Halloo, ristirahvas! Märgade kõrvatagustega salainvestor ronis jälle kutsumata pulti ja võtab sõna. Ma tahan kasutada võimalust hästi palju ja hästi tihti lolli juttu ajada. Seda peamiselt kahel põhjusel – esiteks sellepärast, et täiesti nullist teadmistega alustajad oleme me kõik vaid korra elus ja mina olen seda praegu. Herakleitos oli see tark taat, kes ütles, et ühessegi jõkke ei astu sama mees kaks korda – sest jõgi pole enam sama ja mees pole enam sama. Kuradi targad olid need vanakooli habemed, ulme. Ja teiseks põhjuseks on mul praegu see võimalus, et kõik oma käigud ja strateegiad detailselt kirja panna ja olla nagu elav crash-test dummy. Ma ei tahaks kirjutada algaja vigadest-otsustest-õppetundidest tagasivaatavalt ja rikka paksu peeruna kuskilt Viimsi 5-korruselisest eralossist. Tähendab, selline peer ma võiksin küll ükspäev olla, et 37 kg kaaluv erasekretär kõigub kontsadel ja mustas pitspesus mu Viimsi häärberis ringi ja tassib järjest kallimaid viskisid ette aga parem teen seda alustaja investori sammude jagamist kohe, et saaksite reaalelus kõik näha, kuidas mu märjad kõrvatagused mõtlevad, kust ma infot kogun, mille alusel otsuseid teen jne. Minu ideid ja käitumist võite siin alati alla tulistada, ma ei solvu. Pigem hindan mõtestatud kriitikat ja püüan võimalikult palju erinevaid uusi vaatenurki leida. Eriti kellegagi mölisema ei kuku, kui endal vastuargumendid sellised algaja omad on.
Minu üks esimesi investeerimissamme oli see, et lugesin Tallinna börsi kohta, rääkisin nendega, kes seal näppu proovinud on ja seadsin oma esimese orderi läbi LHV panga aktsiate ostmiseks üles. Süda puperdas nagu oleks Kadri Simsonilt kirja saanud (seni veel siiski vastust saanud ei ole, kahjuks, ja kes ei tea, millest jutt, siis vaata siia: https://rahakratt.wordpress.com/2016/02/21/rahakrati-2016-aasta-finantssihid/). Võin kinnitada ja seda lõhna on siit blogistki tunda, et ma maailma kõige nutikam vend ei ole, kuid sellegipoolest sain üksi hakkama LHV konto avamisega ja netipangas aktsiate ostmisega. Julgustan proovima, kellel plaanis. Order läks sisse turuhinnast allpool, paar päeva pidin seda mudima, et saaks täidetud ja lõpuks olen eelmisest aastast paari Eesti suurima ettevõtte kaasomanik. Mis sa arvad, kes käib varasemast veel ülbema näoga Kannu pubis tulevast eksnaist ja laste ema otsimas? Jah, moguli aura on kiire tekkima ja “kullakaevajaid” ei peleta eemale enam ka kaenlaalustest tulev testosteroonilõhngi mitte…
Miks just Tallinna börs? Kohe selgitan ja need on puhtalt minu seisukohad. Ärge nende järgi joonduma hakake, mul ei ole mingeid hämmastavalt suuri tulemusi vms ette näidata. Ei ole börsi üle mänginud ja seda lugu Kanaaridelt kirjutamas. Kodumaine väärtpaberiturg tundus mulle alustamiseks kõige lihtsam. Ma tean, kust poest süüa osta ja kelle oma see on. Ma tean, kust vesi tuleb ja kes seda mulle saadab. Ma tean, kes ruletilaual mu raha omale saab. Ma ei oma kõiki neid näiteks toodud ettevõtteid, vaid püüan anda pildi sellest, kuidas rookie mõtleb. Kodumaine turg tundub kuidagi hoomatavam ja (võibolla petlikult) sellevõrra kuidagi turvalisem. Küll ma, raisk, välja peilin, kus need kutid elavad, kes börsifirmades pangaülekandeid kinnitavad ja otsuseid teevad, kui sitt turul ventikasse lendab. Minu jaoks on suurfirmade aktsiatesse raha paigutamine pikaajaline tegevus. Aktsiaid ostan harva ja selle rahaga, mida ma ei plaanigi 10 aasta jooksul kasutada. Iga päev ei logi ka netipanka, et ennast kiima või vihaseks ajada, olenevalt siis kontol kuvatavate rahanumbrite värvist. Ma ikkagi naiivselt usaldan neid kutte, kes on aastakümneid äri ajanud ja teevad seda enamvähem läbipaistvalt. Pigem teeksin sinna investeeritud rahaga ise rumalamaid otsuseid, ma arvan. Selline iga-aastaselt laekuv dividend rahuldab mind piisavalt ja okei, tootlus ei ole mega aga minu arvates on see riskiga vastavuses.
Ehk siis erinevalt enamlevinud mudelist ei alustanud mina üldse mitte ühisrahastusest. Minu jaoks tundus kodubörs väiksema riskiga, kuna sellel on pikem tegevusajalugu ja ette näidata nii langusi, kui tõuse. Ühisrahastuses olen ka nüüd sees aga väga suurelt ei ole julgenud minna. Väga suurelt pole ka veel võimalusi olnud midagi teha aga päris ausalt võin öelda, et ilmselt oma eale vastavalt võiksin rohkem riske võtta ja suuremaid tootlusi sihtida. Algajate asi vist, et kaotuse hirm on sees. Kuigi ajapikku see leebub. Sest tekivad erinevad kanalid, kus raha podiseb ja psühholoogiline turvatunne suureneb – et kui lendab kuskil midagi õhku, siis pole kõik munad ühes korvis.
Nagu siit välja loete, siis Rahakrati börsimänguri karjäär algas turvalisel ja vanamoodsal moel. Päevakauplejat minust ilmselt ei saagi, sihin turgu harva ja ostan selliseid “mammuteid”, kes ennast tõestanud on ja kes dividende pritsivad. Võibolla on siin hirmul suured silmad, et pole julgenud riskantsemaid oste teha aga praegu olen omadega rahul. Õpipoisina jälgin indikaatorina näiteks Äripäeva investor Toomase portfelli ja aegajalt kiikan aktsiaraamatutesse, et kus Eesti helged pead ja vägevad rahakotid oma pappi hoiavad. Enamuse omavanustega, ehk 3kend ja kerge pluss peale, aktsiatest rääkimine on täpselt selline, et kõik on eksperdid ja teavad, miks kedagi millal osta ja keda mitte. Ja kui küsid nende portfelli kohta, siis selgub, et 99% neil teadjameestel igasugune kogemus või portfell puudub…
Õpin ja investeerin edasi. Praegu ootan pikisilmi kevadet, et esimesi miniseeli… dividende oma kontole prantsatamas näha.
Was is die “aktsiaraamat”?
Mida konkreetset Tallinna börsi kohta lugesid?
Endal ka plaanis, isegi summa koos – aga kas osta enne dividendide teatamist või pärast – vot selles on küsimus. No, targad on muidugi öelnud, et pikas perspektiivis pole see üldse oluline.
Aktsiaraamatud ehk kellele mida kui suurelt Tallinna börsil kuulub: http://statistics.e-register.ee/et/shareholders
Konkreetselt lugesin kõige rohkem teiste blogisid ja aktsiatesse investeerimise raamatuid üldisemalt, nt üks postitus ka siin selle kohta: https://rahakratt.wordpress.com/2015/09/05/rahakrati-raamatukogu-100-igihaljast-borsivihjet/
Mina ostsin esimesed peale dividende eelmisel aastal. Ei oska otse vastata, kuidas kasulikum oleks. Praegu tuleb meeldiv tootlus küll aga raha on pikalt nö jõude istunud…
Tervitus!
Pean sinuga jällegi nõustuma, kodubörs on alustavale investorile (kes soovib aktsiatega alustada) igati sobilik ja mõistlik variant just nende samade argumentide tõttu, mille sa oma postituses välja oled toonud. Olles ise samuti algaja (alustasin nagu sinagi eelmise aasta esimeses pooles), tundus ka mulle toona, et kodubörsi jaoks leiab infot piisaval hulgal, et suuta oma investeerimisotsuseid ise langetada. Eks muidugi sooviks, et börsil oleks eelkõige rohkem Eesti ettevõtteid, kelle vahel valida, aga loodetavasti neid ikka lähiaastatel juurde hakkab tulema (LHV tulek sel suvel on ilmselt esimene, aga loodetavasti mitte viimane). Nagu sinagi, liikusin ka mina alles hiljem ühisrahastuses kätt proovima (kuigi enamus alustavad just ühisrahastusest ja seda ilmselt väiksemate summadega investeerimise alustamise võimalusest).
Minu jaoks on oluline just isiklikult aru saada, millistesse ettevõtetesse ma soovin investeerida ja miks. Ja kui ei saagi täpselt aru miks, siis vähemalt peab olema see emotsioon, et ma tahan seda konkreetset ettevõtet oma portfelli. Eks muidugi omad kriteeriumid on mul olemas, mida ma oma valikutes jälgin ja kõige olulisemaks pean ma dividenditootlust.
Mis puudutab varade hajutamist (nii varaklasside vahel kui sees), siis ma ise olen pigem hajutamise usku. Kui miski ebaõnnestub, siis vähemalt ei kaota kõike.
Lõpetuseks häid saabuvaid pühi!
Näed, soovisid häid pühi ja need olid nii head, et sain alles pühapäeva öösel jaoskonnast välja – kõva nädalavahetus, ole sa meheks soovitu eest!
Rahamaailmas jagan ma mitut seisukohta sinuga. Päris kõike huupi kokku ei raba põhimõttel, et kodumaine kraam ja küll toodab. Ikka jälgin ajalugu, praegust käekäiku (no Harju Elekter oleks huvitav aga veits kohutab praegu, loodame, et ehk saab Soome ikka jalad alla ja meie mehed seal ka) ja divikatootlust jne. Rahagurud soovitavad mängupõrgu ja Tallinki aktsiat praegu, et olevat potentsiaali… no võta kinni, eks, äkki on ka siis. Praegu midagi osta on üsna kallis, kohe saabub iga aastane rahajagamise aeg, peale seda peab hinnad üle vaatama.
Retrospektiivis soovin sulle ka häid pühi. Üks Raido oli veel jaoskonnas. Loodan, et mitte sina…
Tänan samuti heade soovide eest!
Huupi ei ole mõtet rapsida jah, suurem tõenäosus oma raskelt teenitud rahast ilma jääda (või vähemalt enamus osast). Ma oman praegusel hetkel päris mitut (ühe käe sõrmedest jääb siiski väheseks kokkulugemisel) kohaliku turu aktsiat ja ilmselt enne divikate maksmist ka midagi juurde ei võta, sest hinnad on enam kui makstavate divikate võrra tõusnud, seega on minu jaoks mõistlikum oodata ära rahasajule järgnev langus ja siis nii saadud dividenditulu kui ka uut raha kombineerides madalama hinnaga juurde osta, siis jääb edaspidiseks jälle madalam keskmine ostuhind ja sellest tulenevalt ka kõrgem dividenditootlus (nt sel aastal on TKM-i dividenditootlus minu portfellis pea 10%, tänu madalale keskmisele ostuhinnale). Eks minagi jälgin uute ostude puhul mitmeid tegureid, nagu sa isegi, aga usun, et uusi aktsiaid sel aastal kodubörsilt ma oma portfelli ei soeta, pigem heade tulemuste ja mõisliku hinna eest olemasolevaid ettevõtteosakuid juurde. Kui LHV börsile lisandub, siis ilmselt kaalun ka tõsisemalt ikkagi portfelli laiendamist, kuna nad teevad tõusvas tempos väga häid tulemusi ja see ka minu kodupank (viimane tegur jääb valiku langetamisel muidugi kriteeriuminimekirja lõppu, aga ikkagi).
Kuna mina nii kõva nädalavahetusega hiilata ei saa, siis ilmselt oli koos sinuga seal jaoskonnas minu nimekaim. Aga kes seda ammust aega ikka enam mäletab…
Kole on oodata aasta aega dividende, eriti tegevusetult kodus vedeledes. Seetõttu võtsin isiklikult algajana just ameerikamaa asjad ligi, kuna seal leidub selliseidki kes iga kuu maksavad, rääkimata kvartaalsetest tegijatest.
Nõustun. Paljudes kohtades tuleb ju oodata. Kuigi ühisrahastus sellega psühholoogiliselt võlubki, et hommikul on värskete öösel teenitud summadega elektronkiri kompuutris ootamas – nagu jõulukalender iga kuu!