Täna võtan 2 minutit su ajast seetõttu, et anda edasi üks (loodetavasti) motiveeriv postitus neile wantrepreneur’idele ja teooriainvestoritele, kes erinevates rahablogides ringi hiilivad, aga täpselt enam aru ei saa, mis neis toimub või kuidas meiesugustele järele jõuda. Nendele, kelle jaoks meie numbrid või tegevused millegipärast ebamaised tunduvad ja kes mõtlevad, et “need vennad on juba nii kaugel, mis siin ikka proovida, mul nagunii ei õnnestu”. VALE! Sul õnnestub vägagi vabalt! Pole vahet, kas sa oled 20, 30, 40 või 50.
Kõik see, mida sa siin blogis näed ja loed, see on tehtud nelja aastaga. Ja ühe inimese poolt. Ja palgatööga. Ja muu normaalse ja igapäevase elu kõrvalt. Miks sina suutma ei peaks siis? Ma olen päris veendunud, et mitmed hiilijad minu blogis on palju paremal stardipositsioonil kui mina olin. Ma päriselt ka imestan, kui paljud on saanud märkimisväärseid pärandusi ja nad ikka ei oska/suuda/taha seda raha tootvate varade alla panna. Või kellel on väga kõrged palgad, näiteks. Kas sa tõesti ei ole nõus mõned aastad ootama, et see plegens hakkaks sulle päris normaalselt igakuist uut raha genereerima, millega sa võid kasvõi elu lõpuni ära elada ja rohkem aega iseendale võtta?
4 aastat tagasi olin ma täpselt selline lont nagu sa praegu reede öösel kuskil Sauna tänaval näha võid. Selliseid on seal hulgi. Tõug inimesi, kes pigistavad ennast kuidagi läbi E-R töötoru, et siis kaks õhtut linnavahel “kvaliteetaega” veeta ja esmaspäeval silmades lõhkenud kapillaaridega tagasi oma korporatiiv-piinatoolidesse maanduda.
Ei ole mul ka mingeid erilisi andeid või oskusi, kui sa nüüd seda vabandust oma peas mõtled. Oma tarkust, või pigem selle puudumist, silmas pidades imestan ma siiralt, kuidas ma ennast üldse mingist ülikoolist läbi närisin kunagi. Kas ma tegin seda ainult diplomi/sotsiaalse surve pärast? Jah. Muidugi on see super, kui sa tead täna, et sust tuleb raudpolt mingi embrüoloog – siis mine all in ja ära üldse muretse. Enamusel siiski sellist teadmist kahjuks pole ja õppima minnakse ikka vanemate käsul ja pea laiali otsas nagu keskealistel meestel kevadel esimesi miniseelikuid nähes.
Täna, 4 aastat hiljem, on mul ette näidata umbes 6-8 erinevat higivaba raha rida excelis, 100k lähenev maht investeeringuid, kohe-kohe 2 korterit lisatootluse tegemiseks, reaalset raha genereeriv blogi igakuise ca 15 000 lugejaga ning tõesti – ma teen endiselt edasi ka oma igapäevast palgatööd. Minu saladus?
Järjepidevus.
Jep, ongi kõik.
Millest sellise elu nimel loobuma peab? Põhimõtteliselt mitte millestki, mida sulle teha meeldib. Kogu teema saladus on see, et sa loobud või piirad vaid neid kulusid, mis sulle nagunii ei meeldi. Et elul jumet ja mekki oleks, siis oma lemmikutele asjadele kuluta julgelt edasi. Minul näiteks on poogen alkoholist. Võib tunduda väike asi, aga kunagi kulus päris esinduslikke summasid vedela vägevuse peale, aga täna enam mitte. Täna läheb see plekk mul oleviku ja tuleviku ehitamisse ning iga päev järjest rohkema vaba aja ostmisele. Ma usun, et mingi 150€ kulutasin ma varem rahulikult igal nädaavahetusel ära. Täna panen selle 600€ kuus uuele ringile, aastas teeb see 7200€. Kui suudan siia 10 prossa tootlust külge pookida, siis on mul aasta lõpuks ca 8000€ (jämedalt arvutades). Sul on tõenäoliselt mitmeid samasuguseid kulusid – raha lihtsalt voolab näppude vahelt ära, täpselt ei saagi aru, kuhukohta. No näiteks, kui sa suitsetad, aga räägid, et ei saa investeerida, siis on asjad valesti.
Kust ma aga kokku ei hoia? Reisimiselt. Viimase nelja aasta jooksul (ehk oma uue elu jooksul) olen ma käinud ca 10x erinevatel tuusikutel. Ei kõla ju väga kehvasti? Muidugi ei ole need olnud kõik sellised nädalased all inclusive rannakad, et pärast veel kuu aega kraabid oma nabast väljamaa liiva välja, aga so what? Parem teha tihedamalt ja väiksemaid trippe kui 4 aastat nälga panna, et siis minna nädalaks Taisse, uputada oma Instagram üle #luxlife häštägidega ja järgmised neli aastat jälle kodumaal keedutatraga kurgunibu hellitada. Kui öeldakse, et meie suusameeste viimase dopingusaaga võti on Mati all, siis rikkuse saladuse võti on seal all, et lõika ainult nendelt kuludelt, mis su tuju või elukvaliteeti väga ei morjenda. Kogu lugu.
Ei ole ju keeruline?
Väga tõsiselt mõtle ka lisatööde tegemisele, kui sul on praeguseks kulud suured, pere kukil ja lapsi ei raatsi lastekodusse panna. Muidugi on mul õnne olnud ja jopanud, et mingil tasemel kirjutada suudan. See annab vabaduse teha õhtuti ja öösiti blogivärki, kui bossi omletine hingeõhk mul õla juures pole nagu päeval. Äkki on sul ka midagi sellist?
Meile meeldib mõelda endale vabandusi, miks mitte alustada. Miks ei saa alustada selle väikese kõrvalprojektiga, mis sul peas tiksunud on. Miks ei saa alustada investeerimisega. Miks ei saa alustada kasvõi blogimisega. Lapsed, autovõlg, koduvõlg, harjumused. Jep, ega see kõik on õige. Inimestele meeldib ennast näha oma finantsolukorra ohvrina. No ei sa riskida, kui on sellised kohustused, onju. Aga mõtle nüüd nii, et kõik arved ja võlad, mis sulle tulevad – kes need tegi? Ise tegid, kurrat! Ei ole mõtet siin rääkida, et tahaks ja teeks, aga koduvõlg, autolaenss ja lapsed takistavad. Ise tegid (ilmselt teadlikult) need otsused ja need ei muutu. Nüüd proovi nende ümber töötada või mõned kohustused ümber mängida/ära lõigata.
Kui sul veel ei ole lapsi ja paarisaja kilost koduvõlga, siis ära tekita omale mingeid rõlgeid igakuiseid kohustusi – sul on selleks küllalt aega, kui oled 3kümppi ja üle. Vabalt saad praegu hakkama, kui ostad 2-3k eest mingi okei parsa omale – see viib sind sama hästi peole nagu iga teine liisingškooda. Korterit võid ka iisilt üürida, ei ole vaja juba kahekümpise titena laenulipsu nii tihedalt ümber kaela sõlmida, et häält enam välja ei tule. Mul pole senini enda kodu. Täiesti okei on ja mingit häbi küll pole. Küll jõuan neid maju (need on need suured telliskividest asjad, mida millenialid endale kunagi lubada ei sa) endale ka võtta, kui higivaba pleki jõed juba siuksed 2k+ ja vähe turvalisemad on. Seniks aga kütan higistades edasi ja nagu startappide maailmas öeldake: küünal põleb kahest otsast.
Ma loodan, et sa saad aru, et kui rikkad räägivad, et nad panevad endiselt isegi rikkana 5-50 prossa oma sissetulekust kõrvale uute äride jaoks või niisama meelerahuks, siis see ongi päriselt nii. Mõni vend on otse välja öelnud, et tema näiteks ei osta endale midagi, kui selle hind on üle tema passiivse päevapalga kuu aja jooksul, kuigi näiteks aktiivne on 100k USD kuus (selle konkreetse põhimõtte viljeleja elab väga cooli elu ja tema net worth on Forbes’i arvutuste järgi kuskil 3-5 miljardi vahel). Nt su higivaba rahavool on 2 kilo kuus. Siis päevas näiteks hotelli peale tuusikul ta üle 66 eurtsi ei kuluta. Kuigi võiks, sest aktiivne papp on ka voolamas.
Tundub, et need rahafilosoofiad töötavad, sest võrdle nüüd enda ja siis nende 50% reinvesteerivate rikaste elu – kumb on ees, mis arvad? Visuaalselt vb jah sina, kuna kulutad nagu torust tuleb ja sul on Maikel Korsi käekell. Sa oled see act rich klass, aga teine vend investeerib ja reinvesteerib oma äridesse ning lisaks veel naudib kõike seda. See on vägagi sõltuvust tekitav ja paneb rohkem pingutama, kuna tahaks ju ikka vähemalt sotises või kahesotises hotellis tuusikul olles ringi rullida!
Ma kirjutasin selle loo originaalis Raha24 blogi jaoks, aga otsustasin siiagi lugemiseks üles panna, kuna Investeerimisfestivali backstage alal tuli palju juttu investeerimisega kaasnevast motivatsioonist ja meelelaadist jms.
Olen Rahakratt sinuga peaaegu täiesti nõus – kahest otsast arutlemist vääriks aga ainult kodu soetamine. Ühelt poolt jah, laenulipsu mitte kaela sidumine on hea lahendus, aga tänaseid pealinna üüriturge vaadates..650…700… eurot 2-toalise korteri eest üüri maksta (jah on ka odavamaid, tõin üürihinna näitena enda isikliku korteri üüriväärtuse), siis sama raha eest saaks kahe 2-toalise laenumakseid teenindada. Ühe välja üürid, siis teenindab see veel mõlemad laenumaksed…..
Kõik ei pea ja ei tahagi omada on selge ja lõppude lõpuks põleb raha alati, kas enda või kellegi teise pihus.
Nõus. Asi on veits korteri sissemakses ka. Paljudel seda pole ja selle kogumise asemel võib selle raha tööle panna.
M.O.T.T?
Kas on mõtet 150€ kaupa iga kuu Estateguru laenudesse investeerida? Tahaks kiiremini tulemusi. Kuhu paigutaksid raha, kui on ainult 150€ kuus võimalik kasvama panna?
Tahaks kiiremini? No kes ei tahaks. Aga sa proovi näiteks mitte investeerida ja vaata, mis siis aasta pärast juhtunud on. Tõenäoliselt mitte midagi ja otsid võimalusi veel kiiremini tulemusi saada.
Mina paneks 150€ kuus küll rahuga Estategurusse. Aastaga on sul seal siis 1800€ ja kui saad 10% juures intressi hoida, siis 180 kulli on nigu maast leitud. Just keegi hiljuti tuli mul messengeris külge lööma ja uuris, mis mu Estateguru teeb ja küsis soovituskoodi. Üle pika aja vaatasin siis üle ja mul on keskmine tootlus 18% juures hetkel. Ei saa nagu kurta.
Väga inspireeriv postitus! See on sobilik panna jooksma lugemiskiirusel suurtele ekraanidele Sauna tänava algusesse ja lõppu, ehk saab nii mõnegi inimese ühe nädalavahetuse peoeelarvest esimese investeeringu algkapital 🙂 . Sa kirjutasid postituse keskel kulude kokkuhoidmisest. Mis on sinu üldised põhimõtted kulude planeerimisel? Näiteks kas sa kasutad suuremate kulude tegemiseks hinnavõrdlusportaale (a la https://elektrihind.ee/ või https://hind.ee) vms. Olen märganud, et kulude planeerimiseks on vaja kuldset keskteed paindlikkuse (kõike ette ennustada pole võimalik) ja detailsuse (ilma selleta on kiusatus raha suunata vähetootlikku tarbimisse).
Tänan! Nartsissistina paneksin kõik enda lood bussides ekraanidele, Vabakal jne.
Elektri jms hindu ma pigem ei jälgi. See võit seal üle 2-3 eur ei ole per majapidamine iga kuu, seega seal aega kulutada ja nuppe timmida tundub liiga sendisaagimine. Lihtsam on paar õlut poest võtmata jätta ja see paar eurtsi kokku hoida. Pigem ma soovitaksin suured kulud üle vaadata. Misiganes need siis kellelgi on. Aga olen öelnud, et mul toimib nn nädalaraha süsteem hästi. Iga nädal on mul kindel plekk, mille võin laiaks lüüa ja pole vahet, mille peale. Maailma kõige lihtsam trikk. Kuu alguses maksan kõik arved ära ja kuna olen need juba alustades üsna mõistlikuks saanud, siis praegu tuleb rõhku panna sellele, et rohkem rahhi sisse suruks ja rohkem edukaid investeeringuid teha – palju suurem tootlus päeva lõpuks.