Mulle tuli elektronkiri teatisega, et Raha-Jaak (Jaak Roosaare) on andnud välja uue versiooni finantsseksualiatide Kamasutrast! Hõissa! Jään ootama võimalust see kuskilt rotti lükata ning seniks meenutagem tema eelmise raamatu kokkuvõtet, mille ca 2 aastat tagasi sapsuse peaga kokku kirjutasin:
Koraan ja piibel on nõrkadele. Harry Potter võib oma võluoksakesega tuld alustada, sest märkimisväärset pappi ta selle tokiga teenida ei osanud. Hullult närvi ajab tegelikult, endal on sul võlukepp aga pole korralikult plegensit ega saa Hermionet sängi positud. Aga see selleks. Teadke, et kirjasõna maailmas on uus tegija. Härra Juur, härra kirjandusminister, kas te olete Raha-Jaagust juba kuulnud?
Jah, ma räägin Jaak Roosaarest ja finantsseksualistide Kamasutrast, raamatust Rikkaks Saamise Õpik ehk RSÕ-st. Alates ilmumisest on Roosaare Rikastumise manuaal raamatupoodide letid üle võtnud nagu hapukapsa söömisele järgnev halb lõhn akendeta ühikatoa. Kodumaistele investeerimisüritustele ei ole mõtet minna, kui sa seda raamatut lugenud pole või tsiteerida ei oska. Võib lihtsalt tappa saada või loobitakse müntidega vigaseks. Rikastumise manuaal on põhimõtteliselt nagu Gaudeamus. Nagu Hippokratese vanne, a must read teos kõikidele tulevastele plutokraatidele ja intressimagnaatidele.
Mul oli umbes aasta aega tagasi sama küsimus – miks?
Mingi kahtlase muigega vend arvab, et tema paarsada (tegelikult 305) lehekülge rahast ja finantsteemadel jauramist peaks midagi muutma. Ennegi nähtud tribal-tattoode ja teravate kinganinadega õnnetreenereid, kelle sügav pilk, halb hingeõhk ja pehme puudutus panevad ullikeste juuksed kasvama, teevad hambad valgeks ja lisavad ehk paar sentimeetritki… erinevatesse kohtadesse. Ainus tõde on see, et raamatute abil saavad rikkaks vaid need samad autorid ise, kui üldse keegi. Tunnistan, et eelarvamused olid mul suured. Nagu võladki tol ajal. Aga kohe näitan, mis karul kõhus on ja kas raamatu ost oli seda kulutust väärt. Kuna Jaak Roosaare nagunii ei tea, kes ma olen või kus ma elan, siis saan ausalt oma arvamust avaldada. Isegi kui ta mind teaks, siis ma ei karda, ma olen temast suurem.
Rahakrati riiulis on 2014.a. avaldatud Roosaare rikastumise juhend ning auväärse enda pühenduski sees. Tellisin teose kõvade eelarvamustega ja autorit nii tihedalt guugeldades, et mul viskas juba suunatud reklaame ette teemal “Kas soovid keskealiste meeste seltskonda? Artur on sinust 3km kaugusel ja tunneb ennast täna eriti nurjatult…” jne. Kui sain üle intrigeerivast pealkirjast ja faktist, et see peabki turunduse alustalade tõttu ärritav olema, siis edasine oli lihtne. Paari päevaga töötasin oma värske kapsa läbi, olles ise raha- ja finantsteemades täielik võhik. See oli umbes aasta tagasi. Mul ei olnud siis sääste, Rahakrati blogi ei olnud veel sündinud ja mul polnud õrna aimugi, et Viru tänaval soomlastele ropp-luuletuste lugemise eest saadud raha võiks kuhugi edasi kerkima panna. Kohe alguses pean ääremärkusena lisama, et täna on mul täiesti teine mõtlemine – mõningad kuldnad hoiupõrsas kasvamas, kilekotitäis aktsiad kodubörsilt ja väikeses koguses mahhineerin ühisrahastuses. Jutt kõlab soravalt nagu Dormeo ja teleturg, eks? Las kõlada aga mind pani raamat alguses mõtlema ja siis tegutsema.
Kogu teose ülesehitus on tegelt, kui lubate mul end vulgaarselt väljendada, s*taks loogiline:
Esiteks mõtle kõigepealt oma (finants)seisule ja oma (finants)eesmärkidele. See on eriti oluline koht algajatele. Kui ma wordi programmi profilt valdaks, siis tõmbaks sõnale “oluline” joone alla. Vaata oma punaseks nutetud silmadega peeglisse ja küsi, kuhu praegu raha kaob, kas see on parim võimalik koht (ei, Shooters ja kunstlikult kõrgendatud meeleolus intiimsete lausete vahele õllekrooksu tegev vastassugu ei ole seda mitte) ning lõpuks, mis võiks näiteks aasta aja pärast teisiti olla. Minul oli pilt selge. Kuklas trummeldas paar pisivõlga ja jooksev pangakonto elas sellist forrestgumpilikku suguelu – kes ei mäleta, siis pikalt oli see tal suht nullis. Kokkuvõttes oli rahaline seis selline, et oleksin vabalt surmani toime tulnud. Kui surm oleks nädala-pooleteisega saabunud.
Teise sammuna tee rahakott korda. Korralda kõrge intressiga maksmata võlad ja järelmaksud kellegi teise kaela ja vii püsikulud minimaalseks. Telefon, igapäevane toit, elekter, üür, kütusekulu, trennid ja absoluutselt kõik vaata üle. Mina võtsin peale raamatu lugemist ja šokist toibumist rida rea haaval kõik oma kulud ette, kauplesin ja ähvardasin erinevaid teenusepakkujaid, pärast nutsin ja vabandasin nende ees aga kõige selle tulemusena on vältimatud püsikulud tänaseks üsna okeilt paika loksunud ja tuntavalt kohitsetud saanud.
Ja alles siis, viimase sammuna, võid passiivse papi nimel tegutsema hakata ja ennast investoriks tituleerida. Kõige keerulisem on see aeg alla neelata, mis kulub rahaasjade korrastamiseks ja ehk ka väikese ootamatuste jaoks varude kogumiseks – tahaks esimese vaba kümpsi preemiaks kohe kuhugi kahtlastesse afääridesse torgata ja järgmisel suguvõsa kokkutulekul Saksast tellitud vana ja ülemakstud länkkariga läbi lumehange vastu kõrtsi seina sõita. Aga kui sellest mõtlemisest üle saad ja tekib harjumus vaba raha mitte ära kulutada, siis edasi läheb lihtsamaks. Lohutuseks niipalju, et juriidiliselt võid ennast peale esimese kasvõi kümne euro investeerimist väikeinvestoriks pidada. Võin anda hea trükikoja kontaktid, täna tellid juba visiitkaardid vaikselt, “unustad” neid siin-seal lokaalides huvipakkuvate preilide lauale ja imed hakkavad juhtuma.
Eraldi suured kiidusõnad lähevad teele raamatus olevate tööriistade tõttu. Ma kujutan ette, kuidas püha J-i näpud uskmatute tõttu vermeis kõiki neid eesmärkide tabeleid ja Eesti börsiaktsiate ajaloolisi dividende sisse toksides olid. Kõike seda selleks, et minu- ja sinusugustel tainastele oleks selgelt ette trükitud, mida teha tuleb, et end autori suguseks grandioosseks rahapoisiks vormida. Mul on kõik need tabelid raamatus täis soditud, kõlavamate mõtetega lehekülgede nurgad on meenutuseks ära murtud ja üldse näeb kogu raamat tõsine kapsas välja. Selle teose otsas ei tohiks niisama iluleda ja diivanilauale mainekujunduseks “kogemata” vedelema jätta. Kui raamatut tööriistana kasutada ei oska, siis on lood hapud. Sellest lihtsamat haamrit on keeruline pakkuda. Ma ei võtaks RSÕ-d pooltki nii tõsiselt, kui selles poleks härra enda kogemusi ja näiteid. Kuidas sa õpid kaklema sellise tondi käe all, kelle lähim kakluskogemus on olnud telkust Bruce Lee filmide vaatamine, endal Piraadi krõpsude pudi hõredas rinnakarvastikus ja eemaletõukavalt ka nabaaugust vastu vaatamas?
Jaagu raamat on muutnud paljusid elusid – kellel on see aidanud elus uut finantslehekülge pöörata, kellel aidanud lauajala all laua kõikumise lõpetada. Hea toote omadused ongi sellised, et igaüks leiab sellest omale midagi. Mis ma nüüd kokkuvõtteks siis ütlen… suuremal osal rahahuvilistel on raamat kindlasti juba olemas või läbi loetud. Kui sa sipled täna piiksatades saabuvate SaabMisSaab-laenude lummuses, palk sulab nobedalt nagu Voimixi pakk suviselt kuumal tõrvapapikatusel aga on huvi rahadega asjad jonksu klattida, siis RSÕ rikkuse manuaal võiks olla esimene samm. Hoiatan, et kohati on see päris inetu raputaja. Mulle tundus, et elan okei elu, rahhi nagu veits on ja hea elu kõhuke ripub samuti üle püksivärvli. Tegelikult olin ikka kõvasti alla keskmise finantsilises mõttes. Tänagi ei saa ma ennast teab mis suureks moguliks pidada aga esimesed sammud kontrollimatu rikastumise poole on võbelevate põlvedega astutud.
HOIATUS: Selle raamatu lugemisel tuleb kõrvale võtta karp salfakaid nagu Maaja ja Hustleri lappamisel. RSÕ puhul on neid vaja pisarate kuivatamiseks… sulle avanev rahaline mina-pilt on tõenäoliselt kurvem, kui oodata oskad.
KRIITIKA: Esiteks. Latt on esimese raamatuga kõrgele lükatud. Ära tunne pinget, Jaak, aga ma ei saa jätta mainimata Sergei Bubkat ja 1992.a. Barcelona olümpia kvalifikatsioone… Ilmselt võetakse järgmisena sinu Kinnisvaraga Rikkaks Saamise Õpik ette ja siis ei pruugi autor sõnadega nii heldelt ümber käia nagu mina.
Teiseks. On oht, et esimese raamatu puhul tekib hull kihk kõike ja korraga teha ning motivatsioon saab kannatada. Tahaks kohe Kesk-Eesti metsad kokku osta, mõned Lasnagorski panelkad üüriprojektiks ette võtta ning samal ajal veel börsil Elmo Somelarile oma aktsiakogustega koha kätte näidata. Vähemalt minuga juhtus nii. Julgen tunnistada, et tuli rahus oma võimalused selgeks mõelda ja et kõike korraga ei jõua alguses keegi. Mitte paanitseda, elu ei saa ka elamata jätta. Rikka peeruna aga üle-nädala südareid saades ja silmade all pelmeene ringi tassides olulise mehe mängimine ei ole eesmärk. Tee vahel omale finantspai ja vaju ajutist meelerahu pakkuvate maiste viljade võrku.
JÄRELDUS: Mine osta raamat. Mhm, juba täna. Homme on jälle üks päev möödas, mil sa oma tuleviku-mina heaks midagi ette ei võtnud ja ülehomme kahetsed. Siin ei kehti kahjuks vanasõna, et viska tänased toimetused ülehomse varna, siis on homme ka vaba päev.
JA VEEL SEE: Rahakratt ei oleks ilma selle raamatuta sündinud. Ma ei tea, kuidas Rahakrati blogi sedasi järsku rahva ette püünele jõudis, sest nii edevat plaani mul ei olnud, aga täna on mul tänu sellele mitmeid uusi sõpru ja kontakte. Ehk siis inimesi, kelle käest laenssi küsida erinevate võimaluste ja ideede tekkimisel…
Isa, poja ja püha Jaagu nimel,
Rahakratt
Säästupiraadina ma pean rõhutama, kui palju ka väikeste summade säästmisest on võimalik võita, seega propageeriksin, et ÄRGE MINGE raamatut ostma! Minge parem RAAMATUKOKKU LAENAMA! Täitsa tasuta.
Siinkohal pean säästudiletandina tunnistama, et kuna ka minu meelest peaks igal inimesel olema võimalik seda raamatut võimalikult põhjalikult lugeda ja vahel niisama sirvida, siis teeksin pigem laenatud raamatu olulistest lehekülgedest oma vana kännukaga pildid ja salvestaks tasuta oma guugli kontole – alati kättesaadavad, ja säästetud eurod kobivad rahapatta uut raha tootma.
Aga raamat on hea!
Nõus. Vahel tuleb muidugi endale ka midagi osta ja see raamat võib olla üks neist kolmest asjast, mida omale järgmise aastakümne jooksul lubada.
Dinero Kratuška viskas kinda ja kutsus duellile
ElSom võtab kutse vastu 🙂