mul võib vabalt 3,5h ekraani päevas välja venitada, aga enamasti need mingid suvaminutid töötegemise vahepeale. 1/3 sellest sotsiaalmeedia näiteks.
Hea on olla lihtsalt teadlik ja hoomata oma aega/elu/tegemisi paremini. Ja teinekord valida kodus rullimise asemel mõni mõnus hobi.
Nojah, ära aint fööni ja rösterit siis teinekord vanni kaasa võta.