Kuna mõlemad mu lugejad on enamasti vaesed ja need viimased inimesed, kes raamatukogus internetis käivad, siis eeldan, et enamus teist ei raatsinud omale Rahasimman 2019 pileteid osta ja mu finants stand-up’i vaatama tulla. Teadke, et ma olen solvunud ja ei soovi teid oma blogis enam näha. Mingi Eesti moelooja ütles just hiljuti uudistes, et ta ei taha hängida vaestega, kuna see teeb teda ennast ka vaeseks. Niiet, kõtt siit, muidusööjad!
Hea meelega teen nüüd kiire ja põgusa retrospektiivse pilguheitmise sellele suurele sendifestarile, et veel siia jäänud viimne proletariaat meki suhu saaks ja näeks, kuidas rikkad pidutsevad. Kui ma nüüd pingsalt ajas tagasi mõtlen, siis tegelikult on väga keeruline taasesitada, mis seal festivalil aset leidis… Miks nii?
Põhjuseid on peamiselt kaks, aga sisse hiilis kolmaski.
Esiteks olin ma nii s*taks närvis oma esinemise pärast, et kahvlitrikki* ette valmistades olin päris lähedal silma kaotamisele ja päeva EMOs lõpetamisele üldsegi.
Teiseks on jama see, et ma ei näinud mitte ühtegi teist esinemist, sest pidin terve festivali aja lateksmaskis hingamisraskustega võideldes kuskil lepavõsas peidus kükitama. Mis sa arvad, millist söömisorgiat ma sellega näiteks sääskedele pakkusin? Mõni suutis ennast nii täis imeda, et kõht riivas koju lennates maad lausa. Kui keegi teab, kuidas teinekord sääski vastu hammustada, siis kommentaarid on oodatud. Ei ole lihtne see anonüümse staarmikroinvestori elu… ei ole lihtne…
Kolmandaks lõi mind rivist välja Äripäeva peatometaja Meelis Mandeli maailma kõige finatsteemalisem küsimus ever:
Aga nagu ikka, siis suutsin päeva lõpuks oma etteastega ilma põhjalikult minestamata maha saada ja kogu ürituse enda jaoks kasumlikukski keerata kehabännerite müügiga! Ma elan juba väikesest peale ühe deviisiga, mis aitab mul igast olukorrast maksimumi võtta ja mis pärineb tegelikult rinnaoppide kirurgidelt: when life gives you lemons a simple surgery can give you melons! Ehk siis sa ei pea alati nende kaartidega mängima, mis elu sulle annab. Ole mees ja mine võta pakist uued, kurat!
Minu laupäev algas sellega, et pidin 3 tundi liikumatult kehamaalija toolis istuma, kes mind põlgusega põrnitses nagu mingit kehvasti raseeritud keskealist pervot. Kerget vürtsi lisas asjaolu, et tal olid seal toas veel hunnik pätakaid, kellele oli vaja nummisid kutsusid ja jänkusid sünnipäevaks näkku joonistada. Oleks see stseen 20 aastat tagasi aset leidnud, siis oleks poole töö pealt Kalle Mihkels oma kulunud mokassiiniga ukse lahti löönud ja vileda porolooniga kaetud mikri mulle sinivalgete Opel Vectrate katusel üürgatave vilkurite taustal näkku surunud. Te ikka saate aru, millist elu ma teie tõttu elan? Kvaliteetsest elust ja groupie‘dest on asi väga kaugel. Pigem on siin tegemist kannatamise ja kruupidega, mida iga päev keedetult sööma pean.
Laval esitatud 30 minutit finantsklounaadi möödusid äärmises ärevuses. Muidugi olin ma enne oma ülesastet ennast Mersu roolis kulmudeni rahusteid täis toppinud ja juba kolm päeva varem söömise lõpetanud, aga ikkagi. Õnneks oli ilmataat (see, kes ilma ennustab, mitte vanamees, kes kaua seksita on olnud…) armuline ja viskas sellist soojust sisse, et mul jäigi ettevalmistuseks kaasa võetud kõige väiksem liitrine Jägermeister lahti nööpimata. Kohati läks laval kuumus nii jämedaks, et olin jumala veendunud, et see mask mulle siin veel pähe kinni sulab ning pikemad mõttepausid laval olid minisüdarid ja minestushood. Tundub, et keegi midagi ei märganud, sest appi ei tõtatud, aga ega ei saagi lasta mingitel minoorsetel tervisehädadel head komejanti pidurdada!
Pärast esinemist püüdsin lava tagaukse kaudu põgeneda nagu lasteaias raksus käinud Michael Jackson, aga mingi päris rõve kamp oli ukse ette kogunenud. Olin juba valmis, et tegemist on mingite ekre-meelsetega ja tuleb lahingusse astuda, aga üllataval kombel oli tegu andunud fännide armeega. Mis seal ikka – tegime kõvasti endleid, tagasiside vorme lugedes tundub, et käis mingi kõvem ühepoolne näppimine jne ja tegelikult oli päris lõbus ka.
Veelkord aitäh kõikidele, kes kaasa elama tulid. Sellesmõttes olen ma veits nagu lillkapsas, et ma meeldin inimestele, kui ma kõike enda juures muudan ja teesklen, et olen keegi, kes ma tegelikult ei ole.
Tänan, et tulite ja tänan, et püüdsite mu hauataguseks moonutatud häälest midagi välja dešifreerida.
Mul oli suur tung seekordne lugu koomiksina esitada, kuna nii palju ägedat pildimaterjali toodeti. Mul on senimaani rate ja orkut kõik punased teie faksidest ja telegrammidest ning püüan jõudumööda kõikidele vastata ka.
Lõpetuseks panen teile parastamiseks, et ilma jäite, mõned paremad palad vaatamiseks:
Wtf, Taavi Aas, kuidas kommenteerid??
PS. Ma olen senini siiralt imestunud, kuidas mitte kellelgi ei olnud festivalil kahvlit kaasas. Kuidas nii? Kes kohapeal polnud ja selgitusest ilma jäi, siis ütlen siin veelkord, et soovitan teil alati endaga kahvlit kaasas kanda – vahel võtad taskust välja ja vaatad läbi kahvli piide, et hämaratesse tehingutesse minnes ennast juba varakult läbi trellide paistva maailmaga harjutada.
Järgmiste kordadeni, kallid rahapuugid!
PS. Keda huvitab, siis Äripäeva lugu minust on SIIN.
Geniaalne tüüp! 😀
Ja peatselt veel rikas ka, eksole!
Deem, ma pean ennast vaeste klassi liigitama ja arvuti nüüd ruttu ahju viskama, et seda blogi enam ei näeks :O Ma ei käi sellistel üritsutel just selle põhjusega, et rikkad on need kes räägivad pööblile kuidas rikkaks saada…
P.S. Sääskede vastu saad vana head interneti tõde kasutada:
Ma aimasin, et see trenni tegemine ajab vormi, aga et sa Kratikene lausa niiii vormis ja seksikas oled… Üle tüki aja ajakirjandusveergudel üks ilus lihatükk silmal vaadata.
Ega trenni tegemine kipub lõppema üldiselt jah vormis olemisega 😀 päris pervo kommentaar, aga ma tänan. See ju ongi rahapervode leht siin. Võite seda enda omaks ka pidada ja siin pihtimas käia jne. Ma teen seda asja ju meile kõigile.
Paaril inimesel oli täitsa oma kahvel kaasas – ise nägin. Õiged metallkahvlid, mitte plastikust, mida õues süües kasutatakse. Päris huvitavad on need “rikkad” festivalikülastajatest investorid, kas pole. Tea mis nad veel võivad endaga kaasas kanda.
Mis ärevusest sa räägid? Midagi ei olnud näha ega kuulda. Ülim enesekindlus.
Huvitav, et need siis endast märku ei andnud. Eks kartsid teistel tappa saada nagu kunagi algklassides, et ei julgenud öelda, et õpitud on, kuna siis ei olnud popp enam.
Kui Andres Kuusik on ständapmajanduskoomik siis sina oled kahtlematult ständaprahablogija? Sügav kummardus, oled valinud selle eriti raske žanri aga see tuleb sul välja mängleva kergusega. Loen su teksti mõnnates edasi?
PS festarile pakuti piletit, et lähme, aga ma ei julgenud, sest jalg oli alles kipsis ja kartsin, et äkki keegi näeb minus briljantjaga?
Aga…..äkki võtsid oma esinemise linti? Pakud Onu Remosele konkurentsi, väike said dzoob ja higivaba papp jookseb autoritasudest aastaid?
Ma oleks küll sinu asemel läinud. Oleks ennast näinud jne. Pluss kipsiga saab alati rohkem tähelepanu ja abi – ise istud ja kasutad kurjasti ära teisi, lased enale head-paremat tuua, saad alati istuma jms. See on trump sul praegu käes!
Video kohta ei oskagi öelda, see on korraldajate bisnekk.
No juba kahetsengi. “Mis juhtus?” on jube hea pickap lain? nädalavahetusel Kuursaalis tuli paarideks-jagamise-tunnil üks ilma kepita mees ja kutsus mind Estoniasse. Ta olevat mind kohe tähele pannud???? minust jäi ta ilma kepita. Festaril oleks vägevalt skoorinud vb????
Sa tee oma videod – kuulsam kui Toome (see laulja), sest ilusam kui Urb oled nagunii (kah laulja)
Videod jäävad ikka meestele nagu Kott Ploome jne, keda sa siin mainisid kõik. Mu eelis hakkabki see olema, et on aind laivid ja tuleb kohale tulla. Ei ole mingit hiljem järgi passimist.
Väga lahe oli su esinemist näha/kuulda ja hiljem lava taga ka (loodetavasti küsisid teise 2,5k€ reklaamide eest ka kuna tegid ju põhimõtteliselt 2 esinemist 😀 ). Igatahes oli vinge näha, et sul seda huumorit tuleb ilma pingutamata.
Oleme sinuga isegi ühele habemike pildile ära mahtunud 😉
Miks sa alles nüüd selle idee välja käid? Kohe näha, et kellelgi on nina papi peale! Tänan heade sõnade eest, ega neid liiga tihti ei kuule.