Kõigepealt tere kõikidele mu türklastest lugejatele, kes juba pealkirjast aru said, millest täna juttu tuleb ja kes ahhetades mõtlevad, et “vahi, Rahakratti, tegigi selle tembu ära”!
Teistele kõikidele loomulikult vana hea tuti-pluti, sendihimurad!
Kuna mul on siin ka vähemharituid ja kõik ei ole minusugused avara silmaringiga polüglotid, siis teilegi teadmiseks, et görüşürüz tähendab loomulikult türgi keeles head aega. Loodan, et edaspidi ma nii ilmseid asju siin lahti kirjutama ei pea ja te suudate mingi tasemeni ise haritud saada.
Enamus siin mõtleb kindlasti, et nüüd tuli järjekordne Rahakrati tüss ja mis selles imelikku on, et ma ülemusele head aega ütlesin. Kombekas noorsand jätab peale iga tööpäeva lõppu töökaaslastega hüvasti ju. Üldiselt ma olengi suht hästi kasvatatud: näiteks siis, kui boss väikesele suvepuhkusele tõmbas, ütlesin talle ilusti puhka rahus. Ei tea, mis talle sellepeale sisse läks, aga nägin talle aknast lehvitades, et oma auto põhjaaluse käis ta parklas enne mingisuguse toki külge kleebitud peegliga üle mingil põhjusel. Ei saa neist direktoritest aru…
Aga seekord oli kõik siiski teisiti.
Kõik sendihimurid ja finantsvabadussõdurid unistavad sellest päevast, et saaks end palgatöö soonivatest käeraudadest lahti rebida ja siis vastavalt kas a) ise endaga edaspidi hakkama saada või b) kahe kuu pärast alandliku näoga tööd tagasi küsima minna.
Kumb variant minul tuleb, seda näitab aeg, aga igaljuhul olen jõudnud oma 5 aastase mündiplogeri ja finfluenceri karjääri jooksul selle kurikuulsa verstapostini, et ütlesingi just nüüd oma ettevõtte hegemoonile (loodetavasti igaveseks) jumalaga. Jah, linnalegend ütleb alati, et õige sendisõdur saadab bossi ikkagi p*rse, aga ehk mäletad, ma olen mingi kasvatuse kodust kaasa saanud ja ega mu laup tegelt nii madal polegi.
Ma tunnen lausa läbi enda kompuutri ekraani, kuidas teie silmad on seda lugedes suured nagu Henry Kallase käekell ja pulbitsete küsimustest justkui Eyjafjallajökulli 2010 aastal.
Ei saa seda teile pahaks panna, sõbrad!
Ega ma isegi veel päris täpselt aru ei saa, mis juhtus, aga selge on see, et “ah, teen ühe aasta tööd veel ja siis hüppan maha, raudselt hiljemalt siis” tegelikult ei toimi. Õnneks ma sidusin juba aasta alguses oma lubaduse ja eesmärgi ning selle aastaga oli plaan kasvõi mõneks ajaks palgatöö stepsel seinast välja tõmmata, et mekkida seda kuulsat töötu kröösuse elu.
Ma olen palgatööd teinud terve oma teadliku elu ja põhimõtteliselt alates sellest hetkest, kui ma põhikoolis igast kamaga (ei, mitte selle kamaga) äritsesin. Parimagi tahtmise korral ei suuda ma vist kõiki oma ametiposte üles lugeda, aga alati on olnud nii, et kui ma kuskilt töölt vallandatud saan ära tulen, siis ega mul papivarusid olnud ei ole. Ammugi siis mitte investeeringuid, higivaba papivoogu, kortereid, aktsiaid jmt, mida ma tänaseks üksinda kokku kraapida või üles ehitada olen suutnud.
See praegune olukord ja otsus on ikka väga detailselt planeeritud ning põhimõtteliselt võib öelda, et ma olen ma seda lüket viis aastat ette valmistanud. Blogi püsitellijad ehk mäletavad, et olen näidanud igasugu tabeleid, kuidas enda näitel arvutan, et mis on mul kulud ja mis peavad olema tulud, et kõik planeedid reas oleksid ja asjad palgatagi toimiksid. Üks viimaseid selliseid lugusid on siin —> Ma ei ela ära alla 2500 euro kuus.
Tänaseks on mainitud postituses toodud tabel juba oluliselt muutunud. Näiteks on seal kolmanda korteri rida ja kindlasti tuleb 2020 plaanitust vähem börsidivikat ning sotsiaalrahastuse intresse, aga enda jaoks uuendan ma neid ridu iga kuu, et olla oma tengelpungas toimuvaga väga täpselt kursis. Nüüd võtangi aja natukeseks maha, sest rets tramm on viimased aastad peal olnud ja kui saan praeguses olukorras natuke hinge tõmmata, siis annab see mulle võimaluse edasisi plaane mõelda. Ärge kartke, et ma nüüd lihtsalt oma hõredale loorberipärjale tiksuma jään, kindlasti mitte. Need Thessaloniki pansionaadid ja vanad Porsched on mul endiselt kuklas hõõgumas…
Tuleb tunnistada, et kõige rohkem aitas sellele hüppele kaasa ikkagi oma kolhoosi loomine ja arvevabriku püstipanek. Kui enne oli mu vaateväli palgaväliste teenistuste osas üsna piiratud, siis nüüd, direktorina, olen leidnud mitmeid uusi võimalusi raha tegemiseks ja OÜ nimel investeerimiseks. Kuna higivaba papp veel päris sada prossa iga kuu kõiki mu kulusid ära ei kata, siis kütan edaspidi ettevõtte alt asju teha, aga nüüd juba enda kella ja graafiku järgi.
Kõik oma viimatised kinnisvara ostud olen teinud ma just seetõttu kolhoosi nimele, et bilanss kenasti rasvane oleks nagu üks õige jõulupõrsas ja ühel hetkel loodan ma panga abiga 4. korteri teoks teha. Siis võib juba ka väikesele divikale mõtlema hakata. Tööalane aur hakkab mul nüüd igaljuhul kõik kolhoosi ehitamisele minema ja vaba aja kavatsen sisustada täpselt nii nagu ise seda soovin.
Sellest, milline täpselt minu elu nüüd olema hakkab ja kuidas jagan oma järsult tekkinud tekkinud vaba aja Bali ja Töötukassa vahel, kirjutan peagi.
Ahjaa, see väike asi ka veel, et kellel sama plaan on, siis mul on pakkuda üks vähekasutatud IBM´i klaviatuur, mis on mõeldud just ametlike lahkumisavalduste ja asutusesisest dokumentide ning liiga madalate hinnapakkumiste vastuste trükkimiseks. Hind on kokkuleppel, aga ütlen kohe ära, et alla 6 kohaliste summadega ma pusida ei viitsi.
PS. Kui sulle meeldib see jauramine, mis siin blogis käib ja soovid samuti oligarhiks hakata, siis alusta ühisrahastuses minu soovituskoodidega SIIN LINGIL ja me saame mõlemad lisapappi. Ja muidugi tule jälgi kadedusega mu kröösuse elu Instas ja Fesaris!
Kuna palgatööl enam ei käi, siis võib oletada, et lähiajal on sind Viru väravate juures näha toitu lunimas?
Arvesta, et seal on konkurents üsna suur juba –
Igatahes, palju õnne! Tubli mees!
Kas OÜ’ga laksid samat teenust edasi, mida palgatööl tegid?
Jaa, saatke palun pilte ja põhjalaiuseid ja idapikkuseid, kus sellist heldet rahvast liigub, kes purukesi poetada raatsivad!
Õnnitlused soovin ka edaspidi vaid kontole. Samalaadsete teenustega jätkan, jah. Aga (nüüdseks juba endiselt) leivaisalt kundesid kaasa ei võtt.
Oli ka aeg.
Tugevat vaimu ja ära tagasi vaata! 🙂
Aye aye, captain!
Tubli! Sa oled nii suur eeskuju.
Vabakutselise ja töövaba elu läheb vahest ikka segamini. Hea on see, et sa TEAD – vahel ei tule pikka aega midagi sisse; selle jaoks peab varusid olema. Hea on see, et võid keset tööpäeva rannas vedeleda ja ohkivad sõbrad telefonis, kes kurdavad, et nad peavad tööl olema … no ega see levi seal mere ääres nii hea ka ei ole… 😀 Pmst teed, mis tahad, siis kui tahad. Nt öösel, pühapäeval kui vaja, magad siis kui aega on, mitte siis, kui on ilgelt kiirelt vaja asjad ära teha… Aga see on justnimelt iseloomu küsimus. Mõnele väga sobib rutiin ja ette kirjutatud elu; teine lihtsalt sureb selle kätte ära. Lahe on vaadata, kuidas headel aegadel inimesed kadeda pilguga vaatavad: “No mis sinul viga, sa oled ju rikas!”. Ainult oma pere näeb, kuidas see “rikas” üleni tolmusena üürika keldrit koristab või öösel lennukilt tuleb. Ja kuidas tuleb planeerida tööd-lapsi-kodu korrashoidu… Näed jah, ei ühtki sõna minigist eraelust või paarisuhtest 😛
Aga ikkagi on vahva! Vabadus ruulib!
Tead, see osa oli nii õige praegu: Lahe on vaadata, kuidas headel aegadel inimesed kadeda pilguga vaatavad: “No mis sinul viga, sa oled ju rikas!”. Ainult oma pere näeb, kuidas see “rikas” üleni tolmusena üürika keldrit koristab või öösel lennukilt tuleb.
Täpselt nii ongi. Aga nendest “varudest” kirjutan ma peatselt küll. Nendega võiks vähe paremini olla…
Nüüd on siis lotomiljonäri võitja teada ning palju õnne selle toreda taskuraha eest 10,8€ M
või õnnestus kaks vooru Teslaga spekuleerida?!
Tahtsin ka tänada selle söömata tatra panuse eest, mis investeerimisfestivalil toetusena välja jagati!
Järgmiste kirjatükkideni ja head nautimist!
Nüüd on aega kirjutada. Saab näha, kas teemasid ka jagub või hakkan supiköögi laive tegema instas hoopis.
Wohohoooo, õnnitlused Kratt! Tere tulemast ettevõtjatte sekka, kellel on nüüd käes vabadus. Vabadus teha rohkem tööd 😉 Hoian pöidlaid, et selle kiirtee lõpus betoonseina poleks. Või kui on, siis oleks jõudu, sellest läbi rammida.
Kilkan väikse plika kombel suga kaasa! Eks ole näha, kas pill tuleb pika ilu peale või mitte… kas muidu personal@lavii.ee aadress toimib? Küsin sõbrale.
Nüüd on siis teada, kes need 10,8 M€ välja võttis… 😀
Või said viimase süsti ikkagi Teslaga mängides?
Igatahes õnnitlused Vaba mees! (Vabad mehed ongi need kõige suuremad ketserid.)
Tänan! Kusjuures olen nõus 3 meur eest selle 10 meur võitja nime ostma. 1 meur maksan boonust, kui saan teada, kas ja kui hästi ta kakelda oskab ja kus raha hoiab. Siin on teie võimalus teenida praegu!
Kuna keegi teine pole siin peale õnnitluste negatiivseid kommentaare ladunud nagu internetis kombeks… siis lõõn otsa lahti.
Õpetaja sai jõudis töölt lahkumise tulemuseni circa kümmne aastaga, lambi tuvi 5 aastaga. Latt on kõrgeks seatud ja järgmisel on aega 2,5 aastat, et sama tõusu tempot hoida ?
Aga cool! Vaadata ja võrrelda seda postitust 5 aastat tagasi esimese kuu tulemuste postiga.
Ise ka imestan, et nii vähe heitti tuleb viimasel ajal. Väike õelus hoiab asja eheda ja eestlasliku ju.
Mina ei julge juba ammu enda esimesi postitusi vaatama minna. Meenuvad mingid Mintose sendid, esimene kuu sain kokku vist 70 senti vms. Ja eesmärk oli kohe 500 oirot iga kuu higivaba teha. Haha, lubage naerda.
Tänan!
Keegi pole kunagi Laviisse tööle tahtnud ja sellepärast meil seda aadressi polegi tehtud. Meil on selline filtri süsteem, et peab kohapeale ennast Telliskivis sebima ja A3 korpusel on uks ka lukus ja silte pole väljas. Seega, kes uksest sisse tuleb, see saabki põhimõtteliselt kohe tööle. Lihtne. Üks raskem võimalus on veel. Oodata hommikul mind all ukse juures, aga kuna tõusen enne Sharmat, siis see on tiba raskem variant.
Õnneks sina oled tuvi, sest kuidas muidu sa kord ühe paki mulle kontori uksetaha sokutasid, mille igaks juhuks koos pommirühmaga avasime.
Varsti oled sa oma ärkamisega nii varajane, et ärkad 1am, siis juba 11pm, siis vaikselt 7pm ja lõpuks normaalse inimese kombel oledki ringiga 2pm juures 😉
Panin hommikul oma cv igaljuhul keset Telliskivi maha. Eks saab näha, kes selle üles korjab.
Väga moos! Tore kui keegi nokib.