Nina tilgub ja palitu vedeleb veel koridori põrandal, sest tulin jooksuga just notarist ja no päriselt istusin kohe kompuutrisse, et siia enda Eesti Top1 rahabossiks kujunemise päevikusse märk maha jätta. Ma sain vist kõige imelikuma tehinguga kodumaise kinnisvara ajaloos maha. Isegi notar vaatas mind sellise näoga, et poiss, su kinnisvaraga mängimine peaks Sims´iga piirduma (ma pidin guugeldama, et see võrdlus siia teile tuua, kuna minu ajal oli hot shit hoopis Tycooni mäng, kus sai kinnisvaraga pusida ja ma ei julge öelda, et ma olen nii vana).
Igaljuhul. Liigume mu vanuse numbrite juurest parem meie kõigi lemmikute numbrite, rahade, juurde.
Kuna ma ise siiralt usun enda juttu, et pidevalt tuleb ringi kõvatada ja endast ülima investori ja ingli mulje jätta, siis vaadake ise – see tasub päriselt ära. Mu ärakuivanud keedutatrast krobeliseks muutunud aknalauale (söögi)lauale maandus pakkumine osta korter Eesti ühes tõenäoliselt kõige väiksemas ja maakamas kohas ever. Et mitte kõiki detaile peensuseni välja laduda, siis panen käesoleva loo huvides sellele mõttetule maakohale nimeks midagi täiesti suvalist… näiteks utraT.
Kuna mu kontol just täpselt niipalju või -vähe raha parajasti oligi, et sain valida, kas osta 400kg tatart, uus iphone 14 (isegi mitte friikin pro versioon!) või korter+notaritasud, siis erinevalt normaalsest eestlasest lidusin ma duši alla, panin selga põhikooli lõpetamisest alles jäänud nööpidega särgi (säästuhäkk: laste mõõdus särk on pmst nagu muscle fit) ja läksin notarisse. Mitte apple poodi. Sest kaua ma korrutan: õunfõune ostame me selle raha eest, mida toovad meile meie investeeringud, ME EI KULUTA PALGARAHA! Palgaraha on tulnud sinu elu tundide hinnaga, mida sa mitte kunagi tagasi ei saa. Kas on, kurat, ükskord arusaadav?
Korteri ostutehingus ei olnud aga midagi kummalist. Notaris oli kõik tavaline: paluti mask peast ära võtta, paari kohatu nalja tõttu alkomeetrisse puhuda, id kaart esitada jne. Tavaline taks, noh. Müüjal sama: paluti id kaart esitada. Tegime diili ära ja sain oma kujuteldavasse ekselisse ühe rea juurde, hurraa: üürikinnisvara nr 4. Aga teie ette kuu kokkuvõttesse see rida ei jõudnudki, sest…
Sest noh, plaanid olid mul alguses sellised, et surun mingi 500€ eest värskemat mööblit sisse kuu ajaga ja siis portaali üürikuulutus üles. Kuna ma kõvatan, et olen valmis kõikidelt kõik asjad ära ostma (väga odava hinnaga), siis ma vahel kõvatan, et olen nõus kõik asjad maha ka müüma (väga kalli hinnaga). Kes ei tea, siis selle nimi on vahendamine – parim näide selle kohta on Draamateatris Lehman Brothers. PS. mina ei saa öelda, kellega magama peab, et siia piletid saada, aga ma tõesti soovitan kasvõi suvalisi voodeid läbi käia, et saada.
Vahendamine on üks peen kunst, seda ma ütlen.
Neljanda üürika võtmed jäid esialgu müüja kätte, kuna ta hoidis ise ka neid seal külakeses enamvähem stiilis nagu nätsuga kohaliku kultuurimaja tooli alla kleebituna. Enne müümist, pean tunnistama, ei jõudnud ma korterit ka vaatama mitte. Korra nagu oli plaan küll muidu, aga elu tuli vahele ja nii ta läks.
Ehk siis ma ostsin korteri, mida ma polnud kunagi näinud. Majas, mida ma polnud kunagi näinud. Külakeses, kus ma polnud kunagi käinud. Saad nüüd aru, miks minusugune notaris puhuma peab, jah?
Kuna mu lobisemise peale, et mul on pakkuda üks hea hinnaga korter, hakkas õngekork liikuma, siis oli aeg vaadata, mis konksu otsa jäi. Paari päevaga leidsin huvilise, kes oli nõus korteri ära ostma. 2x kõrgema hinnaga. Seda võin küll tunnistada, et päris väljakutsuv on rääkida korterist ja külast, mida ise kunagi näinud pole, aga samas – millist maaklerit sellised pisiasjad kunagi seganud on, onju? Kuna ma teadsin, et korteril on kardinad, siis juba võisin kasutada väljendit “hubane”. Kuna seal olevat osad toad mingit remonti vajanud, siis võisin öelda “kujunda oma maitse järgi”. Jne. Saate aru küll.
Ja nii mu neljanda korteri saaga oma kiire lõpu saigi. Ostsin tonniga korteri, võtmetest pole mul siiani halli aimugi, leidsin ostja, kellele see kahe tonniga edasi müüa ja sain käia notaris adminni laualt mitu korda tasuta komme võtmas.
Enne edasimüümist ma ei jõudnudki korterit vaatama. Isegi sellesse külakesse ei ole ma elus sattunud…
Peakski vist hakkama rohkem linnast välja vaatama, kui leidub kohti, kus ma saan oma koduvõla ühe kuumakse eest terve korteri välja osta?
Legend! Tuvi kohta suured munad 😀
100k-ga vist nii ei julgeks. Veel.
Tervist Kratt, long time no see.
Üks huvitav mõtteharjutus siia aasta lõppu.
Viimasel ajal päris mitu tegelast meediasse jõudnud oma juttude ja ideedega. Arusaadav, aastalõpp lähedal ja vaja veidi reklaami oma lektüürile ja liturgiale teha. Seega küsimus sulle, kui Eesti investeerimismaastiku (m)issivõistluse runner-upile. Kui oleks maailmalõpp ja elada on veel 55 minutit ja nirvaanasse pääsemiseks peaksid valima ühe kolmest, siis mida valiksid?
1. Jõuluõhtusöök Liisiga Pärnus koos kolmekäigulise õhtusöögiga – kartul, jahukaste ja parim enne viinerid (1 per nase).
2. Kristiga riiete shoppamine linna kuumimas Paavli kaltsuka XL osakonnas.
3. Madisega diskussioon teemal, kuidas pikkust muude asjadega kompenseerida ja kui palju tal langeb, kas 25% või 40%.
Uhh, ma never ei veedaks oma viimased 55 minutit sellises seltskonnas (ärge solvuge, Madised-Kristid-Liisid)! Ma teeks kuhugi randa lõkke, võtaks wakeboardid, paadid ja lähedasemad inimesed ja isegi ei mõtleks sellele, kuidas Kristiga manalateeks riideid shopata. Õudne harjutus! Miks sa olemas oled?
PS. Just ise tegin täna jahuga hakkluihakastet, kuna suht sellega mu kulinaarsed võimed piirduvadki. Randa telliks seega midagi woltist vist.
Norm eks, tegime ka paarilisega aasta alguses sama 10ga ostsime 20ga müüsime. Nagu üks tark legendaarne müügimees “Ekspordime” podcastis ütles: äris kasuta 3:6:3 printsiipi – 3ga ostad, 6ga müüd ja kl3 lähed golfi mängima!
Selliseid 10k pealt 20k peale on endiselt võimalik teha seal ida kandis muuseas. Olen kuulnud. Aga peab keegi kohalik fixer olema selleks.
Mul sulle sarnane jõuludiil pakkuda,kolm korterit maalilises maakohas, aiamaa võimalusega. Kaks korterit 2021 täielikult renoveeritud,kolmas renoveerimise jaoks tühjaks visatud. Üüri laekub renoveeritutes 190 euri korteri pealt. Kõik korterid ühes majas, hea üüri koguda.
“Maaliline maakoht aiamaa võimalusega”… võid ju otse öelda, et mingis karutagumikus ja maja esine/tagune üles songitud. Mis hind on sellisel kinkekarbil?
Nüüd pole muud kui ostad sellelt vennalt 4 kiloga tagasi ja müüd 8k-ga järgmisele jorsile edasi…
Kahega tagasi ja 10ga müüki. Miks ma pean nii lihtsaid asju teile õpetama ikka veel?