Millal ise muidu viimati maakleri ja korteri omaniku vahelist kaklust nägid ehk mida fakki kinnisvaraturul toimub?!

Nagu olete viimasel ajal lugeda saanud, siis olen kinnisvaraliste mahhinatsioonidega jälle veidi tuure üles võtnud. Taaskord pean tõdema, et selles vallas näeb palju kirjumat seltskonda kui mõnes Berliini underground geiklubis. Miks ma sellise võrdluse oskan tuua? Kahjuks sellest ma rääkida ei saa hetkel ja pealegi see polekski kuidagi selle blogi teema, kuna siin on mul ju AINULT väga range finantsjutt “pidevast fiskaalvahendite allokeerimisest erinevate turuinstrumentide vahel” (siit korraks ka mu pöördumine kõikidele rahabossidele, et palun ärge rääkige rahaasjadest selliste sõnadega – spetsialist on see, kes oskab keerulised teemad lihtsaks rääkida, mitte vastupidi).

Finantsvahendite allokeerija oma eevatütrega suguliselt läbikäimas

No igal juhul on tänane jutt see, et olen käinud viimastel nädalatel päris palju nö põllul. Pilt, mis seal vastu vaatab, on pehmelt öeldes omapärane. Ma usun jaa, et see tuleb muidugi mind huvitavate objektide iseloomust. Jah, ma räägin korteritest, mis on totaalsed eeemmm… klosetid ja eriti hea näitaja on see, kui korteri põrandal on värsked mustad jutid, mille saapa kontsad jätavad, kui keegi on hiljuti korterist välja parematele jahimaadele lohistatud. Sellistel objektidel kehtivad täiesti teised reeglid ja nende mitteavalikele “kliendipäevadele” üldse ei lubatagi alla 30 kinnisvaratehingu teinud inimesi.

Üks viimatine käik viis mind Mustakale. See koht on ka ikka täielik eraldiseisev ökosüsteem osades majades. Põhimõtteliselt oli nii, et minuni jõudis info ühest pakkumisele tulevast korterist. Pakkumine ise oli ääretult professionaalne: midagi noh stiilis wordi dokument koos väga kahtlaste piltidega. Super! Sellised “turundusmaterjalid” on täpselt minu teema. Esiteks seetõttu, et ma ise olen sama osav digidisaini-käpp (tule vaata mu instat, kui ei usu) ja teiseks annab see vihje, et tegemist võib hea kauplemise võimalusega olla.

See on midagi minu võimetekohast disainišedöövrit siin

Leppisin vaatamise aja kokku ja arvestasin, et kui asjad kohapeal sobivad, siis võib diili lukku panna. See tähendab, et mul on alati kaasas magamiskott ja keedukann, et kohe korterisse jääda paariks päevaks. Ega muidu on nii, et müüja helistab peale käte löömist, et kuule, üks tuli veel vaatama ja pakub 5k üle. Sest täpselt nii praegu turg toimibki. Suulised kokkulepped kehtivad sama vettpidavalt nagu puutini lubadused, et tavai, enam me ei tulista ja siis kuuled enne kõne lõpetamist, kui toru pole veel hargile maandunud, kuidas teise torusse juba käsk antakse “ладно, стреляй, Cергей”. Njah.

Kuna korter tundus igati potentsiaalikas, siis olin nõus selle kuue eurise kulu sisse võtma, et lendan bolti autoga kohale ja hakkan rõvedalt hustlima. Maja ees parklas oodates polnud mul õrna aimugi, kes mind sisse laseb või mis toimuma hakkab, sest kontakt, kes mulle pakkumise saatis, on väidetavalt maakler, aga ise kipsis käega kodus haige kahjuks.

Mingi hetk vajus parklasse üks must bemmi maastur. Õigem oleks öelda tegelikult sedaan, kuna selle roima vedrud olid nii läbi, et kõrguse poolest küll maasturiga enam tegemist ei olnud. Kuna ma raamatut kaane järgi ei hinda, siis tavai, vaatame, mis edasi saab ja püüdsin tõsist nägu hoida.

Bemmist vajus välja selline üsna kõhetu taat, ühtegi sõna estonskit ei tonka ja kättpidi teretada ei mõista, kuna tüüp hoidis mõlema käega oma õlal rippuvast kaamerakotist kinni. Mis vend see selline on, mõtlesin. Kuna tõenäoliselt on mu silmist kerge välja lugeda kinnisvaraihalust, siis tema sai aru, et mina olen huviline ja viipas mind ukse juurde kella laskma.

Trepikojas, 3 korrust ebamugavat vaikimist, ühtegi mainimisväärset sündmust juhtuda ei jõudnud ja saime maakleriga (?) ilusti tuppa sisse. Omanik võttis meid uksel vastu vaadates, et rõõmsad ostjad tulevad. Kurat, vaib oli juba sel hetkel natuke veider, aga poogen, all in ikkagi, noh.

Vast siukse 20 mindiga sain pildi ette, mis korteriga tegu ja mis potentsiaal on. Uurisin omanikult hinda ja ta ütles millegipärast nagu tonni madalama kui maakler mulle saatnud oli. Ega ma kaks korda ei küsi, kui keegi tänases turuolukorras hinda ALLA teeb, eksole. Surusin omanikule kärmelt käe pihku, et teeme ära. Selle peale muutus see bemmivend kuidagi higiseks ja ärevaks, et mida hekki. Libistas end vaikselt meie juurde kööki ja uuris omanikult vene keeles, et kas diil on olemas. Omanik ütles, et jah, lõime siin just selle maailma kõige ilusama ja naljakama rahablogijaga käed (mingi osa sellest lausest võib mitte tõene olla, kuna ärevas olukorras kipub mu mälu trikke tegema).

Mis edasi sai? Ma ei ole sellist strateegiat ühestki kinnisvaraõpikust lugenud, et kuidas käituda: bemmivend ütles, et tavai, korteri hinnast siis 3 tonni talle. Omanik oli sellise näoga nagu ta oleks just näinud, kuidas gloobus keset Sõpruse puiesteed poolduma hakkab ja põrguvürst ise maa alt välja tuleb ning maja ees hundirattaid tehes Sulo laule laulma hakkab! Püha müristus.

Edasi käis kõik päris kiiresti, ma jõudsin ise vaid taskus enda korteri võtmed nukkide vahele paigutada, et oma elu järgmist päeva näha. Omanik muutus hetkega tzihuauast (kuidasiganes see väike peletis kirjutatakse) dobermanniks ja pistis niimoodi prõõkama, et tatti pritsis nagu oleks keegi covidi testitelgi õhku lasknud. Bemmivend julges midagi vastu kobiseda, et kuule, я официальный риелтор ja meil oli diil ju ja blaa-blaa. Haha, sittagi seal mingi diil oli – bemmivend sai toorelt piki kukalt ja tõsteti lihtsalt jope krattipidi kenasti esikusse üleliigse osalejana eest ära.

Mida p*rset?

Ma hakkasin pärast uurima, et mis kühvel see oli ja ma märkasin enne korterit üle vaadates kuidagi nagu silmanurgast küll, kuidas “maakler” samal ajal usinalt fotokal käia lasi ja korterist pilte klõpsis, kui ma omanikuga suhtlesin.

Selgus, et nüüd siis juba esikus objekti pildistav kutt oli täiesti lamp vend, kes leidis omaniku kuulutuse, tegi sellest pakkumise materjalid, saatis need mulle, valetas omanikule ennast huviliseks ja leppis vaatamise ning vajus siis ise minu varjus sisse, et korterist päris pildid ja oma cut saada. Ma juba alguses imestasin, et miks professionaalsetes turundusmaterjalides wordi failis pole ühtegi pilti köögist, aga kuna omaniku oli need unustanud teha, siis polnud neid ka mu “maakleril” veel kuskilt võtta.

Kui ma minema läksin, siis bemmivend ootas parklas ja blokkis mu bolti auto kinni. Õnneks siin pikka teemat polnud, kuna see vend oli tõesti kõhetu ja sellise oleks päris ruttu ära vajutanud, siis ma läksin koputasin talle aknale, et okei, ega su ego siin ei päästa enam see must bemm ka ja lase jalga.

Aga mida ma ära sõites auto aknast nägin – “maakleril” oli uus huviline juba maja ees ootamas. Ja mis veel veidram, omanik lasi nad sisse. Aaaaa, kuradi huumor kuubis nagu vanasti öeldi (ma olen vana, jah). Mis korteris juhtus ja kas keegi veel tappa sai, seda ma ei tea.

Aga loo puänt on see, et omanik võttis selle uue huvilise pakkumise vastu! Pakkumine oli 3 tonni kõrgem omanikule pluss fakin 3 tonni “maaklerile” (bemmi vedrude jaoks vist) JA tasuta notar omanikule. Midaaaa….?!?!?! Mulle helistas veel korra mingi umbkeelne “gjinnisvarabjuro” tädike, kust kogu see bande päris oli ja kes ütles, et võiks teha tegelt 500 eurise sammuga oksjoni selle korteri osas, mida just vaatasin. Ma saatsin ta sinna, kuhu tund tagasi bemmimehe saatsin, kui ta mu auto kinni parkis. Siis viimane pakkumine oli see, et ma saaks ikkagi korteri minu ja omaniku vahelise kokkuleppe hinnaga endale, kui ostusumma sellesama Gjinnisvarabjuro arvele kannan. Haha, jah, jumala kannangi ju. Enne viskan selle klotsi niisama suure tuulega kuskil lagedal väljal laiali ja ootan, et tuul selle mulle kenasti rullis ja kumm ümber tagasi tooks.

PS. Lõpus viisin selle pildi ka kokku, et miks mu kontaktisik kodus kipsis olla võis ja ise pildile ei ilmunud. Ju ta käis ka siukse strateegiaga mõnda objekti üles korjamas ja sattus mingi tigedama omanikuga kokku, kellele, üllatus-üllatus, ei meeldi niisama sisse vajuvad inimesed, kes endale müüja rahast niisama väikest noosi noolivad.

Ei tea, kas homme jõuab pildid ette tongi saamist ära teha või pigem ei…

Ja nii see turg töötabki täna. Vähemalt seal peldikkorterite ökosüsteemis, kus mina tulevase peabossi ja lõpukollina ringi ujun.

Aitäh, et lugesite. Säästsin sellega praegu 5kend kulli, mille muidu oma terapeudile maksnud oleksin.


14 thoughts on “Millal ise muidu viimati maakleri ja korteri omaniku vahelist kaklust nägid ehk mida fakki kinnisvaraturul toimub?!

  1. Aivar Vasta

    Kust Sa nii soodsa terapeudi leiad? Ka kuskil nõuka paneelika korteris?

    1. rahakratt

      Kusjuures ei ole. Tal täitsa mingid omad ruumid ühes hullude keskuses vms.

  2. Rullikas Vasta

    Lgp. Mr. Teie Ekstsellents POOLMILJONÄR, selle kohta pole muud kosta kui, et: “muig”.
    On sul alles seiklused. Aga vähemalt on lastelastele midagi rääkida või neil siit arhiivist avastada oligarhist vanaisa kohta. 😛

    1. rahakratt

      Haha, ma kasutasin kunagi sama väljendit “muig”. Meenuvad vanad head ajad!

  3. Kalev Vasta

    Mõtlesin, et lähen magama, sest hommiku 5:30 äratus, kuid selle story algust lugedes sain aru et 1 tuleb veel teha…
    Uskumatu lugu, otsides ka ise hetkel korterit – korralik andmine käib selles vallas
    Sõnavara endiselt lõdvalt üle lati sul!

    1. rahakratt

      Mul on neid lugusid veel. Pean lihtsalt veidi vaimselt taastuma enne järgmise meenutamist/kirjutamist.

  4. Katerina Vasta

    Suur tänu toreda postituse eest. Kuna tegutsen ise ka kinnisvara vallas, siis on lugusid maakleritest ja “maakleritest” endalgi piisavalt kogunenud. Ongi mingi eriline liik inimesi. Ilmselt praegu, kus kinnisvarahinnad on lausa jaburad, siis selliseid libamaaklereid kohe eriti hulgi. Kinnisvara kuulutustelgi ju sageli kirjas, et “maakleritel palun mitte tülitada”.

    1. rahakratt

      Ojaa, ajad on sellised, et igast ussid ujuvad kivide alt välja ja müüvad sulle pool Õikat maha niiet silm ka ei pilgu.

  5. Liisa Vasta

    Unustasid magamiskoti ja kannu autosse, jah? :-/

    1. rahakratt

      Ei, veetsin ise öö autos magamiskoti ja kannuga.

  6. vimka Vasta

    Äkki oli sulle korraldatud näitemäng. Nagu 90ndatel, kus mindi enampakkumiste uste taha ja oldi nõus mingi summa eest panustamisest loobuma…

    1. rahakratt

      Võibolla tõesti. Pean ütlema, et Draamateatri punt mõjub siis küll nagu üks kamp ebapädevaid kloune võrreldes minu nähtud kaadriga.

  7. lauri Vasta

    Ma nagu ei saa aru, mis pointi on seal põhjakihiga maadelda. Seal on suur konkurents. Palju sa sealt vahelt eeldad saada 10-20k? Arvan, et sinus peab mingi sadomaso geen ise sees olema, et vene vantidega seal paneelika köögis tõmmelda. Minu närvikava ei peaks seda vastu. Pigem arvasin, et su võitlustanner on pinsaklipslastega peenes keeles ülemängimine. Samas jälle, kui INFO tuli sellelt vandilt, kas sa ei leia, et oled talle võlgu kui diil lukku saab. Vahet ju pole, mis trikke see venku kasutas ja kas ta on üldse maakler. INSIDE INFO tuli ju talt nagu aru saan.Sellest olen aru saanud, et info maksab ja sellle täitsa oma hind turul

    1. rahakratt

      Mille vahelt ma eeldan saada? Üürikaid sihin ju.
      Aga mina ostjana küll mingit preemiumi ei maksa sellisele maaklerile vms. Eriti mitte nii käituvale, kes pärast veel üle hakkab laskma mu diili. Mõtle nüüd peaga natuke, kallis mees.

Leave a Reply to Rullikas Cancel Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.