Pilguheit varasalve – septembrikuu

Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Oktoobri alguses teen ülevaate septembri koha – näitan ära täpselt selle summa, mis septembris kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.

Rahakrati põhiline toimetamine käib Balti börsil (septembri seisuga krattimas 1370 eurot), mintos.com ühislaenamise platvormil (septembri seisuga krattimas 210 eurot) ja ühisrahastatavas kinnisvaras, peamiselt Estategurus (septembri seisuga krattimas 150 eurot).

Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis olen väga rõõmus. Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles sel kevadel. Paar kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja libedalt välja läheb?

Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.

Rahakratil on 3 suurt eesmärki:

  1. teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1500 eurot;
  2. teha iga kuu nii, et 50% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;
  3. teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 500 eurot.

Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud vaid 2015. aasta suvest.

Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.

Ma loodan, et kõikidel eestlastel on septembris ei joo kampaania rahulikult möödas ja oktoobris ei hakata kaotatud aega tasa tegema. Kas mingid dividendijüngrid teevad kuskil kampaaniat oktoobris ei larista või midagi sarnast?

Minule oli september väga äge kuu. Olgu nende numbriliste eesmärkidega nagu on aga ühe suure teetähisena tõi Rahakratt mulle septembris minu elu esimese passiivse sissetuleku. Võttis kõigest 30 aastat, et teeniksin oma esimesed passiivsed – wait for it – paarkümmend senti! Väike samm inimkonnale aga suur samm minu rallitiimile – mina olen siin nagu kaardilugeja, et annan juhiseid ja kratt tallab pedaalidel.

 

Aga vaatame numbreid.

  1. eesmärk 1500 eurot netosissetulek – positiivne.

Sissetulnud raha number oli 1630,15 eurot.

Sellest summast oli:

palk 1507,65 eurot,

muu sahmimine (näiteks goworkabit ja freelance kirjutamine) 122,50 eurot.

Võin öelda, et sissetuleku eesmärgi jälgimisest alates olen oma sissetulekuid kasvatanud. Reaalne eesmärk paneb rattad liikuma ja rohkem pingutama. Kindlasti on üks põhjustest ka see, et ma ei soovi teie ees häbisse jääda…

Palk oli see kuu üle ootuste hea ja pingutasin ka teisel rindel, et eesmärk täis tuleks. Olen väga tänulik, et tuli ja isegi korralikult üle selle.

  1. eesmärk 50% sisse tulnud rahast Rahakrati tuleviku heaks tööle panna – negatiivne.

Ei suutnud sedakorda Pauksonitega planeete nii sättida, et poolt sissetulekust põrandaliistude taha peita saaks. Vaatamata suuremale sissetulekule oli see kuu mitmeid väljaminekuid, mida ei saanud vältida. Paanikaks pole põhjust, sest selge on see – töötan edaspidi kõvemini. Tagasi tööle läks 44,22% ehk 720,95 eurot. Sellest ca 7/10 börsile koos eelmisest kuust oodanud säästuga ostu sooritama, 2/10 Estategurusse ja 1/10 Mintosesse. Tuli nüüd ikka 10/10 kokku…?

Muuseas, üks septembris läbi viidud ja tulevikku vaatav säästuoperatsioon oli järgnev. Need poodides tiirlevad Starmani sputnikud on tüütud, üldse ei vaidle aga sain neid nähes väikese tõuke ja vaatasin kodus oma neti- ja elektriasjad üle. Poes müügimeeste jutt on ikka siuke kahtlase väärtusega “oleks-poleks-peaks-tuleks”, onju. Muinasjuttu meenutada, siis Malviina mõtles ka, et oleks Papa Carlo selle puupulga ometi teistpidi kätte võtnud ja kasvaks hoopis…

Oma kulutusi exceldades näen, et on mitmeid kohti, kust annab kokku tõmmata. Kusjuures, ilma ohvreid toomata ja mitte niisama kokku tõmbamise pärast, vaid päriselt ka – millal sa viimati oma elektrilepingut teiste pakettidega võrdlesid? Millal sa viimasti oma netipakkujat mõne teisega võrdlesid? Mugavusest paljud seda ilmselt ei tee. Polegi oluline, kes mulle enne netti pakkus ja kes praegu oma jämeda kanüüli mu rahakotti torkas aga olen viimasel ajal muutnud nii oma netipakkujat, kui elektrilepingut. Üle tunni pole võrdlemine mul aega võtnud ja käega katsutav mitme eurone võit on mustvalgel excelis nüüd olemas. Osaliselt sellest võidust tuli juurde üks igakuine eelarve kulurida – heategevus. Kasvõi viiekas/kümps aga iga kuu väike törts kuhugi panustada teeb endal tuju paremaks ja äkki saabki mõni krants uue rihma / kõuts ammuigatsetud kratsimispuu / mõni laps uue mänguasja. See pole selline rida, kust hakkan omale tagasi näpistama, kui 50% säästmisest puudu tuleb. Ükski kratt ei tohi olla küüned ainult enda poole.

Paistab, et eelmisel kuul kasutusele võetud nädalaraha süsteem veel päris hästi ei toimi, kui eesmärkidest puudu jäi. Aga sellega ongi nagu vana mossega – tuleb aegajal timmida, et efektiivseks muutuks. Idee mulle sobib ja kavatsen sellest kinni pidada. Midagi on vaja veel välja mõelda ootamatute kulutustega… mingi reservfond koguda?

  1. eesmärk 500 eurot passiivset raha – negatiivne.

Jah, negatiivne. Aga positiivne on see, et septembris tuli mu esimene passiivne ehk Rahakrati toodud raha koju – kokku 0,95 eurot Estateguru ja Mintos.com keskkondadest. Juures on üks põhjus hommikul võõrastele inimestele naeratada. Kui sa näed, et mingi töll sulle hommikul trollis otsa vahib ja kohtlaselt pudruste suunurkadega naeratab, siis ilmselt olen see mina.

 

Seda postitust kirjutades meenutan ma omale juunit-juulit. Sel suvel otsustasin, et puhun kõrrega Rahakratile tagumikust elu sisse ja teeme koos esimesed sammud, milleta täna oleksin ilmselt suht samas kohas tammumas. Praegu seevastu istun õhetavate põskedega oma 0,95 eurose rahakuhja otsas* nagu oleksin Džomolungma vallutanud. Võib tunduda, et mitme kuu kohta on tulemus nõrk? Ei saa (taas) mainimata jätta, et investeeringud ei tule niisama ja neile eelneb säästmine.

Novott, minu september oli selline. Kui loed ja vaevad pead, kuidas rohkem sisse tuua, siis vahel on vastus selles, kuidas vähem välja anda. Ma näen enda kogemusest, et kõige keerulisem on ootamatute kulutustega tegelemine, kui veel ootamatuste reservi kogutud ei ole.

Oletame, et istute oma uue kavaleriga kuskil peenes kesklinna kulinaarias. Rüüpate topelt chai-mocca-espressolatet ja 87 eurot per liiter maksvat ökoõlut, mis on filtreeritud läbi õnneliku põldpüü soolestiku ja pandud pudelisse Kakerdaja rabas päikesetõusu ajal. Vestlus sujub ja kaaslane räägib hea nalja oma lapsepõlvest, a’la kuidas ta mänguväljakul joostes trussikuid pidi kiige külge kinni jäi ja nina vastu liivakasti serva viiest kohast puruks kukkus. Selle peale lased sina süütult naeru lagistada aga kavaler jääb sulle otsa vaatama ja küsib: ”Sul on vist maisiterad hammaste vahel? Oi, vabandust, need ongi su hambad…” Ja, põmm, kohe eelarvesse auk – hambaarsti külastus – kihvad vaja korda teha.

Kuidas see ootamatus eelarvesse mahutada? Ma ei soovi surkida ja küsida, kui suured on teie varud aga kas või kuidas te ootamatusi katate?

dosomethinglarge

* Kirjandusliku eksperimendi korras proovisin päriselt ka istuda 95 sendi otsa. Tulemus oli negatiivne, see ei ole võimalik.

Rahakrati raamatukogu – “100 igihaljast börsivihjet”

“100 igihaljast börsivihjet”

Seppo Saario

Tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tere, tänan.

Ma ei ole läinud lolliks, tänan muretsemast. Ma olen lihtsalt enamvähem viisakalt kasvatatud. Siin üleval on üks isiklik tervitus igale minu uuele jälgijale Rahakrati ajaveebis ja Rahakrati Facebooki lehel. Võite need ise üle lugeda, et näha, mis 4. septembril juhtus. Viimane “tänan” läheb Rikkaks Saamise Õpikule, kes sel saatuslikul kuupäeval korra Rahakrati ajaveebi mainis. See väike mainimine oli nagu virtuaalse Viagra neelamine. WordPress kirjutas mu blogis toimuva trügimise peale, et mis toimub ja hakkas kohe mingeid kullakröösuste ja naftamogulite veebimajutuse pakette pakkuma. Selgitasin neile ärritunud toonil ära, et sellest tuleb kõige vaesem blogi üldse nende keskkonnas, kuna siin käib säästmine ja raha välja andmine on mu hobide hulgas kõige viimane. Kui nüüd blogi ükspäev maas on, siis põhjust ei pea kaugelt otsima ja oli meeldiv teiega.

Mul oli septembris plaan teha Rahakrati raamatukogus ülevaade Rikkaks Saamise Õpikust aga ilmselgelt ei saa ma seda enam teha nähes, kui aktiivselt korruptsioonivastane sallimatus viimasel ajal meedias kõlab.

Järgneb väljavõte KaPo telefonikõnest:

“Tere, kas Rahakratt?”

“Mhm.”

“KaPo-st helistame. Rullime siin poistega vaikselt Fabebooki uudistevoos ja vaatame, et siin üks raamat mainis teid.”

“Noh.”

“Ja nüüd kirjutad sina omakorda sellest raamatust enda ajaveebis?”

“Jah.” (ma ei ole pika jutu vend nagu sa näed)

“Kahtlane ju”

“Äää…”

Alternatiiviks oli võtta hiljuti loetud ja samuti rahamaailmas piibliks peetud Seppo Saario raamat “100 igihlajast börsivihjet”. Käsi südamel (keegi mäletab, kas krattidel oli muistendites üldse mingi põhust tehtud süda?) ütlen, et ma ei saanud sellest raamatust nii palju nagu ootasin. Võibolla on asi selles, et olen veel liiga algaja. Ma üldse ei peidagi oma niiskeid kõrvataguseid ja kindlasti kajab see ka mu postitustes aga ma olen sellevõrra kõva kärbes uute teadmiste ammutamises. Tõin raamatukogust raamatu ja lasin nagu viieline lehekülg lehekülje järel raamatu läbi. Peatusin ja mõtlesin vahepeal, tegin omad järeldused aga tervet positust ma sellest raamatus kirjutada ei suuda.

Järgneb raamatu põhjalik, sisutihe ja sõltumatute ekspertide poolt heakskiidetud kokkuvõte:

Ära armu (oma) aktsiatesse. Okei, ei armu.

Börsil ei tasuks hoida rohkem raha protsentuaalselt, kui 100 miinus minu vanus. Okei, ei hoia üle 70%.

Aa, iPhone – mu kass – näris kaane ühe nurga ära. Pean raamatu nii tagastama, et hoian juhtumisi just sellest nurgast kinni.

Oli põnev kokkuvõte, eks?

Selle asemel ma räägin sedakorda parem sellest, kuidas plaanin teha nii, et ei peaks oma teise eesmärgiga enam häbisse jääma. Teine eesmärk on mul sissetulekutest poole säästmine ja krattima panek, kes veel ei tea.

Selleks seadsin nüüd omale sisse nädalaraha/taskuraha süsteemi. Nimeta, kuidas soovid. See tähendab, et maksan iseendale oma palgast iga nädal teatud summa, millega saan terve nädala hakkama. Sellest summast peavad välja tulema tööpäevased lõunasöögid ja ettehoiatamata tekkivad x-vajadused nagu konjak, preservatiivid, sihvkad ja muu sarnane. Praegu veel timmin summat paika aga see hakkab olema 40-50 euro juures. Olen exceldanud erinevaid summasid ja oma vajadusi, et võimalikult täpne number paika timmida. Ma ei näe mõtet lahmimisel, et nüüd on kümps nädalas ja käib hirmus rottimine aga tegelt on tuju sitt ja kõht koriseb – söön rõdul turbonuudleid ja hingan alumise naabri köögiaknast tulevaid kotletilõhnu peale. Silmad kinni petaks niimoodi kõhu ära küll aga HU?-st inspireerituna küsin, la-la-la-la-lalalaaaa, no mis elu see on?

Selle nädalaraha summa tirin iga nädala alguses omale automaadist sulas välja. Nii on lihtsam aru saada, palju veel järel on ja kas reedel õue minnes tuleb kodus juba kerge 2,8 promilli sisse võtta, et klubis pool õlut teha ja diskoripuldi alla magama jääda või saab normaalse inimese kombel õhtut veeta. Praegu mul veel eriti aimu pole, kas selline sõjaväeline kord mulle sobib aga iga kord, kui endas kahtlema hakkan, siis vaatan netis ringi ja loen nende blogisid, kes oma eesmärgid saavutanud on ja kes mind inspireerivad. Olen tegelikult kindel, et paljud inimesed saaks nii teha ja ennast rahaliselt kindlamalt tunda aga Eestis puudub see vend, kes suudab säästmise seksikaks rääkida. Ikka selline kehviku maik on juures, kui ütled kellelegi, et säästad (et siis oma Rahakratt tööle panna). Investeerimine on küll midagi müstilist ja seksikat aga sellele eelnev säästmine ei ole lahe. Punkt.

Oktoobri alguses panen septembri tulemused siinsamas lehel letti nagu alati ja siis on selge, kas süsteem on toimiv või tuleb midagi uut proovida või muutusi sisse viia. Hetkel vähemalt on rind kummis ja septembrisse lendasin sellise Daniel Pink’i jõulise mantraga: “People fail to achieve mastery not because they aren’t talented but because they aren’t disciplined”.

Kas keegi kasutab nädala-/päeva-/taskuraha süsteemi ja on sellega sammu oma kulude ohjamisele ja unistustele lähemale astunud?

unknown-author-quotes-about-not-giving-up-staying-strong

Pilguheit varasalve – augustikuu

Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Septembri alguses teen ülevaate augusti koha – näitan ära täpselt selle summa, mis augustis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.

Rahakrati peamine väetis kasvamiseks on Balti börs (ei, augustis toimunud paanika ei joonistanud higirattaid särgi kaenlaalustesse, sest kratt on mul pika vinnaga dividendiinvestor), mintos.com ühislaenamise platvorm ja kinnisvara ühisrahastuse keskkonnad. Peamiselt küll EstateGuru, kuna sealsed projektid on mõistlikud ja kasutajamugavus heal tasemel.

Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis olen väga rõõmus. Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles sel kevadel. Paar kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja libedalt välja läheb?

Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.

Rahakratil on 3 suurt eesmärki:

  1. teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1500 eurot;
  2. teha iga kuu nii, et 50% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;
  3. teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 500 eurot.

Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud vaid 2015. aasta suvest.

Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.

  1. eesmärk 1500 eurot netosissetulek – positiivne.

Sissetulnud raha number oli 1536,76 eurot.

Sellest summast oli:

palk 1335,28 eurot,

muu sahmimine (seekord goworkabit ja kirjatööd) 201,48 eurot.

Tallinna Sadamas lendab mu blogi selliste pisikeste numbritega siseveebi huumorilisti. Kuidas saab keegi nii vähe teenida üldse? Aga mina võin rahulolevalt mõmiseda. Eestlasena on ikka siiras rõõm, kui tööandja (üldse) palka maksab ja teiseks tuli sisse kokku rohkemgi kui eesmärgiks võetud oli.

Augustis oli mul esmane kogemus goworkabit-iga. Olen rahul ja kõik läks ladusalt. Kahju vaid, et seal huvitavaid-kvaliteetseid pakkumisi nii vähe võtta on, kui just paari euro eest oma välgumihkliga katkusigu põletama ei soovi minna.

Lisaks teen ghostwriter-ina kirjatükke siia-sinna. See võib tähendada mõnda artiklit, kodulehe tekste, blogipostitust või muud sarnast kirjapulgaga taidlemist.

  1. eesmärk 50% sisse tulnud rahast Rahakrati tuleviku heaks tööle panna – negatiivne.

Augustis sai täpsemalt 48,16% ehk 740,00 eurot sokki surutud. Teistpidi mõeldes tundub, et saan normaalselt ära elatud ca 800 euroga. Seda siis suvekuudel, sest talvel lähevad küttearved utoopilistesse kõrgustesse. Mu majas elab ligi sada vanurit, kes pidevalt kütet peale kruttida paluvad. +26 olevat ka veel natuke jahe. Halloo, esiteks on su pension ju niigi üliväike ja teiseks on meil talvel maja ümbruses 20 meetri raadiuses lumi ära sulanud. Kas see ei pane mõtlema?

Teise eesmärgiga oli napikas. Väheke jäi puudu aga ega ma liiga tige enda peale ei ole. Usun, et järgmine kord saan veel paremini hakkama.

Säästetud vahendeid ma kinnisilmi igasugustesse Bakuu afääridesse ei topi. Osa sellest jääbki rahasse, et heade võimaluste korral sobiv pakk rulli taskust välja võtta ja tegusid teha ning aktsiaostud toimuvad samuti kogutud raha eest. Teenustasude tõttu kogun kokku tavaliselt vähemalt 700+eur (börsil on varasemast 650 eurot ees ootamas) ja hetkel olengi keskendunud järgmisele aktsiaostule.

EstateGuru kinnisvara ühisrahastuse portaalis läks kratti teenima 100 eurot ja mintos.com laenudesse läks 140 eurot. EstateGurus toimetab kokku nüüd 150 eurot ja mintoses 190 eurot. Hetkel kogun väikese reservi kontole ka sittadeks ilmadeks nagu öeldakse aga krattima minevad summad hakkavad ajapikku kontole jäävaga võrreldes suurenema. Ma ei ole küll nii pessimist, et kogun rahhi ja ootan krahhi aga mingid reservid annavad teatava meelerahu.

  1. eesmärk 500 eurot passiivset raha – negatiivne.

Passiivset raha tuli sisse täpselt 0 eurot. On antud luba naerda.

Samas 0 on parem kui -1 ja passiivse raha osas on september juba kindlasti helgem. Olen leppinud mõttega, et algus on raske ja käib sentide veeretamine aga mul on kindlad eesmärgid – teha meeldivat tööd asukohast sõltumata ja mitte ainult raha pärast. Ma ei oska öelda, kas see on mu suurim hirm aga tekib masendus, kui vaatan tänavatel neid sinakashallide nägude ja viledate barettidega pensionäridest inimvaresid. Enamus neist on terve elu tööd teha lõhkunud aga ikka ei jätku raha, et Mahima asemel Rimisse minna, rääkimata uutest hammastest, mida juba kolm aastat tagasi vaja oli. Kurat, värinad tekivad sellele mõeldes.

Mul on küll alles väike punt lugejaid ja annan endale aru, et ma pole mingi Nelson Mandela siin aga tahan öelda, et ära kunagi alahinda ennast ega lepi miinimumiga. Sa oled väärt rohkem, kui ise arvad. Vaata seda videot ja loe pärast edasi aga ettevaatust – õrnadele hingedele võib see olla pisarakiskuja.

https://www.youtube.com/watch?v=SPt5XnCUOvg

Rõõmsamasse fooni tagasi minnes, siis kulusid oli augustis täpselt nii nagu oodatud ja natuke rohkemgi. Igakuised kümnised ühistule ja elektripakkujatele ning iPhone sai oma toidukoti. Kellel mõni postitus vahele jäänud, siis selgituseks, et iPhone on mu kass. Ta on saanud oma nime selle järgi, et pean talle iga kuu süüa ostma ja täpselt tema toidu eelarvest saaksin endale viimase malli Õunatoru liisida. Sümboolse närimise ostsin omalegi ja oma osa oli suvisel meelejahutusel.

Kuludest lisaks niipalju, et kui keegi veel ei tea, siis Eesti on väga popp ja noortepärane riik – mitme maantee äärde on avalikud selfieputkad üles pandud ja suur rõõm oli teenust tarbida! Üks selline endlikiosk tegi augustis minustki pildi ja hea teenuse eest olen alati valmis õiglaselt tasuma – seekord 18 eurot riigikassasse. Pilt ise aga tuli arusaamatult õudne. Juuksed on sorgus, suu ammuli ja poolkinnised silmad on kuhugi kõrvalistmele vaatamas. Kui ma selle CV-sse paneks, oleks töökoht koertekoolis ründenukuna vestlusetagi olemas. Imelik, ma olen päris ilus. Tõenäoliselt teeb see daam mingit fotošoppi, kes mulle pildi ja arve meilile saatis… tervitused, uurija Bahhovski!

Ühe finantsliigutusena toimus augusti lõpus veel pensioniga väike vangerdus. Liigutasin LHV L-fondist oma viinamarjad XL-fondi. Kasutegur? Ilmselt vaid psühholoogiline. Fondihaldurid joovad nagunii suvepäevadel minu viinamarjadest tehtud veini ja hea, kui sealt raugana peotäie rosinaidki tagasi saan…

August tuli täiesti okei ja tuju on tegelikult hea, liputa või saba. Tead seda lugu koerast, kes pokkerit oskas?

Kolm meest mängivad pokkerit. Tuppa astub neljas käsi, keda juba ammu oodatakse. Uus mees vaatab, et tema koha lauas on koer sisse võtnud, kaardid käppade vahel ja kokteiliklaas ees. “Tark koer teil siin, ma vaatan. Mängib kaarte ja puha”. Lauas istuv omanik vastab: “Mis ta nüüd nii tark. Saab head kaardid, siis hakkab saba liputama”.

Kokkuvõtteks sain augustis kolmest eesmärgist pihta esimesele ja napilt oleks saanud ka teisele.

Avan korralikult vurtsu raputatud Värska (vaese mehe šampanja) ja tõstan iPhone kõhupeale nurruma – võib kulunud ketsitallaga septembrikuu ukse pauguga lahti lüüa.

invest-in-tennis-balls