Kuidas ja miks ma rikkaks saan?

Noh, kes hakkab essana mölisema, et väga enesekindel pealkiri on postitusel? Võite vabalt sõna võtta, ma tean, et see on päris ülbe algus käesolevale loole.

Selle epistli mõte tuli mul pähe siis, kui olin mõnda aega tagasi ühe klemmi sünnipäevakink. Kiika siia, kui sul midagi vahele on jäänud ja sa ei tea, millest jut käib: https://rahakratt.wordpress.com/2017/03/01/pilguheit-varasalve-veebruarikuu-2/. Väga (väga-väga-väga!) silmiavav oli mulle endale ka sellist skaibi privaatšõud teha ja see pani mõtlema. Ma arvan, et sel õhtul olid kasusaajateks mõlemad pooled. Kui tavaliselt kirjutan oma tekste siin üksi, vanaema armastusega kootud villakad jalas ja pokaal odavat Blue Nunna laual, siis dialoogi vormis teise rahafänniga asjade arutamine oli esmakordne ja väga äge. Mind pommitati selliste küsimustega, et pidin vahepeal arvuti juurest peegli juurde jooksma (see kutt jauras seni edasi) ja endale tõsiselt otsa vaatama. Keegi ei ole varem mult mu rahaasju ja –plaane nii otsekoheselt küsinud. Sest keegi ei tea, kes ma olen. Pole mul siin süüdistada ka kedagi, tegelt.

Kaspar, see klemm, kelle kingitus ma olin, ei küsinud päris selliste sõnadega, et kuidas ja miks ma rikkaks saan, aga seda oli ridade vahelt ikkagi võimalik välja lugeda. Ma loodan, et müüsin ennast veenvalt maha – et olen papiekspert ja tulevane rikkur – aga omal pool ekraani nägin tõsist vaeva, et poleks kosta laubalt klaviatuurile langevate higitilkade sulpsatusi ja kiirendatud hingamist, mida siuke grillimine esile kutsus.

Järgnevad mõtted, ja tegelikult ehk natuke rohkemgi, sai Kaspar vahetult, aga jagan ka teiega nüüd siin, millest me rääkisime ja kuidas ma kavatsen rikkaks saada. Laias laastus seon kokku mõned punktid, mida vahel endale meelde pean tulemata ja millest võib teilegi kasu olla.

Esiteks. Ma mõtlen iga päev, et olen ühel heal päeval kröösus. Selline alateadlik enese veenmine on tekkinud ajaga ja olen selle teadlikult endasse sisse harjutanud. Ma mõtlen tööl, kuidas saaksin tööandjalt midagi minema sahistada või kuidas saaks enda rida nii efektiivselt teha, et see kas a) tooks mulle tähelepanu ja tulevikus lisavõimalusi, kuna olen usina mesilasena meelde jäänud või b) tooks mulle kohe ja otseselt ekstra plekki sisse. Kuna ma olen nagunii iga päev ca 8h tööl, siis samahästi võin ju oma asju korralikult teha ja vahel ka natuke rohkem, kui oodatud. Nagunii olen tööl ja muude lollustega samal ajal eriti ei tegele. Variant b-ks võib olla näiteks see, et olenevalt sinu alast ja leivaisast võib vahel olla võimalus paar ekstra töötundi sisse lüüa – midagi paigaldama minna kliendi juurde, inventuuri teha koos laomeestega, messile või lähetusele minna (päevarahad) vms. Kõik need võimalused tasub üle kontrollida ja kasvõi otsese pealikuga läbi rääkida.

Teiseks. Ma olen hästi sitt niisama raha hoidja. Olen avastanud, et ääretult keeruline on hoida seda va kurikuulsat tagavara fondi, mis päästab suurte kulude korral. Ma olen veits üle kolmekümne. Enamus rahast, mille suudan külapealt kokku tassida, investeerin kohe edasi. Loomulikult on mul minimaalne summa kaugel ja ilma pangakaardita kontol, aga pigem hoian ühe osa oma investeeringuid selliselt, et saaksin neile maksimaalselt paari nädalaga ligi. Näiteks ühisvõlgade portaalide lühikesed laenud. Kui seal näpuga tilguti korraks kinni pigistada, siis saan teatud osa oma rahast kiiresti koju tagasi. Olenevalt igaühe vanusest ja riskiastmest peaks ka strateegia erinev olema.

Kolmandaks. Mu plaan on selline, et praegu jagunevad minu plekid hästi jämedalt umbes neljaks selliselt, et neljandik on börsil, neljandik Mintoses, neljandik Twinos ja neljandik eralaenudes. Mingist hajutamisest saab siin juba juttu olla küll. Ideaalis tahan tõsta ühisvõlgadest välja portsu intresse siis, kui neid on kogunenud piisavalt, et börsile viia. Ja kuna praegu on ühisvõlgadest suuremaid tootlusi võimalik saada, siis sealne intressirahh börsile kolida on minu meelest okei mõte. Võite vaielda, muidugi.

Neljandaks. Ma ei kuluta liiga palju aega (vb peaks rohkem) jälgimisele, et mitme sendi tõusmisel või langemisel ma oma järgmise börsitehingu teen. Sama aja, mille muidu paneksin börsi jälgimise alla, panen parem oma igapäevasesse töösse või mõnda potentsiaalsesse lisaliigutusse. See toob mulle tagasi aktiivse tulu näol rohkem, kui ennast börsistrateegiatega igapäevaselt peast halliks ajada ja püüda oste ajas hajutada. Olen piisavalt noor vend, et pika ajaga omale okei portfell tekitada, mis ideaalis mind peatselt dividendidega lämmatama hakkab. Olen ette leppinud sellega, et vahel käivad investeeringud punases ja vahel ostan kõrgelt. Mis parata. Praeguses eas keskendun investeerimismahtude suurendamisele kõikvõimalikul moel ja tegelen kõvasti sellega, et sissetulekuid kasvatada. Keegi juba urises ka siin, et miks postitamine on jäänud harvaks nagu seks keskeas. Sel samal põhjusel, et olen palju tööl ja välgun ringi igal pool – networking ja networthing.

Umbes selliselt võin kokku võtta oma eelmise (ja seni ka ainsa) skaibi raha-deidi, mis oli küll kahjuks mehega… Aga ega seegi päev kaugel pole, mil avan uuesti ühe skaibi akna ja vastu vaatab kodaraist nõrgakslööv sõstrasilm, kes on minust juba ette nii lummatud, et lihtsalt ootab suu ammuli mu poolt jagatavaid finantspärleid.

PS. Selle tahaks veel ära öelda, et rikkus on suhteline mõiste. Mina jauran siin rahaliselt rikkusest ja tööst sõltumatusest, aga ära unusta, et osa üldisest rikkusest on perekond, sõbrad, seltskond, okei tervis, täis kõht, tühi põis jne. Ärge raha taga ajades lolliks minge, onja.

42. loo pilt RK

Pilguheit varasalve – veebruarikuu

Lühikesed kuud on head, sest siis on vähem päevi raha kulutamiseks, onju? Minule oli veebruar väga omapärane ja jääb kindlasti veel pikaks ajaks meelde. Küsid, miks? Võta nüüd tass kohvi ja istu rahulikult maha, kohe pajatan sulle ühe loo.

Mul on päris isiklik Rahakrati sotsiaalmeedia konto Facebookis. Kõik andunud jüngrid on seal uusi postitusi ootamas, laigipöidlad vinnas. Mõni julgem vahel kirjutab mulle, et mis ma arvan ühest või teisest (raha)asjast ja ega ma kade vastama ei ole. Iseasi muidugi, kui väärtuslikud minu nõuanded ja seisukohad on. Kogemusi või suuri tegusid mul väga ette näidata pole, aga see-eest on mul keskmisest kõrgem motivatsioon ja püsivus oma valitud radasid tallata. Õppimissoov ja –võime on ka päris eesrindlikud. Näiteks selle postituse kirjutamiseks panin just korraks raamatu kõrvale. Ja ma ei tea odavamat ega ägedamat meetodit silmaringi avardamiseks, kui raamatud seda on. Praegu on mul näiteks käsil kultusteoseks saav lugu Nike’ist: https://www.rahvaraamat.ee/p/jala-jälg-nike-i-algust-meenutab-selle-looja/834006/et?isbn=9789949554867. Annaks mulle keegi õigused koolide kohustusliku kirjanduse nimekirja kokku panna, siis see teos oleks raudpolt top kolmes sees. Igale ettevõtjale suruks selle samuti kohustuslikuks lektüüriks enne järgmise OÜ asutamist. Tahad osakapitali ülekannet teha? No problem, aga enne märgi ristiga, kas oled Nike’i raamatu läbi lugenud.

Ma rääkisin tegelikult oma Facebooki kontost, eks. Tulen selle juurde kohe tagasi. Veebruaris kirjutas mulle feissbukis keegi neiu X, kes ütles, et tema omanikul/mehel pidada kohe isiklik aastavahetus tulema ja ta tahaks oma mehele mind kinkida. Võite arvata, millised häirekellad mul peas lööma hakkasid. Toast enam välja minna ei julgenud ja iga majast mööda sõitev valge kaubik tõmbas närvid pingule – kas nüüd tullaksegi järgi? Aifõunile (mu kass) panin iga natukese aja tagant ette rämeda kuhja toitu, et ta võimalikult kaua ilma minuta hakkama saaks. Proovisin harjuda mõttega elust uues peres – mehe sünnipäeval surutakse mulle jalga mingid ülinapid ja perverssed stringid (et mingitki väärikust säilitada, siis ajasin juba ette oma reied siledaks ja tegin ekstrapikke jooksuringe keha toonuses hoidmiseks…), pean tordi seest välja hüppama ja oma raske vaevaga teenitud intressisente mööda tuba laiali viskama, samal ajal sünnipäeva laulu lauldes. Päris rõlged pildid hakkasid peas ketrama!

Aga mis tegelikult oli? Ei midagi nii hullu. Väga kift oli kuulda mõtet, et üks tüdruk tahab kinkida oma mehele privaatsessiooni minuga. No kurat, see kõlab nüüd jälle valesti. Ütlen siis nii, et mult telliti 1-1le skype vestlus. Mees pidada suur investeerimishuviline olema, aga puudu pidada olema motivatsioonist. Mis saab mul selle vastu olla, et kedagi aidata ja see on ülim kompliment, kui keegi sinu arvamusest lugu peab või sinult motti otsib. Pean tunnistama, et Rahakrati blogi alustamine on olnud üks ägedamaid asju, mida olen teinud. Lisaks oma arengu jälgimisele, ja selle teile näitamise, olen saanud palju uusi tuttavaid, lisaks materiaalsetest hüvedest Äripäevalt kingituseks raamatu, Meelikeselt Tartust kingituseks kinopiletid ja nüüd siis tegin elus essat korda midagi sellist nõustamise-motiveerimise laadset värki. Ma loodan, et see kutt sai sünnipäevaks veel midagi muud ka, mida ikka kõik mehed oma naiste käest ootavad… aga väga vahva on selline mõte, et inimesed ei kingi üksteisele ainult mingeid järjekordseid Makita tikksae komplekte, vaid midagi täiesti teistsugust ja ehk pikemas plaanis rohkemgi väärtust loovat. Veelkord palju õnne, Kaspar, ja sul on nii vinge naine, et ära unusta teda hindamast ja hoidmast. Järgmise kuu Twino intressisentide eest viia talle üks tummine tulbikimp.

Aga mis sai veebruaris minu rahast, kust teda tuli ja kuhu teda läks? Seda näitan ka kohe. Lase pupillid diagonaalis käbe üle intro ja siis juba huvitavam osa juurde.

Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Märtsi alguses teen ülevaate veebruari kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.

Rahakrati põhiline toimetamine käib Balti börsil (kuu alguse seisuga krattimas 5032,95 eurot ehk aktsiapaki väärtus kuu alguse seisuga), www.mintos.com ühislaenamise platvormil (kuu alguse seisuga krattimas 4120,62 eurot), www.twino.eu keskkonnas (kuu alguse seisuga krattimas 4565,00 eurot) ja ühisrahastatavas kinnisvaras Estategurus (kuu alguse seisuga krattimas 344,24 eurot) ning Crowdestate portaalis (kuu alguse seisuga krattimas 100,00 eurot).

2016 aastal on lisandunud ka muid välja antud laene, neilt ootan vähemalt 10% tootlust, selle poti väärtus on ca 8400 eurot. Vihmafond võiks olla suurusjärgus ca 3-5 tuhat eurot. Ideaalis, noh. Selle kasvatamine käib ka jõudu mööda. Jõudu on mul suht vähe, muidu.

Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne kõrge viis sulle! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?

Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.

Rahakratil on 3 suurt eesmärki:

  1. teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1555 eurot;
  2. teha iga kuu nii, et 55% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;
  3. teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 155 eurot.

Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras.

Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.

Intro lõpp.

Kõik rahad veebruaris sisse olid 2322,68 eurot. Ma siin vahepeal oma feissbukki postitasin, et üks 2017. aasta eesmärk võiks olla LHV kuldkaardi saamine (https://www.lhv.ee/et/au-klient). Muidugi läks kommentaarides kohe veriseks andmiseks, et see tõstaks mu igakuiseid kohustuslikke väljaminekuid (kaardi igakuine kümnis on kümpa). Olen nõus, see on meiesugustele rahahaldjatele päris suur kulutus. Eriti arvestades mu praeguseid passiivseid sissetulekuid, siis tasub igast täiendavast kulureast hoiduda. Aga eesmärk võib olla ka kuldkaardi võimekus lihtsalt. St tegelt seda kaarti ei võtagi, aga tingimused suudan ära täita. Tingimustest paneb pingutama kaardiks vajalik kas a) igakuine sissetulek 2k või b) 50k väärtuses pappi kontol. Ma ajaks suurema tõenäosusega vist variandi “a” välja. Selles osas oli veebruari sissetulek eesmärkidele vastav ja jään rahule. Pean pangast täpselt küsima, et kuidas see 2k sissetulek välja näeb. Kas ühe tööandja käest ametlik palgaülekanne või saab kuidagi loomingulisemalt ka läheneda.

Passiivsest rahast surusin veebruaris sokki 147,51 eurot. See on mu Krati aastate parim tulemus üldse ever-ever-ever! Mõtle nüüd korra: pea sadaviiskend juurot lihtsalt järjekindluse eest. Säästmine + kogumine + investeerimine = ahvi kannatus. Ja tasu veebruaris ahvi kannatuse eest ligi 150 eurtsi. Not bad! Ca 70 eurot tuli kokku ühisrahastusest Twinost ja Mintosest ning 80 eurot tilkus ühe laenu intressi tagasi.

Täiendavad rahasüstid saidki sel kuul peamiselt Mintose ja Twino ühisvõlgade portaalid ja natuke läks istuma LHV aktsiakontole, et siis õigel ajal (jah, ma tean täpselt, millal on aktsiate ostmiseks õige aeg ja olen seda nõus 1-1le sessioonile 50k euro eest avaldama…) järgmine tehing lukku panna.

Veebruari kõrvalehüppe või –paneku protsent oli täpsel 45,60%. Nii ja naa. Tahaks rohkem, aga paistab, et kulutada meeldib veelgi rohkem…

Kuidas oli, tundus veebruar okei? Nüüd mõtlen edasi, mida märtsis teha. Peaks tööl kuidagi ekstra särama ja siis minema palka juurde nuiama, et seda va LHV kuldkalakest vaikselt noolima hakata? Olen ennast viimastel aastatel palju paremini tundma õppinud ja näen, kuidas töötab eesmärkide seadmine. Mul on vaja kindlaid sihte, et neid ükshaaval jalust joosta ja plastikust kuldkala mõte tundub järjest ahvatlevam…

File_000