Oojee, ma olen selle pealkirjaga nii rahul!
Esiteks kõlab see täpselt nagu mu kunagine lemmikmultikas “Naljatilk läheb hambaarsti juurde”. Oled näinud? Mäletad Gošhat? Digimonid ja Miki Hiir on lapsemäng võrreldes selle ülikonnas ja alati sirgeks säetud seitliga hurmuriga. Ilmselt tõmbaksin tänagi seda klassikat õhtusöögi kõrvale vaadates omale tatra naerust kurku. Oeh, olid ikka ilusad ajad ja kvaliteetsed joonisfilmid kunagi.
Ja teiseks oli reisile minek. Meenutades filmi “Mehed ei nuta” ja kõikide eestlaste lemmiktsitaati: “sanatoorium, see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!” Tundsin tegelikult juba ammu, et hoog ei olnud enam endine ja kett vajas õlitamist.
Kui ma eelmisel aastal Rahakrati blogi ja kogu selle säästu- ja investeerimisteema soojaks ajasin, siis püüdsin endale anda lubaduse, et kogu mõnu ei tohi tuleviku nimel elust ära kaduda. Ning kuna tööandja on nii lahke (pigem küll kohustatud), et annab puhkust, siis väike tuusik võib vahel päevakorras olla. Viimase aja varasalve kokkuvõtetest on näha, et kulud on suuremad olnud ja oma osa on sellel ka reisiks säästmisel olnud. Päris ühe nähvakaga kogu tripi summat välja anda ei taha ja ka psühholoogiliselt on asi valutum, kui suured väljaminekud kuude lõikes laiali hajutada. Siis nagu ei märkagi, et reisifondi ehitada tuleb aga väga hästi on märgata, kui vastav konto järsku piisavalt rõõsa on ja võib oma koopiapaberivalgeid kintse vaikselt spiidodega harjutama hakata.
Edasi oli küsimus selles, kuidas leida soodsad lennutalongid ja eelarve ohjes hoida. Paar linki, kust mina häid pakkumisi kaevan:
Ja lisaks Ryan”the lendav toilet”Airi ja Air Balticu kodulehed. Kui aus olla, siis ma võin püsti ka lennata, kui seisukohti müüdaks. Lükkaks mingid roikad omale püksisäärde, et jalad pika lennuga kokku ei vajuks ja hoiaks tähtsa näoga suvalist portfelli käes. Jätaks mulje nagu lendaks ikkagi olulisele ülevõtmis- ja ühinemistehingule Lõuna-Euroopas. Kasuks tuleb kortsus kulmuga pidev telefoni näppimine – mängi kasvõi ussimängu aga ilme olgu ärimehelikult range.
Mina leidsin seekord soodsa pakkumise Ryanairi kodukalt. Otse Ülemiste keskuse tagant Hispaaniasse maanduda ei ole halb trajektoor. Piletid sain edasi-tagasi sõidule 96 euroga taskusse ja järgmiseks oli see küsimus, kuidas väljamaal kere soodsalt horisontaali heita annaks. Kaalusin kolme varianti:
Esimene on teoorias tasuta aga kena oleks teinekord omakanti sattuvale hulkurile enda diivanit vastu pakkuda või tema juures õhtul näiteks süüa teha või värsked kaljad poest tuua. Sofasurfing eeldab ka seda, et oled valmis kohalikega jämmima. Võib juhtuda, et saad oma toa ja diivanihaldurit väga ei näegi aga samas on võimalus, et eeldatakse suuremat festivali kauge külalise saabumisega. Sotsiofoobidele sofasurfing tõenäoliselt ei passi ja ega see perepuhkuseks ka hea variant ei ole. Üksikule reisisellile sobib aga valatult nagu suveöine suudlus Evelini huultele.
Teine võimalus on see, millega paljud kohalikud investorihakatisedki lisarahhi teenivad. Kuulda on, et ka isand Roosaare ei põlga mitte sellist teenimisvõimalust ära. See mees on nagu kvaliteedimärk või elektrikapi plomm – kui Raha-Jaak kasutab, siis sellega on põhimõtteliselt garanteeritud, et skeem töötab. Vanemad lähevad Jaanipäevaks maale sugulaste juurde? Hakkaja juut listib vaba pinna kohe Airbnb-sse üles, peseb rahad oma kontole ja magab ise seni hoovis telgis. Küllatulnud rändur saab mugavalt ööbida, investor ootamatu lisapapi ja investori kallid vanemad vaid õndsa teadmatuse, mis krutskeid mesinädalatel olnud säästlik albaania noorpaarike nende pühas buduaaris tegi.
Kolmas variant on üsna tavaline hostelite ja hotellide otsimise portaal. Sealt leiab soodukaid küll aga mul jäi seekord kõrvale.
Mina kasutasin oma väljasõidul Airbnb teenuseid. Lihtne regada, lihtne kasutada. Jagamismajandus on tõesti tuule tiibadesse saanud ja sellistes portaalides käib vilgas andmine. Väikesed korterid ja toad on minusugusele debütandist kapiinvestorile täiesti vastuvõetava hinnaga. Hispaanias 40 eurtsi öö eest maksta ei ole hull. Olen kuulnud, et paljud kaasmaalased viibivad samas kandis pikemal puhkusel ja lausa tasuta tubades aga seal pidada mingid metallvardad vaadet segama ja ei lubatavat enne teatud tähtaja saabumist ära minna. Kõlab kuradi ahvatlevalt ja säästlikult küll aga mulle see väga ei sobi, pean ikkagi nädala pärast tagasi tööl olema.
Räägitakse, et reisimine on silmaringi avardav tegevus ja ei tasu koguda mitte asju, vaid mälestusi. Ma olen igati nõus. Niisama pahna omale koju koguda ei ole mõtet. Üle aasta telku välja vahetada, üle kahe aasta auto välja vahetada.. milleks? Reisimisest jääb positiivne emotsioon pikemaks ajaks, saab näha, kuidas teise küla rahvas elab ja hiljem tore meenutada ka, kui kohalikega asjad liiga veiniseks ei kisu. Või kui just kisuvad.
Numbreid tuleb nagu tavaliselt. Rahakrati nädalase turnee eelarve kujunes umbestäpselt selliselt:
Piletid Ülemiste kaupluse tagant otse Barcelonasse: 96 eurot.
Öömaja kuueks ööks: 240 eurot.
Nuudlid ja hapupiim (tegelt kebabid ja veinid) päevas: ca 25 eurot.
Külmkapimagnetid, Hispaania trikolooriga t-särgid ja härgade maalingutega kruusid: 0 eurot.
Mingid muud kulud: ca 200 eurot.
Kokku ümmarguselt 686 eurot.
Tõsi küll, et kuus pool sotti oleks juba normaalne börsile huugama panna aga nädalane tuusik ja nööpide lõdvaks laskmine on mingis mõttes samuti investeering – naastes saab uue tuhinaga tööasjadele kukile lennata ja alati on võimalus, et gloobuse peal ringi lastes tekib huvitavaid konfli… kontakte. Või potentsiaalseid miljoniideid.
Kas 200euri jäi La Rambla hurmuritele, et ei saanud kaarega mööda minna?:)
Aga muidu, väga muhe lugemine
Kohe näha, et mees käinud, mees näinud…
Erks, kummardus, et läbi hüppasid ja suu positiivse sõnavõtuga avada viitsisid!
Pakun, et 25 euri päevas jääb veidi väheks. Ja seal pagana La Ramblal ole ettevaatlik ning hoia parem raha keele all nagu Buratiino – taskuvaraste paradiis. Veelgi huvitavam linnaosa on aga La Ramblast paremat kätt (kui jalutada mere poole Kolumbuse ausamba juurde) – öösel sinna minna ei soovitatud, aga ka pealelõunal on seal teravaid elamusi küllaga.
Sa oled ikka vinge vend!
Jah tänuväärt ettevõtmine sa Sul kunagi alustatud.
Olen siin võtnud algusest kõik läbi tudeerida ja pean nukralt kõrvad lontis tõdema, et ei suuda sedagi millega Sina hakkama oled saanud juba alguses!