Tänane postitus on natuke tõsisemal noodil, sest ega ma ka koguaeg mingi finantskloun teile olla ei jaksa. Kui sul on paha tuju ja otsid siit täna seda lohutust, mis suudab ka täiskasvanud mehel tilgad püksi meelitada (see on päriselt ühe lugeja tagasiside), siis oled vales kohas. Täna siin naltsi ei saa.
Täna ma palun hoopis vabandust. Julgesid teha, julge tunnistada, ütles mu vanaema, kui ma väike olin ja vanaisa traktori kummid tühjaks lasin ja vili seetõttu koristamata jäi ja me ühe talve näljas olema pidime…
Miks ma vabandan?
Mu blogis on olnud pikka aega üleval sotsiaalrahastusportaali Envestio soovituskood. Täna seda enam siin ei ole. Tänan seda klemmi, kes mulle päeval Instas kirjutas, et ou, vist on sitt pinalis nüüd.
Põhjus on selles, et tõenäoliselt on Envestio poisid ja tüdrukud selle rahaga, millega mina pidin oma vanaduspõlve palmi all veetma, hoopis ise palmi alla läinud. Envestio leht on maas, meeskond kustutab oma profiile sotsiaalmeediast ja mitmes avalikus ja vähemavalikus sotsiaalmeediakanalis on lugusid, kuidas keegi on nende kontorit otsimas käinud ja keegi suhtleb Politseiga jne. Ehk siis jah, suure tõenäosusega on fekaalid ventilaatoris ja portaali bossid meile nahad teinud.
Tõsine märk on see, et European Crowdfunding Network on samuti Envestio kohta hoiatuse väljastanud: SIIN.
Palun vabandust.
Miks mina vabandust palun? Sellepärast, et olen hoidnud oma blogis nende soovituskoodi. Pean täpselt arvutama, mis ma sellega teeninud olen ja lähen teen kuhugi annetuse.
Millest mina (tõenäoliselt) ilma jään? Alles eelmisel nädalal kandsin suure hurraaga sinna 1000 eurtsi ja varasemalt oli ca 3500 eurtsi juba ees ootamas. Ca 4500 eurtsi võib nüüd päeva loss-iks pidada…
Bljaaa
Teen alljärgnevalt ka kiire inteka ühe kannataja ja asjaosalisega, keda õnnestus täna tabada:
Rahakratt: Kas sul on rahast kahju?
Rahakratt: Jah, ikka. Ligi 5 kilo on ujuma läinud. Kui ausalt ütlen, siis oleksin eelistanud, et see raha mulle alles jääb. (Toimetaja märkus: intervjueeritav vaatab oma kinganinasid ja pobiseb seda öeldes habemesse).
Rahakratt: Mis nüüd edasi? Kas võtab kodarad värisema ja lööd higivaba papi tagaajamisele käega?
Rahakratt: Ei, kindlasti mitte. Praegu tuletan endale meelde seda, et rahaga mängides ongi oht sellest ilma jääda ja see on normaalne, et kuskilt mõni löök sisse tuleb. Kui ma pole seda plekki Envestiosse pannud, siis oleksin selle ilmselt mujal laiaks löönud ja ei mäletaks sellest täna enam midagi. Täna oli mulle suureks abiks kaks asja: suurest kurvastusest läksin õhtul trenni, mis tõstis tuju ja teiseks lappasin ühte loetud raamatut, mis on mind tihti keeulistes kohtades aidanud. Kui lugeda ei viitsi, siis vaata kasvõi juutuubi kokkuvõtet SIIN.
Rahakratt: Kas sotsiaalrahastuses on paanika?
Rahakratt: Ei ütleks. Teadsin algusest, et Envestio on suure riskiga, sest lubatav tootlus oli mega. Hoian oma rahasid edasi Mintoses ja Viainvestis ega hakka rapsima seetõttu. Mina kütan edasi ja tunneli lõpus on alati valgus (peaasi, et see rong ei oleks).
Niiet, head lugejad ja fännid. Ma tahtsin täna hoopis ühe teise loo teile üles panna, mis on mul valmis kirjutatud ja mis on poole ägedam, aga näed, life happens.
Veelkord, pidage siis meeles: investeerimisega ON VÕIMALIK rahast ilma jääda. Kui sa seda kardad, siis ära mängi tulega! Aga samas, see ongi osa teekonnast ja see on okei ka (kirjutasin selle viimase lause läbi nutu ja kõõksumise, loomulikult).
Vanemad inimesed mul siin ehk mäletavad, kuidas Indrek Kasela paar aastat tagasi ennast korraks internetti logis ja prõõkas, et lumeräitsakate põlvkond kulutab arutult palju teikõvei kohvile ja käsitöö artisan puidust võikudele. Kohaliku miljoka räntimisega sai pihta see seltskond, kes kannab Rains´i seljakotte, kellel on kodus laste asemel mopsid ja mahtuniversaalide asemel puidust pakiraamidega ühekäigulised jalgrattad. Tead ju küll neid “s*taseid hipstereid”… Kala-Kasela jutust selgus, et kolmeka eest kohvi saada (ära loe seda valesti) olevat lollus ja pikas plaanis lausa vaeseks tegev. Originaalartikkel on SIIN.
Nojah, mind on kasvatatud nii, et vanemaid inimesi tuleb kuulata ja eriti tõsiseltvõetavad on habemikud: Kasela, Marx, Engels, Genka, Darwin, Rasputin, Mang jne. Seetõttu panin püsti ühe elukestva eksperimendi nimega “Kasela kohviprojekt”!
Kuna Indrek ei lubanud mul enam 3-euroseid kohvisid juua, siis ma lõpetasingi selle pulli ära. Tegelikult lõpetasin mina selle juba varem ära (11.12.2017), aga legendile suurema kõlapinna andmiseks on hea mõne suure uudise turjal puugina kaasa ratsutada. Alates sellest kuupäevast pole mu suu sisse tilkagi kohvi läinud. Kuna kodune kohvi pruulimine on vaestele ning teikõvei rikastele ja kuna ma olen seal vahepeal, siis segadus oli nii suur, et läksin all-in (või pigem all-out) ja tegin kohviga täieliku lõpparve siis. Olen varem ka rääkinud, et püüan likvideerida oma elust kõikvõimalikud sõltuvused, et pea sirge ja pilk selge oleks.
Kuidagi lahja on, aga eks harjun tee joomisega ära. Põhiline, et joogid tööandja kulul oleks, muu polegi oluline
Aga et päriselt veenduda, kui palju ma Indreku hurjutamise tõttu nüüd raha säästan ja mis ma oleksin ilma temata tänaseks kohvi peale kulutanud? Selleks tegin ma omale Elhavee Kasvukonto, kuhu läheb iga päev automaatselt 3 eurtsi ja selle eest ostab Elhavee mulle igal kolmapäeval hoopis väärtpabereid.
Mis on juhtunud tänaseks selle kohvivaba kahe aasta ja ühe kuuga? Pruunide hammaste ja tühja rahakoti asemel on mul nüüd hambad valged nagu lennujaama valamu ja väärtpaberid, mis teenitud dividendide arvelt ennast ise koguaeg juurde ostavad ehk siis konto, kuhu ma endiselt iga päev kolmeka kohvi eest kannan. Selle aasta jaanuarist tõstsin oma kohvi hinna neljale eurtsile, sest juba räägitakse, et õigetes artisan Telliskivi urgastes on kohv kallinenud! Mis siis ikka, mina tõstan ka panuseid.
Need fondid on jumala huupi valitud. Oleks mõni naljaka nimega fond olnud, siis ma oleksin hoopis selle võtnud
Kasum on liiga väike, et selliste asjadega tegeleda? No ma ei tea, mis liigas sina palli põrgatad, et võibolla küll, jah. Aga kui ma oleks selle pleki edasi kohvi peale pannud, siis oleks kasumi asemel hoopis kahjum ja summas ca -2600 eurot umbes.
Aitäh, Indrek, hurjutamast ja mind korrale kutsumast. Järgmise sinupoolse kutsena loodan suga varsti presidendi vastuvõtule minna. Luban, et riputan veel suurema eee…. kummist… mmm… ehte… endale kaela, kui su eelmisel kaaslasel oli.
Kasela ja tema kaselakaaslane ehk kaaselane. Või kaselane?
PS. Kui sulle meeldib see jauramine, mis siin blogis käib ja soovid samuti oligarhiks hakata, siis alusta minu soovituskoodidega SIIN LINGIL võidame mõlemad. Tule jälgi mu elu Instas ja Fesaris!
Ühel korral tegin sellise aasta kokkuvõtte, et tuhnisin välja kõige huvitavamad numbrid eelmise aasta kohta ja panin need siis teile ritta. Sellisel kujul sai postitus erakordselt sooja vastuvõtu, mis on üllatav, sest te olete ikka parajad hädaldajad ja supinokud siin. Mitte miski ei sobi, pidevalt tingite mu summasid väiksemaks, nänni jagan liiga vähe jms. Õnneks on sel aastal Meelis Lao internetti jõudnud ja ehk tõmbab see fakt üldise käitumise nüüd viisakamaks siin.
Aga ilma kriitikat kartmata hakkan järjestama numbreid, millega võtan kokku oma 2019. aasta.
Valmis?
195 797 – nii palju kordi käisite te 2019. aastal mu blogis. Kui ma poleks ennast jõuludel nii paksuks söönud ja ma ulataksin käsi üle oma kõhu plaksutamiseks kokku lööma, siis ma teeksin teile aplausi.
6 913.81 – sellise portsu higivabasid eurosid tõi mulle varasalve blogimine. Kõik see summa läheb mu tabelis higivaba alla kirja ja ma tean, et see on osadele siin pinnuks silmas. Aga higivaba on see summa just seetõttu, et ma ei tee selleks mitte midagi: see on raha, mis on tulnud “töötasuks”, kui keegi on hakanud tegelema oma rahhide kasvatamisega ja kasutanud mõnda mu soovituskoodi, millega ta ise ka võitnud on. Blogi kirjutan ma nagunii ja kui kellelegi on mõni tasulise koostöö loo soov või kui mind kutsutakse showd tegema, siis seda ma higivabaks ei arvesta. On loogiline ja saate üle lõpuks sellest?
25 380 – see on higivaba euro number, mis on alates aastast 2015 kuni tänaseni tiksunud ehk sellest hetkest, kui roosa ja tatise ning kiledalt karjuva Rahakrati oma süles Pelgulinna sünnitusmajast koju tassisin. Kes ütles, et tited on kulukad, eksole? Tooge parem kratte koju omale!
1 – see on kogus merchi, mille esimese nädalaga oma jeepoes maha müüsin 😀
59 244.63 – nii palju eurosid on vähem üldisest raharinglusest, sest sellise summa tassisin ma 2019. aasta jooksul enda juurde. Soovitan teil kiirelt oma rahaasjad korda saada, sest varsti saab raha turult otsa, kui ma samamoodi jätkan. 2020 kavatsen teha topelt!
14 120.26 – kui ma oleks eelmisel aasta niisama diivanil istunud, siis oleks see olnud mu aastane sissetulek. Ehk siis 14K tuli ilma higi valamata mu rahakotti ajal, kui ma magasin, olin vetsus, lugesin, püüdsin kell 3 öösel kellelegi midagi Venuse ees selgeks teha, hüppasin porilompides, käisin jooksmas, sõin kinos cockporni popcorni ja mida kõike veel. Kes arvutada oskab, see saab aru, et keskmiselt teeb see iga kuu 1177€. Njaaa….
12 577 – nii mitu lehekülge uusi teadmisi sain raamatutest. See on kokku päris mitu teost ja päris palju uusi vaatenurki asjadele, milles ma varem erakordselt sitt olin. Nüüd olen tavasitt, aga parem ikka kui erakordne olla.
Valetaksin, kui ütleksin, et ei jäänud eelmise aastaga rahule. Tegime fännide ja lugejatega kõvasti tsirkust ja nalja (peamiselt minu kulul), käisin mitu korda Eestist ära, jõudsin kõikide oma eesmärkide täitmiseni, suutsin aasta lõpuks koos EstateGuruga tonni heategevuseks koguda ja eriti rahul olen sellega, et jõudsin teile alati siia kirjutama tulla!
Eelmist aastat jäävad kõige eredamalt ilmestama pildid Investeerimisfestivalilt:
Selline oli 2019 aasta Investeerimisfestivali kolm tonni maksev inim-reklaamtahvel
Siis, kui Meelis Mesikeel kapist välja tuli
Ja see hetk, kui ma Äripäeva avalehe üle võtsin. Tee järgi või osta ära!
Viimased päevad 2019. aastal käisin ma ringi nagu mingi tõbine. Märkmik pidevalt näpus ja pea pulki täis. Põhjus oli selles, et mõtlesin väga hoolega, mida ma tahan 2020 ära teha ja mis on see, mis mind päriselt a) motiveerib, b) õnnelikuks teeb ja c) millest kasu on.
Tahate näha, kuidas mina mega lihtsalt oma eesmärkidel silma peal hoian? Üks väike märkmik (mis ei pea sul isegi kaasas olema koguaeg) teeb kogu triki ära. Ja ma ei hakka rääkima, et kirjuta sinna igal hommikul kell 5 mingit budda-jura sisse. Jaga lihtsalt üks lehekülg kaheks veeruks, tee iga kuu jaoks paar rida tühja kohta ja pane kirja, mida soovid teha. Mõni kuu võib tühjaks ka jääda ja vaatad jooksvalt, et mis plaan või tuju parajasti peal on. Minu oma näeb välja selline:
Praeguseks on asju juba juurde tulnud, aga põhimõtteliselt on mul iga kuu jaoks 5 rida vaba ja seal võib olla ka ainult 1 suurem asi, mida iga kuu teha soovin. Peaasi, et päris tühjaks ei jää. Samuti ei ole mul seal ainult papiga seotud eesmärgid, väga palju on isiklikke asju kõrvale tekkinud. Ülimalt rahul olen näiteks sellega, et juba tänaseks olen suutnud planeerida 4 reisi omale 2020 aastaks ja kirja saanud nii mõnegi Rahakrati show!
Nagu näete, siis oma eesmärkideks valmistun usinalt igal rindel ja kui keegi veel Investeerimisfestivali kahvlitesti mäletab, siis 2020. aasta sümboliks on natuke teistsugune lauahõbe. Aga kõik on endiselt deviisi all “midaiganes selleks, et vähem (toidu) kulusid oleks!”
Hetkel on patent taotlemisel, aga see kahvel hakkab veel laineid lööma rahapuukide seas
Mis saab olema mu 2020. aasta kreedo?
KÕIK DUUBLISSE!!!
Mida see tähendab?
Rõõmsalt uude aastasse! Aga mis tegelt saama hakkab??
Ainus asi, mida ma duubeldada ei tahaks, oleks see, et kui Meelis mind tulistab, siis ma ei sooviks saada kuuli kaheraudsest.
Eesmärgid on suured, pole mõtet vaieldagi. Aga nagu öeldakse, siis tee suured otsused südamega ja edasised väikesed sammud nende suunas peaga. Suured asjad peavadki hirmsad olema: raamatut kirjutada ei ole lihtne, aga lihtne on esimene peatükk kirjutada. 10kg kaalust alla võtta ei ole lihtne, aga lihtne on friikad salati vastu vahetada. Jne. Ehk siis eesmärgid olgu suured, siis võib need peast välja visata ja igapäevaste väikeste sammudega minema hakata. Ma isegi kirjutasin sellest kunagi SIIN.
Ja kui lubate, siis ma natuke kommenteerin neid punkte.
Lõpp palgatööga.
See on vast kõige iisim ära eksekjuutida. Ühe plaanina mõtlen kruvida bossi laua taha wc poti. Kui ta küsib, et kes ja miks nii tegi, siis ütlen, et mina tegin ja selleks, et eks p*rse koht ole ikka poti peal. Aga kui teil on paremaid mõtteid, siis võite kommentaaridesse märku anda. Parima idee esitaja saab auhinnaks tasuta tund aega parkimist Laagri Maksimarketi ees.
Päris huupi see otsus muidugi ei tule. Julgen öelda, et olen mitu kuud ritta pannud oma võimalusi ja ohte, et mis juhtuks, kui palk ära kaoks. Mängin mõtetega, mida vaba ajaga teeksin ja mis oskust turul müüma hakkaksin. Umbes 70% ulatuses on mul selge, kuidas elu välja nägema hakkaks, aga senini on veel väga palju tundmatuid tegureid ka. Natuke püüan seda joont ka hoida, et vaba aega mõtlemiseks jääks ja ma ei ahnitseks ennast paanikas suvaliste projektidega täis.
Vaikselt lohutan ennast sellega, et kui jään 2020 sajaga elu hammasrataste vahele, siis saan uuesti kuhugi tööle minna. Oskusi on mul mitmeid ja ei ole need ametid midagi nii rasked nagu räägitakse. Ma võiksin vabalt arst olla, seal ei ole küll midagi keerulist.
Lõdvalt saaksin arstinduses hakkama
Ärge siis ehmuge/pahandage, kui ma järgmisel aastal natuke rohkem oma soovituskoode teile kurku pressin. Minu jaoks võib see tähendada ööbimise upgrade´i Peoleost Radissoni, eksole. Ja kui sul on mõni rahalõhnaline plaan peas, mida minuga koos teha, siis nende mõtete osas olen samuti leebem ja vastutulelikum edaspidi. Olude sunnil.
10K iga kuu kontole.
See tähendaks mu 2019 sissetuleku duubeldamist. Rehkendasin siin aasta lõpus, et 2019 oli kuu keskmine sissetulek ca 5300 eurtsi. Aga 10K oleks ju ilusam. Paar sellist 10K kuuga aastat teha, siis olekski rahaliselt asjad purgis ja edasi kasvataksin omale peenikesed vuntsid ja hakkaksin kunstihuviliseks ning filantroobiks.
Selle 10K eesmärgi teeb vähe ärevamaks asjaolu, et mu eesmärgid on kronoloogilises järjekorras. Ehk siis töölt hüpe peaks kõige enne toimuma ja siis ülejäänud asjad… no saab nalja näha. Jälle. Ja muidugi minu kulul. Jälle.
Ma sooviks selle veelkord siin ära rõhutada: neli ja pool aastat tagasi alustades oli mu aastane sissetulek selline nagu ma 2020 nüüd igal kuul püüdma lähen. On ju vahva huumorinurgake mul siin?
Kui see eesmärk veel päris hästi koju ei jõua sulle, siis kae allolevat illustratsiooni:
3 sotti päevas…
Duubeldan oma üürikad.
Taaskord pole õrna aimugi, kuidas seda teha, aga kõik räägivad, et pane ikka mingid ulmed eesmärgid omale, sest siis on tõenäolisem, et neile lähedale jõuad. Ega ma väga ei karda ka, tegelikult. Mäletan ennast väga hästi eelmisel jaanuaril oma diivanil istumas ja naermas, et kuidas suudan 2019 jooksul teha korda 2 üürikat ja mida kõike ma kokku lubasin pärast pühi ja endiselt veel lõhnase nokaga… aga ära tegin kõik, mis lubasin, kuidagimoodi.
Pankadega hakkasin juba eelmisel aastal suhtlema ja sealt ühtegi positiivset nooti hetkel pole. Laenu mu enneaegsele kolhoosile anda ei taheta ja eraisikuna olen ka suht maxed out praegu.
Ma ütleksin veel niipalju, et ega mul mingeid salajasi trikke või omadusi ei ole, et kõiki neid asju ära teha. Mu suurim vara on sihikindlus, mis mind kõigeni viinud on. Mingi suvaline pehmete teaduste kõrgharidus või suht tavalised töökohad küll mingi imelised eelised teie ees ei ole. Vabalt võite oma mõttemustreid ise timmida minu omadega sarnaseks ja selle kõik järgi teha.
Mulle meenub üks vestlus 2019. aastal oma isaga, kui talle isa-poja saunaõhtul vahukommi testi seletasin. Ta kuulas selle rahulikult ära ja ütles, et ta võib vabalt terve nädala oodata, kui siis kogu koti kommidega endale saab. See oli väike asi, aga mulle lahendas suure mõistatuse, et kust pärineb mu järjepidevus. Eks ikka tema seest. Tänks, paps!
Sõbrapilt Meelis Laoga.
Hmm… see eesmärk on meelega listis viimane, kuna eesmärgid on kronoloogilised. Ehk siis, kui Mell mind maha notib, siis on mul vähemalt muud asjad selleks ajaks tehtud. Igaljuhul kuidagi ja millalgi ma selle pildi saan ja siia ja oma instasse teile vaatamiseks panen!
Jääb üle loota, et mu krati karjäär ei lõpe Männiku karjääris nii nagu ta seal 2015. aasta suvel istudes ja elu üle järgi mõeldes alguse sai…
“Noh, linnuke, oled juba piisavalt siristanud siin, nüüd on aeg mullateki alla ilusti tudule minna”
Ei ole midagi nii, et teeme kohe terve 2019 kokkuvõtte ja detsembri jätame vahele nagu normaalne mees jõusaalis jalapäeva. Kui juba financial fitnessiga tegeleda, siis ikka kogu hingega.
Ja kuna ma tean, et te ootate, mis perversseid eesmärke ma 2020 jahtima hakkan, siis selle detsembri pilgu-hate postituse hoian seetõttu vähema mölaga. Tegelikult on mul uue aasta mõtted märkmikus juba reas ja võin tiiserina öelda, et ühes neis figureerib näiteks uus instagrami valitseja Marimell Laomell, aga mitte kunagi pole mul asjad nii suurelt plaanis olnud nagu 2020 ja sellist hirmu eesmärkide avaldamisega pole enne olnud. Tunnen end justkui laksatiivide messilt tulnud ostujuht. Rabe on olla…
Mis te arvate, kas uue aasta eesmärkides on rohkem palgatööd või kröösusena investeerimist ja dividendide lüpsmist?
Ise tegin, aga ei tea, kas see meem enam 2020 pelab üldse
Oma uute eesmärkide saavutamiseks viskasin juba eelmisel aastal õnged vette, et lendstardist veidi sohki teha. Salaja jõudsin endale jõulukingituseks detsembris raha panna Viainvesti 1000€, Estategurusse 500€ ja börsile 750€… Ja siin on näiteks pilt ühe Tallinna maakleri töölauast:
Ma loodan, et ta ei hakka nüüd niisama mingeid netist leitud “häid” kassivideosid mulle näitama
Aga lähme parem koos mu rahakoti kallale. Kuu kokkuvõtted peaksid sisaldama vähem möla ja rohkem tõestust, eksole?
Järgnev pilt on alati kõige olulisem ja seda hakkan näitama alati võimalikult vara – see ongi blogi peamine eesmärk: saada higivabapapimiljokaks. Kes seni veel aru pole saanud, siis higivaba papp = see papp, mille nimel ei pea tööl käima. Ootan siin pikisilmi seda lumepalliefekti, millest räägitakse. Kui ta millalgi tulema hakkab, siis tõenäoliselt ikka talvel. Aasta algusest on jämedalt 14k higivaba kontole lisandunud, kui graafikut imetleda. Vot sulle madalalaubalist magalarajooni investeerimisvõlurit!
Jooksva aasta pilt on selline:
Detsember tõi uut raha kokku 6 400,17 €. Siin sees on palk, avanüürid, intressid, liigkasuvõtmine, väljapressimised, alimendid, pistised, ettevõttega skeemitamine, juriidilised mahhinatsioonid ja kõik muu maksuametile peavalu valmistav tegevus.
Detsembris kokku ahnitsetud rikkustest läks majandusse tagasi 63 prossa ehk ligi 4 075 euroraha.
Kõva lugu on see, et enamus kolhoosi varadest läheb alati uue raha järele ja mu arvevabrik annab päris arvestatava osa sissetulekutest. Muuseas, kui keegi siin veel oma kolhoosiga mässab, siis minu kaudu saad päris pikalt tasuta SimplBooksiga arveldada ja väga laadna süsteem on see: kasuta sooduskoodi “KRATT” ning sellega saab iga SimplBooks konto looja 1 kuu asemel 6 kuud tasuta teenust (kehtib kuni 2019a lõpuni, uuest aastast on pakkumine 3 kuud tasuta). Kokkuhoid 77 eurot (võrdub ca 55kg tatart)!
Higivaba tuli kuu jooksul kokku 1 038,08€. Siin sees on ka blogi tulu, kuna ma kirjutan isegi interneti täis saamisel siin edasi. Või siis kirjutan vihikusse oma lugusid ja hakkan neid Raekoja platsil ette lugema vms. Muuseas, blogi alguses oli mu palk tänasest higivabast väiksem ja see polnudki nii ammu, kui Rahakrati oma reite vahelt välja pigistasin ja tema nabanööri võtmetega läbi nüsisin. Midagi on ilmselt õigesti tehtud.
Ooda, napilt oleksin nüüd unustanud panna siis selle oma finantskümnevõistluse edetabeli. See on mul endal üks lemmikuid:
Aasta viimase kuu kohta käib küll
VANA TEKST (AGA NUMBRID ON SIIN ALATI UUED JA MU VÄÄRTUS ON KA SIIN!):
Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Jaanuari alguses teen ülevaate detsembri kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.
Tänu teile, kes te ühe mu loo all mind virtuaalselt kiusama hakkasite ja narrisite, et teen oma tabeleid valesti, siis nüüd olen õppinud ja all on mu 4.aastase karjääri rahatabeli disain vol3. See on varasematest lihtsam, ülevaatlikum, tõesem ja mis peamine – ma saan selle otse blogisse kopida ja kokkuvõtete tegemine muutus mitme mindi jagu kiiremaks. Selle võidetud aja kavatsen pühendada magamisele. No ja see uus lähenemine tegi mind rikkamaks!
Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga, ei Raivo Heina (sest tema on kõige rohkem Rahakrati näoga, kui mul peaks pilti blogisse vaja olema) ega Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud ning ei kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne kõrge viis sulle! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada.
Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Olin tonnise palgaga õnnetu töötaja suvalises ettevõttes. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?
Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.
2019 eesmärgid, mida siin blogis taga ajama hakkan?
1) Kuskil poolhuupi mainisin, et võiks sel aastal 100k netoväärtuse lae ära katsuda. Mis seal ikka, võtame eesmärgiks. Lugesin parajasti Ray Dalio raamatut “Põhimõtted” ja seal on kirjas nii (lk 191, kui täpne olla): “Pea meeles, et suured ootused panevad aluse suurele suutlikkusele.” Let’s mennän siis!
Uka-uka, sada kilo kotis – august 2019!
2) Teiseks võiks iga kuu teha 1k higivaba raha. Ma tean, et see ei juhtu, sest tegelen kahe korteriga ja need ei hakka aasta algusest tootma, aga las ta jääb siia kirja. Äkki juhtub mingi ime, et keegi küsib 300 eurot laenu ja pakub 12300 tagasi maksta jõuludeks. Eks näis. Enese maapeale toomiseks ütlen veel, et eelmisel aastal oli higivaba kokku 7500 eur.
Purgis!
3) Kolmas eesmärk on valmis nokkida 2 korterit, et need siis lumehelbekestele üürile anda. Esimene peab valmis olema mai kuuks. Teine aasta lõpuks.
Done!
Loen neid kolme punkti ja täiesti ulme. Nalja hakkab saama, seda on juba praegu näha. Ilmselt naeran muidugi läbi pisarate ja nii, et tatraterad hammaste vahel paistavad. Liha ja muud maised võlud võib sel aastal heaga ära unustada…
Mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras. Sõuan tasa, et jõuda kaugele, aga mitte nii tasa, et aerud kätte ära mädaneks. Kõikide eesmärkide ja minu tegemiste ühine nimetaja on #finantsvabadussõda.
Järgneb väljaheide ja tule haara siit mõni reaalselt raha tegev soovituskood omale ligi. Hakkame koos bojaarideks!
Mis see on: Mintos is the leading European P2P platform.
Boonus: 1% boonust investeeritud summalt 3 kuu eest (4 kuu jooksul). Boonus arvutatakse 30, 60, 90 päeval peale liitumist ja makstakse välja reaalselt 60, 90 ja 120 päeval; 60 ja 90 päeval boonus leitakse vahepealse portfelli kasvu pealt.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: An intermediary platform connecting borrowers with investors by offering safe and transparent investment opportunities. No service fees or hidden costs are charged for using the platform.
Boonus: 10€ tasuta boonusraha, kui investeerid vähemalt 50€.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Crowdestate’s on üle 32400 investori ja konkurentidest eristuv Euroopa kõrgeim keskmine tulusus. Investeeri kinnisvaraga tagatud, põhjaliku kontrolli läbinud projektidesse.
Boonus: “Meil boonust pole. Niipea pole plaanis kasutusele võtta ka. Võid boonuseks panna, et kiire klienditugi (hehe). Ikka head, Crowdestate”. No vot siis. Omaltpoolt lisan, et korralik tootlus on ka boonuse eest Crowdestates.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Crowdestor gives everyone the opportunity to invest directly in real estate and business projects without middlemen and hidden conditions or costs. With Crowdestor you can start investing from 100 euro with an annual interest rate from 12%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: users can build passive income flow by investing in consumer loans originated from non-banking originators. The lowest entry point in the market – start as little as 1 EUR, no additional fees, protected investments, high money liquidity and on top of that ROI up to 16%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Robocash investment arena is an international financial holding within the framework of which consists of the company’s creditors of-Spain, Russia and Kazakhstan. Investment service offering investors loans that have been issued to those companies-creditors as part of the financial holding company composed by guaranteeing the full amount and the profit return.
Boonus: teenid kohe 5€, kui liitud ja investeerima hakkad.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: FinBee lending and borrowing process operates online only. As a result, we have lower operating costs than traditional banks. Saved costs are passed on to lenders in a form of higher return on investment and to borrowers as lower interest payment. Managing risk properly, lenders can reach as much as 25 % annual interest returns.
Mis see on: Rendity gives investors the opportunity to invest in high quality real estate projects in Vienna, the most liveable city in the world. New Investors profit from a €25 signup bonus as well as an interest rate from the first day of investing. By investing in real estate market in Vienna, Investors can secure attractive return rate up to 7,5% per year with a low capital investment.
Boonus: teenid kohe 25€, kui liitud ja investeerima hakkad.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Tänu ühisrahastusmehhanismile võimaldab Reinvest24 teil igas maailma otsas osta elu- või ärikinnisvara osakuid kollektiivselt koos teiste investoritega alates 100 eurost ja teenida kasumit rendist ja kapitali kasvust kombineeritult, investeerimisperioodi piiranguteta.
Boonus: 1% cashback’i investeeringutelt (kehtib kuni 03.06.2019). Ilmselt tuleb varsti uus kampaania.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: The platform enables real estate investment project crowdfunding and apartment bulk-deals for a price lower than the market value. Average annual return of 14%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Monethera started in 2017 as a private investment fund. Now it has become an online crowd-investing platform offering modern ways of making investments in high-yielding projects. Great returns for investors – up to 22%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Ma lubasin, et sel aastal enam oma blogisse ei tule, aga võta näpust. Ma lihtsalt ei suuda end siit eemale hoida, kui keegi nii ägedat asja kirjutab ja nii vaimukas on. Te käite siin samadel põhjustel ju?
Aga, et seda lugu õigesti mõista, siis pean kohe alguses ära ütlema, et ma olen kohutavalt laisk. Kui võimalik, siis ma ei teeks vist mitte midagi. Ja see laiskus on muutnud mind üllatavalt efektiivseks. Ma püüan ebameeldivad asjad võimalikult kärmelt, kvaliteetselt ja efektiivselt ära teha, et ma neid niipea uuesti tegema ei peaks.
Jagan teile vana aasta lõpus mõned enda mõtted oma igapäevastest filosoofiatest, mis aitavad mul elust tüünelt läbi libiseda ja sellest graatsiliselt väljuda nagu Arnold Rüütel vannist. Mul on millegipärast kujutelm, et Arnold tõuseb vannist mingi mega sujuvalt ja nõtkelt. Ma ei tea, miks. Aga oma elusid niimoodi 1% haaval paremaks timmides oleme me varsti ka nagu rikkad Ämeeriklased!
Koristamisest.
Ma koristan koguaeg, aga ma ei korista mitte kunagi.
Ei, see ei ole mingi imelik mõistatus, mille vastus on põrandalamp vms.
Mida see tähendab? Ma ei saa aru inimestest, kes ütlevad, et nad ei saa täna õue tulla, kuna peavad koristama. Appi. Ma läheks lolliks, kui mul oleks sellised päevad, et ma pean terve päeva koristama. Hetkel olen ma oma kröösuse eluga üsna norm suurusel elupinnal. Kõlab nagu iga koristaja unelm, eksole? Aga mul kulub koristamisele ilmselt mingi 1-2h iga kuu. Kuidas nii?
Üks saladus on see, et mul on sitaks vähe asju. Ma ei salli mingit krdi nipsasjakeste kogumist ja riiulitel presenteerimist. See on visuaalne müra, need asjad on inetud ja nende vahelt peab tolmu võtma. Õudne! Mu riiulid on sellised, kust tõmbad lihtsalt lapiga üle siuh-säuh ja tehtud.
Teine saladus on see, et ma “koristan” koguaeg. Hüppan dušši alt välja ja tõmban rätikuga auruse peegli üle – peegel puhas ja ma ei pea seda kunagi mingi eraldi pritsi ja ajalehtedega pesema minema. Täna avastasin ennast niiske lapiga paari kapipealset pühkimas ja asju prükkarisse panemas, kui samal ajal sõbraga üle telefoni äriplaane arutasime. Muidu ma sellist multitaskimist ei poolda, aga rutiinsetes asjades olen küll seda meelt, et korraga võib nelja asja teha.
See 1 tund, mis mul iga kuu koristamisele läheb, on vist 2-3x kuus 30 min tolmuimejaga põrandad üle ja asi purgis. Ma ei saa kahjuks enda aadressi öelda, aga tule külla ja vaata ise, mul jumala puhas kõik. Ilma koristuspäevadeta…
Ma tean, et kui mu emps seda siin loeks, siis oleks ta umbes 10 minutiga mu uksetaga oma eri suuruses moppide armeega ja hurjutaks stiilis “Kuidas siis nii, mu väike Kratike”. Aga noh, ta ei loe seda blogi, õnneks.
Hommikutest.
Ma püüan üldiselt esimesed 1-2h hommikul mitte telos istuda, vaid pigem niisama teed juua ja ringi hõljuda. Siis mingi hetk tõmban meilid lahti, aga esialgu ainult meeldivad. Öösel kollitama tulnud elektronkirjad töömuredega püüan lükata võimalikult lõunasse, et need päeva tooni ära ei rikuks.
Eriti meeldiv on hommikul vaadata kahte meili: üks on mu Viainvesti investori konto ülevaade ja teine Mintose oma. (Kui sa kasutad mõnda soovituskoodi, mis sellel lingil avaneb, siis saad sina ka kiiremini rikkaks). Kui ma näen hommikul, et olen öösel paar kulli teeninud, siis see annab hea tunde tükiks ajaks. Mõtlen näiteks nii, et kui öösel tiksus 4 eurtsi sisse, siis täna võiks mitte üle 3 eurtsi enda peale kulutada. Siis on rikkaks saamine vältimatu, sest 1 eur jäi üle. See on selline lihtsustatud valem mu lihtsameelsetele, ehk enamustele, lugejatele.
See sissetulekutest vähem kulutamine on üldse üks tänuväärne tegevus. Tahad teada, miks sa veel vaene oled? Tee see 2 SEKUNDIT AEGA VÕTTEV TEST SIIN ja saad teada!
Trennist.
Trenniga on umbes nagu koristamisega – ma ei tee seda kunagi, aga samas ma teen seda koguaeg. Näide? No ma pean igal hommikul mingi 20sek ootama, et dušši vesi soojaks läheks. A mis ma niisama passin? Ma võin teha samal ajal 10 kükki või 10 kätekõverdust, et aega parajaks teha. Teine variant oleks muidugi samal ajal hoopis vinne pigistada, aga ise tead, mis sulle kasulikum on.
See 10 kükki vms ei tee kedagi põkiks või saledaks, aga mu mental pool arvab, et ma teen iga päev trenni ja seetõttu on mul parem tuju ja tegelt okei vorm ka. Ehk siis ma veits nagu petan oma aju selle paari kükiga ja kutt arvab nüüd, et ma olen mingi erikuradi liidu koondislane.
Poodlemisest.
Ma ei käi poodides. Võimalusel. Üks asi, mis mulle tõesti meeldib, on kingitusi ostmas käia. Aga muidu ei ole mul küll nii, et tavai, nädalavahetus on käes ja on aeg ennast mingisse megasuurde prismasse tuulutama minna. Wtf. See on kõige mõttetum ajakulu üldse. Ma lähen parem kellelegi külla või jalutama vms.
Mul ei tule see allikas kohe meelde, aga isegi selliseid uuringuid on tehtud, et kuidas osad inimesed suudavad rahhi säästa ja (kulutamise) ahvatlustele vastu panna. Neist uuringutest siis selgus, et ega need inimesed ei olegi kuidagi vaimselt teistmoodi ehitatud, et nad on jube vastupidavad kiusatustele. Konks oli selles, et nad lihtsalt püüavad ennast ahvatlustest eemale hoida – nad ei lähe niisama poodi jalutama ja oma õnne lükkama.
Okei, ma käin poes 2. jaanuaril, kui üldse, sest aastast aastasse kordub muster, et kaupsis ja stockmannis jms on asjad miinus umbes 90% ja ma püüan välja kasvada sellest 2€ h&m särgi ostmisest, mis teise pesuga teise klassi lapsele parajaks muutub.
Niiet, mine ka nädalavahetusel parem külla (ehk kellegi juurde tasuta sööma) või raamatukokku (või raamatupoodi raamatut lappama ja oih, kuidas ma selle nüüd kogemata siin läbi lugesin…) või kinno (kõige kulukam variant) või jalutama (okei, tossud kuluvad jalutamisega).
Telekast.
Mul ei ole telekat. Aga kuna ma olen ise siia omale sellise virtuaalse pihikambri ehitanud, siis võin tunnistada, et Eesti reality saateid vaatan ma kompuutrist alati järele. Aastavahetuse täistunnil ja sünnipäeva küünalde ärapuhumisel soovin seega, et tv3 meid ka 2020 Rannamajaga üllataks!
Joomisest.
See on väga ohtlik punkt. Joomine on tõsiselt rikaste lõbu, sest see võtab ära retsilt aega ja retsilt raha. Õhtune õue minemine ei piirdu kunagi paari tunniga, et korraks lähed, tore on olla ja siis tuled, supsti, koju tagasi. Kus sa sellega. Alati on kuidagi nii, et peale pidu istud hommikul esimeses trammis koos väikekodanlastega ja püüad teha nägu, et lähed ka tööle, kuigi vasakust jalast on king puudu ja hingeõhk sulatab ees istuva lasteaeda sõitva lapse nailonist kombeka kapuutsi vaikselt.
See vana hea “üks õlu”…
Seetõttu joon ma väga harva. Ainult siis, kui ma väga tahan, kamp on hea ja siis, kui ma tean, et homse võib juba eos maha kanda. Ka see muster on muutunud, et kui tatikana ostsime puhtalt mahu tõttu PET pudelites presidendi pilkut kokku, siis täna võtan kapist parem kvaliteetse kange vedelikuga pudeli peole kaasa ja hea meki tõttu on kogused palju väiksemad.
Söömisest.
See on mu elu üks keerulisem sektor. Ma vaatan vahel kadedusega neid inimesi, kes ütlevad, et “oh, täna on just selline keeduhobuse keele söömise isu” või “olen nõus midaiganes andma, et saaksin praegu suure taldrikutäie Peipsi lõunaosast püütud unimudila neerusid lutsutada”. Kust teil need isud tulevad? Kuidas te teate, et teil just selline soov on? Jah, ma tunnen viimasel ajal (kuna see oligarhi elu on järjest lähemal), et tahaks rohkem linna uhketes kulinaariates oma kurgunibu mingi kahtlase kraamiga hellitada, aga see on pigem seltskonna ja sumina pärast, mitte mõne konkreetse toidu pärast.
Koit, toome õlled?
Toit on mulle kütus. Ma võin olla pikka aega söömata ja midagi ei juhtu, ma ei hakka jonnima. Varsti saab ju nagunii jälle kuskil süüa. Aga magusaga on kahjuks nii, et seda on keeruline pidurdada. Nagu möödaminnes panna pintslisse 200g tahvel šoksi? Pole probleem. Avastada ennast pärast seda vetsus peegli ees endale otsa vaatamas, et tubli poiss, flirdid diabeediga jälle? Pole samuti probleem.
Ma sain nüüd ennast jälle tühjaks rääkida ja oma hindamatuid mõtteid teile, lihtravahale, jagada. Olen teid alati üles kutsunud ennast kopeerima ja ei pahanda seegi kord, kui siit mõne mustri enda ellu implementeerite.
Ma arvan, et see jääb mu 2019. aasta viimaseks postituseks. Vist. Aga ma ei hakka siin kokku lööma oma sente ja muid numbreid. Need vaatame jaanuari alguses üle. Sisetunne ütleb, et siit tuleb praegu selline tänuavalduse/ventileerimise lugu, sest muidu on nii, et jään teile võõraks. Panen muudkui mingeid teiste äride postitusi üles ja ise kaon sinna sisse ära. Päris raske on sellist tasakaalu hoida, et millal peaks oma asjadest kirjutama ja millal midagi uut katsetama nagu näiteks see viimatine lugu veinidest oli. Praeguse loo lasin ühe jutiga siia ja ei muretse, et kas teil on seda ladus lugeda või siit midagi õppida.
2019 on möödunud linnutiivul. Võib öelda, et lausa tuvi tiivul (appi, kui vaimukas ma olen). Kõik aasta alguses võetud sihid tulistasin alla nagu mingi finantsclinteastwood kuuekümnendate vesternis – silm ka ei pilkunud. Oma pisikeste näpukestega, mis on siin teile trükkimisest töntsiks muutunud, sudisin valmis kaks üürikorterit, mida võiksin kulunud närvide tõttu hellitavalt hardcore-teriteks kutsuda ja tegin kõrgelt üle oma 100k väärtuse eesmärgi.
Eks selles viimases oli abiks väike raamatupidamislik trikk, aga nii ju äri Eesti moodi käibki: preemiate maksmise ajal suudab raamatupidaja ettevõtte orjadele töötajatele näidata, et firma vaagub hinge ja konto on tühi nagu selle venna pea, kes Airbnb hindade valemeid teeb (kui oled kunagi Airbnbd kasutanud, siis ilmselt imestad samuti, kuidas krt on nii, et 30€/öö x 2 ööd = 188€). Aga rikaste topiste valimise ajal on imeväel omanikele dividende kukkunud ja ei saagi täpselt aru, kuidas selline õnnelik kokkulangevus tekkis…
Mul oli peas plaan, et kui kõikide oma eesmärkidega sel aastal maha saan, siis võtan detsembris aja maha. Nagu näha, siis on aju ikka total ülekuumenenud, sest enda arvates kirjutasin ma seda postitust novembri lõpus (autori märkus: täna on 10. detsember…). Aga alates tänasest tõmban küll juhtme seinast välja. Molutan niisama ja mõtlen, mida tahaks 2020. ära teha ja kuidas seda teha. All on näha, et esimese asjaga hakkasin juba pihta. Võtan aja maha, my ass… vähemalt loodan, et ma ei osta detsembris oma 3. ja 4. korterit, mis võiks olla üks osa 2020. plaanist.
Aasta lõpus hakkasin ennast rahuliku tempoga harjutama. Ei jooksnud kaasa COOP-iga, ei jooksnud kaasa UpSteami kampaaniaga, vaid harjutan seda raha kogumist, mis mul mitte kuidagi välja ei taha tulla. Niipea, kui kontol üle 10€ jääk tekib, siis hakkan Sõle tänava tegelastele omaselt kilavate silmadega ringi vaatama, et kuidas selle summa mõne ullikese seljas kahekümneks euroks pööritada annaks.
Miks ma viimasel ajal millestki osa pole võtnud?
Selleks on lihtsad põhjused. COOP läks selgelt püüdma neid inimesi, kes pidevalt kuulevad “thou must invest!”, aga ei oska seda kuskil/kuidagi teha. Siis tuleb telkust õhtuse lastevorstiga võiku kõrvale parajasti panga IPO reklaam ja nii saab alguse ühe järjekordse keskmise pere “investeerimisteekond”, millele üldiselt teist ega kolmandat sammu enam ei järgne, sest jõululauas istuvat perepead tsiteerides: “Kurrrat, ossin seda va koobi akssiat, aga eks see oli jälle üks viis, kuidas rikkad ärrad pööblit trikitasid ja ma rohkem tollesse investeerimise ämbrisse ei astu!”
IPO (Issand, Pekkis On)
Funderbeamist olen eemale hoidnud natuke sarnastel põhjustel. See kütmine, mis seal käib, kui mõni popim firma raha tõstab… no ma ei tea. Ma saan teoorias aru, et peab kasvurakette tulistama-sihtima ja aasalt ninasarvikuid püüdma jne, aga kui veidi kainelt mõelda, siis ma ei näe, et see mind siin lähiajal kröösuseks teeb (lähiajal ilmselt ei peagi). Okei, oletame, et panen siis kümnesse järgnevasse “raketti” 1000€, mis on päris suur summa minusuguse magalarajooni vati kohta. Ja kümme sellist investeeringut läheb maksma 10k. Kui nüüd näiteks kaks neist paari aastaga 5x kasvavad ja teised kukuvad, siis olen tagasi oma 10k juures. Või kui isegi rohkemad kasvavad, siis olen v-o max paari tuhandega plussis, aga müümine ja raha väljavõtmine võtab aega – kellelgi peab tekkima soov palju kallimalt mu osasid ära osta.
Kui see kampa oleks ka täis surutud, siis ma oleksin päriselt parem Tallinna Vett jälle ostma hakanud
Mu meelest on idumaailmas miljokaks saamiseks vaja kõvasti plekki ja ma pole kindel, kas see strateegia algajatele kapitali kasvuks sobib. Aga mulle väga meeldib, et te kõik ühes suunas tormate, sest siis saan mina vaikselt enda strateegiat ajada: COOP-i varjus ostsin hoopis LHV-d kokku, sest nemad on teenimatult tähelepanuta jäänud, Fundebeami kampaaniate taustal otsin hoopis uut kinnisvara, sest see ei ole nii popp praegu. Ühesõnaga minu plaan on selline, et keskendun pigem tähelepanuta ja rahavoogu tekitavatele asjadele, et saaksin selle kuulsa “töölt hüppamise” lükke lõpuks ära teha. Idud on mu meelest idekas variant palgatöötajale, kellele meeldib enda töö: elad oma palgast ja säästud lükkad idudesse. Kui joppab, siis oled ükspäev miljokas ja kui ei joppa, siis oled rahast ilma, aga vähemalt meeldib sulle tööl käia.
Üks asi on veel, mille tahaks siin teie ees hingelt maha saada, kui juba pihtimiseks läks: ma ei ole mingi rahahull. Kellegi blogist hiljuti lugesin, et teoorias oleks rahast rääkimine nagu okei, aga kui seda teed, siis kohe vaadatakse, et mis sul viga on. Veider. Kui tahad musklikutt olla ja normi tervisega, siis trennist võib küll rääkida. Tööst võib rääkida ja pigem vaadatakse, et vau, nii äge töönarkomaan. Miks siis rahast ei või rääkida?
Oma rahadega tegelemine oleks nagu mingi häbiväärne värk, et ära hakka jälle mingi aktsia vms jutuga pihta. Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on lisaks sellele blogile päris kirev nö muu elu, mis ei ole üldse rahamaailmaga seotud. Võib tunduda, et ma olen üdini finantspede, aga põhjus on see, et see blogi on lihtsalt rahateemadel ja te näete mind ainult siin. See blogi ei ole kogu mu elu. Ma hüppan siia vahel, et “põgeneda” tavatööst. Ja nüüd on see juba natuke elukestvaks ekskremendiks eksperimendiks muutunud, et kas üks madalalaubaline magalarajooni tatralõug saabki miljokaks ja kui suureks see projekt kasvada võib arvestades, et olen selle peale täpselt null eurot kulutanud ja sama eelarve on mu turundusosakonnas ka igaks järgnevaks aastaks. Kuigi tiim on mul küll suureks kasvanud, ma ei viitsi seda enam varjata ja võite kõiki tiimiliikmeid SIIN lehel näha ka.
Mul on selline silt Rahakrati kabineti uksel
Aaa ja veel üks üliboss asi, mis siinse projekti abil juhtunud on. Ma saan rikkust ümber jagada! Saan teile raamatuid/koolitusi ja isegi sularaha jagada. On tore, onju? Viimane insta loos sündis mul täpselt nii, et kirjutasin Raha24 inimesele, et mul on mõte, tahaks sinu raha ära jagada, kas annad 2sotti mulle? Endale küsisin selle täideviimise eest 5kümppi – noh, et pidin mõtlema välja tekstid ja pildid ja haldama kommentaare ja mässama, et see raha kuhugi mätta alla peita võitjatele ja legend kohalejõudmiseks joonistada jne. Ja see inimene oli nõus. Kõik võitsid: nemad said mitusada fänni juurde, mina sain teilt feimi ja endale 5kümppi ja teie saite plekki võita. Ütleks nende surematute laulusõnadega, et “see on imeline maailm”!
Kuna ma suutsin detsembris niisama jõude istuda täpselt poolteist päeva, siis otsustasin juba praegu astuda esimese sammu oma 2020. aasta plaani suunas ja liikuda lähemale McRahakrati frantsiisi loomisele ehk paramparaaaaaa!
See poejupike mu lehel on veel sama hõre nagu mu üldine elu üldse on, aga palun kannatust, just ütlesin ju, et teen kõiki oma asju üsna väikese tiimiga ja töö kõrvalt ja oma lõbuks jne. Seega ehitan peatselt kõik peipälli lingid ja “Lisa korvi” nupukesed jms juurde. Esiteks on siis teil mugavam ja teiseks on siis mu äri automaatne ja saan ise samal ajal magada, kui plekk taskusse voolab. Kusjuures, ma natuke imestan, et ükski kinnisvaraportaal ei ole pannud “Lisa korvi” nupukesi oma lehele. Hullult tüütu on kortereid ükshaaval osta… #kröösusemured
Eks saab näha, kas selline suveniirinurgake midagi sisse tooma hakkab ja kas seda annab nii automaatseks teha, et võiks lausa higivaba alla liigitada, aga olen lubanud blogi alguses, et kõik vähegi ägedamad mõtted lisaraha ja hobidega raha tegemiseks proovin omal nahal ära. Ma ei tea, kuidas teile, aga mulle endale küll mu kraam meeldib. Ja neid disaine ja lollusi on übercool välja mõelda! Peaks veel mingi salatervituse juurde mõtlema, et kui keegi mulle mu oma merchiga vastu tuleb, siis saan endast märku anda.
Vabandan, et selline teemavaba postitus tuli. Või oli see just vaba teema? No vahet polegi. Kõik need mõtted olid sellised, et ma ei tahtnud igaühest neist hakata eraldi lugu välja punnitama, aga kõik vajasid väljutamist, et kuidagi aastale nagu punkt panna või nii. See on okei, kui sa nüüd mõtled, et suht sitt lugu oli ja raiskasid 3 minutit oma elust. Mina olen tänulik, et te siin lugemas ja kaasa jauramas käite. Ma tean vähemalt 5-6 inimest, kes on mulle otse kirjutanud, et nad on mingi tõuke saanud ja midagi tegema hakanud tänu sellele MTÜ-le siin. No pic no proof? Okei, tseki seda:
Lezgo ja kütame edasi!
Jääge siis ikka minu lehele ja ärge teiste blogidesse minge
Ei saa salata, et oma investeeringute tegemisel jälgin ma päris palju Edda Pauksoni ja Kristi Timmeri taroskoope ja horoskoope. Võin kindel olla, et horoskoopides on alati väga selged suunised, kui neid vaid lugeda osata. “Tänane päev võib olla hea suurteks tehinguteks, aga ei pruugi. Ole valmis kõigeks.” No näed, asi ju selge, mida teha tuleb! Ja kui tõesti veel vastus segane on, siis lähen Epp Petrone kivipoodi ja ostan omale soodsalt paarisaja euri eest mingi maast leitud külmunud junni, mis raha väe ja saladused mulle koju kätte toob.
Praegu on Merkuur täiega Uraanuses, mis peaks olema minu tähemärgi jaoks hea kosmiline seis. Istun siin Kadrioru pargis ühes puu õõnsuses, mille Igor Man kuulsaks tegi ja paistab, et kõik märgid on ühel joonel: mind on kutsutud just ühte suurt rahausuliste kogunemise hommikupalvust pidama ja kuna võin ennast seetõttu ametlikult rahajumalaks pidada, siis on loogiline, et nüüd järgnes pakkumine investeerida veinidesse: jumalate jooki.
Teie lemmik püstolreporter Rahakratt on teinud kiire inteka ja küsinud mõned vägagi intrigeerivad küsimused meestelt, kes on püsti lükanud väärisveinidesse investeerimise bisnesi. Lõin nende veinikeldri ukse lahti nagu Kalle Mihkels kunagi oma lääpa kõnnitud ja viksimata kingaga Õismäel “viisakaid eraettevõtjaid” külastas ning püüdsin inteka ajal endale võimalikult palju tasuta veini degusteerimiseks sisse kallata. Seda võin kohe öelda, et tooted on neil poistel ausad. Päris keeruline oli peale sellist töölõunat kontorisse tagasi ilmudes seletada, miks mul hambad sinised on ja ma bossiga nii imelikult otsekohene olen. Eriti veel ajal, mil tuleks just keel (mittesiniste) hammaste taga hoida, sest õhus on jõulupreemiate lõhn…
Aga okei, teeme selle asja ära. Järgneb intekas väärisveinidesse investeerimist pakkuva ettevõtte LeVinum pomoga, Risto Kaljurannaga.
Rahakratt (edaspidi RK): Miks peaks keegi terve (kaine) mõistusega inimene jooma 100+€ maksvaid veine, kui Rimist on võimalik võtta ligi pudel normaalset Blue Nunna mingi 4-5 eurtsi eest?
Veinitark Risto (edaspidi VR): Vastan kohe pikemalt, aga kiire vastus on selline: meie eesmärk on, et inimene ostaks täna 50 eurose veini ja 20 aasta pärast oma pulmas või juubelil saaks avada üle 100 euro maksva pudeli, mida ta sellel hetkel ei jaksaks osta lettidelt. Teine võimalus ongi müüa pensionipõlves veinid maha ja saada palju kõrgem tootlus kui tavaliste pensionisammastega. Aga nüüd pikemalt. Investeerimine veinidesse on sobilik igaühele, nii veininautlejale, veinist mitteteadlikule kui ka täiesti karsklasele. Meie eesmärk on pakkuda veinidesse investeerimist kui finantstehingut – ostad täna veinid enne, kui nad pole veel pudelisse läinudki, Prantsusmaa tipp-veinimajadest, hoiad neid meie keldrites kas keskmiselt 10a või 25a sõltuvalt veini küpsemise võimekusest ja müüd need maha. Seega ei ole mingit vajadust olla ise veini jooja. Meil on ka täna paar klienti, kes on ise 100% karsklased, aga vein kui investeeringu objekt on igati huvipakkuv. Kuna tegemist on lihtsa ja mugava protsessiga, meie koondame kokku erinevad veinieksperdid, kes valivad välja sortimendi ainult investeerimisväärtusega veinidest. Väärisveinide aastane tootlus on keskmiselt 13% aastas, Financial Timesi ja Bloombergi andmetel. Veinide küpsemise aeg ehk tema väärtuse kasvamine on erinev, kuid enamasti kahes grupis, kas 10-15a arenemise võimekust või 20-30.a. Seega see on aeg, mida tasuks keldris hoiustada ja alles siis hakata veini müüma, selleks ajaks on esiteks juba nõudlus nii suureks turul läinud, kuna saadavus on juba väga väike ning lisaks on vein oma arengu tipus.Tänasel päeval ei jaksa ka mina juua 100+ eurost veini, kuid kindlasti tunneb juba suurem osa eestlasi ära kõige odavama 4 eurose veini ja 15 eurose veini vahet. Üks on lihtsalt väga happeline või vastupidi ülimagus ning meenutab rohkem mahla kui veini. Teine omakorda annab tunda erinevaid maitsenüansse ning pehmust ja sügavust. Kui see jutt tundub veel isegi tänasel päeval liiga segane, siis toon lihtsa paralleeli käsitööõlledega. 5 aastat tagasi võisime samamoodi küsida, et meil on ju nii Saku Originaal kui A.Le.Coq Premium, ei taha midagi muud. Aga vaatame, mis seis täna poelettidel on? Käsitööõllede valik ajab juba pea ringi käima. Sama seis on ka veinimaailmas, kultuur areneb järjest ja ka Eestis hakatakse järjest enam kasvatama viinamarja, tootma uusi veine.
RK: Järgneb mõistatus. Mees läks kodust ära ja jättis naisele köögilauale paberi, kus polnud mingit teksti, vaid ainult pastakaga tõmmatud _______________________ Küsimus: kuhu mees läks ja mida ta teeb?
VR: Ausalt ütlen, siis ise ei teadnudki kohe vastust, aga tuttava käest küsides sain vastuse, et mehe vastus on: JOON, eksole 😀
RK: Kuidas saab teie skeemist exiti teha ehk oma rahad välja tõmmata, kui soov tekib?
VR: Kui klient avaldab soovi, et tahab mõne veini või kasvõi kõik veinid oma keldris maha müüa, siis hakkame 30 päeva jooksul tegema tema veinidele aktiivmüüki. Oleme selleks loonud võrgustiku restoranidest-vinoteekidest kellele pakume, lisaks eraklientide listid koostööpartnerite poolt. Lisaks oleme jõudsalt laienemas oma võrgustiku loomisel Skandinaaviasse, esmalt Norra ja Rootsi. Sealne alkoholiturg on küll monopoli seisuses, aga see annabki meile eelise pakkuda kõigest mõne kontakti kaudu tervele alkoketile meie sortimenti ja nemad omakorda saadavad pakkumised edasi just nendesse kõrgema klassi poodidele, kus käib teadlikum veinitarbija head kvaliteeti otsimas.Oleme loonud ka tagasiostu garantii kui 30 päeva jooksul klienti ei leia, teeb LeVinum ise tagasiostu pakkumise. Kui vein mille klient on meilt ostnud on alla 3a vanune, siis ostame tagasi sama hinnaga, millega ta meilt veini ostis. Kui vein on vanem kui 3a (täisaastate sammuga), siis ostame turuhinnast 80%-ga tagasi. Aluseks võtame Liv-ex ja Wine-Searcher platvormid, mis on globaalselt kõige suuremad veinimüüjate platvormid ning annavad kõige adekvaatsema ülevaate hinnast.
RK: Veinide valik teie lehel on üsna napp. Miks? Ja miks seal Blue Nunna ei ole – kas te ei arva, et selle hind võib ka tulevikus kõvasti tõusma hakata?
VR: Meie eesmärk on investeerimishuvilisele inimesele teha uude varaklassi ehk veinidesse investeerimine võimalikult lihtsaks. Seega teeme oma sortimendile väga põhjaliku eelanalüüsi ning alles seejärel paneme selle meie kodulehele üles. Seega alati võib olla kindel, et LeVinumi valikus on ainult investeerimisveinid, mis vajavad enne tarbimist aastaid küpsemist keldris. Seega ei paku me kunagi lauaveine, mis on tehtud kiirvalmistamise meetodil ning enam mingit arengut veinis ei toimu nagu see on Blue Nunna jms puhul.Meie uue sortimendi, mis tuli alles eelmise nädala reedel välja on välja valinud Eesti tunnustauim ja mainekaim veiniekspert ja sommeljeede liidu aupresident Rein Kasela. Valik on tehtud Bordeaux 2018 veinidest, kõige kuulsaim veinipiirkond maailmas. Hr. Kasela on välja valinud TOP5 veini, mida tema soovitaks oma kogusse valida ning kogu 12 veini, mida 2018.a valikust on väärt oma kogusse valimiseks.Need veinid on kõik “En Primeur” – see tähendab tulevikuveini. Ehk me tahame pakkuda oma klientidele turu parimat hinda, seetõttu me ostame veini otse Bordeaux veinimaaklerite käest. Bordeaux-s käib veinimüük selliselt, et kui näitena 2018.a sügisel vein läks vaatidesse, siis esmalt peab ta seal 1.5a seisma ja alles seejärel vein pannakse pudelisse. Nüüd vahepealne aeg on see, kus hakatakse veine müüma edasi, aga mitte otse mõisast, vaid Bordeaux-s on veinimaaklerite väike seltskond, kes haldab kogu esimest ringi müüki veinide puhul ja meie ostame samuti esimese ringi maaklerilt, et saada parimat hinda. Seetõttu kõik veinid, mis meie valikus kodulehel, on maailmaturu keskmisest hinnast soodsamad, kontrollida saab igaüks ise Wine-Searcher.com.
RK: Kes teie tiimist kirjutas kodukale sõna “someljee” (kirjapilt muutmata) ja kas tal oli juba väike promill sees selleks ajaks?
VR: See on mu enda eksimus tõesti kuidagi sisse tulnud. Tekstide kirjutamine on üks pikk töö kodulehe jaoks, nüüd viga parandatud, kuid läks pikalt aega, et see üles leida. Ja siiski täitsa kainena on see sisu kokku pandud.
RK: Kas veinimaailmas kehtib ka see koerte maailma reegel nagu vanusega on? Et kui 1 inimese aasta võrdub 7 koera aastat, siis kas mul on okei võtta reede vabaks, kui jõin neljapäeva õhtul kogemata 7 pudelit veini, aga koerte süsteemis on see tegelt ju 1 pudel ja ülemus võiks nagu mõistev olla?
VR: Eee, ah? Palun mine nüüd ära, su takso ootab all.
The end!
Novot. Selline huvitav pakkumine on turule tulnud. Nagu näha, siis kõik mu küsimused olid justkui mõne atesteeritud joodiku veinispetsialisti sulest ja kui midagi olulist jäi teadmata, siis andke märku.
Loo autentsuse mõttes proovisin meie kaubandusvõrgust leitavaid veine ja võin öelda, et õhtud muutusid meeleolukamaks mul kodus küll. Isegi ühe kokteiliõhtu (kogu eelarve ca 7 eurtsi) tegin ja võin ennast väikestviisi juba veinieksperdiks pidada:
See pakk on hea nagu vihjena lauale panna, kui mõne proua külla kutsud. Ütled, et sinu poolt need graped ja tema poolt siis muu, mida tekst pakil soovitab…
Ma ise tegelikult võtsin LeVinumist endale ligi juba ühe Pontet-Canet veini, mille kavatsen siis lahti nööpida, kui saan miljokaks. See oli ka mingi sottkahekümne viiene pudel (khmm… korra rõhutan veel, et oleksin saanud selle eest ca 25 pudelit Sinist Nunna, aga okei…) ja loodan tagasihoidlikult, et selle väärtus tõuseb mõne aastaga sinna 8 000 euro juurde. Sisetunne kuidagi ütleb, et nii läheb, eks vaatame.
Kui tahad veiniskeemi kohta rohkem teada, siis pane SIIA VAJUTADES oma päring teele märgusõnaga “Rahakratt soovitab võtta vedu”. Siis ma saan ise ka vaadata, kas keegi tundis huvi ja palju mul siin endasuguseid jotasid on. Mingit kohustust kellelegi sellega ei teki ja ütlen ausalt (nagu ma ikka siin blogis räägin), siis mina saan iga päringu pealt paar eurtsi tänutäheks endale, et olin nõus asja sisse vaatama ja sellest kirjutama. Niiet, tuld, kodanikud, kui lugu meeldis ja võõraste taskust mind toetada tahate!
Lõppu üks lisa maasikas nende veinitarkade poolt: “Kõigi investeerimishuviliste vahel, kes esimese veini meie keldrisse hoiustavad (seega meie huvi, et toodaks ka oma kodused meie juurde hoiule õigetesse tingimustesse, seega 2eur/pudel aastas hoiustamise tasu ainult, kui ei soovi kohe osta meie käest väärisveini), paneme loosi 75 eurose investeerimisveini Chateau Canon La Gaffeliere.
“Dilaara on 3-aastane tüdruk, kel esineb raske südamehaigus, mille ravimiseks vajalik operatsioon tehakse Rootsis. Kolme aastane Dilara on sündinud väikelaste seas harva esineva haruldase raske rütmihäirega, mis võib panna ta südame tundideks pekslema rohkem kui 260 lööki minutis.”
Saad sa aru sellest numbrist? Ma ei tea asja, mida nähes mul mootori niimoodi käima tõmbaks nagu sellel väikesel plikal. Täiesti segane olukord. Proovisin küll praegu ette kujutada, kuidas istun alasti (st nemad on alasti, mitte mina) Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Meghan Markle ja Elizabeth Hurley vahel ja just tuleb pangaäpi teade, et mingi rets hunnik dividende maandus mu kontole… aga ikka ei saanud oma spidokat punasesse.
260 lööki minutis on vist see “igati normaalne spordimehe” keskmine, mida Priit Pullerits rahvaspordiüritustel finišis välja annab ja ega peale tema ja Dilaara keegi sinna lähedale ei jõuagi. Võibolla Galojan ka Armani poes, aga see on ka kõik. Õnneks.
Daamid ja härjad, teie ees on Triip Rilleputs omas mahlas!
Igaljuhul on nüüd nii, et kuna mul on teatav kogus nö social credit´it (tänu teile!), siis ma olen valmis oma maine ja kuulsuse mängu panema, et saaksime EstateGurus investeerivate praeguste ja tulevaste investoritega oma tursked õlad Dilara opile alla panna (ainult Dilaarale ja mitte Priidule).
Mul ei ole pointi tuimalt kogu see kurb lugu siia kopipeistida, aga see on heategevuskampaania, mille ma isiklikult välja valisin ja kogutav raha aitab tüdruku opile lähemale. Opp on vajalik, et ta saaks vabaneda rütmihäiretest ning kangetest ravimitest, mida praegu tuleb võtta kaks korda päevas ja mis võivad kahjustada lõpuks maksa ja neere.
Kuidas EstateGurus “Dilaara projekte” ära tunda? Otsi selle märgiga skeeme:
Kui sa veel ei ole EG investor, siis kliki SIIA ja registreeru või kasuta minu soovituskoodi EGU09006. Lisaks saad 0,5% boonust oma investeeringutelt esimese 3 kuu jooksul. Pluss see Dilaara asi ka, eksole…
Või kuidas on, muidu? Olete juba kuskil annetamas? Ma instas veits küsisin, et kas olete ka vahel pappi heategevuseks loopimas ja enamus on. Siin on story küll aind 3h üleval olnud, aga juba on näha, kuhu kaalukauss vajub:
Mul on praegust postitust keeruline kirjutada, kuna tegin seda movembri viimastel päevadel ja vurrujumal (kuigi pean vist ütlema üldsegi karvajumal) on minuga suhteliselt helde olnud. Võib öelda nii, et talvel on mul pika pesu peale kulutamisega hooleta… Ja nüüd vunts laiutab üle terve klaviatuuri ehk näos on sama massiivne stange nagu kunagi vaid lätlased oskasid oma “tuuningautodele” külge panna. Mäletab keegi neid õudusi tänavatel?
Mismõttes kordusülevaatusele?!?!
Võtsin praegu oma kalendri lahti, et vaadata, mis ma novembris tegin. Enamustele õhtutele on märgitud “töö üürikorteris” ehk siis olin ikka täielik #nolifer terve kuu. Aga tee tööd ja näe vaeva, muidu tuleb armastus, ütles vanarahvas. Ja armastust õnnestus mul novembris seetõttu küll max vältida. Selle puuduliku armastuse hinnaga sai korter lõpuks valmis ka. Tõestusmaterjal on siin:
Bifoor ja aftekas
Bifoor ja aftekas vol 2
Keegi instas küsis, et kuidas ma pelleris vuugivahed nii pidulikuks sain. Võin avalikult tunnistada, et guugeldasin, maandusin perefoorumis vms ja seal soovitati sellist imevahendit. Tõesti, üks parimaid investeeringuid seal korteris summas ca 2 kulli:
Ma olen nõus selle vedeliku brändisaadikuks hakkama
Nüüd edasi on lihtne. On vaja vaid võimalikult suur üürinumber välja arvutada, et kõik kulud kaetud saaks ja uutele jahimaadele minna.
Võib öelda, et asi on olnud sama ebameeldiv nagu jõuludel pehme kingipakk saada
Teistel õhtutel tegelesin maailma kõige odavama eneseharimisega – lugemisega. Julgelt 4-5 raamatut said küll mu pupillide hellitavat silitust enda ridadel tunda. Ja see ei olnud selline niisama lugemine, et poole silmaga vaatasin telkut või läbi akna naabrinaist. Ei-ei. See oli ikka selline full-on lugemine, märkmik ja pastakas kasulike mõtete ülestähendamiseks alati kõrval stardivalmis. Kusjuures, väike vihje teile. Alati ei pea uut aastat või uue nädala algust ootama, et trenni minna või lugema hakata või konitamisele head aega öelda. Võid kohe homme hommikul sellega alustada. Päriselt. Mu insta jälgijad nägid päris kõvasti raamatutest storysid ja kui peaksin ühte siin teile soovitama, siis langeb valik sada prossa raamatule Atomic Habits by James Clear. Elumuutev teos! Ja see ei ole mingi eneseabi maitsega holistiline saada-kosmosesse-häid-soove pullisõnnik.
Aga lähme parem koos mu rahakoti kallale. Kuu kokkuvõtted peaksid sisaldama vähem möla ja rohkem tõestust, eksole? Umbes nii ma siin kuu kokkuvõtet praegu arvutan ja kuklas käib samasugune rehkendamine, et milline hinnasilt oma teisele üürikale külge panna:
Üür + kommunaalid… no, mingi neli tonni kuus tuleb üüriks, jah
Järgnev pilt on alati kõige olulisem ja seda hakkan näitama alati võimalikult vara – see ongi blogi peamine eesmärk: saada higivabapapimiljokaks. Kes seni veel aru pole saanud, siis higivaba papp = see papp, mille nimel ei pea tööl käima. Ootan siin pikisilmi seda lumepalliefekti, millest räägitakse. Kui ta millalgi tulema hakkab, siis tõenäoliselt ikka talvel. Aasta algusest on jämedalt 12k higivaba kontole lisandunud, kui graafikut imetleda. Vot sulle madalalaubalist magalarajooni investeerimisvõlurit!
Jooksva aasta pilt on selline:
Kui varasematel kuudel olen kirjutanud nii: “Äkki tulebki ära mu teine eesmärk, et iga kuu keskmiselt tonn passiivset teha..?” Siis täna võin öelda, et novembriga sai asi tehtud. Ja üks kuu on veel jäänud. Säästan teid kommentaari kirjutamisest ja ütlen ise siin ära: tubli töö, Rahakratt!
November tõi uut raha kokku 7 449,76 €. Siin sees on palk, avanüürid, intressid, liigkasuvõtmine, väljapressimised, alimendid, pistised, ettevõttega skeemitamine, juriidilised mahhinatsioonid ja kõik muu maksuametile peavalu valmistav tegevus.
Võrreldes oma teekonna alguse esimeste kuudega tõin ma 2019. aasta novembris 7x rohkem raha koju. All on heiteritele tõestuseks üks mu esimesi kuu kokkuvõtte exceleid, kus on näha mu kulud ja mu tulud. Üsna kasinalt oli tulude ridasid ja päris jõudsalt oli kulusid. Paat on jumala kreenis. Ei saaks öelda, et olen kasvanud vati sees ja vaeva pole pidanud nägema.
Säästmiseks/investeerimiseks jäi üle kõvad 226 kulli, aga asi seegi
Novembris kokku ahnitsetud rikkustest läks majandusse tagasi 69 prossa ehk ligi 5 162 euroraha.
Higivaba tuli kuu jooksul kokku 1 272,01 €. Siin sees on ka blogi tulu, kuna ma kirjutan isegi interneti täis saamisel siin edasi. Või siis kirjutan vihikusse oma lugusid ja hakkan neid Raekoja platsil ette lugema vms. Muuseas, blogi alguses oli mu palk tänasest higivabast väiksem ja see polnudki nii ammu, kui Rahakrati oma reite vahelt välja pigistasin ja tema nabanööri võtmetega läbi nüsisin. Midagi on ilmselt õigesti tehtud.
Ooda, napilt oleksin nüüd unustanud panna siis selle oma finantskümnevõistluse edetabeli. See on mul endal üks lemmikuid:
Järgmine eesmärk on selles tabelis teise üürika reale üks number välja võluda.
Novembris oli mu kolhoosil väike juubel. Viskasin välja oma 35. arve. Hurraa! Kui see nüüd ära ka veel makstakse, siis võtan terve detsembri puhkust ja ei plaani mitte midagi teha. Tööl kavatsen enamuse aja “objektil” olla, aga tegelikult kodus hambad laiali magada. Muuseas, kui keegi siin veel oma kolhoosiga mässab, siis minu kaudu saad päris pikalt tasuta SimplBooksiga arveldada ja väga laadna süsteem on see: kasuta sooduskoodi “KRATT” ning sellega saab iga SimplBooks konto looja 1 kuu asemel 6 kuud tasuta teenust (kehtib kuni 2019a lõpuni, uuest aastast on pakkumine 3 kuud tasuta). Kokkuhoid 77 eurot (võrdub ca 55kg tatart)!
VANA TEKST (AGA NUMBRID ON SIIN ALATI UUED JA MU VÄÄRTUS ON KA SIIN!):
Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Detsembri alguses teen ülevaate novembri kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.
Tänu teile, kes te ühe mu loo all mind virtuaalselt kiusama hakkasite ja narrisite, et teen oma tabeleid valesti, siis nüüd olen õppinud ja all on mu 4.aastase karjääri rahatabeli disain vol3. See on varasematest lihtsam, ülevaatlikum, tõesem ja mis peamine – ma saan selle otse blogisse kopida ja kokkuvõtete tegemine muutus mitme mindi jagu kiiremaks. Selle võidetud aja kavatsen pühendada magamisele. No ja see uus lähenemine tegi mind rikkamaks!
Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga, ei Raivo Heina (sest tema on kõige rohkem Rahakrati näoga, kui mul peaks pilti blogisse vaja olema) ega Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud ning ei kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne kõrge viis sulle! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada.
Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Olin tonnise palgaga õnnetu töötaja suvalises ettevõttes. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?
Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.
2019 eesmärgid, mida siin blogis taga ajama hakkan?
1) Kuskil poolhuupi mainisin, et võiks sel aastal 100k netoväärtuse lae ära katsuda. Mis seal ikka, võtame eesmärgiks. Lugesin parajasti Ray Dalio raamatut “Põhimõtted” ja seal on kirjas nii (lk 191, kui täpne olla): “Pea meeles, et suured ootused panevad aluse suurele suutlikkusele.” Let’s mennän siis!
Uka-uka, sada kilo kotis – august 2019!
2) Teiseks võiks iga kuu teha 1k higivaba raha. Ma tean, et see ei juhtu, sest tegelen kahe korteriga ja need ei hakka aasta algusest tootma, aga las ta jääb siia kirja. Äkki juhtub mingi ime, et keegi küsib 300 eurot laenu ja pakub 12300 tagasi maksta jõuludeks. Eks näis. Enese maapeale toomiseks ütlen veel, et eelmisel aastal oli higivaba kokku 7500 eur.
Purgis!
3) Kolmas eesmärk on valmis nokkida 2 korterit, et need siis lumehelbekestele üürile anda. Esimene peab valmis olema mai kuuks. Teine aasta lõpuks.
Done!
Loen neid kolme punkti ja täiesti ulme. Nalja hakkab saama, seda on juba praegu näha. Ilmselt naeran muidugi läbi pisarate ja nii, et tatraterad hammaste vahel paistavad. Liha ja muud maised võlud võib sel aastal heaga ära unustada…
Mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras. Sõuan tasa, et jõuda kaugele, aga mitte nii tasa, et aerud kätte ära mädaneks. Kõikide eesmärkide ja minu tegemiste ühine nimetaja on #finantsvabadussõda.
Järgneb väljaheide ja tule haara siit mõni reaalselt raha tegev soovituskood omale ligi. Hakkame koos bojaarideks!
Mis see on: Mintos is the leading European P2P platform.
Boonus: 1% boonust investeeritud summalt 3 kuu eest (4 kuu jooksul). Boonus arvutatakse 30, 60, 90 päeval peale liitumist ja makstakse välja reaalselt 60, 90 ja 120 päeval; 60 ja 90 päeval boonus leitakse vahepealse portfelli kasvu pealt.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: An intermediary platform connecting borrowers with investors by offering safe and transparent investment opportunities. No service fees or hidden costs are charged for using the platform.
Boonus: 10€ tasuta boonusraha, kui investeerid vähemalt 50€.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Crowdestate’s on üle 32400 investori ja konkurentidest eristuv Euroopa kõrgeim keskmine tulusus. Investeeri kinnisvaraga tagatud, põhjaliku kontrolli läbinud projektidesse.
Boonus: “Meil boonust pole. Niipea pole plaanis kasutusele võtta ka. Võid boonuseks panna, et kiire klienditugi (hehe). Ikka head, Crowdestate”. No vot siis. Omaltpoolt lisan, et korralik tootlus on ka boonuse eest Crowdestates.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Crowdestor gives everyone the opportunity to invest directly in real estate and business projects without middlemen and hidden conditions or costs. With Crowdestor you can start investing from 100 euro with an annual interest rate from 12%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: users can build passive income flow by investing in consumer loans originated from non-banking originators. The lowest entry point in the market – start as little as 1 EUR, no additional fees, protected investments, high money liquidity and on top of that ROI up to 16%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Robocash investment arena is an international financial holding within the framework of which consists of the company’s creditors of-Spain, Russia and Kazakhstan. Investment service offering investors loans that have been issued to those companies-creditors as part of the financial holding company composed by guaranteeing the full amount and the profit return.
Boonus: teenid kohe 5€, kui liitud ja investeerima hakkad.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: FinBee lending and borrowing process operates online only. As a result, we have lower operating costs than traditional banks. Saved costs are passed on to lenders in a form of higher return on investment and to borrowers as lower interest payment. Managing risk properly, lenders can reach as much as 25 % annual interest returns.
Mis see on: Rendity gives investors the opportunity to invest in high quality real estate projects in Vienna, the most liveable city in the world. New Investors profit from a €25 signup bonus as well as an interest rate from the first day of investing. By investing in real estate market in Vienna, Investors can secure attractive return rate up to 7,5% per year with a low capital investment.
Boonus: teenid kohe 25€, kui liitud ja investeerima hakkad.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Tänu ühisrahastusmehhanismile võimaldab Reinvest24 teil igas maailma otsas osta elu- või ärikinnisvara osakuid kollektiivselt koos teiste investoritega alates 100 eurost ja teenida kasumit rendist ja kapitali kasvust kombineeritult, investeerimisperioodi piiranguteta.
Boonus: 1% cashback’i investeeringutelt (kehtib kuni 03.06.2019). Ilmselt tuleb varsti uus kampaania.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: The platform enables real estate investment project crowdfunding and apartment bulk-deals for a price lower than the market value. Average annual return of 14%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Mis see on: Monethera started in 2017 as a private investment fund. Now it has become an online crowd-investing platform offering modern ways of making investments in high-yielding projects. Great returns for investors – up to 22%.
Boonus: täpsustamisel.
Kuidas liituda ja boonust saada: kliki SIIA ja registreeru.
Aaaaaa, ma ju lubasin tähistamiseks raha jagama hakata. Ma tean, et enamus seda ei usu, aga see on päriselt nii.
Tule tseki mu INSTASSE, sest seal otsib praegu 2×100€ uut omanikku. See on täpselt see raha, millega sa saaksid alustada investeerimist, sest see oleks nagu maast leitud raha, mille olemasolust sa paar päeva tagasi veel ei teadnud.
Paar päeva tagasi olin üks valitud eliidi seast, kes sai minna kuulama suure Ameerikamaa isa Robin Sharma mõtteid Saku Suurhalli. Annan asjast kiire reportaaži enne, kui mu hoog raugeb ja ma jälle tavaliseks rahvusvaheliselt tuntud kaubamärgiga ehk mossis näoga eestlaseks muutun.
Suure Päeva hommikul panin omale ilusad riided selga ja suutsin need tubli noorsandina kohale jõudmiseni puhtad hoida. Eks väike trikk on selles, et ma söön oma hommikuse pudru teise särgiga. Mul on nagu selline eraldi pudrusöömise särk kohe. Tõsiselt. Ja kes praegu mingi pudipõlle nalja teeb, see saab molli ja kaob siit blogist sama kiirelt nagu kadus paar Armani kleiti pärast Anna-Maria Galojani külastust sama brändi esinduspoodi. Niisiis, puder rõõmsalt kõhus loksumas, hääletasin endale trolli ja sõitsin maailma serva – Rocca Al Maresse.
Pean tunnistama, et Saku Suurhalli jõudes oli esimene mõte küll sama kärmelt R käik sisse panna ja sealt ruttu kannad teha. Miks? Sest programmis ei olnud hoiatust, et Jüri Homenja oma kidraga lava soojendamas on! Kes teadis, et ta üldse veel tegutseb, eksole? Aga nii oli. Ma arvasin, et olen juba legendaarsel peol Sodiaagi klubis Tartus! Homenja oli laval ja püüdis laulda Ameerikast tulnud onudele sobivaid laule edust ja rahast ja armastusest jms. Võin ausalt öelda, et poleks ma hommikusest pudrust nii aeglane ja paks olnud, siis oleksin kiiremini saalist välja silganud ja polekski edasist showd näinud. Õnneks töntsi jalaga kaugele ei jookse ja uuesti garderoobis olles kuulsin, et väljamaa onud hakkavad riburadapidi lavale tulema ja Kašatsoki-Jüri pakib pillid kotti. Success!
“Come, my son, let me sing for you” Umm, thanks but no thanks, buddy
Jalutasin oma kohale tagasi ja vaatasin, mis seltskonnas ma seekord siis omadega olen. Kurivaim, kohal oli kogu kodumaa koorekiht! Vaimses transis ja ahenenud pupillidega liikusid seal ringi kohalikud kuulsused nagu näiteks batooniärikas Sven, kes oma kahtlaste pulbrite ja -batoonikestega edumeelseid Nuumab. Silmanurgast nägin, et ka Anu Saagis rahva seas ringi, Sõõrumaa on loomulikult alati kohal, kui mõni kahtlane ürra toimub ja tekib võimalus kedagi masseerida. Seda masseerimist seal peol ikka jagus, sest mõni esineja pani publiku vahepeal kätest kinni hoidma ja mingi hetk pidime kõik püsti tõusma, ennast terve kehaga vasakule poole pöörama ja siis kõrval seisvat inimest masseerima. Ma kahjuks ei näinud sel hetkel Urmast, aga suht kindel, et ta lendas võimaluse avanedes vastasele kohe topeltnelsoniga topeltlingamiga peale. See võis sihtmärgile päris homopärane omapärane üllatus olla, et tuled pahaaimamatult koolitusele ja järsku on Turva-Urmas sul… nojah, las see teema nüüd jääb.
See nägu, kui Sõõrumaa kukub sind liigselt hõõrumaa
Mis mulle veel meelde jäi? Robin Sharmat teist korda ilmselt vaatama ei läheks enam. Ma saan aru, et tal on vaja hommikuti kell 5 ärgata ja hakata kohe toimetama, aga why the f*ck? See, et talle meeldib kell 5 ärgata, ei tähenda, et see peaks kõikidele teistele sobima. Kui sulle ka sobib, siis okei, ärka. Aga ärka vaikselt ja omaette. Miks on vaja seda nii räigelt peale suruda kõigile nagu sa oleksid kohe mingi ebajumal, kui kell 5 ärkama hakkaksid? Mina ei suru oma publikule peale, et ärgake kell 3 öösel, siis olete Robinist lausa 2 tundi ees ja veel paremad inimesed.
Okei, oletame, et Robin ärkab kell 5 ja läheb tuttu kell 21 õhtul. See on siis 16 tundi ärkveloleku aega. Kui mina ärkan kell 8 ja lähen tuttu kell 24, siis kuidas minu 16 tundi kehvemad on, ma ei saa aru? Ja eriti siis, kui mulle meeldib hilisel ajal oma töid ja trenne teha. Ma kirjutaks hommikuti poole sitemaid tekste teile, sest alkoholimüük algab alles kella kümnest, daaah. Kui keegi selle öösel ärkamise fenomeni ära seletaks, siis äkki muutuks mu maailm ka kuidagi paremaks. Aga tõesti, mingid vennad kilavate silmadega noogutavad kaasa, et tavai, hakkame ka Eestis novembris kell 5 öösel ärkama ja mingit klubi tegema. Mille jaoks? Ma olen sellest varem ka kirjutanud, et sa ei pea seda tegema, kui see sulle ei sobi. Bill Gates ka ei ärka kell 5, näiteks. Ja mulle on jäänud mulje, et ta saab endaga täiesti okeilt hakkama.
Minu kommentaar Robini jutule on siis selline, et ära torma iga jutlustaja kõne peale ummisjalu kohe oma elu peapeale keerama. Kui tahad, siis proovi nädal aega näiteks tund varem ärgata ja ongi selge, kas see on sinu teema või ei. Kui see pole sinu teema ja sa oled täna kakahäda, siis kell 5 ärgates oled sa lihtsalt poole väsinum kakahäda. Enne tuleb ikka muud rütmid elus korda saada – normilt süüa, alksile piir panna, trenni teha / värsket õhku saada jne. Minu varasemad mõtted (mis märgiti ühel konkursil lausa auhinnaga ära) nende hambad ristis tahanollatonyrobbins kell 5 ärkajate kohta on siin: https://rahakratt.rahajutud.ee/annan-sulle-edu-valemi-ja-selleks-ei-ole-vaja-iga-paev-jaavannis-joogat-teha/
Üks mõte, mis mulle Robini vara ärganud suust siiski meeldis: väikeste asjade tegemise summa kuhjub pika aja peale suureks. Mul ei ole vaja teile siin pikalt näidet otsida. Ca 2 aastat tagasi tegin omale Elhavee Kasvukonto, kuhu iga päev automaatselt ühe kohvitopsi raha läheb (3 kulli). Ma teen seda iga päev ja tänaseks on mu Kasvukontole “kogemata” üle kahe ja poole kilo kogunenud! Pluss mulle tuleb seal dividende. Keeruline oleks rahablogis teile veel paremat näidet anda. Väikeste asjade tegemise efekt kasvab ajas tõepoolest hirmuäratavalt suureks:
Mulle jäi see Robini 5am club teema nii kirpeldama, et unustasin lausa ära: enne Robinit esines Eric Edmeades. Sain teiste kohal olnud rikkurite käest teada, et ta on varemgi siia ära eksinud, aga mina temast kuulnud ei olnud. Eric oli väga lahe säga, kui tohib kasutada 20 aastat vana väljendit. Kohe näha, et kodutöö oli tehtud, teadis hästi eestlaste kivinäo murdmise koodi, isegi vist magab ühega meist (?) ja oskas oma pointe läbi huumori ja enda kogemuste rääkida.
Ma napilt vist isegi raatsiks uuesti maksata, et teda veel kuulata ja see on juba näitaja, kui mina millegi eest rahhi välja käia raatsiks.
Paar mõtet Ericult, mis on nüüdseks ka Rahakrati arsenalis:
sa näed seda, millele sa keskendud. See on tegelt juba ammu teada trikk, et kui sa ostad omale näiteks sinepikollase mersu (ma ei tea, kas sellist värvi mersusid üldse tehakse ja kui sa loed sõna “sinep” tagurpidi, siis sa ei osta endale enam kunagi midagi sellist värvi…), siis enne sa neid liikluses tähele ei pannud, aga nüüd hakkad neid järjest märkama. Sama keiss on ka meie ajudes: kui sa keskendud halbadele mälestustele ja kogemustele, siis hakkad ka praegu otsima märke, et näed, jäin trollist maha ja mul ikka üldse ei vea ja olen läbikukkuja ja keegi astus mulle varbale ja tõmbasin kaelanaha jope luku vahele ja kõik vihkavad mind. Proovi siis vaadata nii, et otsid asjades head ja siis hakkad häid asju kergemini märkama. Keskendu positiivsetele kogemustele.
raskete aegade paralleel videomängudega. See tähendab, et kui elus on raskus, siis võta seda väljakutsena nagu videomängus. Kui mängud oleks lihtsad, siis sa ei ostaks/mängiks neid, eksole? Ikka ootad ju neid väljakutseid esitavaid kohti. Proovi siis elus samamoodi, et okei, raske on, aga see karastab ja teeb osavamaks ja edaspidi saan veel paremini hakkama asjadega.
mürgid on okei. Mõte on siis selles, et sa ei ole halb, kui sa jood kohvi või sööd magusat või jood veini vms. Halvasti on siis, kui need asjad su elu reguleerivad – sa ei suuda olla lõbus veinita või hommikul ennast käima saada kohvita. Järelikult need asjad kontrollivad sind ja see on ata-ata, seda me ei taha. Ma olen teinud endaga samamoodi, et olnud vahel pikalt söömata (hea sääst ka, muuseas), et lihtsalt tõestada endale, et mu tuju ei lange ja ma saan hakkama, kui ma ei saa iga kell süüa. Ehk siis mürke võib tarbida, aga enne võiks häid asju süüa ja häid asju alati rohkem. Ära ole mürkidest sõltuvuses ega ära lase neil enda elu dirigeerida.
kuidas teha suuri otsuseid. Vaata võimalikult kaugele tulevikku. Nagunii sa ei suuda täna täie kindlusega öelda, mis on õige valik, kui mõni otsuse koht ees on. Seega proovi näha otsuse mõju mega pikas plaanis. Näiteks? No kas sa tahad last? Ei tea, eksole. Mähkmed ja kisa ja magamatus ja lasteaia kohti pole jms. Aga mõtle nii, et kas sa tahad kuuekümbiselt, et sul oleks laps? Kui jaa, siis on otsus olemas. See mähkmed-kisa-magamatus periood tuleb lihtsalt ära teha selleks. Veel üks näide? Kas tasub koguda raha ja süüa normaalselt? See ju tähendab täna vähem kulutamist ja vähem kommi jms. Aga kas sa tahad olla kuuekümbiselt hea tervisega ja näiteks poole kohaga tööl käia? Kui jah, siis selge – tuleb täna veits säästa ja veits vähem kommi põske laduda.
No ma ei tea, kui inspireerivalt mina neid mõtteid siin kirjutades edasi suutsin anda, aga Ericu suust olid need küll veenvad ja mina jäin uskuma. Tunduvad need teile ka loogilised?
Täpsuse mõttes ütlen, et lisaks Ericule ja Robinile käisid laval veel keegi naisolevus, kellest ma üldse aru ei saanud (see võib vabalt minu viga olla) ja kes oli vist mingi õnne-coach… nojust, onju. Ja ka vana hea Peep Vain. Poleks Peep viimane olnud, siis ma oleks saanud päeva varem õhtusse. Ja oleks ette teadnud, mis tasemel Peep seal räägib, siis oleks samuti saanud päeva varem õhtusse… Selline legend ja korüfee ja siis näitab slaide, kus on peal… bulletid! Mida asja, Peep? Isegi mittekoolitajad teavad, et kui sa näitad inimestele rohke teksti või bulletitega slaide, siis on automaatselt tähelepanu sinult ära ja inimesed loevad slaidil olevat teksti. Slaid peab ikka esinejat toetama, mitte temalt tähelepanu ära võtma. See oli täielik õpikunäide, sest alguses olid kõik silmad Peebul ja ta sai super kontakti rahvaga. Aga kohe, kui slaidid tulid… nojah. Lisaks oli Peebul palju sahmimist oma vihiku ja märkmetega ja mulle tundus, et see ajas tal endal lõnga vahepeal täiesti sassi. Sellest on ülikahju, sest ma olen lugenud läbi kõik Peebu kirjutatud raamatud ja olen peaaegu valmis talle ta kiiskavale peanupule musi tegema selliste teoste kirjutamise ees.
Aga kurat, ürituse inspiratsioonipauk oli kokkuvõttes ikkagi võimas! Tõmbasin ennast ürituselt kiirelt trolli jälle ja kohe kõige kallimasse poodi kõige kallimat Mõulskini märkmikku ostma, et kõik päeva jooksul saadud mõtted ja tekkinud soovid jms sinna sisse talletada. Mu stiil on selline, et püüan kõikide meeltega alati kohal olla ja pärast teen kõlamajäänud mõtetest ülestähendusi. Muidugi olen mina ja olete teiegi paljusid neid mõtteid enne kuulnud ja lugenud, aga püsima jäävad nad siis, kui neid vahel üle korrata ja mõelda. Täpselt selleks mul seda showd vaja oligi. Selline ekstramotivatsioon on vahel täiega teretulnud. Kui sa tunned ennast halvasti ja su töö ei oma mingit mõtet, siis näiteks pea meeles, et kusagil Saksamaal on inimesi, kelle töö on paigaldada bemmidele suunatulede kange…
