Unreal! Ma tegin ühe tehinguga 136 000€ higivaba tulu! How the fu…?

Ahoi, sendininjad!

Ma tunnen, et olen oma uue blogi kuidagi unarusse jätnud ja aeg on seda viga parandada. Kes mind instas jälgib, see teab, et kiired ajad on – üks pisnesblan ajab teist taga ja ühe notari uks ei jõua seljataga sulgudagi, kui juba teise notari ukse jalaga lahti löön. Nii on, et elu on tempo üles võtnud. Samas… ma pean seda ju tegema, et oleks põhjust siia kobisema tulla.

Kõigepealt tervitused neile, kes räägivad, et suuri rahasid saab teha ainult ja ainult _________ (<— sisesta siia ise sobiv valik: startuppidega, krüptoga, forexiga vms). Nagu… no ei saa nii olla, et keegi preach´ib kinnisilmi ainult ühte teemat ja kõik muu on halb. Ära usu selliseid šarlatane. Ei ole nii. Iga asi on hea, mida sa oskad ja milles ennast koduselt tunned. Kogu loogika!

Täna tulin siia selleks, et teile midagi tõestada. Jälle. Tõestada seda, et tavaline lohh võib suuri kalu püüda küll, kui jagub kannatlikkust. Kohe räägin lähemalt.

Mina nimetan neid diile, millest kohe juttu tuleb, põhjaõngedeks. Kes siin kalapüügiga kursis on, siis need järgmist paari lõiku lugema ei pea, aga teised proovige nüüd ilusti keskenduda.

Minu põhjaõnge teooria seisneb sellest, et kui sa muidu igapäevaselt tegeled aktsiate või misiganes tavalise kraamiga, siis see on natuke nagu spinna loopimine: kiirelt lant vette, rullid tagasi, lant vette, rullid tagasi ja kogu muusika. Lihtne liigutus, aga saak on seetõttu pigem selline turu keskmine või isegi allapoole. Põhjast purikate püüdmine nõuab aga kannatlikku meelt. Need on kalad, kelle juures tuleb käia mitu kuud ja pigem isegi mitmeid aastaid. Iga kord olgu sul taskud ussikesi, kärbseid ja saiapuru täis ning muudkui käid ja pudistad hõrgutisi poistele ette. Õnge sisse ei pane. Jumal hoia – õnge sa ei võta kaasagi, et mõni turskem klemm seal põhjast su kavatsusi läbi ei näeks!

Aasta või paari möödudes lased vahel õnge sisse ja ootad mitu tundi – aga midagi ei juhtu. No ära rabista, eksole! Vaata ja õpi Fred Jüssilt, kes istub hingamata ja pissimata 8 kuud ühe kännu peal, et näha korraks mööda tuhisevat haruldast looduskaitse alla kuuluvat tõmmukajakat ehk larus fuscust (NB! ei, tõmmukajakas ei ole naeru lagistav Kristiina Pärtelpoeg).

Need vennad seal põhjamudas lihtsalt irvitavad sinu ja su õnge üle, aga sina pead nende valvsust hea ja paremaga uinutama. Kui koht on ilusti sisse söödetud, siis on aeg jälle konks sisse lasta ja passima jääda. Sina võid samal ajal spinninguga aktsiaid koju tõmmata. Las see põhjaõng liguneb seal rahulikult, ära isegi mõtle sellele, et ta seal on.

Kuni ühel hetkel hakkab kork liikuma…

No vot, mul septembris hakkaski ühel õngel kork liikuma ja ma hoidsin reaalselt nädal aega (notari aega oodates) hinge kinni, et kas konks on ikka suurel tegelasel ilusti huules kinni või rebeneb poole väljatõmbamise pealt lahti. See kohe selgub.

Tulge nüüd teie ka tagasi lugema, kes te need paar lõiku vahele jätsite ja samal ajal veebipoodidest endale uusi ja põhjendamatult kalleid lante tellisite, kuigi naine ootab juba 5 aastat, et sa ta ammu lubatud all inclusive premium 4wd m-sport superior ambassador Antalya tuusikule viiksid.

Paar aastat tagasi lasin ma sisse ühe nn põhjaõnge, kui ostsin keskmise inimese jaoks mingi täiesti ebamäärase krundi täiesti ebamäärases kohas. Aga noh, mu teine variant oleks olnud see raha näiteks maha pidutseda või osta noo ütleme selline keskpärase varustusega kasutatud Škoda Octavia (manuaalkepiga ja ilma juhiistme käetoeta, muidugi). Minul siin hetkekski küsimust ei tekkinud ja haarasin maatüki ligi. Eks külapeal ja seltskondades oli mu selja taga irvitamist küll, et miks ma hoopis autot ei võtnud. Oleksin saanud sellega vagura jumalasulase kombel töövestlustele sõita, mitte mingi investeerimismumbojumboga tegeleda. Kusjuures isegi üks Estateguru tuus otsustas mulle kirjutada ja rõhutada, mis lollusega ma tema meelest tegelen:

Heiters kanna heit enivei, onju. Sina ära lase ennast teiste arvamusest heidutada. Kui oled võtnud sihi ja eesmärgi, siis las eksperdid räägivad edasi, kuhu sa tegelikult oleks pidanud raha panema. Muide, enamasti pakuvad eksperdid ikka endaga seotud kohti ja investeeringuid millegipärast.

Minu kõnealusel õngel pidas tamiil ilusti vastu, ritv oli muidugi sikutamisest allapoole kaardus nagu tavalise palgatöötaja suu kuu alguses, aga kala on tänaseks kaldal! Ja ma saan jälle hingata.

Minuga koos istub nüüd kaldal kala, kelle netokaal on 136 000 kg ehk 136 tonni.

Mu senise elu suurim tehing. Ühe ropsuga mu algusaastate 10 aasta kuupalgad. Higivabalt 136 000 €urot. Unreal sh*t ju?!

Aega läks ca 3 aastat ja tänapäevases keeles tegin selle ajaga alginvesteeringust üle kümne iksi.

Mis tegi selle võimalikuks?

Vastuvoolu ujumine. Enda plaani uskumine ja sellele kindlaks jäämine. Kriitikute ignomine. Põhjaõnge sissepanek, selle unustamine ja mitte tõmblemine. Veendumus ja usk. Rahulik meel ja suhtumine, et igal asjal on oma aeg. Samal ajal kõige muuga sedasi edasi pusimine nagu seda põhjaõnge polekski mul üldse olemas. Järje-faking-pidevus. Järje-faking-pidevus. Ja veelkord järje-faking-pidevus oma asjade ajamisel.

Jah, tegemist oli kinnsvaradiiliga nagu te juba aru saite. Kinnisvara ehk siis seesama valdkond, mille kohta mitmed isehakanud spetsialistid juba aastaid räägivad, et seal on ammu kõik tehtud. Kasumid välja pumbatud, tiigid on tühjad, minge koju. Minge tehke muid asju, suured rahad on mujal.

Oluline on veelkord öelda, et see ei olnud korteri flipp. Enamus nagu eeldavad by default, et kui jutt on kv investeeringutest või flippimisest, siis ainus variant on korterid. Ei ole. Kui ma enda suurimaid higivabasid kv tehinguid ritta sean, siis medalikolmik (kui siin mõne spordiala Eesti koondislane loeb, siis vabandust, et ma soola haavale hõõrun ja medaleid mainin) ehk 3 kõige suuremat flippi pole mitte ükski korteritega tehtud.

Kes ei märganud või kes mu instas ei käi (miks??), siis hiljuti ma pühendasin ühe story Delfi debiilide ja heiterite tõttu enda noortele jälgijatele. Siin on kohane see sama asi igavesse blogisse riputada, et just need noored ja alustajad endale kindlaks jääksid ega laseks 0 saavutuste ja eesmärkidega kibestunud klaviatuurigängsteritel oma plaane maha tampida:

Mis saab edasi? Ma ei teagi, mu elu on hetkel täpselt samasugune, 5 sotine pann istub endiselt parklas ja ma ei läinud endale uut aifõuni ostma nagu võiks eeldada. Rahh võib tegelikult veidi aega kontol marineerida – pean seda õppima, kuna ma ei julgenud teile isegi öelda, aga alles hiljuti juulis vms langesin ma kontojäägiga kuhugi ca 5k peale ja enda kohustusi arvesse võttes oli päris hõre niimoodi olla vahepeal. No ühe ool-inklusif tuusiku peaks endale küll kinkima, jah, et nagu väikese pai tegema auhinnaks. Notari päeva õhtul lubasin wolti kebabi omal uksest sisse, aga sellise saagi puhul tuleb vist suurem festival omale korraldada. Andke märku, kui viitsite, mis teie endale suurema summa laekumisel pai tegemiseks ostnud olete, mis ei ole ratsionaalne? Mul ei tule lihtsalt mitte ühtegi mõtet pähe.

Meenutuseks panen siia ekraanipaugu enda esimese tegutsemisaasta ehk 2015. septembrikuu kokkuvõttest, mil teenisin oma elu essa higivaba papi: 0.95€! Tol ajal oli lähim kokkupuude tähistamis-kebabiga vaid selle pilte Googeldades.

Kui aus olla, siis muidugi on mul juba järgmine õng mõnda aega sees ja üks uus põhjaõng juba mõttes ka, sest noh, 100k+ on selline täiesti talutav higivaba teenistus ühe flipi kohta ning sellega elab efektiivselt manööverdades kuukese vast isegi ära, aga kas 200k+ ka võimalik oleks…?

Seda näeme juba järgmistes episoodides. Ärge kaugele minge!

.

.

.

* ääremärkus: kuna mul on juba aegade algusest kuu kokkuvõtted alati ühe kuuga nihkes, siis numbrites väljendub täna siia riputatud diil alles oktoobri kokkuvõttes, aga 800k lagi peaks nüüd vist küll hea varuga purustatud olema.