Nii, nüüd on probleem majas. Või s*tt tatrapakis nagu mu vanaema armastab öelda. Ma ei ole julgenud küsida, kas selle väljendi tutvustas talle elu ise või on see maainimese haige fantaasia vili aga ta on tõeliselt kärts mutt. Kahju lausa, et selliseid enam ei toodeta. Vanust on tal turjal pea kolmekohalise numbri jagu ja küljepealt vaadates näeb välja nagu inim-küsimärk aga triivib mööda peenramaad justkui homset ei oleks ja peotäis värskeid rediseid olekski kogu elu mõte. Ärge tehke nüüd kommentaariumis nalja, et tal ei pruugigi homset olla, eks. Kellegi meist ei pruugi. Aga oma vanaema tahaks ma küll teile tutvustada, mõtlen sellele, võibolla panen millalgi temast ühe pildi siia. Purjus inimese poolt kirjutatav finantsblogi, milles aegajalt figureerivad vanurite pildid…?
Jutt läheb ekslema, ma vaatan. Nii juhtub, kui ennast kahe viskiklaasi jagu ausaks juua ja probleeme tunnistama hakata. Istun siin varbad tagumiku all, pehme pleedike põlvedel ja klaas käes, kirjutan päevikut nagu Carrie Bradshaw oma parematel päevadel. Mul oli muide kunagi üks üle keskmise kaunim preilna, kes sundis mind seda sarja vaatama ja kelle nimel ma olin nõus seda tegema. Ega seal sisupoolest kottigi vaadata ei olnud, üks vähe särtsakam cougar oli päris omapäraste maneeridega, kui nii võib öelda aga auhind, mis mulle paari episoodi vaatamisele järgnes, oli seda piina väärt. Paneks siia silma pilgutava smaili aga ei oska neid nooruslikke vidinaid. Novott ja ega Eesti mees niisama muredest ei räägi, kui vaid minekuäärel haiglavoodil või keskmisest eeskujulikumas joobes olles. Tulingi jälle siia omaloodud virtuaalsesse pihikambrisse, et ausalt probleemid ja mured südamelt ära rääkida.
Üks minu suurimaid probleeme on raha kulutamine hobidele. Mitte ainult öise seltsielu ja tingeltrangeli doteerimine linnamüüride vahel, vaid ka mõned tõsisemad ja kulukamad härrade hobid. Jäägu need hetkel saladuseks, et mitte tähelepanu oluliselt teemalt ära tõmmata aga noore mehe elus olgu koht ka kvaliteetsel vaba aja veetmisel ja paratamatult kisub see rahakotti kahte lehte nagu kange tšillikaun väikelapse kannikaid. Äkki see ongi õige viis majandada, et möödapääsmatud kulud alla sikutada ja siis nende arvelt rohkem innustavatesse kohtadesse vahendeid suunata? Jälgin ühe daami blogi ja sarnast teekonda hoomamatu rikkuse suunas @ http://finantskiirtee.ee, tema murdub vahel kingaleti ees. No, arusaadav. Päeva lõpuks oleme kõik inimesed, keda juhivad ürgsed ihad teha sugu, saada kõht täis ja omada ilusaid asju (fakk, see jutt läheb lamedaks vaikselt).
Tahan siinsetele pealtvaatajatele südamele panna, et vahel libastuda on inimlik. Või lohutan ma niimoodi ennast ja loodan, et teised ka komistavad mõnikord? Püüan sellist mõtlemist harjutada, et ei saa olla täiuslik aga võiks olla iga päev natuke parem/efektiivsem/arukam inimene, kui olin eile. Rahakrati aprilli kokkuvõte tuleb nii inetu, et kirjutan selle ilmselt 4-punktise kirjasuurusega, et ta de facto oleks siin olemas nagu olen lubanud aga teil oleks võimatu seda lugeda. Mul ei ole veel täit aastatki igakuisest rahandusalasest päevikupidamisest aga kui tuimaks trimbatud mälunatuke õigesti teatab, siis peaks see mu teine korralikum libastumine olema selle aja jooksul. Näärid läksid ka korralikult üle näppude ja pidin häbiga kodupanka vahetama hakkama. Ei ole nii lihtne, et üleöö suudan hurraaga elu teisele rajale keerata ja üle vana aia enam tagasi ei vaata. See on nagu preilidega – ikka vaatan mõni hommik hirmunult saadetud smside kausta ja imestan, kust kõik need eksidele saadetud lubadused öösel tulid ja kuidas ma nii kirjavigaselt romantiline jälle olla suutsin.
Ehk siis jutu puänt? Olen kulutanud raha oma hobidele ja ilmselt teen seda ka edaspidi. Samas veenan ennast, et hobidele kulutamine või pigem hobidega tegelemine võrdub hea tuju, hea tuju võrdub kõrgem tööefektiivsus ja kõrgem tööefektiivsus võrdub rohkem raha. Seega hobidele kulutamine võrdub rohkem raha! Tuju läks praegu kõvasti paremaks, kui ta kirjatüki alguses oli. Aga siin räägib ka nüüd juba kolmas viskiklaas. Panen kohe öösel selle postituse üles ka, siis on põnev jälle hommikul avastada, millega õhtul hakkama sain.
“6. Sa teed vigu. Kui sa teed vea, liigu edasi. Ikka juhtub” @ http://www.rahaasjad.ee/2016/04/22/13-oppetundi-mida-voiksid-teada-juba-kahekumnendates-eluaastates/. Elu ei ole ainult päikesepaiste, huuleläige ja vikerkaari kakavad ükssarvikud, tagasilööke tuleb kindlasti ka edaspidi. Oluline on nendega hakkama saada ja omad järeldused teha. Vahel tuleb ilusa lille peale ka sõnnikut visata, et ta edasi kasvaks, eks?
ps. aitäh hea sõber Karl, kes sa mu lauluõlist läbi immutatud nutuloo kirjavead üle käisid ja teksti rahvale loetavaks tegid. Näpud liikusid klaviatuuril seekord kiiremini, kui mõte. Ükspäev, kui korralikult papid peale jooksma hakkavad, siis palkan omale täiskohaga toimetaja ja stenografisti. Helistan sulle esimesena. Ise õõtsun mööda oma häärberit, siidist hommikumantel eest ulakalt lahti, värvilise vihmavarjuga Tom Collins ühes ja nahkrihmaga dobermann teises käes, ja tsiteerin pehme keelega Rahakrati postitusi ette – mida elu.
Yee, tuttav tunne, hobidele võib vahest raiskama raha küll, muidu oleks igav elada 🙂
Ma enda 313kw autot vahetama ka ei hakka, see on ju investeering iseendasse :))
Mhm, ma ka õigustan igast juraga oma “eluliselt vajalikke” öiseid kulutusi, millest hommikul helistav panga haldur mulle vägagi visuaalse ülevaate maalib… õeh.
Jaaa, vahest on hommikuti hirmus oma panga väljavõtet vaadata :))
Brauserites on esiteks zoom! Ja teiseks häbi sul olgu oma elu nautida. Kannatamine ja kogu raha investeerimine on kõige alus. Kraaniveest tuleb ennast purju juua ja seejärel vaadata virtuaalkontole kogunenud potentsiaalseid dividendimakseid, ise kääridega pangakaarte lõikudes!
Ühesõnaga, Tony Robins ja Money Matters. Luftita aga kümnekaid, tuju läheb paremaks.
Nõus – elu olgu üks katkematu kannatuste rada ja Kolgata tee. Küll lapselapsed naudivad ja lasevad poole aastaga kogu vanaisa kogutud varanduse seltsidaamide ja Beluga peale sirgu.
Oleneb, mis sind tõmbab.
Näiteks kui peaks huvitama mikrokiibid ja tarkvara progemine sinna peale, siis otse hiinast asju tellides saad ~50€ eest endale piisavalt kraami, et aastaid edaspidi mängulusti jätkuks. 😉
(Mingi arduino plaat 3€, sadades lüliteid, takisteid, kondesid ja dioode kokku ehk ~10€ ja võib-olla mingi sõitva roboti raam rataste ja mootoritega ka sinna 10€ kanti)
Ma ei saanud mitte millesti aru aga jutt on vist kompuutrite ehitamisest? See oleks hea hobi, millest kottigi aru ei saa. Joodaks lihtsalt mingeid lüliteid järjest kokku ja müüks e-bays superarvutite pähe maha.
Minul läheb tavaliselt kuuenda rummikoola pealt pilt häguseks ja pangaarve näitab, et neid joodud on 12 siis ma ei tea kes ülejäänud 6 ära tarbis. Kui me niikuinii oma kättesaamatuid unistusi käime linnamelus kustutamas ja veel kaugemale lükkamas, siis võiks kunagi seda kõik üheskoos juba teha. Aga teisel teemal ka, ühest eelnevast postitusest lugesin, et sissetuleku püüad hoida 1,5k kandis, mis valdkonnas ennast rakendad, ise arvasin, et ilmselgelt kopivraiter kesse muu.
Tore, et sisse astusid, Vallo!
Kui nii suur Kuuba vabastaja oled, siis oleme kindlasti mõne baarileti taga koos kell 3 öösel niiskete silmadega Koit-u laulnud. Tundud minu masti vend nagu.
Aga muidu – ei vraidi kopit. Või noh, vahel vraidin ka, et lisaraha teha. Aga enamuse sissetulekust lükkab müügitöö mulle kontole. Suuga suurte linnade kokkulubamine mulle sobib ja tööandja on nõus selle eest maksma. Win-win.