Käes on aeg vaadata, mis jaanuaris toimus – kus varaklassides ja kui suured vangerdused tehtud sai. Mitu senti teenis Rahakratt ja mitu kortermaja ostis Raha-Jaak. Teate ju küll, see tavapärane kokkuvõtte värk.
Hihihiiihhiii, no ma ei või lihtsalt, kui filigraanne humorist ma olen. Muidugi ei tule siin mingit jaanuari kokkuvõtet – tegemist on klikipõhise pealkirjaga ja labase reklaamitrikiga. Kes veel aru pole saanud, siis jaanuar kestab endiselt ning annab oma mõnusa rõskuse ja pimedusega panuse sellesse, et Eesti ilusti enesetappude ja lahutuste (#stressimaandanaisepeal) esirinnas püsiks.
Kuigi. Teatud mõttes on siiski tegemist väikese kokkuvõtte või vahepeatusega küll, aga mitte rahast ei tulnud ma täna siia jaurama. Ma räägin natuke muudest asjadest, mis peaks käima käsikäes finantsvabaks püüdlemisega ja millega selle aasta jaanuaris algust tegin.
Aasta alguses tirisin oma telefonisse äpi Habit Streaks. Selle toimimisloogika on lihtne: igal õhtul libistad näpuga oma valitud kolme häbiti peal paremale, kui õnnestus lubadusest kinni pidada. Ja siis näitab äpp sulle igakuist kalendrit, milles näed õnnestunud päevade peal kollaseid tähekesi. See on see vana hea “ära lõhu ketti” psühholoogia. Kui tähekesi muudkui koguneb, siis tekib hasart ja ei taha ühtegi päeva vahelt tühjaks jätta. Või noh, teoorias on see nii. Kui sa nüüd allpool minu pilte vaatad, siis on selge, et praktikas see kõik nii iisi ei ole.
Pean oma kolmeks patuks vähest trenni, liigset magusaõgimist ja liigset tipsutamist. Ise olen arvanud, et laias laastus on kõik korras nagu kunagi arvasin ka oma rahaasjade kohta, aga sellise äpiga tegelikkusele otsa vaadates… ohjah. Facts are better than dreams, ütles Churchill, ja Habit Streaks näitab kätte faktid.
Trenniga on nii, et ma loen tähekese vääriliseks kõik päevad, kus toimub mingi liigutamine. Vahel lähen jooksma, vahel ujuma, vahel teen hommikuvõimlemist – kõik loeb. Kohustuse eest ära jooksmine näiteks ei loe. Tuleb välja, et liikumisega on asjad okei. Tähekese saamise nimel ma eraldi väga suurt pingutust tegema ei pea ja see tuleb üsna loomulikult nagu Erich Kriegeril keskpärane kidraballaad, kui naised läheduses on.
Järgmisena astuvad lavale söömisprobleemid. Tähekest ei saa, kui näost on sisse sõitnud mingi kogus suhkrut, mis ei oleks sealt mitte sisse sõitma pidanud. Kompsid, halvaakesed, kirjud koerad, Väikese Tomi jäätised – juu neim it. Eriti raske on õhtuti. Hommikul normaalselt süüa ei ole probleem, kuna selili magades vajub kõht hommikuks sisse ja hull nälg on. Lõuna on ka okei, sest see on tööpäeva kõige meeldivam osa ja selleks leiab alati aega. Aga õhtul lööb sellise suhkruisu sisse, et mine või sõltuvustohtri juurde. Sa võid nüüd kirjutada küll kommentaaridesse, et söö pähkleid vms, aga söö ise, raisk. Tead, mis vahe on Kasekese kommipakil ja mingil näkasel pähklil? Suur vahe!
Viimaseks joomine. Vaatan, et olen väga korrapärane jota. Iga kolmap, reede ja laup on alkohol kõpsti kohal nagu kauge sugulane testamendi avamisel. Kindel värk, et nüüdsest hakkab trenni alla liigituma ka maadlemine. Maadlemine viinakuradiga. Minu suureks õnneks ja lohutuseks tean, et koguste mõttes ei ole mu joomine nii hull. Tähekesest jäävad ilma kõik päevad, mil kasvõi ühe õlunaadi omale luban. Habit Streaks’iga olen nulltolerast. Samas, kõik tähekeseta päevad ei tähenda, et olen ennast kulmudeni täis imenud ja töölt järgmisel päeval järjekordse nõbu matuste egiidi all minema hiilinud. Kuskil kamraadidega hängides üks õlu võtta läheb juba joomise alla kirja. Üks naljalugu, muuseas, seoses joomisega. Naine tuleb õhtul koju ja vaatab, et meest pole, aga laual on paberike, kuhu on pastakaga lihtsalt üks selline triip tõmmatud ____________. Kolme päeva pärast laekub räsitud olemisega kallis kaasa koju. Naine muidugi pärima, et kus olid, miks endast teada ei andnud ja mida tähendab see triip paberil. Mees vaatab siira ilmega naisele otsa ja ütleb, et jätsin ju kirja ja selgitasin: joon.
Ma ei teagi, rääkides on see nali palju lõbusam ja praegu seda siin lugedes see enam nii naljakas ei tundu, aga ma ei hakka seda nüüd enam ära ka kustutama.
Mis ma öelda tahan on see, et püüdes uuel aastal mitte liiga suuri lubadusi ette võtta, et 5x nädalas zumbas käima hakata ja 2x rasedate vesiaeroobikat teha, siis soovitan sellist enesejälgimise eksperimenti nagu ma praegu teen. Eesmärgid olgu või väikesed, aga olgu olemas – mingi siht peab olema. Püüan väikeseid asju paremaks timmida, sest iga väike asi natuke paremini tehes annab kokku päris suure tulemuse. See on sama nagu rahamaailmas: hoiad kokku sendi siit, sendi sealt ja kuu lõpuks on koos lausa kaks senti*.
*Meetod töötab siiski paremini natuke kiiremini ja natuke rohkem sente kokku hoides.
Väga värskendav postitus, tuleb tunnistada. Ikka distsiplineerivas võtmes, aga hoopis teine valdkond. Ja magusasöömisjälgimise tabeli peaks endale ka kuskile silmatorkavasse kohta asetama.
Tänan idee eest. Ma kaalun seda nii umbes kuu lõpuni, veebruaris ehk tore uue kuuga alustada… 🙂
Ei ole vaja tänada idee eest, saadan privas sulle kohe oma konto nr – täna mulle sinna natuke.
OOOOTA …. Mismõttes on võimalik 9 päeva kuus ilma magusata elada??? Kuule sheeriks kama – sinu magus mulle, minu alkohol sulle??
Ei noh, tegelt tahtsin öelda, et väga tubli oled! Plaksutan!
Ma ei taha kumbagi! Kodu alko- ja magusavabaks. Fakt on see, et põske läheb kõik, mis kodus leidub – seega kommid lendasid prügikasti. Varsti postitan pildi oma sikspäkist (loodetavasti kõhul ja mitte sikspäk õlut külmkapis). Siis võivad kõik siinsed tüdruklugejad oma kõhtude pildid kommentaaridesse vastu panna 🙂
Muude asjade kohta ei oska öelda, joomise osas aga küll. Üldiselt on amatööri ja profi vahe selles, et amatöör joob siis kui kalender näitab nädalalõppu, proff aga siis kui ise tahab. Seega sarnaneb sinu graafik praegu pigem tavalise tipsomaani joomagraafikuga – liiga korrapärane ja liigne rõhk nädalalõpul. Samuti võib põhjus olla ka selles, et oled ühendanud naised ja joomise ning püüad kahte kärbest ühe hoobiga lüüa. See on algajate üks suurimaid vigasid – alkoholi tase sinu organismis vähendab tunduvalt võimalusi skoorimiseks. Või vähemalt kvaliteetseks skoorimiseks. Joomase peaga võib olla küll üldskoor jah kõrgem, samas aga on kvaliteet paraku alla igasugust arvestust.
Kui tahad sukelduda alkoholi imelisse maailma ja soovid, et tervis vastu peaks, muuda eelkõige oma joomisharjumusi – näiteks vii peamine joomine nädala esimese poole tööpäevadele, reedel ole aga peol kaine kui teised joovad. Töö ei tohi kunagi joomist segada!
Pea joomises kaootilisi ja planeerimata pause. Ühesõnaga – tee kõik selleks, et mitte langeda rutiini.Sama kehtib markide kohta – suurim viga on jääda truuks ühele margile, ole loominguline! Näiteks pea pikemaid vahesid mingi margi osas ja tarbi midagi täiesti uut ja üllatavat.
PS. Investeerimisest rääkides – kas oled investeerinud ka alkoholitootjate aktsiatesse?
Ohsaraisk, näha, et räägib kogemustega isik! Olen suga nõus, muidu. Aga ütlen veelkord, et isegi üks 0,33 õlu tähendab, et tähekest kirja ei saa…
PS. Alkosse ei ole investeerinud. Mul on ainult Tlna börsil aktsiaid.
No ei saa pidama! 🙂 🙂
Mul võttis see anekdoot küll suu kõrvuni. Ja millegipärast need kõige lollimad naljad kõige rohkem naerma ajavadki.
Igatahes, avastasin sinu blogi eile ja pool tänasest päevast on kulunud 2015 ja 2016 aasta peale……ei malda ära oodata millal “tänapäeva” jõuan.
Tänud inspiratsiooni ja huumori eest
Su tööandja on kindlalt õnnelik, et su produktiivsus eilsest alates 0 on. Pole tänu väärt ja tervita tööandjat!
Mulle alati meeldib, kui nii inspireerivad postitused ette satuvad. Tekib kohe isu ka kaasa minna mingi hullusega 😀
Kui võtta samad kriteeriumid ette siis võib enda poolt näidiseks tuua:
1) Trenn – eelmine kevad sai jooksmise vihkamisest armastus (õhkõrn piir ikkagist) ja sügiseks panin 10km 3x nädalas + kõndimine ja mingil määral ka olematuid kätekõverdusi/planku jms (neid ikka veel ei armasta). Sügisel tegin trennist pausi, sest iga samm oli valus ning läbi nutu enam joosta ei pakkunud eelnevat rahuldust. Jäi vaid kõndimine vahelduva eduga.
2) Söök – jamad tulevad ikka mitmekaupa. Sattusin terveks talveks kinnisesse keskkonda (ei olnud vangla, vaid haigla) tugiisikuks, kus pakuti igapäevaselt pirukaid. No ja kes siis suudab ära öelda suussulavatest vanakooli kaneelipirukatest ning mossisaiadest. Mis puudutab komm vs pähklid siis mina isiklikult võin pähkleid samasuure isuga süüa, kui mõnda head kommi. Kas see oleks siis targem lahendus ? 😀
3) Alkohol – pole 2 aastat (juba natuke peale) üldse tilkagi võtnud, aga kodus on mega kogus seda kurja kraami. Rahalises mõttes on see ikka mega sääst, kui kulukiri “Alkohol” on eelarves 0 😉
Sel kevadel olin umbes samas seisus, kui eelmine kevad, aga selle vahega, et ma tahan väga tagasi seda, mis oli sügisel. Seega nüüd liigun väiksemate ning stabiilsemate sammudega selles suunas.
Minu muutumise idee tookord sai alguse sellisest asjast: 75 days hard challenge (seda vett ilmselgelt ma sisse ei kulistanud).