Mul tekkis ükspäev mõte, et kirjutaks iga ühisrahastuse portaali kohta, mida ma kasutan või kasutanud olen või mis olemas on. Aga päris viitsingi ju. Olete ringi vaadanud, kui palju on tekkinud igasugu aferiste, kellel kõigil oma p2p portaal on? See on nagu kunagi autopesulad olid. Igal ärikal oli enda autopesula. Või sendioksjonid. Neid mäletad? See oli ka täielik buum vahepeal, mis õnneks kadus sama kiiresti nagu Uhke Olga kodumaiselt meediaareenilt. Oo, ja vautšeriportaalid ju ka!
Rahakrati boonusraha sellele, kes suudab Olgale silma vaadata temaga juttu ajades
Üldiselt olen ma oma 4-aastase tipp-investori karjääri jooksul näppinud päris mitut ühisrahastuse portaali ja viimati loobusin näiteks Twino kasutamisest. Kui päris aus olla, siis mõnda p2p saiti kasutangi vaid seetõttu, et kellegi blogist võetud lingiga saada kiire boonus ja siis välja tulla. Why not, kui sellist võimalust pakutakse, eks? Mõned uued lehed pakuvad investorite meelitamiseks päris hurmavat boonuspappi. Kui kuu aja sees kõigiga liituks, siis teeks vist mingi hea mitu sotti ühekordset higivaba omale. Väike miinus on see, et ilmselt võtab väljumine aega, aga kõik suured isad räägivad, et algkapitali kokkuvaras… kogumine ongi väga raske ja aeganõudev.
Arvestades sotsvõlgade portaalide kogust ja laenude mahtusid, siis siin on tõesti juba ruumi uuele ministrile. Helmete kogukonnas on raudselt veel mõni “vahva ja laia silmaringiga maailma näinud poiss”, kes suudab meie paarkend aastat üles ehitatud maine paari kuuga soojaks sõnnikuks teha…
Meemi autor on Joblin Ruhkental
Ühe väga põhjaliku p2p sotsiaalvõlgade portaale läbi töötanud lehe avastasin ma siit: https://p2p-millionaire.com/. Põhimõtteliselt on kõik see ära tehtud, mida ma teha plaanisin. Poisid on mingid megad mitme millised portfellid tööle pannud ja võtavad mitukend kilo intresse iga kuu. Täiesti haige, mis numbrid seal läbi käivad. Ja eriti äss on see, et need kutid proovivad kõik ise ära. Mingi ca 26 portaali on neil, mida nad ise kõike kasutavad. Loomulikult on listitud kõik meie lemmikud nagu Mintos, EstateGuru, Crowdestate, Envestio jne, aga mõnest pole ma küll kunagi kuulnud. Wtf on näiteks Agrikaab? Kõlab nagu midagi, mida perearst öelda võiks, kui lähed tagumiku valudega vastuvõtule: “Tundub, et teil on raskekujuline agrikaab, mu sõber”.
Ja siis on veel üks portaal, mida neil Pii-tu-Pii Miljokatel ei ole. Selle leidsin täiesti lambist, kui otsisin, kust kannataks soovitusboonuseid välja lüpsta. Instas olen ma natuke näidanud, et hakkasin kasutama ja proovin sellest aru saada: https://debitum.network/en/. Nüüd olen ma oma rahaga sinna mõneks ajaks sisse jäänud, et näha, kas on mingi äriline erinevus, kui DN annab laene ainult virmadele (Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi ettevõtetele). Eks nad ise muidugi räägivad, et need laensid on kuidagi turvalisemad võrreldes eraisikute laenudega, aga ma võin ka kopiraiterina sellist teksti kokku kirjutada – pole probleemi.
Panin oma pleki seal automaatpakkujaga tiksuma ja seni kõik liigub ilusti. Laiskadele on auto-invest näidisedki kokku keevitatud, kui su pea ikka üldse nooti ei jaga:
Tahad oma rahast agressiivselt ilma jääda?
Enne uue portaaliga liitumist vaatan alati veidi numbreid ka. Panen need siia teilegi, siis te, mugavad ussikesed, ei pea ise lugema ja otsima: DB’l (Läti portaal) on ca 2200 investorit, laene on antud juba ligi 4 milli euri eest ja septembris on neil essa sünnipäev. Muidugi ei leia siit sellist pikka ja turvalist ajalugu nagu v-o mõnel teisel on, aga täpselt seetõttu ongi võimalik head boonus võtta (ja soovi korral sellega minema ratsutada…).
On siin DN kasutajaid või teate veel mõnda portaali, kust kannatab mingit okeid boonusraha välja käššida?
Igaüks saab 10 euri boonust, kui liitud ja 250 kulli portaali kannad (see on kuu ajaga 48% tootlust aastatootluse arvutusmudelis). Lihtne viis rahhi teha! Ma täpselt kakssada viiskend sisse paningi, et see ekstra kümpane kätte saada ja vaadata, mis edasi juhtub.
Kui tahad oma riske hajutada ja Debitum.Network hakkas huvi pakkuma, siis kliki SIIAja registreeru. Või mine lihtsalt lehele ja kasuta seda koodi: 4MDWH. Saad liitumisel 10 euri boonust, kui 250 kulli portaali kannad.
Eks näis, kas mul on püsivust ja põnevust, et mõnest uuest tegijast veel postitada, sest üldiselt on mega raske mingit huvitavat nurka leida, et sotsiaalvõlgadest kirjutada. Aga olen alati midagi uut ja positiivset otsimas nagu ütlevad suusakoondise poisid!
Tunnistan, et pealkirja kirjutades haarasin ehk liiga suure poti oma kolme kartuli keetmiseks ning kõlan jälle suuremana kui tegelik elu on. Aga mu mõtted ongi natuke ajast ees ja ühel päeval on see pealkiri täiesti adekvaatne.
Mu kõige ustavamad groupie’d teavad hästi, et mul on augustis sünnipäev. Siinkohal tahaks väikese noomituse teha, et teie poolt tulevate kinkide kogus on maru kasin, aga see on mõnes mõttes arusaadav, sest ma ise õpetan siin teid, et säästmise nimel võite sõprade sünnipäeval surnut mängida jne.
Selle aasta augustis saan ma neljaseks (kui te nüüd vaatate, et mu jutt ja keha on suurema poisi omad, siis ma tänan – ma söön hästi ja arenen kiiresti) ja selleks puhuks tegin omale maailma kõige igavama ja täiskasvanulikuma kingituse ever. Ei, see ei ole kurikuulus vanaisa jõulukomplekt ehk kõrged sokid ja Mölleri kalamaksaõli. Ma kinkisin endale hoopis VIRMA! Mul oli valida, kas kulutada 190 eurtsi paari tunniga linnavahel või panna sama rahh OÜ regamise riigilõivu alla. Kuna ma olen juba suur poiss ja mõnedel hetkedel on mõistus täitsa õige koha peal, siis oma neljada sünnipäeva tähistamiseks tegin iseennast investeerimisfirma omanikuks.
Esimene pilt mu firma suvepäevadest. Nagu aru saate, siis iga vanamutt siin pildid sümboliseerib mu ettevõtte töötajaid ehk mind ja mu kratte
Kuidas mul seni läinud on ja miks selline lüke? Kohe räägin. Muidu on nii, et pean teile ükshaaval insta dm-ides ja meilides vastama.
Ma ei saa kahjuks öelda, mis mu ettevõtte nimeks sai, aga pole mõtet minna otsima OÜ Rahakratt’i. See oleks olnud natuke liiga ilmne. Kuna ma olen oma sotsiaalmeedia- ja avalike suhete osakonnale juba varasemalt käsu andnud, et nad võivad mu ettevõtte loomise kohta infot levitada, siis siit-sealt on juba veidi infot välja tilkunud ja fännide paljaste piltide asemele on mulle hakatud saatma nüüd hoopis igavamat kraami: küsimusi, et kas firma tegeleb ainult investeerimisega või tuleb mujalt ka rahhi peale ja kuidas lahendan raamatupidamise jmt. Tunnistan, et see oli minu peamine mure ka, et kuidas saaksin oma konglomeraati raha sisse ilma omaniku laenuta.
Aga tegelikult, ma suudan vahel ikkagi arveid välja saata ja seni ma ei olegi omaniku laenuna ettevõttesse rahhi veel sisse pumbanud. Olen teinud juba mõnda aega tööd ja pannud arveid nö ootele, et siis need nüüd OÜ olemasolul sisse käššida ja alustada mõnes mõttes jälle nullist oma teekonda.
Tänaseks on mu kolhoosi ca 10k eest klotsi peale visanud ja sellega olen alustanud teekonda Mintoses ja Crowdestates. Mintosesse tegin täiesti uue konto jur.isikule (jah, sul saab olla mitu kontot – eraisikuna ja firmana ning seetõttu olen praegu eraisiku konto stopanud, et rahad välja ja uuesti sisse kanda) ja Kraudesteidis oli eriti mugav tõsta eraisiku portfell lihtsalt firmale. Küll raamatupidaja pärast ise pusib, et mismoodi see kajastada, see pole enam minu asi.
Algus on tehtud
Mul on välja töötatud oma strateegia, et ma selle suure muutusega võimalikult vähe kaotaks ja rahh võimalikult vähe aega niisama jõude seisaks. Selleks olen timminud Mintose auto-investi säherduselt, et kõik eraisiku kontole koju jõudev raha läheb seniks üli lühikestesse laenudesse, kuni ka kõige pikemad laenud koju jõuavad. Siis peatan kogu auto-investi ja tassin raha välja, sest tahan seda teha suuremate summadena, mitte paarisaja kaupa. Loodan, et nii kaotan max paar nädalat intresse ja kogu plekk on max aja töötamas. On loogiline?
Millest selline kolhoosi ehitamise lüke ja miks see mul nii kaua aega võttis?
Esiteks maksud. Ma ei tea seda numbrit ja ma kardan seda kokku lüüa, aga olen eraisikuna investeerides päris usinalt oma rahhi maksude alla kaotanud.
Lifehack 😉
Teiseks maksud. Mu äsjaloodud kolhoos kasvab 20% kiiremini, kuna ettevõttena võin tulumaksu lükata kaugesse tulevikku (sama kaugele kui ma iga päev oma töökohustused lükkan…) ja liitintressi kidurasse musklisse panustab nüüd ka see raha, mille muidu oleks riik kohe endale saanud. Äge ju!
Kolmandaks potentsiaal. Ma tean, et mu kahest korterist on valmis alles üks, aga ma juba mõtlen, kuidas saada endale kolmas. Ja parim variant tundub olevat kinnisvara ostmine firmale. Kuna mul on kodulaenu kaart juba välja käidud, siis eraisikuna pole väga pointi lootust hellitada, et 30 aasta pärast keegi mulle uut kodulaenu pakuks. Seega tuleb täna üles ehitada normaalse käibega firma ja siis minna ettevõttele ärilaenu taotlema. Seda siis juhul, kui ma tõesti veel kinnisvara osta tahan. Soovi tekkimisel võiks see uks juba praokil olla, eksole? Penskarina peab mul ju nii olema, et rendikinnisvara toob põhipensioni ja siis ma olen talvel selle rahhi eest paar kuud Kreekas ja Portugalis ja Como järve ääres. Ja kui Maseratit ostma hakkan, siis teen ühe korteritest lihstalt likviidseks. Plaan peab olema max lihtne ja tõhus.
Neljandaks on hea lihtne mõelda, et kõik rahaasjad on ühe kolhoosi ja ühe konto all. Praegu on mul veidi siin ja veidi seal. Igakuiste kuu kokkuvõtete tegemine on sama keeruline nagu Jüri Ratasel selge jutu ajamine. Oma peas on mõte selge, aga kui mikker nina alla lükatakse, siis on suu vett täis lihtsalt, noh! Ärge siis palun ehmuge, kui mõnel järgneval kuul kokkuvõte tulemata jääb – asi on selles, et ma ise ka eriti hästi ei orienteeru praegu oma varakambris ja selguse huvides püüan kõik asjad oma firma vaiba alla lükata, et ise puhas poiss olla.
Kui panite tähele, siis Investeerimisfestival 2019 esinemise ajal oli mu kätel üks roheline logo. See oli SimplBooksi logo. Nendega jäi mul selline diil, et logo kandmise eest tahan ma midagi alati enda lugejatele vastu saada ja ma ise kasutan ka arvete tegemiseks SB-d. Kui minusugune hakkama saab, siis noh, teate juba isegi – igaüks saab.
Seega oli sealsete poiste pakkumine selline: kasuta sooduskoodi “KRATT” ning sellega saab iga SimplBooks konto looja 1 kuu asemel 6 kuud tasuta teenust. Kokkuhoid 77 eurot (võrdub ca 55kg tatart)!
Sooduskood on aktiivne kuni 31. dets. 2019.
Tavai, kütke nüüd firmasid püsti ja lõpetage see eraisikutena jamamine ja maksudega hämamine! Kõiki neid lisajõudu andvaid soovituskoode, et rohkem rahhi saada, võite ka OÜ-de kontode loomisel kasutada. Ma ise tegin samamoodi, et võtsin kellegi blogist soovituskoodi ja tegin uued kontod. Minu rahakoodid on SIIN!
vastavalt Jaanika Ojakoiv ja Peeter Ilison. Ega rohkem nagu ei oskagi midagi öelda. Palju õnne või nii. Kumbki saate sott euri enda kontole juurde nüüd.
Viisakas oleks see minuga pooleks teha, aga eks sellest räägime privas edasi.
Jube kahju, et see tonn loosi ei läinud, mida siin ka pakuti. Ma räägin koguaeg, et suuri asju on lihtsam korda saata (võita), sest inimesed on laisad ja suurtes asjades on konkurents seetõttu väiksem.
Kuidas suvi läinud on? Olete suutnud ennast Balti börsi dividendide rahhist paksuks imeda nagu verd täis puugid, jah? Mhmh. Mul on täpselt sama teema. Enam ei tea, kuhu kõik see plekk pannagi! Mingi viis kümpi ühe raksuga Tallinna Veest võtta, vhjuuu, see on ikka ropp rikkus siin mingite supijärjekorra ja sotsiaalmajutuse kandidaatide Tränshvervaisi poiste sentide kõrval…
Tegelikult mul on üks hea variant küll, kuhu divikaplekk panna ja ma kavatsen sellest täna lähemalt rääkida.
Igal kevadel tekib mul püksi kerge kihelus. Ei, mitte sellest, et järsku kuidagi suurtes kogustes ilusaid preilisid lume alt välja oleks sulanud ja meie kliimale ebatavaliselt palju nahapinda ringi välguks. Mkmm. Pigem tekitab kihelust see, et tahaks sellest rõhuvast betoondžunglist minema sõita ja paksu kärnkonna kombel kuskil roheluses ja privaatse veekogu ääres paljalt ringi timmida. Ideaalsuvega kaasnev ainus lubatud päevitusrant on väike valge rõngas suu ümber, sest miljokatel on alati konjakipudel suul. Ehk siis tahaks suvel seda Eesti suvilainimese klassikat tunda. Teate, mis see on, eks?
Eesti suvilainimese klassika on see, et reedel mõtled välja mingi lolli vabanduse, kuidas lõunast alates “objektil olla” ja kontorisse mitte tagasi minna. Siis närvitsed 4 tundi korteri ja auto vahet joostes, kuna liiga väikesesse autosse peab korraga mahtuma liiga palju asju: ülekaalus tige naine, keskmiselt kaks ja pool last, kuulmekiledesse lõikavalt klähviv taksikoer ja põiki üle kõigi peade veel ka trimmer, kust pudeneb eelmise suve hallitavat muru. Siis jõuad poole öö pealt maale, kell on 23:44 ja püüad ennast pimedas autot tühjaks tassides trimmeri otsa mitte surnuks kukkuda. Laupäeva veedad suvilat koristades ja kolme hektarit mur… hein… võsa niites. Õhtuks on õlad niitmisest päikesepõletuse saanud ja väljas enam olla ei saagi eriti hästi. Sääski on ka sel aastal nii kuradi palju…. Pühapäeval tuleb umbes üheksast ärgata, kiired võikud teha ja kella kümnest hakata asju autosse pakkima, sest jube hea oleks õhtul nii linna jõuda, et saaks veits teleka ees ka olla, kõik maal määrdunud riided ära pesta ja trimmeri hooldusesse viia. Oli see vast üks vahva nädalavahetus perega suvilas!
Ma vist kirjutasin selle loo siia üles, et seda tulevikus oma teenijatel endale ette lugeda lasta (mäletad, ma kavatsen tulevikus rikas olla ja rikkuritel on alati teenijad, enamasti noored ja paljad). Miks inimesed endale suvilaid ostavad ja endaga nii teevad? Pole aimugi. Aga see kevadine kihelus varjutab investorile omase loogilise mõtlemise ja selle vähesegi, mis mulle antud on. Täpselt nii mul juhtuski ja olgu ma teile jälle õpikunäiteks.
Ma olen tihti soovitanud olla sinul seltskonnas see, kes alati midagi ostmas ja otsimas on. Isegi siis, kui sa tegelt midagi ei taha ja sul rahhi pole. Alati ütle, et oled otsimas maju, ridakaid, kortereid, suvilad jms. Jah, väga palju tuleb nö tavalisi pakkumisi ja turuhinnaga kraami, aga vahel leiab sinu juurde tee mõni tõeline pärl. Ja vat siis on aeg oma pikalt hooldamata geelküüned välja sirutada ja aasal kepsutav ohtu mitteaimav hiirepoeg oma räpaste liigkasuvõtja küüniste vahele võtta!
Tihti on see “ohver” mingi objekt, mis on näiteks lahutuse tõttu ripakile jäänud ja millest tahetakse kärmelt lahti saada. Vahel on keegi midagi pärimise teel saanud, millest tal pigem stress kui kasu on ja nii edasi. Sina ole aga mihkel kõik soodne kokku ostma ja siis endale hoidma või õige hetke saabudes edasi müüma.
Minul täpselt sedasi oligi, et lauale jõudis ühe maakodu pakkumine. Kõik oli ilus – suur krunt, norm maja, metsad, linnud, ussid, puugid – kogu kompott, noh. Ja ma tõsimeeli ütlesin, et tavai, sellest saab Rahakratistan ja sinna hakkab kerkima minu vürstiriik. Isegi lipu ja vapi joonistasime sõbraga õlleklaasi taga valmis. Hind oli samuti väga soodne võrreldes teiste sarnaste pakkumistega.
Kui sa ikka veel ei usu, siis päriselt – ma ütlesingi, et tavai, võtan ära! Päriselt endale, päriselt mitte-edasimüügiks. On’s see nüüd õige otsus minusuguse alustava oligarhi puhul, kes käib ja targutab, kuidas endast see oma suguvõsa rikas vanaonu teha?
Hinnad paigas, käed löödud, sissemakse tehtud… võtmele käisin ostsin isegi ilusa võtmehoidja…
Ning lõpuks jõudis suviselt puhkuselt koju tagasi ka mu terve mõistus. Panna paarkend kilo praegu suvila alla, mis hakkab veel ja veel lisaks neelama (neelamine võrdub mittetootmine ja seda peavad kõik investorid kartma), sest siit on vaja kõpitseda ja sealt on vaja nokitseda jne. Kes siin matagurudest arvutada suudab, palju mingi 20 kilo aastaga näiteks Mintosest koju tooks, kui suudaks intressi keskmiselt 11% peal hoida? Piisavalt, eksole?
Praegu toob mul seal keerlev 20k iga kuu umbes 180-200 eurtsi. Ehk siis sellises staadiumis, kus ma omadega olen, raputasin ma iseennast kõvasti, et mõelda, mida mul vaja on. Kas praegu sellist kulu ja kohustust (ja ma tahtsin ju oma lähedastele ja sõpradele näidata, et olen maakodu omanik ja neid üllatada)? Või ekstra 180-200 eurtsi higivaba iga kuu, mis peatselt selliseks paisub, et ostan täpselt sellise Rahakratistani nagu vaimusilmas ette kujutan?
Ma läksin seda praegust diili tehes selgelt kompromissile. Mõtlesin, et hea küll, Rahakratt, see pakkumine on nüüd midagi, mida sa oma rahadega hullult kabetades endale lubada saaksid. Aga kes, kurat, nii mõtleb? PokkeriMadis oleks kohe öelnud, et “mida kuradit, ei lepi midagi siin olukorraga, milles oled, vaid ehitad ja pusserdad seni, kuni saad endale iisilt ja midagi sellist lubada, mida päriselt soovid!”
Meie kõigi ajudes elab tegelikult üks väike PokkeriMadis ja mul on hea meel, et ta seal on – ma läksin selgelt lati alt läbi jooksma selle diiliga ja küsisin tagasi sissemakse ning andsin tagasi maja võtmed.
Ma ei ole veel piisavalt rikas suvila ostmiseks, ilmselgelt
Päris omapärane oli mõnda aega maakodu omanik olla. Isegi kerge stress jõudis juba kollitama tulla, et milline trimmer sinna osta. Olete muidu trimmereid vaadanud? Neid on mingi 174 erinevat mudelit ju.
Õige Kratt kütab muidugi sellise riistaga muru niita
Loo püändiks võin öelda, et tegin otsuse, et see osa suvila rahast, mis mul võtta oleks olnud, see läks nüüd ühte hoopis huvitavasse ja pikaaegsesse investeerimisprojekti. Ja see osa, mida mul suvila jaoks ei olnudki… noh, mul on üsna hea meel, et ma seda kokku laenama ei kukkunud ja oma peatselt sissetulevaid arveid avansiks kellelegi ära ei lubanud.
Miks keegi mulle varem ei öelnud, et praeguses majanduse faasis süüakse tatart, pannakse käima higivaba papi kanalid ja tehakse investeeringuid, kuna varad/väärtused kasvavad ning suvilaid tuleb osta siis, kui olukord rabedaks läheb ja täna liisingusse ahnitsetud luksuskaupasid soodsalt realiseerima hakatakse? Ma ütlen siis seda teile, et te sama viga ei teeks. Ma olin ikka juba väga lähedal sinna act rich auku kukkumisele.
“Never settle” või mis motivatsioonihüüatus siia pildi alla sobikski, eks
Kas olete valmis, et hakkame taaskord rahakotte võrdlema? Ma päriselt päriselt päriselt ka loodan, et te vähemalt enda peas panete iga kuu alguses oma numbreid minu omadega kõrvuti ja sõidate minuga seda rallit kaasa. Mõned teist on mulle elektronkirju saatnud ja instas kirjutanud, et tegelete sama asjaga ja seda on nii kõva lugeda. Mõni kõvatab, et ta on minust rikkam ja teine küsib jälle, kuidas minu levelisse jõuda. Täitsa äge on niiviisi arutada, alati ei peagi selleks personaalselt tuttavad olema, kui eesmärgi ühendavad, onju. Ega ma ei jõuakski teie kõigiga magad… personaalselt tuttav ollagi, kui aus olla.
Kuna ma olen lubanud, et kuu kokkuvõtted on pigem numbripõhised ja oma rääkimisvajaduse rahuldan muude vahepealsete postitustega, siis lezgo ja paneme juuli numbrid joonele.
Juuli oli üldse üks väga äge kuu ja eriti just selle va poolpaljalt Rahasimman 2019 üritusel ülesastumise poolest. Mul tõmbab senini igemed paljaks, kui meenutan, kuidas osadega teist lava taga hängisime ja portfellide suurustega kõvatasime. Teiseks tegi mu blogi juulis ühe uue rekordi: külastatavuse number tuli 21 000 lugeja juurde! Sügav kummardus ja kraaps teie ees!
Nagu näete, siis teevad mind muud numbrid ka peale rahanumbrite rõõmsaks. Ega raha pole elus veel kõik.
Me ei tea, kui palju sellel perel raha on, aga neil pole isegi autot mitte ja see ei takista neil õnnelik olemast
PS. Seoses Rahasimmaniga ja minu sponsorite pakkumisega on endiselt veel natuke aega (kuni 07.08.2019) teenida endale korralik lisaklots Flenderi portaalis investeerides:
1 000 eurot loosime välja kõigi vahel, kes liituvad ja investeerivad min. 10 000 eurot 30 päeva jooksul (kuni 7. august). Jep, lugesid õigesti – loosi läheb tonn euri!
100 eurot loosime välja kõigi vahel, kes liituvad ja esimese investeeringu teevad 30 päeva jooksul(kuni 7. august).
1×100 eurot loosime välja kõigi vahel, kes liituvad ja esimese investeeringu teevad 30 päeva jooksul (kuni 7. august).
Kes mu Instat jälgib, see teab, et juulis lõin püsti oma ettevõtte kontod Mintosesse ja Crowdestatesse ja eraisikuna Debitum.Network saidile. Järjest enam proovin eraisiku alt kunagi tehtud avantüürid edaspidi OÜ alla saada, et ükspäev bossi näoga oma firmast dividende lüpsta ja nende eest sõpradele pidu välja teha. Saan augustis kohe neljaseks ja sünnipäevaks kinkisin omale firma, mis mind tulevikus üleval pidama hakkab.
Järgnev pilt on alati kõige olulisem ja seda hakkan näitama alati võimalikult vara – see ongi blogi peamine eesmärk: saada higivabapapimiljokaks.
Nagu Dubai siluett, eksole
Jooksva aasta pilt on selline:
Juuli tõi uut raha: 4 193.68 € (palk, avanüürid, intressid, liigkasuvõtmine, väljapressimised, alimendid, pistised jne).
Sellest läks majandusse tagasi: 61,1 prossa ehk ligi 2 560 raha.
Higivaba tuli juuli jooksul kokku 1 072.63 €. Siin sees on ka blogi tulu, kuna ma kirjutan isegi interneti täis saamisel siin edasi. Või siis kirjutan vihikusse oma lugusid ja hakkan neid Raekoja platsil ette lugema vms. Kuigi ma ei olnud juulis enam finantsvaba nagu ma siin eelmisel kuul kekkasin, siis siiski olen ülirahul, sest asjad liiguvad õiges suunas ja neli aastat kõva kütet on hakanud vilja kandma. Mõni kuu saab juba mingi kidura võsalaadse toote varjus istuda nagu paljud finantsvabaduse pildid näitavad, et istuta puu ja siis peeruna saad seal all varjus istuda.
Kui nüüd all tabelit vaatad, siis näed, milline finantskümnevõistlus mul siin käib. Vahel on üks ala tugevam, vahel teine, aga nii elu ongi. Ma olen väga rahul Crowdestate tööga, sest laenud liiguvad seal hea tempoga ja tegin sinna ka oma ettevõttele konto. Samuti kiidan Estateguru poisse ja tüdrukuid, et üks võlaprojekt koju toodi. Hea töö!
PASSIIVNE SISSETULEK
estateguru.co
32.97
crowdestate.eu
38.57
mintos.com
186.23
viainvest.com
42.74
envestio.com
25.81
dividendid
237.88
blogi soovitusrahad
263.24
muude laenude intressid
50
üüritulu
195.19
funderbeam
0
KOKKU
1072.63
Üüritulu all on mul esimest korda ka päris number, märkasite? Olen siin ühe abitu looma oma korterisse kinni püüdnud ja veidi ka seda Airbnb asja proovida saanud.
Mõtled blogimisele, et ka väike lisaklots koju tuua? No anna aga pihta. Neli aastat usinalt andmist ja mul on praegu nii:
Peaks selle asja täiskohaga tööks keerama?
PS. Pildil olev number erineb üleval tabelis olevast numbrist seetõttu, et passiive sissetuleku tabelis on blogiga teenitud raha, mis mulle reaalselt juba kontole maandus ja neid väljamakseid tehakse nagu Allah ise otsustab, mulle tundub.
VANA TEKST (AGA NUMBRID ON SIIN ALATI UUED JA NETOVÄÄRTUS ON KA SIIN!):
Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Augusti alguses teen ülevaate juuli kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.
Minu raha tiirleb täpselt selliste summadena täpselt nii:
www.nasdaqbaltic.com Balti aktsiad (TSM1T, TVEAT, TAL1T, TKM1T, LHV1T, SAB1L): kuu alguse seisuga 9747.15 eurot;
www.mintos.com Mintose ühisvõlgade platvormil: kuu alguse seisuga 18477.93 eurot;
www.viainvest.com Viainvest ühisrahastuses: kuu alguse seisuga 5029.06 eurot;
www.envestio.com Envestio sotsiaalrahastuses: kuu alguse seisuga 1749.19 eurot;
www.estateguru.co ühisrahastatavas kinnisvaras Estategurus: kuu alguse seisuga 5071 eurot;
www.crowdestate.eu Crowdestate sotsiaalkinnisvaraportaalis: kuu alguse seisuga 5184.46 eurot;
Elhavee Kasvukonto ja Eesti fondid (SPYW, XCHA, IVV, QQQ, NHCBHFFT): kuu alguse seisuga 3455.48 eurot;
Laenud ettevõtetele: kuu alguse seisuga 14891.5 eurot;
Laenud eraisikutele: kuu alguse seisuga 500 eurot;
Korter nr 1. alla pandud plegens: 599 eurot;
Korter nr 2. alla pandud plegens: 15 727.44 eurot;
Võlakirjad (LHV): 2111.32 eurot;
Investeeringud idufirmadesse läbi Funderbeam’i (Tanker, Ampler, Siidrikoda): 3722.53 eurot;
Avarii- ja investeerimisvõimaluste konto ca 4 415.48 eurot.
Kokku on Rahakrati kõikide kontode, hoiupõrsa ja investeeringute väärtus ca 90 651 €, lisaks osalus väikefirmas, mis tekitab paarile inimesele higivaba üüritulu ja osalus ühes investeeringutega tegelevas ettevõttes.
Ja muidug põhiline finantsnaljanumber! Kurikuulus Coinbase, kus mu virtuaalraha väärtus kõigub nagu lekkiva põhjaga kalapaat Kaspia mere lainetel. Hetkel on see 85 euro juures ja plussis ei ole mina oma ostuga veel kunagi olnud selle aja jooksul. 3sotti läks sisse kunagi… On nagu on, noh.
Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga, ei Raivo Heina (sest tema on kõige rohkem Rahakrati näoga, kui mul peaks pilti blogisse vaja olema) ega Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud ning ei kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne kõrge viis sulle! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada.
Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?
Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.
2019 eesmärgid, mida siin blogis taga ajama hakkan?
1) Kuskil poolhuupi mainisin, et võiks sel aastal 100k netoväärtuse lae ära katsuda. Mis seal ikka, võtame eesmärgiks. Loen parajasti Ray Dalio raamatut “Põhimõtted” ja seal on kirjas nii (lk 191, kui täpne olla): “Pea meeles, et suured ootused panevad aluse suurele suutlikkusele.” Let’s mennän siis!
Puudu on 100000-90651=9349€. Aga ettevõtte varasid arvesse võttes on 100k täis!
2) Teiseks võiks iga kuu teha 1k higivaba raha. Ma tean, et see ei juhtu, sest tegelen kahe korteriga ja need ei hakka aasta algusest tootma, aga las ta jääb siia kirja. Äkki juhtub mingi ime, et keegi küsib 300 eurot laenu ja pakub 12300 tagasi maksta jõuludeks. Eks näis. Enese maapeale toomiseks ütlen veel, et eelmisel aastal oli higivaba kokku 7500 eur.
3) Kolmas eesmärk on valmis nokkida 2 korterit, et need siis lumehelbekestele üürile anda. Esimene peab valmis olema mai kuuks. Teine aasta lõpuks.
Loen neid kolme punkti ja täiesti ulme. Nalja hakkab saama, seda on juba praegu näha. Ilmselt naeran muidugi läbi pisarate ja nii, et tatraterad hammaste vahel paistavad. Liha ja muud maised võlud võib sel aastal heaga ära unustada…
Mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras. Sõuan tasa, et jõuda kaugele, aga mitte nii tasa, et aerud kätte ära mädaneks. Kõikide eesmärkide ja minu tegemiste ühine nimetaja on #finantsvabadussõda.
Järgneb väljaheide ja tule haara siit mõni reaalselt raha tegev soovituskood omale ligi. Hakkame koos bojaarideks!
Mis see on: Mintos is the leading European P2P platform.
Boonus: Kui sa investeerid 14 päeva jooksul pärast registreerimist vahemikus 500-999 eur, siis saad 10 eur boonust. Kui 1000-2499 eur, siis on boonus 20eur. 2500-4999 eur puhul teenid 30 eur boonust, 5000-9999 eur investeerimisel 60 eur boonust ja kui paned sisse 10000 eur või rohkem, siis on boonus 1% summast.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIAja registreeru.
Mis see on: An intermediary platform connecting borrowers with investors by offering safe and transparent investment opportunities. No service fees or hidden costs are charged for using the platform.
Boonus: 10€ tasuta boonusraha, kui investeerid vähemalt 50€.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIAja registreeru.
Mis see on: Crowdestate’s on üle 32400 investori ja konkurentidest eristuv Euroopa kõrgeim keskmine tulusus. Investeeri kinnisvaraga tagatud, põhjaliku kontrolli läbinud projektidesse.
Boonus: “Meil boonust pole. Niipea pole plaanis kasutusele võtta ka. Võid boonuseks panna, et kiire klienditugi (hehe). Ikka head, Crowdestate”. No vot siis. Omaltpoolt lisan, et korralik tootlus on ka boonuse eest Crowdestates.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Crowdestor gives everyone the opportunity to invest directly in real estate and business projects without middlemen and hidden conditions or costs. With Crowdestor you can start investing from 100 euro with an annual interest rate from 12%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: users can build passive income flow by investing in consumer loans originated from non-banking originators. The lowest entry point in the market – start as little as 1 EUR, no additional fees, protected investments, high money liquidity and on top of that ROI up to 16%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Robocash investment arena is an international financial holding within the framework of which consists of the company’s creditors of-Spain, Russia and Kazakhstan. Investment service offering investors loans that have been issued to those companies-creditors as part of the financial holding company composed by guaranteeing the full amount and the profit return.
Boonus: teenid kohe 5€, kui liitud ja investeerima hakkad.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: FinBee lending and borrowing process operates online only. As a result, we have lower operating costs than traditional banks. Saved costs are passed on to lenders in a form of higher return on investment and to borrowers as lower interest payment. Managing risk properly, lenders can reach as much as 25 % annual interest returns.
Boonus: täpsustamisel
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Rendity gives investors the opportunity to invest in high quality real estate projects in Vienna, the most liveable city in the world. New Investors profit from a €25 signup bonus as well as an interest rate from the first day of investing. By investing in real estate market in Vienna, Investors can secure attractive return rate up to 7,5% per year with a low capital investment.
Boonus: teenid kohe 25€, kui liitud ja investeerima hakkad.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Tänu ühisrahastusmehhanismile võimaldab Reinvest24 teil igas maailma otsas osta elu- või ärikinnisvara osakuid kollektiivselt koos teiste investoritega alates 100 eurost ja teenida kasumit rendist ja kapitali kasvust kombineeritult, investeerimisperioodi piiranguteta.
Boonus: 1% cashback’i investeeringutelt (kehtib kuni 03.06.2019). Ilmselt tuleb varsti uus kampaania.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: The platform enables real estate investment project crowdfunding and apartment bulk-deals for a price lower than the market value. Average annual return of 14%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Monethera started in 2017 as a private investment fund. Now it has become an online crowd-investing platform offering modern ways of making investments in high-yielding projects. Great returns for investors – up to 22%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Hästi kiire ja väike ja lühike postitus tuleb nüüd, sest ma vaatasin just oma lehe statistikat ja heldimuspisar tuli silma. Õnneks soe suvepäike kuivatas selle kiiresti ja kellelegi ei tekkinud kahtlust, et mida tuiab mingi täiskasvanud vend mööda linna ja lihtsalt pillib.
Juulis käis mu blogis 20 000 inimest! See on kõigi aegade rekord. Ja kõige suurema külastatavusega päev 4 aasta jooksul oli samuti juulis, kui mu lehel pervas ringi 1800 inimest. Ma tahaks teile ühe peo enda kulul korraldada, aga ei tea, mis koht sellise massi ära mahutaks. Isegi, kui keegi nüüd hea koha soovitab, siis pidu vist ikkagi ei tule, kuna ma ei raatsi teie peale kulutada, teate ju küll.
See puuduolev viis sotti tuleb täis peale seda postitust, trust me 😉
Ma päriselt väga loodan, et te leiate siit lehelt endale kasulikku infot või motivatsiooni või mõtteid või saate kommentaariumis ennast niisama tühjaks ventileerida ja stressi maandada – see leht on meie kõigi oma ja kõik on lubatud. Ka kõige hullemad pessimistid ja negatiivikud võivad siin kaasa möliseda.
Mul on selgelt meeles mõni aasta tagasi tehtud postitus Facebookis, kui trükkisin 300 korda sõna “tere”, sest mul oli 300 lugejat. Tahtsin kõik ükshaaval ära teretada. Enam ma seda teha ei jõua, sest 20 000 korda “tere” trükkida… no ma ei peaks pärast seda enam siis ilmselt mitte kunagi oma sõrmeküüsi trimmima.
Suur aitäh, et teie rahahimurad pupillid on leidnud tee mu Rahakrati blogisse!
Täna võtan 2 minutit su ajast seetõttu, et anda edasi üks (loodetavasti) motiveeriv postitus neile wantrepreneur’idele ja teooriainvestoritele, kes erinevates rahablogides ringi hiilivad, aga täpselt enam aru ei saa, mis neis toimub või kuidas meiesugustele järele jõuda. Nendele, kelle jaoks meie numbrid või tegevused millegipärast ebamaised tunduvad ja kes mõtlevad, et “need vennad on juba nii kaugel, mis siin ikka proovida, mul nagunii ei õnnestu”. VALE! Sul õnnestub vägagi vabalt! Pole vahet, kas sa oled 20, 30, 40 või 50.
Kõik see, mida sa siin blogis näed ja loed, see on tehtud nelja aastaga. Ja ühe inimese poolt. Ja palgatööga. Ja muu normaalse ja igapäevase elu kõrvalt. Miks sina suutma ei peaks siis? Ma olen päris veendunud, et mitmed hiilijad minu blogis on palju paremal stardipositsioonil kui mina olin. Ma päriselt ka imestan, kui paljud on saanud märkimisväärseid pärandusi ja nad ikka ei oska/suuda/taha seda raha tootvate varade alla panna. Või kellel on väga kõrged palgad, näiteks. Kas sa tõesti ei ole nõus mõned aastad ootama, et see plegens hakkaks sulle päris normaalselt igakuist uut raha genereerima, millega sa võid kasvõi elu lõpuni ära elada ja rohkem aega iseendale võtta?
4 aastat tagasi olin ma täpselt selline lont nagu sa praegu reede öösel kuskil Sauna tänaval näha võid. Selliseid on seal hulgi. Tõug inimesi, kes pigistavad ennast kuidagi läbi E-R töötoru, et siis kaks õhtut linnavahel “kvaliteetaega” veeta ja esmaspäeval silmades lõhkenud kapillaaridega tagasi oma korporatiiv-piinatoolidesse maanduda.
Ei ole mul ka mingeid erilisi andeid või oskusi, kui sa nüüd seda vabandust oma peas mõtled. Oma tarkust, või pigem selle puudumist, silmas pidades imestan ma siiralt, kuidas ma ennast üldse mingist ülikoolist läbi närisin kunagi. Kas ma tegin seda ainult diplomi/sotsiaalse surve pärast? Jah. Muidugi on see super, kui sa tead täna, et sust tuleb raudpolt mingi embrüoloog – siis mine all in ja ära üldse muretse. Enamusel siiski sellist teadmist kahjuks pole ja õppima minnakse ikka vanemate käsul ja pea laiali otsas nagu keskealistel meestel kevadel esimesi miniseelikuid nähes.
Täna, 4 aastat hiljem, on mul ette näidata umbes 6-8 erinevat higivaba raha rida excelis, 100k lähenev maht investeeringuid, kohe-kohe 2 korterit lisatootluse tegemiseks, reaalset raha genereeriv blogi igakuise ca 15 000 lugejaga ning tõesti – ma teen endiselt edasi ka oma igapäevast palgatööd. Minu saladus?
Järjepidevus.
Jep, ongi kõik.
Millest sellise elu nimel loobuma peab? Põhimõtteliselt mitte millestki, mida sulle teha meeldib. Kogu teema saladus on see, et sa loobud või piirad vaid neid kulusid, mis sulle nagunii ei meeldi. Et elul jumet ja mekki oleks, siis oma lemmikutele asjadele kuluta julgelt edasi. Minul näiteks on poogen alkoholist. Võib tunduda väike asi, aga kunagi kulus päris esinduslikke summasid vedela vägevuse peale, aga täna enam mitte. Täna läheb see plekk mul oleviku ja tuleviku ehitamisse ning iga päev järjest rohkema vaba aja ostmisele. Ma usun, et mingi 150€ kulutasin ma varem rahulikult igal nädaavahetusel ära. Täna panen selle 600€ kuus uuele ringile, aastas teeb see 7200€. Kui suudan siia 10 prossa tootlust külge pookida, siis on mul aasta lõpuks ca 8000€ (jämedalt arvutades). Sul on tõenäoliselt mitmeid samasuguseid kulusid – raha lihtsalt voolab näppude vahelt ära, täpselt ei saagi aru, kuhukohta. No näiteks, kui sa suitsetad, aga räägid, et ei saa investeerida, siis on asjad valesti.
Kuidas siit poest kähku minema saaks…
Kust ma aga kokku ei hoia? Reisimiselt. Viimase nelja aasta jooksul (ehk oma uue elu jooksul) olen ma käinud ca 10x erinevatel tuusikutel. Ei kõla ju väga kehvasti? Muidugi ei ole need olnud kõik sellised nädalased all inclusive rannakad, et pärast veel kuu aega kraabid oma nabast väljamaa liiva välja, aga so what? Parem teha tihedamalt ja väiksemaid trippe kui 4 aastat nälga panna, et siis minna nädalaks Taisse, uputada oma Instagram üle #luxlife häštägidega ja järgmised neli aastat jälle kodumaal keedutatraga kurgunibu hellitada. Kui öeldakse, et meie suusameeste viimase dopingusaaga võti on Mati all, siis rikkuse saladuse võti on seal all, et lõika ainult nendelt kuludelt, mis su tuju või elukvaliteeti väga ei morjenda. Kogu lugu.
Ei ole ju keeruline?
Väga tõsiselt mõtle ka lisatööde tegemisele, kui sul on praeguseks kulud suured, pere kukil ja lapsi ei raatsi lastekodusse panna. Muidugi on mul õnne olnud ja jopanud, et mingil tasemel kirjutada suudan. See annab vabaduse teha õhtuti ja öösiti blogivärki, kui bossi omletine hingeõhk mul õla juures pole nagu päeval. Äkki on sul ka midagi sellist?
Meile meeldib mõelda endale vabandusi, miks mitte alustada. Miks ei saa alustada selle väikese kõrvalprojektiga, mis sul peas tiksunud on. Miks ei saa alustada investeerimisega. Miks ei saa alustada kasvõi blogimisega. Lapsed, autovõlg, koduvõlg, harjumused. Jep, ega see kõik on õige. Inimestele meeldib ennast näha oma finantsolukorra ohvrina. No ei sa riskida, kui on sellised kohustused, onju. Aga mõtle nüüd nii, et kõik arved ja võlad, mis sulle tulevad – kes need tegi? Ise tegid, kurrat! Ei ole mõtet siin rääkida, et tahaks ja teeks, aga koduvõlg, autolaenss ja lapsed takistavad. Ise tegid (ilmselt teadlikult) need otsused ja need ei muutu. Nüüd proovi nende ümber töötada või mõned kohustused ümber mängida/ära lõigata.
Kui sul veel ei ole lapsi ja paarisaja kilost koduvõlga, siis ära tekita omale mingeid rõlgeid igakuiseid kohustusi – sul on selleks küllalt aega, kui oled 3kümppi ja üle. Vabalt saad praegu hakkama, kui ostad 2-3k eest mingi okei parsa omale – see viib sind sama hästi peole nagu iga teine liisingškooda. Korterit võid ka iisilt üürida, ei ole vaja juba kahekümpise titena laenulipsu nii tihedalt ümber kaela sõlmida, et häält enam välja ei tule. Mul pole senini enda kodu. Täiesti okei on ja mingit häbi küll pole. Küll jõuan neid maju (need on need suured telliskividest asjad, mida millenialid endale kunagi lubada ei sa) endale ka võtta, kui higivaba pleki jõed juba siuksed 2k+ ja vähe turvalisemad on. Seniks aga kütan higistades edasi ja nagu startappide maailmas öeldake: küünal põleb kahest otsast.
Ma loodan, et sa saad aru, et kui rikkad räägivad, et nad panevad endiselt isegi rikkana 5-50 prossa oma sissetulekust kõrvale uute äride jaoks või niisama meelerahuks, siis see ongi päriselt nii. Mõni vend on otse välja öelnud, et tema näiteks ei osta endale midagi, kui selle hind on üle tema passiivse päevapalga kuu aja jooksul, kuigi näiteks aktiivne on 100k USD kuus (selle konkreetse põhimõtte viljeleja elab väga cooli elu ja tema net worth on Forbes’i arvutuste järgi kuskil 3-5 miljardi vahel). Nt su higivaba rahavool on 2 kilo kuus. Siis päevas näiteks hotelli peale tuusikul ta üle 66 eurtsi ei kuluta. Kuigi võiks, sest aktiivne papp on ka voolamas.
Tundub, et need rahafilosoofiad töötavad, sest võrdle nüüd enda ja siis nende 50% reinvesteerivate rikaste elu – kumb on ees, mis arvad? Visuaalselt vb jah sina, kuna kulutad nagu torust tuleb ja sul on Maikel Korsi käekell. Sa oled see act rich klass, aga teine vend investeerib ja reinvesteerib oma äridesse ning lisaks veel naudib kõike seda. See on vägagi sõltuvust tekitav ja paneb rohkem pingutama, kuna tahaks ju ikka vähemalt sotises või kahesotises hotellis tuusikul olles ringi rullida!
Money is not everything
Ma kirjutasin selle loo originaalis Raha24 blogi jaoks, aga otsustasin siiagi lugemiseks üles panna, kuna Investeerimisfestivali backstage alal tuli palju juttu investeerimisega kaasnevast motivatsioonist ja meelelaadist jms.
Kuna mõlemad mu lugejad on enamasti vaesed ja need viimased inimesed, kes raamatukogus internetis käivad, siis eeldan, et enamus teist ei raatsinud omale Rahasimman 2019 pileteid osta ja mu finants stand-up’i vaatama tulla. Teadke, et ma olen solvunud ja ei soovi teid oma blogis enam näha. Mingi Eesti moelooja ütles just hiljuti uudistes, et ta ei taha hängida vaestega, kuna see teeb teda ennast ka vaeseks. Niiet, kõtt siit, muidusööjad!
Hea meelega teen nüüd kiire ja põgusa retrospektiivse pilguheitmise sellele suurele sendifestarile, et veel siia jäänud viimne proletariaat meki suhu saaks ja näeks, kuidas rikkad pidutsevad. Kui ma nüüd pingsalt ajas tagasi mõtlen, siis tegelikult on väga keeruline taasesitada, mis seal festivalil aset leidis… Miks nii?
Põhjuseid on peamiselt kaks, aga sisse hiilis kolmaski.
Esiteks olin ma nii s*taks närvis oma esinemise pärast, et kahvlitrikki* ette valmistades olin päris lähedal silma kaotamisele ja päeva EMOs lõpetamisele üldsegi.
Teiseks on jama see, et ma ei näinud mitte ühtegi teist esinemist, sest pidin terve festivali aja lateksmaskis hingamisraskustega võideldes kuskil lepavõsas peidus kükitama. Mis sa arvad, millist söömisorgiat ma sellega näiteks sääskedele pakkusin? Mõni suutis ennast nii täis imeda, et kõht riivas koju lennates maad lausa. Kui keegi teab, kuidas teinekord sääski vastu hammustada, siis kommentaarid on oodatud. Ei ole lihtne see anonüümse staarmikroinvestori elu… ei ole lihtne…
Kolmandaks lõi mind rivist välja Äripäeva peatometaja Meelis Mandeli maailma kõige finatsteemalisem küsimus ever:
Okei, oli tore, aga läheks laiali ära äkki nüüd?
Aga nagu ikka, siis suutsin päeva lõpuks oma etteastega ilma põhjalikult minestamata maha saada ja kogu ürituse enda jaoks kasumlikukski keerata kehabännerite müügiga! Ma elan juba väikesest peale ühe deviisiga, mis aitab mul igast olukorrast maksimumi võtta ja mis pärineb tegelikult rinnaoppide kirurgidelt: when life gives you lemons a simple surgery can give you melons! Ehk siis sa ei pea alati nende kaartidega mängima, mis elu sulle annab. Ole mees ja mine võta pakist uued, kurat!
Minu laupäev algas sellega, et pidin 3 tundi liikumatult kehamaalija toolis istuma, kes mind põlgusega põrnitses nagu mingit kehvasti raseeritud keskealist pervot. Kerget vürtsi lisas asjaolu, et tal olid seal toas veel hunnik pätakaid, kellele oli vaja nummisid kutsusid ja jänkusid sünnipäevaks näkku joonistada. Oleks see stseen 20 aastat tagasi aset leidnud, siis oleks poole töö pealt Kalle Mihkels oma kulunud mokassiiniga ukse lahti löönud ja vileda porolooniga kaetud mikri mulle sinivalgete Opel Vectrate katusel üürgatave vilkurite taustal näkku surunud. Te ikka saate aru, millist elu ma teie tõttu elan? Kvaliteetsest elust ja groupie’dest on asi väga kaugel. Pigem on siin tegemist kannatamise ja kruupidega, mida iga päev keedetult sööma pean.
3h värvidega plätserdamist ja tittede kisa: parim viis laupäeva hommikut veeta
Laval esitatud 30 minutit finantsklounaadi möödusid äärmises ärevuses. Muidugi olin ma enne oma ülesastet ennast Mersu roolis kulmudeni rahusteid täis toppinud ja juba kolm päeva varem söömise lõpetanud, aga ikkagi. Õnneks oli ilmataat (see, kes ilma ennustab, mitte vanamees, kes kaua seksita on olnud…) armuline ja viskas sellist soojust sisse, et mul jäigi ettevalmistuseks kaasa võetud kõige väiksem liitrine Jägermeister lahti nööpimata. Kohati läks laval kuumus nii jämedaks, et olin jumala veendunud, et see mask mulle siin veel pähe kinni sulab ning pikemad mõttepausid laval olid minisüdarid ja minestushood. Tundub, et keegi midagi ei märganud, sest appi ei tõtatud, aga ega ei saagi lasta mingitel minoorsetel tervisehädadel head komejanti pidurdada!
Pärast esinemist püüdsin lava tagaukse kaudu põgeneda nagu lasteaias raksus käinud Michael Jackson, aga mingi päris rõve kamp oli ukse ette kogunenud. Olin juba valmis, et tegemist on mingite ekre-meelsetega ja tuleb lahingusse astuda, aga üllataval kombel oli tegu andunud fännide armeega. Mis seal ikka – tegime kõvasti endleid, tagasiside vorme lugedes tundub, et käis mingi kõvem ühepoolne näppimine jne ja tegelikult oli päris lõbus ka.
Tunne oli nagu rimi letis oleval lõunamaa puuviljal
Veelkord aitäh kõikidele, kes kaasa elama tulid. Sellesmõttes olen ma veits nagu lillkapsas, et ma meeldin inimestele, kui ma kõike enda juures muudan ja teesklen, et olen keegi, kes ma tegelikult ei ole.
Tänan, et tulite ja tänan, et püüdsite mu hauataguseks moonutatud häälest midagi välja dešifreerida.
Mul oli suur tung seekordne lugu koomiksina esitada, kuna nii palju ägedat pildimaterjali toodeti. Mul on senimaani rate ja orkut kõik punased teie faksidest ja telegrammidest ning püüan jõudumööda kõikidele vastata ka.
Lõpetuseks panen teile parastamiseks, et ilma jäite, mõned paremad palad vaatamiseks:
Üks neist “mõttepausidest”, kus ma tegelikult maski sees ära minestanud olin
Üritusele olid tulnud miljonid eestlased, kellest mõned on siin pildil näha
Mu esimene higivaba papp 4a tagasi ehk 0,95€ Mintosest. Selle eest sai umbes ühe Mentose kommipaki
Aleksander Suure ütluse kohaselt olgu parem lammastest koosnev armee, keda juhib lõvi, kui lõvidest koosnev armee, keda juhib lammas. Eks te ise teate, kumbapidi see siin pildil on…
PokkeriMadise korjandus, millega aitasime tal fundida tema näokarvade siirdamist ta pealaele
Üks turvakaamera pilt üritusest
Mina ja vaesed
Pealaval oli keegi Ines ja samal ajal lava taga oli nii
Mina (vasakul) ja väidetavalt Ain Hanzschzhsmdhszcmidt paremal
Siin on siis seda näha, kuidas mingi väike klemm seal paremas servas on juba vähemalt kaks korda (edutult) investorite kahvlitrikki proovinud
Poisilt veri maha pestud, puhas särk seljas, kahvel endiselt käes, eriti aru ei saa enam, kustpoolt pilti tehakse, aga kõigil tuju hea ja yolo
Ei saagi täpselt aru, mida see käsi krabada püüab, aga see pilt võitis mingi konkursi raames 300€ Estateguru krediiti sellele pifile
Mina topless Äripäeva esikaanel. Wannabed Villig, Ain Hanszchdzxmdgzcdszhcmidt, Ines ja muu puru ilusti allpool
Rahapeole kohaselt küsisin auto endale loomulikult Silberautost, sest napilt enne üritust selgus, et sinna Kallaste tallu, kus ürr toimus, trollid üldse ei käigi. Wtf, Taavi Aas, kuidas kommenteerid??
PS. Ma olen senini siiralt imestunud, kuidas mitte kellelgi ei olnud festivalil kahvlit kaasas. Kuidas nii? Kes kohapeal polnud ja selgitusest ilma jäi, siis ütlen siin veelkord, et soovitan teil alati endaga kahvlit kaasas kanda – vahel võtad taskust välja ja vaatad läbi kahvli piide, et hämaratesse tehingutesse minnes ennast juba varakult läbi trellide paistva maailmaga harjutada.
Järgmiste kordadeni, kallid rahapuugid!
PS. Keda huvitab, siis Äripäeva lugu minust on SIIN.
Tsauki, rahapuugid! Rõõm teid näha ja tore, et olete leidnud taas tee mu privaatsesse virtuaal-pihikambrisse. Kas olete valmis, et suhtleme jälle veidi?
Ega ma ei eeldagi, et keegi enam Varre Puhvetit mäletab, sest täna on kõik staarid idufirmades paugutamas ja mingit börsi- või kinnisvarajuttu võid minna oma vanaemaga heietama. Puhvet rääkis (ja meie koogutasime kaasa) veel mõned aastad tagasi, et rahabossi ordeni saab see, kellel on vähemalt 7 sissetuleku kanalit. Meenub?
Ma ei ole ise temaga küll päris lõpuni nõus, sest minu arvates peaks ühel õigel finantskümnevõistlejal vähemalt 10 erinevat sissetulekuallikat olema! Ja palgatööd sinna sekka lugeda ei tohi, sest see on finantsvabadussõdalastele sama ebameeldiv nagu keeduporgand lasteaias.
Ma olen ikka püüdnud endast vanemaid inimesi kuulata. Minu vanaema on samuti arukas nagu Puhvet. Ja lausa kahju on, et selliseid naisi enam ei toodeta. Vanust on tal turjal pea kolmekohalise numbri jagu ja küljepealt vaadates näeb välja nagu inim-küsimärk, aga ise traalib mööda peenramaad justkui homset ei oleks ja peotäis värskeid rediseid olekski kogu elu mõte. Ärge tehke nüüd kommentaariumis nalja, et tal ei pruugigi homset olla, eks…
Üldiselt te ju teate, et ma investeerin sel põhjusel, et ei peaks enam puhtalt raha tõttu palgatööd otsima või tegema. Et saavutaks teatud valikuvabaduse. Seda ma loodangi siin oma kümnevõistlusega saavutada.
Keeruline oleks paremini vihjata…
Aga kust leida kõik need kümme, ja enamgi varianti, et rahavasikad korralikeks piimalehmadeks nuumata? Mul on tunne, et selles osas olen ma teiega võrreldes veidi eelisseisus. Kohe selgitan, miks ma nii arvan ja kuidas ma teid aidata saan.
Esiteks teen kohe komplimendi loomulikult iseendale: ma olen ülileidlik! Kas sa teadsid, et isegi kassitoit võib olla hea investeering, kui piisavalt terav teivas oled? Ei teadnud, muidugi. Ma suudan su hämmeldunud nägu praegu ette kujutada ja ilmselt panid juba mu blogi akna kinni arvates, et ma jälle mingist Grossi Kangest ehk Georgi ametlikust pulmajoogist ennast kõigeeksperdiks joonud olen. Aga vat seekord ei ole!
Vaata ise, kuidas rasvaplekkidest kiiskavate lipsudega ahned pangaonud meie ninade all väärt infot üksteisele liigutavad ja meie lollide nägudega pealt vaatame. Üks minu viimase aja leide on konserveeritud tuletisväärtpaberid. Täielik kuld nagu toode ise vihjab. Aga nii peeneid vihjeid tabab vaid minusugune treenitud ja ahne silm ning ilma minuta oleksite te kõik ühed vaesed räbalad:
☝️ on ju hea leid, eks?
Võimalused vedelevad iga nurga peal. Või õigemini igal netilehel. Ole vaid mihkel ja nopi üles. Kui ei usu, vaata järgi SIIN.
Muu saast sõelu välja ning viska kõutsile ette, aga jäta tuletisväärtpaberid alles!
Ja nüüd veel mõned võimalused, kui kassitoidust väheks jäi…
Kui ma neli aastat tagasi selle blogi püsti lükkasin, siis ei olnud mul muud soovi (õigemini oskust muud soovida), kui vaid üksinda siin oma sääste ja investeeringuid träkkida ning tulevikus oma lastelastele Thessaloniki villa rõdul rääkida, et näete, tatid, vanaisa alustas kunagi nii.
Milleks see blogi aga täna kujunenud on?
No te teate ju isegi. Olen siin paar korda mingit finantsnublu lavadel teinud ja sentidest rääkimas käinud, lisaks viskab sisse väikest ühisrahastuse soovitus- ja reklaamiklotsi. Üks tore boonus on veel see, et saan erinevatelt firmadelt teilegi nänni küsida ja laiali jagada. Peatselt tuleb taas üks käšši loos koostöös ühe konglomeraadiga, kellega nende blogi osas koostööd. Seda selleks, et te vähem siuksed tigedad herilased mul siin oleksite… Noh, enam ei kaaguta keegi, et miks mul selline või selline partner on, kui jutt raha jagamisele läheb, eksole? Rõõm näha, et te minusugused põhimõteteta selgrootud kapitalistid mul siin olete.
Aga üks vägagi kiiduväärt omadus on sellisel sendiblogil veel: mulle kirjutavad mitmed minusugused aferistid ja liigkasuvõtjad ning vahel ka päris nooblid sotsiaalrahastuse platvormid. Teile nad ei kirjutaks. Muidugi hiilivad nad siitkaudu teie pontsakaid rahakotte, aga las olla nii – ma näen, et sellest võite võita nii teie, kui mina, kui ka need portaalid ise.
Sellest suurest sotsiaalrahastuse hunnikust olen ma noppinud omale välja kaks maasikat: Flender ja Reinvest24. Üldiselt valin hoolega, kellega oma rahasid kurameerima lasen ja näete isegi, kui paljud on mulle lähenenud ja pakkumisi teinud. Ma ei ole jõudnud kõiki läbigi töötada ja pole vist maailmas nii palju rahhi, et nad kõik üksi ära toita jõuaksin. Aga need kaks valisin välja ja lähenesin neile tulevase Rahasimman 2019 kehabännerite raames. Tunnistan ausalt, et ühel hetkel tahtis üks natuke kahtlasem firma kogu mu keha ära osta, aga mu filter on tihe. Töötaks ikka nendega koos, kellest ise hästi arvan, ma leian.
Mõlemast nüüd natuke lähemalt, et mida mina oluliseks pean ja mida ma nende kahe portaali direktorite käest otse küsisin, et miks nad mulle ja teile meeldida võiks.
Flender on Iiri turul üsna tugevalt kanda kinnitanud ühisrahastusportaal, mis teenindab meie rahadega kohalikke väike- ja keskmisi ettevõtteid. Keskmine tootlus on 10.2% ja default laenude osakaal on üllatavalt napp: 0.3%. On see nüüd korraliku taustatöö tõttu või mingil muul põhjusel, ei tea. Igaljuhul on see oluline, et see madal oleks, sest see tähendab pekki läinud laene. Flenderil on oma autoinvest nimega AutoFlend. Rahade hajutamise mõttes mulle meeldib, et kõik mu papp vaid Lätis/Leedus pole ning seetõttu lähevad minu punktid neile. Flenderis on üldiselt max 60k projektid ja need saavad kiirelt täis.
Ja Flenderilt nüüd üks maasikas teile, mille otse ja julmalt välja pressisin. Loosi läheb sulaselget investeerimispappi otse Flenderi poiste taskutest!
1 000 eurot loosime välja kõigi vahel, kes liituvad ja investeerivad min. 10 000 eurot 30 päeva jooksul (kuni 7. august). Jep, lugesid õigesti – loosi läheb tonn euri!
100 eurot loosime välja kõigi vahel, kes liituvad ja esimese investeeringu teevad 30 päeva jooksul(kuni 7. august).
Selle tonni võitjaga tahaks ma pärast küll mingi selfi vms teha. See ei saa olla mingi niisama papist poiss. Või, kurat, just vastupidi… Selleks peab just papist tehtud poiss olema!
Ja teine valik mul, kelle logo ma Rahasimman 2019 raames oma rinnakarvadesse lasin, on Reinvest24.
Kinnisvarainvesteering on tulus ettevõtmine, aga hõlmab palju higi ja pisaraid (ja ka kapitali). Need mehed pakuvad võimalust saada kinnisvarainvestoriks alates 100 eurost. Lisaks igakuisele higivabale renditulule saad sina ja mina osa ka kinnisvara väärtuse kasvust. Samamoodi nagu omades antud kinnisvara.
Point siinkohal on anda edasi idee/võimalus olla passiivne rendikinnisvara omanik ning teenida kinnisvaralt samamoodi nagu seda omades (saranaselt kinnisvarafondidele nagu EfTEN, aga ühisrahastuse põhimõttel – kõik kinnisvara objektid on eraldiseisvad SPV-d, mis on üksteisest sõltumatud).
Ja järgmine maasikas ehk jagan Reinvest24 meeste taskust pappi, kuna küsisin neilt sama asja:
1×100 eurot loosime välja kõigi vahel, kes liituvad ja esimese investeeringu teevad 30 päeva jooksul (kuni 7. august).
Loo lõpuks oleks üldiselt väga äge, kui te räägiks kommentaarides, mida teie lisaks tavalisele mintoscrowdestateguru portaalidele kasutate? Ja MIKS? Äkki saate mulle vastu kasulikud olla.
PS. Äkki see kassitoit töötab hoopis nii, et söödad selle oma elukale sisse ja ta hakkab sulle aktsiaid või dividende kakama? Kellel kodus kass, proovige järgi palun, ja tulge andke kommentaarides märku.
“Peremees, kallike. Paberraha on mul sulle lihtne väljutada, aga mündid teevad veits haiget… äkki tood edaspidi ikka neid tavalisi krõbinaid mulle?”
Teate. Mulle on viimasel ajal just instasse tekkinud mingi punt instahelbekeste põlvkonnast, kes kirjutavad, et nad hakkasid mu blogi otsast peale lugema ja nüüd ähvardavad mind, kuna neil on jäänud töö tegemata ehk hambavalgenduskomplektid influentseerimata, osad on vallandatud ja jäänud elu hammasrataste vahele, mõni on pidanud päris tööle minema jne.
Aga mul on sellest ju poogen, sest millal mind teie käekäik huvitanud on? Just. Ei olegi.
Huvi pärast lappasin nüüd ise samuti oma vanu postitusi ja ei tunne ennast äragi. Pühendusega praegu käimasolevale dividendihooajale teeme väikse rännaku ajaloo anaalidesse (see sõna kirjutatakse nii, eks?) ja vaatame üle mu 3 aasta tagused reaktsioonid esimestele Kaubamaja divikatele. Siit ta tuleb:
Käesolev ja järjekordne Rahakrati suurteos (jah, ma kipun vaikselt ära tõusma) valmib mu uue Toyota Grand Loser 4×4 Ossikükk Turbodiesel Anniversary Edition AWD Swarovsky Special tüüri tagant. Täielik vaarao tunne on peal. Trükin seda jutujuppi oma ülekullatud iPad’is ja kõrvalistmel nurrub eile Butterfly terrassilt üles nopitud 48 kg kaaluv Jekaterina. Katjakese eluskaal pidada tegelt üldsegi vaid 44kg olema ja 4kg eest on siis lisasid – silikoonriiul, pardimokad ja muud kellad-viled. Mu uus kaaslane ärkas hommikul kell 4, et hakata oma hommikunägu ette valmistama ja tuli kell 7 voodisse tagasi, et siis justkui hetk tagasi ärganut mängida. Nüüd vahime Armani poe ees parklas, daam on kõrval niisama ilus, kraeks olev naarits on veel nii värske, et minumeelest pilgutas see mulle just silma. Kehagi on veel kuidagi liiga soe. Mida elu, eks?
Tere tulemast bojaari igapäevaellu! Kui sa ei ole veel otsustanud oma finantstulevikku munepidi oma kätte haarata, siis teeb seda varsti mõni sendinäljane peletis oma konksus ja hoolitsemata geelküüntega ning Butterfly koorekihist võid ainult pikkade üksikute duššisessioonide käigus unistada…
Ma saan aru, et tekib küsimus, et millest ja miks ma seekord räägin. Ja mitu promilli vedelat pakast mul seekord põses paugub. Null, ausalt. Hetkel olen ma joovastuses vaid õnnest ja näen esimest korda, et polegi vaja pudelist ammutatava vägevuse abil kunstlikult meeleolu tekitada. Konto on kaupsi dividendidest paks ja olen suutnud pea aasta oma aktsiaid näppimata kannatlikult selle hetke ära oodata. Kes ütles, et aeg on raha? Kõrge viis, täpselt nii ongi! Tahaks öelda, et see aeg on raske olnud. Aga tegelikult ei ole. Täna olen täpselt selles kohas, kus eelmisel aastal neid aktsiaid ostes olla lootsin – sisendasin endale, et aeg läheb nagunii, parem on midagi ette võtta, et aasta pärast ei kahetseks, et midagi ei teinud. Sõrmed on trükkides täiesti sõlmes, telefon ei vakata hetkekski ja muudkui loobib kullakaevajate ning kadunud sugulaste kõnesid sisse, kes kõik värske raha lõhna ninna on saanud. Äripäev kaaneloo osas veel helistanud ei ole, et mida oma rahaga teha plaanin aga okei, ma ei võta seda isiklikult seekord. Pane tähele, minu tund veel tuleb ja sean täna siin ja praegu teie kõigi ees omale eesmärgi, et ükspäev see roosa žurnaal veel mainib mind. Ja mitte krimirubriigis.
Aga et mis ma siis tegelikult omale kaupsi dividendide eest ostsin ja kuidas mu elu nii üllatavad pöörded võttis? Võin rahustuseks öelda, et loo esimene lõik on tegelikult vale – ei ole mul länkkarit ega kolme toidukoti jagu kaaluvat silmarõõmu. Värske tasuta raha eest ostsin omale Mintosest uuemaid võlkse kokku. Kuna nii suurelt dividende peale ei tulnud, et uut aktsiakuhja juurde osta ja muudest vahenditest börsile juurde hetkel panna ei ole, siis juriidiliselt on kõik korrektne ja ikkagi reinvesteerisin teenitud summad. Muuseas tundub mulle, et kodubörsi aktsiahinnad on hetkel päris kõrged, tekkinud on minu krati suguseid mikroinvestoreid, kes ca tonni ja nõks vähema kaupa suurettevõtteid kokku ostavad. Targad muide soovitavad suveks üldse portfelli likviidseks teha, et siis Stromkal oma nahast paak puhkeasendisse sättida ning sügiseni õlunaadi libistada (kiika vihjet siin http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/05/02/muu-aktsiad-maha-ja-mine-puhkama).
Üks minu krati potentsiaalne rünnakuplaan on selline, et ühisrahastuses suuremaid summasid-intresse kokku keerutada ja siis vahel osa välja võtta ning aktsiatesse või mõnda vaguramasse instrumenti edasi tõsta (ehk siis vastupidi praegusele käitumisele, kus divikad ühisrahastusse kantisin).
Aga ääremärkusena pean ütlema, et täiesti masendav on iseenda teksti praegu lugeda, prioriteedid on nii tigedalt kreeni vajunud võrreldes varasema eluga. Veel mõned aastad tagasi oleksin iga vaba papiga Kalevi kommipoodi silganud ja kilo kaupa martsipani ostnud või trollipeatuse putkast uue Prodigy kassetti koju toonud (trollipeatuste putkad on imelised kohad, ükski bänd pole andnud nii palju albumeid välja, kui seal müügil on – üks kreitest hits teise järel). Kas see olukord vajab meditsiinilist sekkumist või nüüd hakkabki nii olema, kui raha maitse suus on? Kas peaks häbenema ja blogi privaatseks keerama?
Igaljuhul on üks mu eelmisel aastal seatud eesmärke täitunud – olen soovinud kunagi dividende saama hakata ning kodubörsil kätt proovida! Raisk, tasub ikka eesmärke püstitada ja teadlikult selle nimel töötada, et endasse uskuda – “Sel ajal, kui liigun oma eesmärkide poole, tulevad nemad ka minu poole” (see viimane ja mõne jaoks võibolla kergelt imala maiguga teadmatera on varastatud siit http://www.rahaasjad.ee/2016/05/02/sinuga-juhtuvad-need-8-asja-kui-hakkad-endasse-uskuma/). Kui minusugune tont suudab magades raha teenida, siis enamus siinsest publikust ei tohiks endas üldse kahelda. Tuleb probleemi olemasolu või eesmärgi soovi endale tunnistada ja liikuma hakata – see on kõige raskem esimene samm.
