Mõnes mõttes on neil elu ikka väga lihtne, kes koondatud või vallandatud on. Ei pea midagi kaaluma-planeerima ja mõtlema, et kas sa ikka saad töötust endale lubada või mitte. Ülemus tõmbab vaiba alt ja säuh, oledki töötu finantsvaba valmis.
Kui mina kellegi boss oleksin ja kedagi vallandama peaksin, siis kõva turunduskäpana pakendaksin ma selle otsuse nii, et korraldaksin firmapeo, tooksin õlled ja pitsad ning ütleksin väljavalitud inimesele “palju õnne, ülendame sind kliendiks!” See jätab kuidagi palju positiivsema meki asjale, kui kahekesi hämaras koosolekuruumis keegi lihtsalt lahti lasta.
Mina tegin hiljuti sellise tembu, et tulin ise töölt ära.
Tagantjärgi tarkusena loetlen mõned asjad, millele peaks mõtlema enne, kui plaanid samuti selle kuulsa lahkumisavalduse klaviatuuriga, mida ühes eelmises postituses müügiks pakkusin, oma hüvastijätukirja valmis kirjutada.
- Kas sul on piisavalt plekki, et mõnda aega ilma palgata elada?
Kui ma endalt nii küsin, et kas mul oli piisavalt sulli või raha kontol, et mitu kuud oma arveid maksta, siis laenaksin vastuseks ühe lühikese, aga täpse, vene vanasõna, mis on veidi ropp. Vihjeks ütlen, et see algab H tähega ja lõpeb I tähega. Keskel on veel üks täht.
Ma kindlasti ei soovita enda järgi joonduda ja nii saleda mustade päevade kontoga palgast loobuda! Kui igasugu rahapastorit jutlustavad, et vähemalt kuue kuu varu peaks olema, siis mina saan selle arvestusega iga kuu tummised 3kend eurtsi kulutada. #luxlifetothemax
Aga mul on keldris mustadeks päevadeks varutud 3 üürikorterit, ports aktsiaid, sotsiaalrahastused, muud kinnisvara, intresse teenivaid võlakirju, ETF-e, iduinvesteeringuid jmt ning lisaks ka aktiivse papi jaoks mõned projektid. Ehk siis jah, käibekontod on hetkel suht lagedad, aga tootvat vara veidi jagub.
- Miks sa peaksid töölt ära tulema? Või miks sa seda päriselt teha tahad?
“Jeee, tuleme kõik töölt ära, sest Rahakratt tuli ka ja mul on samamoodi Mintose investeeringud nagu temalgi, küll ma ka siis hakkama saan, hurraaaa!”
Ei, nii ei tohi teha. Minu järgi ei tohi midagi teha. Ma ütlen veel korra üle, et mina ei anna siin teile nõu ei investeerimiseks ega eluliste otsuste langetamiseks. Ma ei tohigi seda teha, vähemalt mitte investeerimisnõu anda, selleks peab litsents olema ja minul seda pole. Ma saan öelda ja näidata, kuidas mina teen ja siis igaüks peab ise vaatama, kas see talle sobib või mitte.
Ja ka see ei ole hea põhjus töölt lahkumiseks, et sul jäi täna hommikul tööle minnes kaelanahk jope luku vahele ja eile sattusid jälle sina see olema, kes pelleris viimase tüki paberit sai ja rulli vahetama pidi. Need on lihtsalt shit happens kategooria põhjused, mis kindlasti võimendavad seda tunnet, milline mu… gav mees su boss on ja kui kõrini sul teie vahel valitsevast palgaerinevusest on, aga nende asjade pealt ei tohiks elulisi otsuseid teha.
Ma võin suht julgelt öelda, et kui mina viis aastat tagasi siin Rahakratiga pusserdama hakkasin, siis soovisin kõik kuulsad investorite eesmärgid ära proovida: higivaba papp katab kulusid, üheotsa pilet Aasiasse, Lõuna-Euroopa villa, palgatöö kukele saatmine jne. Oma blogiga alustades vahetasin ma kohe töökohta, sest olin lugenud, et nii saab kiiremini rikkaks. See lugemine on ära end tasunud: töökoha vahetus on mind tõesti kiiremini rikka(ma)ks teinud. Aga nüüd olen ma seda trummi juba mitmeid aastaid tagunud ja selle teadmisega säästnud/investeerinud, et kui tekib soov pikemaks puhkuseks, siis ma saan selle ära proovida.
Vabalt võib juhtuda, et lähen poole aasta pärast uuesti palgatööle. Ega mul põhimõtteliselt ei ole ju midagi selle vastu. Kui on äge koht, saan pappi ja osanikuks ning ma usun tööandja eesmärkidesse, siis olen rõõmuga palgasõdur jälle. Aga mul peab olema see valikuvabadus, et ma EI PEA RAHA PÄRAST suvalist tööd tegema.
Minu peamine motiiv töötuks hakates oli tunda ennast vabana ja vaadata, mille peale ma ilma rahalise surveta tulen. Mis paneb silma särama? Võibolla hakkan bändi tegema? Kui pundi kokku saan, siis why not. Nimi oleks mul tegelt juba olemas: Tina Döner!
- Äkki sul on lihtsalt puhkust vaja?
Mul oli eelmisel aastal selline tunne, et no kuradi klounaad see mul seal kontoris käib ja teeks selle triki ära, et kirjutaks ülemusele “vallandan sind enda tööandja kohalt ja edu edaspidiseks”. Mis mind aitas? Daah, lollakas. Puhkus, muidugi.
Ärandasin parklast esimese lahtiste ustega auto, viskasin nädala jagu toitu ning raamatuid pagassi ja läksin ühte tühja suvilasse mere lähedale. Sellest täiesti piisas, et tagasitulles näha, kuidas boss on selle ajaga arenenud ja räägib juba poole normaalsemat juttu jälle.
- Kas ja kust sul edaspidi rahhi tuleb?
Okei, suvi on yolo, riideid vaja pole, kommunaalid on madalad ja kõhu saab täis päikesest ja võililledest (või vanaema juurde minnes). Loomulikult aitab asja helgematesse toonidesse maalida laekuv lõpparve ja kasutamata puhkuse rahad jne, aga hoiatan ette, et varsti on kohal november.
November on umbes sama meeldiv nagu täispeeretatud tramm, mis on kahe peatuse vahele kinni jäänud ja mille uksi juht lahti ei tee. Novembris hakkab sadama asja (sellel puudub konkreetne nimetus), pime on, kommunaalid tõusevad, hakkad mõtlema Teneriihve puhkusest ja mida kõike veel. Siis ei ole enam naljakas, et palka ei ole ja ülemus hakkab ka järjest normaalsemana paistma.
Ma loodan, et mul ei ole enda tabelites mingit rasket arvutusviga ja kõik üles sätitud rahavood jätkuvad. Muidugi pean ma selle raske teadmisega elama, et ilmselt ei saa enam 70% ja 80% jne investeerida, aga kui ma enda kulud ära katan, investeeringuid näppima ei pea ja mingi sümboolse pleki ikkagi investeerimisrattasse visata saan, siis on mul kõik pardid ilusti reas.
- Mingi plaan peab valmis olema
See läheb natuke selle eelmise punkti alla, et kust sul rahh tuleb, aga samas tähendab see ka seda, et mida sa üldse edasi teha plaanid. Niisama kodus istuda on vahelduseks tore küll, aga selleks piisab ehk lihtsalt nädalavahetusest?
Kui nüüd jälle enda näitel asjadest räägin, siis mina tean, mida ma edaspidi tegema hakkan. Esialgu võiks olla nii, et 70% ajast on puhkus ja 30% ajast isiklikud projektid.
Eks näis, mis mu elust nüüd saama hakkab ja kui hästi see kõik välja tuleb, aga mine hullu tea, äkki jaanuari kokkuvõtet kirjutan teile tõesti juba Portugalist või Hispaaniast.
PS. Kui sulle meeldib see jauramine, mis siin blogis käib ja soovid samuti oligarhiks hakata, siis alusta ühisrahastuses minu soovituskoodidega SIIN LINGIL ja me saame mõlemad lisapappi. Ja muidugi tule jälgi kadedusega mu kröösuse elu Instas ja Fesaris!
Kas ei peaks mõtlema ka sellele, kuidas ravikindlustus omale saada? Ei tahaks vaeseks jääda, kui arsti juurde vaja minna.
Muidugi peaks. Aga noh. Ega mul praegu head lahendust ei olegi. Esialgu proovin terve olla. Söön mustikaid ja teen kükke.
Eluhäkk: lase ennast oma OÜs (või mõne sõbra) 1 päevaks tööle võtta ja siis samal õhtul kinga anda. Järgmine päev lenda Töökassase laivi ja rega ennas töötuks. Saad miskid paarkend euri toetust iga ning ravikindlustuse.
P.S. Mõtlemine teeb tusaseks (ja korruta see nüüd viiega ?)
Tegelt tervisekindlustust pidi saama teenusena osta ka. Ei jõua praegu välja otsida, kus see on, aga on olemas.
Rumal mina. Unustasin, et töötud on töötud põhjusega ning raha laduda niisama pole probleem kuna seda jagub 😀
Kindlustust pakkuvad ettevõtted on selle asja peale juba ammu mõelnud ning pakutakse ravikindlustust. Põhimõtteliselt sama asi nagu haigekassa.
A la iga kuu maksad paarkümpsi ja kui midagi halba tõesti juhtub on su kulud väga suurte summadega kaetud.
Oskad tuua ka selliseid juhtumeid kus ilma rabelemiseta ja ilmapotentsiaalseta südariga saad kindlustusfirmalt õigeaegselt raha kätte või lõpuks jändada ratastoolis hauani kohtust kohtusse kuna kindlustuslepingu x.x.x tingimus ei anna sulle õigust kaitset saada?
Üldse näiteid või just selleteemalisi? Mul on mitmeid kindlustuskeisse, mis on suht seamless käinud ja ei oska midagi kurta küll.
Üldse kogemusi kellel kuidas läinud on. Ma olen hea klient liiklus, kasko, maja + paar kodulaenuga seoutd kindlustuse jaoks. Kogemuse poole pealt: kõik on rahul nii kaua kui maksad aga kui midagi juhtub siis hapud õunad. Endal oli paar aastat tagasi talvel üks kasko laks ja ei tulnud kindlustusfima mulle heatahtlikult rääkima, et kõik on korras. Kindlustus kaeti aga tuli kiri, et lõpetame lepingu. Algul oli üks punkt lepingust mida nad põhjendasid. Vastasin nono. Tõid teisi punkti. Ei viitsind enam vaielda.
Kaasa isa oli elukindlustus. Mõned aastatad kohtuvaidlusi ja null ei miskit.
Seega jah. See 60 eurtsi kuus kindlustuste peale – okei. Liising nõuab, pank nõuab, et peab olema Aga ehitada oma tervislik tulevik selle skeemi peale. Liiga realist selle jaoks.
Lisaks veel, et töölt ära tulla on parem suvel – elektriarved väiksed ja mets mustikaid täis. Ennastki vallandati suve algul, pole hullu midagi, siiani meri põlvini
Eks see meri tõuseb vaikselt põlvedest kõrgemale ja varsti tunned, kuidas ploomid niisked on.
Kui Sa oled mõne OÜ juhatuse liige, siis töötukassas saad ainult nalja tegemas käia. Maksa aga min juhatuse liikme tasu endale ja asjad olemas, kõik jutud kokku ca 750€ kuus.
Variant on nalja siin blogis tegemas käia ikkagi ja mitte haigeks jääda. 750 kulli on ikka päris röögatu. Selle eest saab siin eelmainitud Roosna-Alliku korteri endale.
Nüüd saab teatud tingimustel OÜ juhatuse liikmena ka töötuna arvele võtta. Näiteks kui oled tähtajalise lepinguga tööl olnud ja see leping lõpeb. Muidugi OÜ alt tegutseda ei saa, selles suhtes on ikkagi keeruline kui soovid justnimelt seda poolt arendada. Finantsvabaduse saavutamise eesmärgil vajub see variant siis ära. Aga tööl saad ka käia töötuna arvel olles, peaasi, et mitte üle 8 päeva ja üle ca 230€ ei teeni kuus 🙂 Et OÜ omanikele soodsamad variandid ikkagi, kui varem olid.
Novott, 8 päeva tööd on juba rahavabade meeste mängumaa! Kuigi see teenistuse piirang teeb küll kurvaks.
Tervis on tähtis!
Midagi midagi Murphy seadustega seonduvat, et pauk käib ära, siis kui oskad seda kõige vähem oodata.
Näiteks homme hommikul võib sulle 20kg tatrakott kapi otsast pähe kukkuda.
Võta vabatahtlik kindlustus. https://www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus/vabatahtlik-kindlustus
Või siis… Kui mina oleks rahakratt, siis ma laseks end moosida ühte toredasse ülikooli või gümnasse majandusarvestust/ettevõtlust/krattindust lugema. Veerandkoha täidad ära ühe tööpäevaga nädalas. Ja krattimisest rääkimine ja õpilastega töötamine ei olegi justkui töö.
(jep.. ma soovitasin töölt lahkumise blogipostituse kommentaariumis tööle minekut)
Sellist tööd ma teeksin hea meelega. Ega ma nüüd ju päris töö vastane ei ole, idee on selles, et saaksin valida tegevusi, mis meeldivad. Ma võiksin vabalt majandustunnis õpetada, kuidas ligimesel nahk üle kõrvade tõmmata. Ja pärast mind tuleks mingi juuraprofessor kelmuse paragrahvist jms rääkima. Vaat, see oleks tasakaal.