Tuhanded, et mitte öelda miljonid, fännid (tegelt 3 tk) on mulle kirjutanud, et ma räägiksin lähemalt (!) oma üürikatest ja nende haldusest. Olen võtnud seda sõna-sõnalt ja püüdnud nende aadressi vastu küsida, et neile füüsiliselt hästi lähedale minna ja rääkida nagu nad soovisid, aga peale seda on kõik ära kadunud.
Kuna 3-0 häälteenamusega on tulemus nende kasuks, kes soovivad, et räägiksin, siis palun väga. Räägin siin ja teie kõigi ees.
Mul on hetkel veel ainult kaks üürikorterit. Ühte kutsun ma hellitavalt peldikkorteriks ja teine on uus ja igati äss ning sinna sisse püüan ma majanduslike teadmiste poolest… ütleme, et challenged lumehelbekesi.
Mõlemad üürikad on Tallinnas. Mul on ka üsna kindel piirkond ja kriteeriumid, mille järgi ma neid omale noolin ja ma tean, et kuskil Karu-Antslas võib saada paremat tootlikkust. Eks mugavuse eest tuleb ka mingit lõivu maksta.
Kuidas ma enda praegused üürikad sain?
Praegune olukord on nii, et esimene peldikkorter on mul ostetud juba nii ammusel ajal, et eelmisel aastal seal värskendust tehes viskasin ära mustvalge telku ja seetõttu ei lähe pelleri asukoht mu tänase patenteeritud “Üürika lokatsioon-strateegilise” mudeliga kokku. Aga sellest ei ole midagi, kuna korter on välja ostetud ja tänases vääringus saaksin sama summa eest heal juhul ühe täisväärtusliku sendiblogerile omase poputamise päeva veeta: Woltist ühe guljašši tellida, Kalma ühissaunas vene onudega spaatamas käia (aga jalgsi ehk eeldusel, et transpordi eest maksma ei peaks) ja õhtul Telia filmilaenutuse tasuta osakonnast ühe filmi laenutada.
Oma teist pleissi, lumeräitsaka üürikat, otsisin ma juba natuke mõtestatumalt ja kauem, kuna sellega sai alguse mu teadlik ja sihipärane sisenemine Tallinna linna omanikeringi. Sellest oli lausa eraldi lugu, kuidas panga silmis sile vend olla ja hea intressiga koduvõlg välja meelitada, LINK SIIN.
Kuidas ma oma kortereid otsin?
Enamasti ikka internetist ja kv portaalidest. Olen omale kindlad filtrid paika timminud, et mille peale kv portaalidest teavitused tulevad ja kui näen, et midagi sobivat tekib, siis lükkan oma räpased kapitalisti küüned kellaajast olenemata kohe välja. Elu on näidanud, et head asjad liiguvad kiiresti minema ja need, kus on paar küsimärki, need on veel mitu nädalat hiljem ja allahindlusega pakkumisel.
Selline aktiivne otsimine eeldab pühendumust. Samuti võib juhtuda, et sa jääd mõnest “heast” peost ilma, sest pead olema hommikul traksis ja essana korteri uksetaga, et kohe bronn peale lükata, kui hea teema on. Kahjuks niimoodi “vahel töö kõrvalt kammin kaa-veed” asjad ei juhtu, üldiselt.
Eks loomulikult tuleb loov olla, et korteriga oleks minimaalselt kulusid ja vähem hädasid, mis potentisaalset remonti vajada võiksid, aga kui päris teibi ja tatiga korterit ei ehitatud, siis ei ole hullu midagi.
Üks “vahva” korter, mida nillimas käisin, oli näiteks selline, et kõikide tubade põrandad olid jumala kreenis. Ainus sirge oli seal, kus seda kõige vähem sooviksid… jah, dušširuumis. Küsisin maaklerilt, et kas vesi jookseb siin ilusti ära, kuna võibolla ma olen lõhnane ja näen valesti, aga mu meelest on teil põrand siin jumala loodis. Vend kinnitas, et muidugi jookseb, mis loll küsimus! Panin korra prooviks dušši käima siis. Maakleril oli õigus. Vesi jooksis ära küll. Vesi jooksis dušširuumist ära teistesse tubadesse…
Pikk üür vs õhk-voodi tüüpi üür?
Ma proovisin oma lumehelbekese elamisega veidi airbnb´d teha. See on kahe otsaga asi: suvel ja jõuludel jne on tuurid üleval ja ei jõua rahvast ära majutada. Aga siis ole valmis minema iga kahe päeva tagant korteri üle võtnud mingi Guillermo või Najeedi habet kraanikausist välja koukima, kui teised lapsed rannas liivakooke teevad ja nahavähiga flirdivad või jõulupakke saavad.
Mulle see teema eriti apetiitne ei tundunud. Samuti poleks projekt enam mõistlik olnud, kui oleksin airbnb haldusteenuse võtnud. Siis on juba lihtsam pikaajaline üür, kus üürisumma on suht sama (kõrgem üür miinus 20-30% haldustasu versus madalam, aga pikk üür), aga stressi on vähem, et kas järgmisel kuul keegi sisse tuleb. Isegi, kui keegi on sul seal ühe öö, siis ikkagi tuleb koristada ja linu vahetada jms.
Kuidas ma üürnikud leian?
Vot see töö jäägu küll maaklerile. Heal maakleril on juba korralik tutvusringkond, lepingud olemas, tuleb teeb ilusad pildid ja kuna tema tasu sõltub üürihinnast, siis vähemalt minu maakler oskab küll hinnata, mis on max summa, mida võtta kannataks.
Mul on üks ihumaakler, kelle info põhjal ma olen nõus korteri ka nii ostma, et seda enne ei näe. Maakler võiks sul isegi enne raha olemasolu paigas olla, sest ta hakkab sulle sobivaid asju ette söötma. Ja maakleri pealt ära koonerda. Mida rohkem vimpleid ja tiitleid tal on, seda suurem hustler ta tõenäoliselt on ning suudab sulle parima üürika/üürniku tuua.
Erinevaid kortereid vaatamas käies olen ma erinevaid maaklereid näinud. Parim oli selline vend, kes ootas mind toas, kuigi ta polnud mulle andnud ei korteri numbrit ega võtmeid. Mingi 20 minuti pärast helistas solvunult, et kus ma nüüd olen ja ma vastasin talle, et sorry, istun siin kõnniteel, kuna unustasin oma võtmed maha ja ei saanud tuppa. Mida sa ootasid, kuidas ma võõrasse korterisse sisse tulen, muidu? Olen mingi üle linna Vinski sul?
Üüriäri miinuspooled?
Neid on kindlasti. Aga näita mulle sellist riski- ja higivaba rahavoogu, kus mitte midagi tegema ei pea. Isegi aktsiaid tuleb ju vahel hiireklikiga juurde osta ja vahel kipuvad, raisad, punasesse minema. Kui korterid korras on, siis väga nutune see äri ei tundu. Vist?
Ma ei tea, mis legendid need on, et üürikorterites tuleb pidevalt torusid parandada. Kindlasti tuleb vahel midagi teha stiilis, et üürnik on võtmed ära kaotanud või kuskil väsis midagi ära ja tuleb välja vahetada jne. Aga need jutud, et üüriäri investorid tunneb linnapeal selle järgi ära, et põuetaskust paistab Eesti üüriinvestorite rahvuslooma torusiili nina ja potimusi on üle õla… no ma ei tea. Mina ei ole selliseid näinud ja mina ei ole oma korterites ühtegi toru parandamas käinud.
Kui tõesti mingi suurem jama juhtub, siis selleks on olemas töömehed. Keegi ei eelda, et omanik ise laupäeval enne hommikusi pannkooke läbi tuleb ja su fekaaliummistuse eemaldab.
Mul on väga lahe on-call töömees, kellega leppisin ükskord ööl vastu laupäeva kokku väikese remonditöö ja laupäeva lõunaks oli asi tehtud. Üürnik oli muidugi eriti rahul, kuna ta saatis mulle kirja probleemiga kl 1 öösel. Ma tulin just linnapealt koju (täiesti kaine) ja vaatasin veel korra kirjakasti igaksjuhuks. Vastasin talle umbes 1:15 öösel, et homme on asi korras, minge tunniks jalutama ja vahepeal käib mu haamrihaldjas teil kärmelt külas.
Töömeestega on tihti nii nagu arstiga, et lähed sinna tervena ja tuled tagasi viie haigusega, millest enne ei teadnud. Minu arust on mul ka korter korras, aga kui töömees tuleb, siis on kohe sada häda. Mu töömees on selline, kes vaatab olukorda, ohib, vehib mõõdulindiga, kõik on pekkis jne, aga lõpuks teeb üliokei hinna ja väga hea kvaliteediga asjad korda. See ongi tema loomus ja ma oskan sellega juba arvestada: las ohib ennast tühjaks ja hakkab siis tööle.
Üürnikega suhtlemine?
Kuna mul ei ole kunagi midagi toredate inimestega suhtlemise vastu olnud, siis minu jaoks ei ole see kohustus, aga see on ilmselt kõige suurem “higivoog”, mida üüriäri nõuab. Mingis heldimushoos ja naiivses meeltesegaduses mõtlesin ma hiljuti isegi väikesed Facebooki grupid teha iga oma korteri kohta (“iga korteri” kõlab kröösuslikumalt kui “mõlema korteri”, väike vihje jälle, kuidas endast ausal teel suurem mulje jätta), et saaksin kiirelt üürnikega suhelda. Aga mõistsin õnneks kiiresti, et siis ootavad ka nemad kiireid vastuseid ja see võib pigem stressi tekitada. Meiliteel ja kõnes on piisav, usu mind.
Kindlasti on üldse palju kinni omavahelistes suhetes. Mul oli kunagi selline üürikas, mis vajas vahel putitamist. Ma olin siis üürnik, mitte üürileandja. Kui midagi juhtus, siis andsin omanikule teada ja ütlesin ajad, millal mind kodus pole. Sealt siis valiti sobiv välja ja kui tagasi jõudsin, oli kõik korras ja enda järelt töö jäljed ära puhastatud. Loogiline, et vahel midagi juhtub, see ei ole omaniku süü. Ja enda üürnikega teen samamoodi – küsin, millal võin Potimusid peale saata ja ajan asjad käbe korda. Ei midagi keerulist. Keegi ei oota, et sa viis minutit peale kõnet kohale lendad.
Selle võiks ka alguses üürnikuga kokku leppida, et päris iga kustunud pirni peale sa oma poisikesena kommunaalameti auto katuselt laenatud kollase vilkuriga kohale ei lenda (kas ainult minul on selline?). Võibolla on see rohkem välismaa teema, aga mõni üürnik ei suuda pirnigi ise vahetada ja sellist kontingenti on hea vältida. Ma võin pea anda, et isegi super kvaliteetse mööbli puhul vajab vahel mõni kapinupp vms ülepingutamist ja minu seisukoht on see, et kui ma seda oma üürikates ise olen teinud, siis võiks seda pisiasja minugi üürnik teha.
Kuidas plekk voolab?
Minul voolab kõik rahh kolhoosi. Ma võin ju liigkasuvõtja olla, aga maksud saavad siiski makstud. Eks sellel on teine põhjus ka. Kui plekid kolhoosi jooksevad mõnda aega, siis esiteks koguneb sinna järgmise korteri sissemaksu raha ja teiseks vaatab pank, et mulle võib laenu anda küll. Täpselt selline mu ülikeeruline ja ülisalajane plaan ongi: esimene korter tuli koduvõlaga (lugege oma koduvõla lepinguid hoolikalt, minul on seal kirjas, et võin korterit välja üürida) ja see kolhoosi kontole tiksuma panna ning järgmine siis juba ärilaenuga/investeerimislaenuga kolhoosi nimele sebida. Ei ole mingi kõrgem matemaatika ju.
Kuigi võib tunduda ahvatlev võtta üüri sullis või erakontole mingi ambivalentse nimega ülekande selgitusega (“Ülekanne #33 dix.n” vms), siis see leib on peenike. Okei, saad rohkem rahhi kohe kätte. Edasi mis? Kogud järgmise korteri raha kokku ja kui ostuks läheb, siis kuidas notaris seletada selle raha imepärase tekke lugu? Veits on nagu suu vett täis, onju?
Ehk siis vaadake ikka oma pikka plaani. Kiire sularahaline steroidisüst võib hetkeks finantsilise sikspäki ette tõmmata küll, aga kestva tulemuse annab järjepidev ja normaalne trenn.
Küsimusi?
Väljaheide: kui sulle meeldib see jauramine, mis siin blogis käib ja soovid samuti oligarhiks hakata, siis alusta ühisrahastuses minu soovituskoodidega SIIN LINGIL ja me saame mõlemad lisapappi. Ja muidugi tule jälgi kadedusega mu kröösuse elu Instas ja Fesaris!
Kas üüritulu katab ainult igakuise laenumakse või jääb midagi üle ka? Sry kui sellest on mujal juttu juba olnud, olen uus jälgija.
Kas täna võtaksid sama suure laenu (arvestades turgude seisu)? Ise sellise küsimuse ees just..
Kuna oled uus, siis ma ei hakkagi kohe sõimama, et rumal oled, jah. Üüritulu jääb ühe korteri puhul üle ka, mis tähendab siis, et katab koduvõla ja jääb ülegi. Teise korteri puhul on kõik puhas profit, kuna see on välja ostetud ammustel aegadel, kui vee-elanikud alles maale roomama hakkasid jne.
Ma võtaks täna sama või rohkemgi, kuna intress oli mul hea. Aga ma prooviks leida natukese suurema üüri-laenu suhte vahega koha. Praegu jääb üle siuke 125 vms, siis on okei, aga mitte maailma kõige suurem tootlus.
Ei ole küll antud teemasse aga kas Rahakratt hakkab aktsiaid müüma ka või vaatab tuima näoga pealt kuidas portfellile ata-ata tehakse? 😉
Ototot, et olen siin mitu aastat kalli(ma)lt ostnud ja nüüd müün odava(ma)lt ära? Miks selline loogika? Ma ei käi oma investeerimiskontot isegi vaatamas mitte. Ainult siis, kui teile kokkuvõtet kirjutan, piilun veidi.
Ma tõesti ei usu, et kogu gloobus nüüd otsa saab ja aktsiad (mis on osa ju ettevõtetest) oma väärtuse igavesti ja täiesti olematuks kaotavad.
Me ju jookseme siin ikka maratoni, mitte 400m tõkkeid, mehed!
PS. Kui sa oled midagi odavalt ära müümas, siis ära orderit sisse panegi, paku mulle otse. Teeme kuidagi börsiväliselt tehingu. Kõik sellised sooduspakkumised võite mulle meilile panna.
Ma eelmise postituse all ka kysisin, et kuidas nii hea tootlus, kui maailmas turud muudkui kukuvad. Ma ei tea, kuidas roboinvesting Eestis levinud on, ja kas yldse, aga ma sain eile oma likvideeritud portfelli katte – no tuli ikka onneks rohkem, kui viis naela kasumit. Keskmiseks tootluseks parast haldystasusid ja makse jai 2.5% 9 kuu kohta. Aga ma parem jatkan kinnisvara all, seal pole mul veel pea 20a jooksul miinust olnud. Rahulikum magada ka, mitte ei istu oosel turuylevaateid lugedes yleval, et mis akki jalle valesti voib minna. Blogiautorile tugevat narvi, kui toesti ainult kuus korra positsioonide vaatamisega samuti plussi saab jaada.
Kuidagi näotu on minna esimese raputuse ajal kohe müüma, kui olen 4,5 aastat järjest ostnud ja rääkinud, et see on mu vanaduse varandus. Ja kui müüma lähen, siis ei tohiks möliseda, et kõik punases on. See on natuke nagu autoga ummikus istumine ja siunamine, et kuradi ummikud. Ise oled ka ummik seal ju.
Ma ei käi tõesti vaatamas enda asju. Ma olen ikkagi arukas poiss, ma ju näen, mis maailmas toimub ja ma tean, et mu kontod on punased ilma vaatamatagi. Mis ma seda ikka vaatama lähen, et ennast närvi ajada. Kõige hullem on see, et kaotan mingi osa rahast, aga kui poleks investeerimisega alustanud, siis oleks see kõik mul nagunii ära kulunud. Mis seal ikka. Sometimes lose, always win.
PS. Ma saan vaga hasti aru, et pikamaajooksja jne, aga minu loogika ytleb, et kui nt €20k eest ostetud aktsiate vaartus langeb €10k peale, siis sealt €10k pealt €20k tagasi teha on sama, kui lihtsalt minna ja lotot mangida. Nii suuri spring back’e peab kas vaga kaua ootama voi peab vahepeal midagi erilist juhtuma. Naftahinna naide – oil & gas sector vaevleb siiani moonas, juba 7 aastat, nagu ka sellel ajal piirkonda ostetud kallis kinnisvara.
Nõus. Aga mis on alternatiiv? Ajalooline tõenäosus aktsiaturgudel plussi jääda ja teenida on siiski suurem kui kõik kaotada.
Praegu sa teed ju samuti järeldusi juba toimuva olukorra pealt. Ette ei suuda keegi näha ja öelda, et kuule, kohe juhtub nii või naa.
Ma siiski usun seda juttu, et kõige edukamad investorid on need, kes on oma invest.konto paroolid ära kaotanud/unustanud ja dollar-cost-averaging põhimõttel ka põhjast juurde ostavad. Aga ega ma ka ei tea, ma olen täiesti suvaline magalarajooni jope…
Wow… natuke ootamatu, et blogis, mille lugejad peaks üldisest massist finantsiliselt teadlikumad olemad, on põhiline küsimus “kui kiiresti paanikaga kaasa lähed?” See on ju see kõige esimene asi, mida räägitakse “OSTA odavalt, müü KALLILT”. Kõige esimene hoiatav lugu, kuidas inimesed rahast ilma jäävad – müüsid siis, kui kõik teisedki.
Mul küll raha sügeleb… kas osta juurde juba praegu või oodata veel kuuke-kolm? Samas, siis surutis veel tõenäoliselt süveneb… Valikud, valikud.
Kinnisvara tundub mulle nii tüütu – oma koduski korraldan pika hambaga remonti, hakata veel lisaks orgunnima, ei.
Lõik tänasest Äripäevast: “Mida madalamale see läheb, seda rohkem tuleb juurde paanitsevaid inimesi,” ütles investeerimisfirma Cherry Lane Investmentsi partner Rick Meckler Reutersile. “Kuna meil on automaatne programm, mis kauplemise peatab (NYSE), siis see aitab suuremat kukkumist vältida. Aga psühholoogia on praegu väga karjamentalideedi sarnane.”
Ega ma ju ka ei tea, v-o jään oma rahast ilma. Aga sellepärast olen hajutanud ka igalepoole. Ja keskendun oma tööle edasi, et mitte muutuda investorist hoopis kauplejaks.
Aga kinnisvara mulle meeldib. Hea on omada kortereid, kuhu saad kunagi oma vanemaid/pärijaid paigutada või vahepeal mõne maha müüa, mille laen on ära tiksunud, et siis omale Ferrari osta (ikka mõni stiilne 60ndate oma).
Ma ei taha siin teisi (eriti Kratti) õpetada mida rahaga teha aga meenub kui ise sain ata-ata kui krüptoturg kokku kukkus, siis isiklik tunne on praegu sama. Üldiselt kui on pikk langus siis võidavad ikkagi need kes kohe alguses reageerivad, isegi kui tuleb väike kaotus vastu võtta. Ethereum (Bitcoinist tugevuselt teine valuuta) oli 700 peal kui ma ostsin ja praegu mitu aastat hiljem on see 200 peal. Kõik muudkui seletasid, et hodl, hodl, hodl, ise ilmselt samal ajal müüsid. Eks loll saab ikka peksa, isegi kui loll arvab et ta kõigist targem on. Kui loogiliselt mõelda, et Hiina pani 6+ milj inimest garantiini ja Itaalia on nüüd täielikult garantiinis, siis on ainult inertsi küsimus millal tagasilöök meieni jõuab. Need kes kodus passivad ju midagi ei tooda ja kui nendel raha pole, siis jäävad nad kellelegi võlgu, need omakorda jäävad järgmistele võlgu ja nii see läheb, kuni pangast saabub teade, et paluks nüüd lisagarantiid kodulaenule. Ei taha paanikat külvata, see on lihtsalt ühe kogemustega lolli arvamus, mis ei peaks mitte kellelegi korda minema
Suudad sa paari lausega seletada, millest krüptoturg sõltub? Ma mõtlen, et suht veider on võrrelda mingit sooja õhku (krüpto) ettevõtete osalustega (aktsiad, fondid).
Kui su point oli see, et misiganes kukkuvad asja tuleb mingi piiri juures müüa, siis muidugi. Siiski jään ma arvamusele, mis on lugedes ja õppides tekkinud, et pidev investeerimine on seni ennast alati ära tasunud ja munapiixu saavad pigem need, kes püüavad kõrgelt väljuda ja madalalt sisse minna.
Here’s how a $10,000 initial investment fared over the past 20 years depending on if its investor stayed invested or instead, missed some of the market’s best days.
January 4, 1999 to December 31, 2018
Dollar value Annualized Performance
Fully invested (S&P 500 index) $29,845 5.62%
Missed 10 best days $14,895 2.01%
Missed 20 best days $9,359 -.33%
Missed 30 best days $6,213 -2.35%
Missed 40 best days $4,241 -4.2%
Missed 50 best days $2,985 -5.87%
Missed 60 best days $2,144 -7.41%
One way to help your portfolio weather an impending storm in the stock market is through smart asset allocation — having money in both stocks and bonds. Traditionally, bonds have done well when stocks slide. Asset allocation can lower the volatility in your portfolio. Fewer hiccups in your portfolio may help keep you from panicking and selling out in the tough times like last year. The bottom line is: Don’t miss the market’s good days!
Allikas: JP Morgan.
Olen nõus ja usun ka, et mingi löök tuleb. Aga kus, mis, kuidas – no kui seda teaks. Itaalias näiteks panid pangad kodulaenud stopile, et toetada majanduse püsimist.
No ma laksin ikka KOHE paanikaga kaasa 🙂 Kui seal pikalt motlema jaada, on kahjum kindel, seda naitas ju meediavoimendusega makroanalyys kohe. Ma olen igati kinnisvara bilansis hoidmise poolt vs optsioonid, ei ole see 4% pidev aravotmine nii lihtne midagi, samas tulubaasi kasvatamine. Myyn yliharva (tegelikult ei myygi), pigem ostan vara juurdekasvu ja muu lisavaartuse arvelt juurde. Blogi autor on minu arvates vaga oigel teel, pakun, et 80% pikaajalist tootlust tuleb lopuks sealt, sh kinnisvara kallinemise arvelt. Mulle sellise portfelli haldamine istub vagagi hasti, eks kain ka siin seeparast yyriturualaseid postitusi lugemas.
Aaa, ma tänan! Ma arvasin millegipärast, et me läksime tülli juba.
Ainus miinus, et see üüriäriga alustamine on nii kuradi kallis. Seetõttu surun ju ise ka palgatöö sendid sotsiaalrahastusse vms, et nad seal end turskeks inkubeeriks ja siis konverteerin nad kinnisvaraks ümber.
Praegu noolin kolmandat korterit ja ei ütleks, et see tervisele hästi mõjub. Nii mõnigi tervislik eine tuleb ohtra Kirde saia + Veremaigu combo vastu välja vahetada ja raske tööga teenitud rinnalihas saab korraliku hoobi.
“Kui su point oli see, et misiganes kukkuvad asja tuleb mingi piiri juures müüa, siis muidugi.”
Pigem mõtlesin seda jah üldistusena. Krüpto on metsik lääs, reguleerimata ja 1/1 aktsiatega võrrelda ei saa.
Samas on inimeste psüühika sama ja turu tehnilist analüüsi tehakse ka samade võtetega. Aga hea kui on kindel plaan olemas kuidas käituda ja sellest suudetakse kinni pidada. Ootan huviga kuidas sul läheb.
Ootan minagi, et kuidas mul läheb 😀 ja ega siin pole salata ka, kõik numbrid on edaspidigi avalikud.
Siin mõned on uurinud, et miks mu pildid suuri miinuseid ei näita. Asi on selles, et aktsiate väärtus muutub mu kuu kokkuvõtte tabelis aktsiate väärtuse all. Ehk siis ma ei märgi, et olen teeninud, kui kuu alguses on väärtus suurem (see ei ole higivaba plekk) ja ei näita, et olen kaotanud, kui väärtus on väiksem. Piltlikult öeldes, kui mul on nt 20k eest raha börsil ja üks kuu on 19k, siis ma ei kirjuta, et teenisin -1000€ ning samamoodi ma ei kirjuta 21k puhul, et teenisin 1000€ higivaba.
Minu psüühika on praegu see, et mul on bärsil raha, mida ma nagunii mingi 10+a jooksul ei kasutaks, seega las ta siis sõidab seal. Ja võimendusega ma ei ole mänginud, kõik on oma raha, seega magan okeilt ka viimastel öödel.
Õpime nüüd palun kõik selgeks, et see sõna on “karantiin”, mitte “garantii”. Raske on tõsiselt võtta, kui ühes postituses on krüpto fännamine ja elementaarset grammatikat ei järgita. Kratt, ära pahanda, aga ma ei enam ei suutnud. 😀 LHV foorumis on ka iga päev keegi, kes samamoodi kirjutab.
PS! Rõõmustan, et postitused on taas pikemateks ja sisukamateks muutunud, vahepeal läks juba päris käest ära.
Mina ei pahanda midagi. Tore, kui siin kordnikud käivad! Mulle endale meeldib ka, kui komad on paigas ja sõnad sirged.
Tänan märkuse eest ka. See on mu vaba ajaga korrelatsioonis. Mida kiirem eraelu, seda lühem postitus, vist. Järgmine “mammut” on mul sulle mõeldes juba valmis kirjutatud, aga alles ootab avaldamise järtsus.
Kui üürnik nüüd selle lambi pirni ise ära vahetab, siis pirni ostutšeki saad endale? Või siis ise elab, ise maksab kui valgust tahab?
Kui üürniku käest tšeki saab, siis võib selle ettevõtte kuludesse kanda?
Pirni eest tšekki ei küsi. See 4 kulli paras tal kaks pilkut joomata jätta ju.
Tsekimajandusest: mul on yhes korteris selline varskendusremondi eksperiment hetkel kasil, et mina ostan firma alt vahendid (sh ehitusmaterjal ja moobel) ning yyrnikud organiseerivad kohaletoimetamise ja kokkupaneku/paigalduse. Las noored tegutsevad, endale elamiseks ju teevad. Mulle jaab pysitulu mittekatkemine, tasuta paigaldus ja korras korter, mida saab kallimalt yyrile anda edaspidi, kui nad enam-vahem asjaga hakkama saavad. Praegu asi poole peal, paris kena tulemus siiani.
Yhes teises tegin nii, et sain parast yyrnike valjakolimist san. remondiks moned €4k hinnapakkumised (materjal+tooraha) — need jatsin olla. Ei tea, mis $-marke nad mu silmades arvasid nagevat. Ostsin €600 eest lennupileti, €200 eest materjali ja €500 eest tehnikat+mooblit ning tegin 5 puhkusepaevaga asja ise korda. Maakler leidis kohe uued yyrnikud ka.
Kysimus: kas Eestis on voimalik yyrnikele panna kohustust mingit liiki vastutuskindlustust omada (content insurance)? Yhe kuu yyrisumma tagatisena sageli kulusid ei korvaks.
Muidugi. Kõige hullem on see, et nad lähevad mööblit installides tülli ja lahku ja lõpuks kolivad välja ka veel.
Aga väga huvitav, et sa mainisid seda kindlustuse ja deposiidi asja. Just eile leidsin (ja eile vist tehtigi avalikuks alles) mingi uus kodumaine teenus meiesugustele bojaaridele: https://www.rendin.co/
Ma veel enda asju sinna sisse pannud ei ole, aga jutt on paljulubav: “Väidetavalt on Euroopa kinnisvaraturul praegu kinni ligi 50 miljardit eurot, mille üürnikud on maksnud korteri või maja üüri eest tagatiseks ja mis praegu seisavad kasutult ootel. „Ühest küljest on see koormav üürnikule ja teisest küljest ei kata kaugeltki omaniku kõiki riske. Rendini uus teenus on lahendus sellele tõsisele probleemile,“ selgitas Aun. Rendin.co veebilehe või mobiilirakenduse vahendusel sõlmitud üürilepinguga saab kaasa Baltikumi ühe juhtiva kindlustusseltsi ERGO üürilepingu kindlustuse, mis tagab ainulaadse kaitse nii omanikule kui üürnikule.” (allikas Kodugeenius).
Mulle tundub, et see on midagi, mis lahendab deposiidi suuruse probleemi üürnikule ja deposiidi väiksuse probleemi üürileandjale. Äpi sikutasin igaljuhul juba alla endale ja UX tundub küll väga selge ja mugav. Ma peaks neid tegelt ise proovima oma järgmise korteriga ja loo kirjutama, sest paar küsimust ikkagi tekkis ka.
Super good. Mul hetkel koik pikaajalised olijad, aga uurin ka asja. Ole nii hea ja tee kindlasti postitus, sest ma tahaks kulude osas siiski selgust saada (et deposiit seal varjatud kindlustusmakseks ei muutuks).
Mul on moni teema veel – naiteks ma siin pikalt kogusin igasugu tulude ylejaake ja laekumisi mottega, et ehitaks voi ostaks metsavahele linna (just sellise kontseptsiooniga) passiivmaja, kuni yhel paeval oli mu krediitkaart lukus ja arvelt raha liigutada ei saanud. Paar kuud jamasin nendega kirju vahetada, kuni ma oma likviidsed vahendid sealt suure vihaga lopuks valja votsin. Teen siis mujal maailmas nyyd oma rahapesupaevi, eks ole, oma taiesti ametlike laekumiste ja tuludega. See ylipyydlikkuse risk on Eestis ikka vaga korgeks lainud, st. ilma motlemata pabereid taita. (Mitmeski intervjuus on nt Soorumaa tapselt samast asjast raakinud, leidsin hiljem.) Niiet sealkandis ma suurest solvumisest enam niipea kinnisvaratehinguid ei tee. Seega – head kaasinvestorid, arvestage kindlasti sellise finantsdiskretsiooniriskiga.
Jaa, ma juba suhtlen nende vendadega ja loobin iseid sinna. Mulle endale meeldiks selline featuur, et saaks korteri pildid lisada – siis ei ole pärast jagelemist, et kelle diivaniga üürnik ära jalutab, kui alguses on kraam kõik fotodel fikseeritud. Selline lisa pidi neil juba torus olema ja midagi suurematki veel. Ma loodan, et saan sellest teenusest loo teha peatselt ja ehk oma korteri ka prooviks sinna suruda. See võiks mu kolmas korter seal olla…
Mõned küsimused, mis Rendin.co vendadele saatsin ja millele nad väga nobedalt vastasid ka seoses selle teemaga:
2. Mis hetkel see üürniku tasu rakendub?
Üürniku tasu rakendub lepingu allkirjastamise hetkest. Üürnik tasub meie teenuse eest igakuiselt – täna väljastame ise arveid, varsti toimivad ka automaatsed kaardimaksed. Omanik ei pea muretsema meie tasu ja selle laekumiste pärast – kogu suhtlus toimub meie ja üürniku vahel – kindlustuskaitse omanikule toimib igal juhul.
3. Kas on mingi omavastutus kellelgi kuskil? St kui üürnik on kõvem metalivend, kuulab uut Metsatöllu ja lööb patsiga laualambi katki. See on väike kulu ja puuküürimise alla ei lähe?
Üürnikule rakendub õnnetusjuhtumi korral omavastutus 1 kuuüüri suuruse summa ulatuses. Kõik väiksemad asjad tuleb üürnikul omanikule ise korvata – kui ta sellest keeldub või tekib vaidlus summa üle, siis astub protsessi ka kindlustus. Omanikule on tagatud kõik seaduse poolt ettenähtu ja temale omavastutust ei rakendu.
Väga mõnus postitus ja huvitav teema! Kuidas selle äri/investeerimislaenu tingimused on, pean silmas laenuperioodi, intressi? Nii suurusjärk?
Tänan! Ärilaenuni ma alles jõuan, kuna kolhoosi esimese korteri raha pean ise leidma ja alles teise jaoks on nõus pank mängu tulema. Osad on mulle siin kirjutanud, et intress on 4.5% kandis ja enda papi osa va 40%. Periood tavaliselt 10a või rikkamatel vähemgi.
Olen su kirjutusi juba pikemalt jälginud ja kunagi sai ka tänu sinu blogile alustatud ühisrahastamisse investeerimisega. Eelnevalt olin alustanud oma pere tuleviku kindlustamist kinnisvara abil. Kinnisvara turul olen aktiivne olnud nüüd 4-aastat ja läbi on proovitud Airbnb. Olen nõus eelnevalt mainitud probleemidega, mis sellega kaasnevad. Tore oli muidugi kohtuda erinevate inimestega aga kui terve suve pead käima kellegi järgi koristamas ja puhata ei saa, siis see ei ole tore. Seega jäime pikaajalise üürniku juurde. Seni on kõik hästi läinud ja valik on ennast igati õigustanud. Nende 4-aasta jooksul olen juurde suutnud osta 3 korterit (1 laenuga ja selles elame nüüd ise) ja uue korteri raha koguneb. Võttes arvesse, et kõik see sai alguse abikaasa töötuks jäämisest ja teadmisest, et ta ei saa kunagi enam tööle minna. Olen rahul, et suutsin seda teha olles palgatööl. Pikk jutt 🙂 aga tegelikult tahtsin öelda, et hea lugemine ning võidukaid uusi väljakutseid.
Loen su kommentaari ja nii palju küsimusi ja nii vähe vastuseid 😀 kuidas nii tublilt, et 3 korterit? See on ju terve Valga põhimõtteliselt! Väga kõva saavutus. Aga ma ise tunnen küll, et nõuab ikka roppu kannatust, et kortereid järjest korvi panna. Esimesed 2 on ehk lihtne (ühe kogud ise terve elu ja teine kodulaenuga), aga vot just sealt edasi läheb keerulisemaks. Pean selle teema siin eraldi üles võtma ja kirjutama sellest. Ma tunnen seda ka, et üksi mässamine läheb keerulisemaks ja kasv on aeglustunud.
Kapitali on kõvasti, et üüriäriga alustada, aga blää, seda fleksibiilset rannet potimusi käsitlemiseks – no kui ei ole, siis ei ole…
Mul ranne on, aga kapitali pole. Loodan, et said vihjest aru…
Tekkis küsimus, et kui esimese korteri ostsid kodulaenuga eraisikuna, siis kuidas said selle üüri otse kolhoosi kontole tiksuma? Kas seal on taga mingi hookus-pookus?
No ega vahet pole, kuhu see üür tiksub, kui asi kõik ilusti sile ja ametlik on. Mul on tehtud enda ja enda vahel leping. Eraisikuna annan korterit oma kolhoosile kasutada ja kolhoosi nõuab selle eest üüri. Magic!
ise jõudsin oma linnuajuga täpselt sama kaugele kaasa mõelda, aga koduvõla tasumise koha peal tekkis rahavoos ja vaheajus väsimus. Kas see linnuloogika on sul füüsilisena nii, et taod aktiivsest tulust surnud hobust kinni, mis pärast kolhoosi õuel ellu ärkas ja lohutad ennast sellega, et omast arust investeerid? Või kuidas sa seda puudujääki endale mõtestad üldse?
PS! Sain ka remondi valmis ja juunis alustasin õhinal kinnisvaraärika karjääri! 5 kuud otsisin hoolikalt üürnikku, siis tulid korraga 3tk päris okeid. Valisin omast arust parima välja. Jutt oli ilus ja kõik oli (liiga) hea. Sõlmisime lepingu ja siis hakkas kohe juhtuma. Kaks nädalat peale tähtajalise lepingu sõlmimist teatas üürnik, et tal pole tegelt mõtet üldse üüridagi. Ma ütlesin, et mai tia sry mul on küll mõtet ja ma kahjuks hotellipidaja pole siin.. Detailidesse ei jõua eales siin minna ja kogu tsirkust kirjeldada aga kokkuvõttes elas see asi mu korteris 2,5 kuud sees ja jättis maha frustreerunud naabrid, auklikuks pekstud elutoa seina, rikutud 2 lauda, katkise välisukse koos katkise lukuga ja igast muud “leebemat” sitta. Korras listing oli lepingurikkumistest. Pmst kõik punktid. Täitsa sodi. Tänutäheks loovutas ta selle aja jooksul (lisaks tagatisrahale) 150 eerikut, hunnikuga valesid ja andis päkkadele valu. Õnneks ma sain tema esivanemate kontakti. Nüüd ma siin käin ja pressin välja mingilt keskealiselt tädilt. Midagi tilgub tagasi ikkagi. Ma ütleks, et esmapilgul suht põnev ikka see kv bisness. Ilma naljata. Järgmiseks saab max-level kahjunõuet ja sõjaplaani juba koostama hakata. Siis juba ilmselt suuremad väljapressimised jms. Mis sa veel tahad? Fun fact: Kõik rahad olen saanud ilma allkirja vastu andmata HA! Mis raha? Las tilgutab mulle nüüd nii kuis jaksab ja kui enam ei jaksa, siis ma tutvustan talle oma nõuet ja intresse ja küll siis jälle jaksama hakkab! Kui kellegil kadus veel selle jutu peale empaatia ära, siis võib julgelt ebasünnist tarkust jagada kuidas tootlust siinkohal veelgi maksimeerida saaks. Hetkel rahavaba higivoog aga ma ei kurda, sest mina ei kaota kunagi. Ma kas võidan või ma õpin eksole ja siis niikuinii võidan ju. loog. Sain kenasti oma üürilepingut nüüd peenhäälestada ka! Aga jah, kokkuvõtteks, et tahtsin lihtsalt jagada oma kogemust kuidas mul riskid siis realiseerusid, äkki tuleb kasuks.
NB! Ainuke asi mille pärast praegu üldse vihane olen on see, et ma leidsin selle https://www.rendin.co/ ….täna! MITTE MAIS! VÕI APRILLIS! tra. minge p*tsi