Jõu, nindšad!
Ma ei tea, miks ma viimasel ajal vähem siin kulda teie ette poetan, aga ju see ikka sellest on, et tegemisi on nii palju, mis omakorda tähendab tegelikult rohkem kulda, mida jagada võiks! Ausalt pole ammu nii tegusat kuud-kahte olnud, et ostan kinnisvara, teen mitmeid sendikaraokesid, annan ühe märgilise tähtsusega inteka (peatselt avaldatakse!), käin mitmes podcastis jne.
Täna algabki jutt sellest, et ma käisin eile jälle raadios. Oligi kohe mingi spetsialiseeritud raadiosaade kinnisvara kunnidele, kus lükati mikker näkku ja jäädi suu ammuli minust voogavat tarkust kuulama. Ehk siis mitte midagi uut mu jaoks. Ja ma soovitan kuulata, kui see avalikuks pannakse (annan kindlasti instas kohe märku): saate teada põhjuse, miks üks saatejuht peale seda episoodi vallaliseks jäi, aga miks see seda väärt oli.
Kuidagi libises raadios jutt siia-sinna nagu minuga jaurates ikka läheb, aga ühel hetkel tabasin end kurtmast, et mul pole kunagi nii palju varandust olnud nagu täna ning samas pole kunagi nii vähe raha olnud nagu täna. Reaalselt noh, üks ettevõte palus 10 tonnist süsti, millega ma mingis deliiriumis nõus olin ning viimased hetked enne kande tegemist kabetasin palehigis viimaste müntidega, kuna sain oma kolhoosi varadest kokku täpselt 9990 eurtsi. Viimast kümpat lihtsalt ei olnud kuskilt enam võtta!
Ausalt oli korraks plaan lapsepõlvest meenutada, kuidas vanaisa mind väiksena traktoritest voolikuga benssu välja imema õpetas. Püüdsin seda selleks meenutada, et saaksin just sama nädala alguses Raasikule kontserdi andmiseks sõitmiseks paaki pandud kümpsi uuesti välja lutsutada ja Nestesse tagasi viia. Õnneks ma täpselt ei mäleta, kuidas see volla trikk käis, aga alguses pidi imema veidsa ja vist nii, et paagist väljas olev volla ots on madalamal kui paagis olev ots ja siis mingi hetk hakkab kütus suht ise nagu paagist välja voolama. Ma ei teagi, vanaisal tuli igaljuhul alati esimene amps põske ja tüübi hingeõhk oli veel kaks päeva hiljem nagu mingil inimtanklal. Jube. Aga trikk töötas ja nii ta säästlikult seda bena kombainide ja traktorite vahel liigutas. Olenes, millega järgmine sõit teha vaja oli.
Lõpuks leidsin siiski selle õnnetu kümpa (ja saad ikka aru, et kümpa euri, mitte kümpa tonni) ühelt oma eraisiku varukontolt ja kandsin selle omaniku laenuna ettevõttesse… oh, glamuurne investori elu… jah, te võite siinkohal kadetsemiseks väikese pausi võtta.
Aga tulles tagasi selle raadios käimise juurde. Noh, kurtsin seal siis oma rasket saatust ja järsku meenus, et fffuuuu, ma ju ostsin just omale nagu reaalselt MAJA! Ja ma suutsin selle 10k süsti isegi ära teha. Mida on hädaldada väikese kõhukorina üle, kui oled endale just maja ostnud? See on päris OK põhjendus, et kasvõi isegi terve aasta napimalt võtta tuleb kui harjunud oled. Halloo, onju!?!? Ja ma hädaldan siin ühe kuu…
Lisaks niisama omanikuks saamisele, siis see maja juba ka toodab! Ma puhkan seal ise (priceless!) ning puhkavad juba esimesed maksvad kundedki.
Lugu pole veel läbi, aga loo moraal on küll juba teie ees: vahel tuleb ennast näpistada ja samm tagasi astuda, et vaadata, kuhu su pingutused sind toonud on. Äkki see mu kunagi välja hüütud mõte Thessaloniki villast on samuti reaalne, kui suudan vanaisa traktori kombel korralikult edasi künda ja sihti edaspidigi kenasti silme ees hoida?
Tulingi täna korraks siia teie ette, võtsin pausi sellest rambivalgusest, mis viimasel kuul kuidagi eriti tugevalt mu peale suunatud on, ja tahtsin öelda, et sa oled ka rohkemaks suuteline kui alguses arvad. Nimi ei meenu kahjuks, aga keegi kuulsus ütles kunagi midagi sarnast, et inimesed ülehindavad, milleks nad aastaga suutelised on, aga alahindavad, milleks nad kümne aastaga suutelised on.
Ma räägin oma kontsertidel ikka tihti reisimisest ja kuidas sellelt säästa ei tahaks. Üldiselt tõusevadki rahva kulmud nagu LHV aktsia, kui räägin, kuidas ja kui palju reisinud olen, aga trikk ongi selles, et iga reis ei pea olema 4 nädalat Vanuatul. Ka neljapäevast pühapäevani väike tripp Kiievisse on vägagi kunn tuusik, kui tänulik olla oskad. Oma esimese, aga vist mitte viimase, maja kohta ütleksin ma sama: maja mõiste kõlab juba by default nagu mingi 800m2 ja seitsme torniga õudus Tabasalu külje all… aga see pole tegelikult üldse nii. Minu maja on näiteks alla 80m2 ja ka hind oli alla 100k. Ehk siis majal ja majal on vahe, ära lase ennast sõnast hirmutada.
Ja see majaperemehe elu on päris lahe. Tuleb loov olla, et kõik asjad ära hallata, leida mingi eripära, et kunded enda juurde meelitada ning isegi see on linnapoisile paras väljakutse, kuidas sääskedega võidelda. Õnneks on inimene siiski looduse kuningas ja kõige targem olevus ning mina juba hätta ei jää!
PS. Rubriik “Rahakrati kähkukas” on sari lugudest, mis valmivad alla 60 minuti ja mille riputan otse blogisse üles.
Kuidas su Airbnb bisnessile kaasa saaks aidata?
Kõige mugavam oleks nii, et saadad lihtsalt nagu raha ja ise sinna linu kulutama ei tule.
Aga kui tahaks linade vahel ka nühkida? Muidu jälle vii Raha-Jaagule Pärnusse kõik raha…
Nüüd on arusaadav miks kähkukad nii head on. Lähen teen ka kohe ühe sääse lõksu aeda.
Tee jah ja pane kühvel ka kohe kõrvale, sest muudkui korista laipu.
Kuidas maja valimise protsess välja nägi? Kas otsisid nimme praegu välja midagi, või kukkus hea võimalus ette? Piirkond kodulinna lähedal või kuskil viie masendava väikelinna taga?
Kukkus sülle, ei otsinud paaniliselt. Aga seda Monopoly ju mängitaksegi nii, et korterid apgreiditakse majadeks… maja on muidu ikka kodust eemal metsa sees. Seal julgeb vahel maskigi peast võtta.
Selle lollidemaa sümboli taust oli hüperinflatsioon ja algsel omanikul oli vaja kuhugi oma raha lükata, et see oma väärtust vähem kaotaks. Tagantjärgi hinnates oleks ilmselt olnud kasulikum ehitada mitu väiksemat maja 😀 aga no aega sul seal mõelda, eks.
Ma arvan, et sealsed majad on varsti nagu Tšaikad, et otsitakse tikutulega taga. Nii üle võlli inetus on varsti cool, ma pakun. Rahakrati soovitus: osta/hoia.
Kindel, et see alumisel pildil sul soolahunnik oli ?
Ma ei saa sellele kahjuks siin vastata. Panen mõnes jututoas sulle privasse täpse retsepti.
Perspektiivist rääkides.. Päris kaugele on kratt jõudnud nende aastatega. Loen siin vaheldumisi sinu ajaloolisi postitusi ja uusi ning üritan enda ajajoonega samastada. Seejärel vaatan, mis sammud ette võtsid, et näiteks 100k -> 400k peale jõuda. See kõik on olnud nii mega muljetavaldav. Tänud eeskuju eest.
No eks parim tänu on see, et jooksete mul sabas. Nii on mul omal ka mott pusida kõrgem, sest kaua sa niisama pealtvaatajate ees ikka tireleid teed, kui keegi kaasa tegema ei tule.
See on nii äge, kuidas sa selle ajaga nõnda kaugele jõudnud oled, super tubli. Täitsa huviga ootan, kuhu sa küll lõpuks välja jõuad 🙂
Nukid! Ega sa niisama ei istu ja mind ei imetle, teed ikka ise ka midagi?
Haha 😀 kui ma järele ei teeks, siis ma ka ei imetleks, siis ju lihtsalt kadestaks!
Sääse lõks oli parim. Siiani tilgad püksis. Peaksid patendi sisse andma. Aga tee enda startapp ja hakka tootma neid sääselõkse, sul juba toode olemas, saad investoritelt raudselt paarsada tuhhi 2 milkuse valuatsiooni pealt. Haifaiv!
Võiks sellise komplekti kokku panna küll ju. Minekut oleks. Korralik bränding teha ja iga kuu aind 7tk müüa, et defitsiiti hoida.