Ma ei tea täpselt mitu-päkk sul kõhupeal on. Ma ei tea, kuidas sul pereasjad on. Pole aimugi, mis tööd ja kus sa teed. Aga ma eeldan, et sa hoolitsed oma tervise eest – sööd normaalselt ja korraga tervet külmikutäit omale lipsutaha ei viska. Pere eest hoolitsed ka, onju? Või lähedaste eest. Ja töö on oluline, ilmselt teed seda süsteemselt ja läbimõeldult. Nüüd on küsimus, et miks rahhist rääkimine nii ebamugav ja imelik teema on. Või miks sa selle valdkonna eest hoolt kandma ei peaks. Palgapäeval tuleb kindel summa plegensit peale ja mida rohkem kuu ennast lõpupoole kerib, seda harvemaks muutub keskmisel kodanikul ka pangakaardi saagimise tihedus makseterminalides. Tegelikult ei peaks see nii olema. Papivood peaks olema sama läbimõeldud ja planeeritud nagu muud nö suured eluvaldkonnad. Fakk, tekst on diip aga loe edasi, kohe saad poindist aru.
Millest selline jutt? Mul saab järgmisel kuul täis üks aasta Rahakrati blogi pidamisest. Isiklike kupüüride jälgimist alustasin blogiga üsna samal ajal. Rahablogid olid, ja on senini, popid ja ega ma kodumaistest finants-trendsetteritest mitte sitem vend olla ei tahtnud. Rahakrati aastasest sünnipäevast tuleb kindlasti motiveeriv juubelipostitus koos korraliku pildigalerii ja suurema sündmusega – ilmselt koos Tantsõvalnõi Rai või mõne muu bojaaride üritusega. Vaevalt, et Ryan Angelose etteaste kinni suudaksin taguda aga kõvem festival tuleb deviisi “terves kehas terve liiter” all kindlasti! Sellele järgneb tõenäoliselt pikem vaikus blogis…
Mul käib Rahakrati ajaveebi kommentaariumis üks okei groupie (Heihoooo, Raidooo!), kes ei ole ilmselt mitte ainult kuulsusega magamise peal väljas, vaid on tegelt ka asjalike sõnavõttudega ja teemas sees. Tema viimasest kommentaarist jäi mulle kõlama selline mõte: “…just selline raha- ja investeerimismaailmaga tutvumine ning esimeste sammude tegemine ongi enamike lugejate jaoks põnev ja huvipakkuv…”. Ma mäletan väga hästi, et ise alustades lugesin Raha-Jaagu seiklusi http://roosaare.com/blog/ ja mõtlesin, et mitu dekaadi pean turbonuudleid sööma, et samasugused säästu- ja intressilevelid saavutada. See mees vajutab mõnel kuul juba paarkend tonni passiivselt oma rahapauna http://www.aripaev.ee/aripaev-eetris/2016/07/07/aripaev-eetris-liilegi-liigutamata-25-000-eurot-kuus. Isegi Raha-Jaagu poeg spekuleerib nüüd mingite nukuvabriku aktsiatega ja tunnistan, et mul hakkab vaikselt hirm tekkima. Peab kärmelt omale ka järglase voolima, muidu pole aus, et neid on kaks ühe minu vastu. Seega kõik viljakad kaunitarid, palun kirjutage ja saatke oma pilt mulle aadressile rahakratt@gmail.com.
Mitmed blogid alustavad säästupropagandat ja investeerimismantrate soigumist nö poole pealt. Ehk alles siis, kui juba pappi peale voolab ja (arusaadavalt) ei saa siis enam kõiki numbreid avalikustada. Muidu on kratid ukse taga. Ma ei süüdista, et keegi asju algusest alates kirja ei taha panna – üleöö sellise range finantsmõtteviisiga elu alustamine on rämedalt valus. Ausalt. Kohe rämedalt, jah. Sest ei ole harjunud, pole tuju, pole jõudu ja ilgelt tahaks ikkagi iga kuu omale neid uusi maailmanunnusid roosasid Naike, eks. Näiteks eelmine aasta tuli minul intressipappi sisse kokku 11 kulli. No ei ole motiveeriv, noh. Mitu korda oli tunne, et panen reha kuuri ära ja sõidan vanaviisi edasi: lasen papid kuu lõpuks sujuvalt nulli ja siis lähen Shreki kassi silmadega leivaisa käest värskeid peale nuruma. Nüüd täna vaatan, et 2016 poole aasta peale on tulnud juba midagi üle kahe soti va passiivset ja paari palga jagu lisasissetulekuid. Eelmisel aastal tundus ilmvõimatu, et kuidagi on võimalik tekitada selliseid rahasid, mille nimel ei pea higi valama ja mis tiksuvad ka siis, kui mina parajasti ei tiksu – kui ma magan või purjus olen, näiteks.
Lisaks sellele, et passiivselt münti peale viskab, on üks suur eelis sellisel eluviisil veel – ma olen kõvasti rohkem tõmblema hakanud, et leida lisatöid. Selliseid, mis tegelikult meeldivad ja/või arendavad mind. Ja on tõenäosus, et see rahh, mis passiivset peale toodab, jääb ise samuti alles. Alguses olin minagi kõva kulude kärpimise pooldaja aga elu on parem, kui saab ikkagi normullilt kulutada ja seetõttu tuleb lisa teha. Täna virutan kõvasti pappi erinevatesse instrumentidesse sisse ja vaatan, kuidas intressisente peale toodab aga taustal on see pealevisatav papp ka alles. Igati vinn ja vinn. Ja see soe tunne, mis igal hommikul õlgadele vajub nagu isa pehme fliis, kui vaatan oma elektronpostkastis värskeid raporteid ühisrahastuse kanalitest – öösel kukkus sent siit ja seitse sealt, hell jee!
Ühesõnaga. Siin on lugemas päris mitmed alustajad. Tahan teile veits motivatsiooni tuharasse süstida. Ilma homoseksuaalse alatoonita. Ma ei julge kindlaid kohti soovitada, kuidas täpselt ja millistesse instrumentidesse investeerida aga keegi ilmselt ei vaidle vastu, kui soovitan oma rahaasjad alguses iseendale selgeks teha, et saada aru, kuhu ja miks midagi läheb ja kust tuleb. Algus on kõige raskem, tulemusi ei paista ja motti pole. Ma tassisin vanasti kõvasti vahendeid Venusesse ja Amigosse. Ülekandetasudelt oleks võinud tegelikult veel ühe õhtu peo jagu säästa, kui oleks lasknud tööandjal püsikorralduse Tallinna klubimaastiku eliidile teha – hea õhtul tähtsa näoga krediiti lakkuma minna. Tänaseks on elu uhkema kannaka teinud, kui mu kunagine luukpersega Ford Scorpio, mis oli tagantjärgi mõeldes kulude mõttes päris rõlge tunnihinnaga hobi. Kui sul on praegu veel hirm või segadus, siis kiirustama keegi ei sunni. Ma pabistasin alguses samuti, küüned olid hirmust randmeteni ära näritud ja stressileveleid loobib tänaseni üles-alla. Aga loe teiste alguseid, nende blogide esimesi postitusi, mis on väriseva käe ja ebaleva stiiliga kirjutatud, kuula oma ala parimaid investeerimisest rääkimas – mulle meeldis väga üks viimaseid Investeerimisringhäälingu intekaid Raivo Heinaga http://investeerimisraadio.eu/saade-54-raivo-hein/ – ja vaikselt kerib ka enesekindlus üles. Hull on tappa saada või valesid otsuseid teha aga veel hullem on otsuseid edasi lükata või üldse tegemata jätta.
Jõudu ja passiivset münti kukrusse soovides,
teie teener Rahakratt
Nii, austatud sootsium! On rõõm teatada, et esimene linnuke on puuris. Ma naersin selle kirja peale omal munad* täiesti märjaks, kurat!
*silmamunad
Kiri oli järgmine ja kaasas oli pehmelt öeldes üsna puuduliku hambumusega kõbla pilt:
Tere
Saadan Teile tutvumiskuulutuse peale oma pildi.
Selle pildi klõps käis siis, kui ma polnud just valmis, kuid üldjuhul olen väga fotogeeniline ja VILJAKAS!
My friend, I can send you more pictures of me in bikini, so You can see how beautiful my soul is!
Sorry, I just had to ! 😀 Ära pane isegi tähele seda kirja ja liigu oma eluga edasi ja loodan, et Sinu tulevaste pärijate kandja on hulga ilusam, kui pildil olev “mina” 😀
Goodbai!
Väga hea blogi muideks:)
Kratt hakkab juba naisi ka koju vedama? 😀
Ühest piisab aga maailma parim peab olema. Hea naine pidi ka investeering olema, mingit suvalist geelküünistega harakat oma kulureale ei tahaks.
Super postitus!
Tore on, et keegi alustas blogi kirjutamisega nullist! Kuna ise alustasin ka alles aasta kaks tagasi, siis saan pidevalt kaasa mõelda.
Lisaks veel need eepilised fraasid, pidevalt pean mitu korda läbi lugema, sest lihtsalt poole peal hakkan naerma 😀
Keep up the good work!
Kergitan kaabut, algaja! On rõõm näha, et raatsisid minu blogi kommenteerimise peale oma klaviatuuri kulutada!
Püüan head tööd üleval hoida nagu kästud.
Tervitus!
Väga hea postitus jällegi! Viskan viieka (ma usun, et sinu ettekujutuses lendab selle peale sinu poole üks rohekat tooni krõbisev paberitükk, mitte kämmal, aga pole hullu, ma mõistan – näljane mõtleb ikka leivast). Mis puudutab sinu blogi lugejaid ja kommenteerijaid (teatavasti viimaseid on häbematult vähe), siis mine tea, kes millise pseudonüümi taha end peitnud on ja mis kavatsused tegelikult kellelgi on. See Raido-nimeline kommentaator ei tea võib olla ise ka, mille peal ta väljas on, aga vähemalt tundub, et talle blogija stiil sobib ja ka investeerimismaailmas on nad käesoleva blogi autoriga üsna sarnasel joonel. Seega igati paslik võimalus hoida kaasvõitleja tegemistel kätt pulsil ning aegajalt ka mõni sõna sekka poetada ja mõtteid vahetada. Aga tänud äramainimast, rind on uhkelt kummis nüüd mõnda aega (kuigi keegi teine seda praegu peale minu õnneks ei näe).
Kui koolides on nn kohustuslik kirjandus õpilastele, siis investeerimishuvilistele peaks olema käesolev blogi kohustuslik lugemine! Ja muidugi võiks tegelikult koolides kohustuslikus korras lugemiseks olla ka hr Roosaare “Rikkaks saamise õpik”. Eelkõige just silmaringi laiendamiseks ja miks mitte ka motivatsiooni saamiseks.
Mulle meeldis eriti postituse viimasest lõigust kõlama jäänud mõte, et kõige hullem on mitte midagi teha või tegevusi edasi lükata. Eile alustamine ei ole paraku küll võimalik, aga väga sobilik on alustada ka täna, mitte homme. Ei olegi mõtet loota ja eeldada, et kõikidest saavad miljonärid ja finantsvabadust nautivad kodanikud. Oluline oleks mõista ja aru saada raha tähendusest ning omada täpset ülevaadet oma tuludest ja kuludest. Kui kodune raamatupidamine on korras, siis tõenäoliselt on ka kodused peresuhted paremad ning soodsam pinnas parema ja nauditavama elu tärkamiseks.
Jään huviga ootama juubelipostitust!
Heihoo! Raido, ma tahaks seda viiekat kupüürina, tõesti. Selle eest ostaks näiteks Twinos pool võlga omale.
Rõõm on su sõnavõtte lugeda, sul on hea ladus tekst. Kaua oma finantsvabadussõda pidanud oled – peaks sul käskima-paluma-laskma äkki ühe külalispostituse teha?
Jõudu investeerimisele!
Olen juba mõnda aega su blogi jälginud ja otsustan ka lõpuks sõna võtta. Kui olla hingega investor, kipuvad kahjuks sellekohased blogid kipelt otsa saama, niiet hea kui Eestis ikka neid blogijaid liigub, eriti meeldib just see blogi kirjutamisstiili pärast. (siinkohal ka õnnitlused sulle parima tiitli blogija eest või siis parima blogija tiitli eest, whatever :D)
Tänud siinkohal ka VIP-kommentaator HR. Raidole, kelle kommentaarid on nagu tillipikendus igale blogipostile(#cheers)
Alustasin ka oma investeerimisteekonda seal 2015 kevadel kuskil ja oman mõningaid tuhaneid kuskil netiavarustes, niiet arvan et oleme üsna sama teekonna läbinud ja olen ka seda meelt et seltsis segasem/põnevam edasi liikuda ikka kui üksi 😉 Kuigi 1 eelis on minulgi – aeg. Nimelt olen alles 20date alguses. Nagu puhveti- Warren ütles et põhimõtteliselt iga 20 aastane on rikkam kui tema, sest ajal on nii suur väärtus niiet let’s appreciate it then 🙂 Kuigi jah, loodan et kui 30 saan kunagi, siis pangast ei helistata, et kuule su pangakontole ei mahu raha enam ära või et pean hakkama bulldoozeri rendi peale raha raiskama et sularahamägesid ühest kohast teise liigutada.
Okei see läheb nüüd väga lappesse ära, igatahes edu teile kaasvõitlejad investorid ja jällenägemiseni rahakratt (finantsisa mul) 😉
-Päikest
Esiteks virtuaalne käepigistus uue näo ilmumise puhul! Sul on passis täpselt selline nimi? Ma arvasin, et kõik tänapäeva noored on kas Kevin-Richard’id või Cäthy-Susan’id.
Muuseas. Oma algusega vajutasid sa mu näol täpselt selle valge otsaga vinni peale – et kui olla hingega teemas, siis kipub blogi ununema. Ma võitlen täpselt sama asjaga. Olen igast lisatöid omale peale kogunud ja nüüd need vähesed puhkehetked kuluvad Kratil kõrrega perse kaudu elu sees hoidmisele, mitte puhkamisele ja laaberdamisele. Aga palun siit mitte vingumist välja lugeda, sest siinne mölisemine on üks mu lemmiktegevusi. Ja noh, ise ikkagi mingi värgi boss olla on ka udupeen tunne…
Jääge lainele, saaga läheb edasi.