Pilguheit minevikku – 2015 resümee

Lükkan 2015 aastale ametlikult triibu alla. Popcorni tooma ei pea, postitus tuleb kiire ja informatiivne. Ilma reklaamipausideta.

Ühestki telekanalist ei tulnud siiski pakkumist korraldada Reikopi ja Avandiga suurem show ja Saku Suurhallist live-ülekanne. Tunnistan, et olen pettunud. Kas ükski produtsent ei tundnud tõesti raha lõhna siin? Laysi krõpsud ostaks reklaami, Reikopile paneks Saku Originaali särgi selga ja Avandi oleks Fairy nokatsiga. Kus siis mujal tulusam projekt oli, kui mitte minu rahateemalises veebipäevikus? No pohlad, järgmine aasta on jäme ots minu käes ja siis vaatame, kes kelle kanalisse reklaami ostab.

Kõige suurem saavutus ja selle eest premeerin ennast topelt-kabanossiga: change of mindset. Maakeeli tõlgiks sedasi, et umbes poole aasta pealt sattus mulle näppu korraga mitu allikat, kus oli juttu sellest, et tegelt ei ole okei kõiki sissetulekuid koguaeg ära kulutada ja naabritega võidu dšiipe ja tšiuauasid liisida. Ma ei ole kummagi sõna õiges kirjapildis veendunud hetkel…

Rahakrati äratasin ellu vist umbes juunis-juulis aga andmed sain tagantjärgi taastada ka kahe eelneva kuu kohta. Kurat, must saaks ikka hea kriminalistik. Muuseas, ma olen väga tänulik kõikidele, kelle blogidesse ma komistanud olen, kõva motikapaugu (motivatsiooniannuse, mitte mootorratta avarii) annab teadmine, et keegi veel mässab kuskil ja liigub suuremate eesmärkide nimel. Nimeliselt ei viitsikski üles lugeda, võibolla mõni ununeb ja siis solvub aga aitäh kõikidele! Ka teile, kes te siit läbi käinud olete! Ma kirjutaks siin vist üksi ka aga väga hea on vahel mõni soe sõnavõtt leida.

Kiirelt oma 3 igakuist eesmärki üle käia, siis on asi järgmine.

1. eesmärk iga kuu vähemalt 1500 eur linnapealt ära tuua õnnestus. Keskmiseks jäi 2015 aastal 1752,54 eurot. Ühte piiksu ka ei tule mu suust, mis kurtmist meenutada võiks. Kuki-muki on selle eesmärgiga, tõesti!

2. eesmärk iga kuu vähemalt 50% sissetulekutest säästa/krattima panna ei õnnestunud. F*ck it nagu ütlevad neegrid välismaal Bronxi linnaosas. Ja varsti ka Pronksi tänaval. Suured eesmärgid on siiski head. Esiteks viitsivad vähese(ma)d neid püüdma minna, kuna nad on suured-hirmutavad ja teiseks panevad suured rohkem pingutama. Mind vähemalt.

Screen Shot 2016-01-06 at 16.38.20

Graafikud on ägedad. Eriti enda omad. Teiste omasid kuskil uimasel konverentsil seina peal vaadata on ikka sitaks igav. Aga nende värviliste sammaste järgi on näha mu sammud – keskmine kõrvalepanek tuli 2015 lõpuks 34,34%. Päris palju pappi, kus see kõik laiali on…?

Võrreldes eelmiste aastate suht nulliga, siis on asi hea. Meenutan oma põhikoolis tegutsenud veninud püksipõlvedega dressikates ja kaelas rippuva tatist nõretava vilega võimlakunni, kes ütles alati: “Sooritus võiks parem olla”. No perkele, mine soorita ise mingeid lõuatõmbeid, kui minu trenn piirdus 45-minutiga ehk ainsa kehkatunniga nädalas ja tema ainult spordisaalis elaski. Hetkel tunnistan, et kuna eesmärk oli 50% iga kuu krattima lükata, siis nõustun võimlakunniga – saaks paremini.

3. eesmärk sai ikka eriti kõrge pandud. Bubka, laena teivast, ausalt.

Plaan iga kuu 500 eurot passiivset raha sisse tuua ei õnnestunud. Tekib muidugi väike küsimus, et kuidas, kurat, see õnnestuma pidanud olekski? Aga ärgem takerdugem peensustesse. Eesmärk olgu võim(l)as.

Screen Shot 2016-01-06 at 16.43.55

Passiivse papivooga on seega nats kesine hetkel. Ära just ei elaks. Aus olla, siis ei saaks tegelt ühtegi arvet makstud selle eest. Aga staarinvestorid räägivad mingist lumepallist ja ma keskendun selle ehitamisele praegu.

Kogu 2015 aastal sisse pursanud (soov oli anda natuke võimsam väljend praegu) passiivne raha oli 11,27 eurot. Keskmiselt siis aprill-dets igakuiselt terve euro ja veerand lisakski! Selle kogusumma eest saaks vist H&M-ist ühe t-särgi omale? Aga siit kohe Hõbevillaku küsimus, kumb on parem, kas 0 eurot või 11,27 eurot? Novott, paneb asjad kohe teise perspektiivi, eks.

Loen siin ise seda postitust üle ja toimetan komasid ja tundub, et olen vist klaas-pooltäis tüüpi tegelane. Kaks eesmärki lendasid kuldse joana klosetti ja 1 sai täidetud aga ma ei ole kuidagi muserdatud – meenutan seda mindseti kohta, sellest saavad veel suured asjad alguse.

Muidugi võiks kõik palgad igakuiselt koos ülejäänud tarbiva inimmassiga hüpermarketites rõõmsalt laiaks lasta, kapid igast sitta täis koguda ja elu lõpuni ägiseda, et miiiiiiiks jälle esmaspäeva hommikul (…kaineks saama…) ärkama ja tööle minema peab. Teine variant on proovida, et äkki saab ükspäev sedaviisi, et ise otsustan, kuhu lähen ja millega parajasti tegeleda soovin.

Kui keegi siin innustust otsib, siis ütlen päris otse, et vahel olid väga madalad kohad eelmisel aastal. Vä-ga ma-da-lad.Keeruline oli endale selgitada, miks peaks kuskilt kokku hoidma või vahel midagi ostmata/tegemata jätma. Eriti teisi, just sõpru ja tuttavaid, vaadates ja võrreldes. Tagasilööke oli, kahtlemata, aga täpselt selline elu ongi. Täiuslik ei saa ilmselt ka 2016 olema. Rahakrati taga on ju tegelt täiesti tavaline inimene, mind juhivad isud ja ihad nagu igaühte: tahan süüa, seksi ja uusimat aifõuni. Järjekord sõltub. Igaljuhul vahel saan neist soovidest võitu ja vahel jään alla – see on ok. Tasakaal peab olema. Hetketarbimises ja tulevikuplaanide ehitamises, mõlemas.

Blogi populaarsuse üle ma jälge ei hakka pidama aga uudishimu sai minust võitu. Vaatasin 2015 käidavust. Võtab maigutama – siin käis 2277 inimest ja kokku oli 8511 vaatamist. Kust te kõik siia saite, see on ju terve Kilingi-Nõmme jagu kaadrit?

PS. 2016 eesmärgid – Leole Oscar ja Rahakratile rikkus. Simple.

fb79d14cda335aedbc91aef3e54035dd

Pilguheit varasalve – detsembrikuu

Tervist, sõbrad!

See tervitus on tuntuks teinud Mihkel Kärmase ja sellise avanguga juhatan sisse aasta viimase kuu pilguheidu varasalve. Tahan juba enne traditsioonilist sissejuhatust ette ära kurta, et ei, ma ei saanud. Ei saanud jõulusid ilma kapitalismi ahvatlevasse veeni ilma oma rahakanüüli korralikult surumata mööda saadetud. Võin vaid tähistada, et ma ei leidnud ennast peale pühi rebenenud maoga EMO järjekorras hapukapsad ja hanepasteet nabast välja turritamas ning pilk hägune nagu lastele jõuluvana tegeval naabrimehel – sest lonks Star Dollarit enne habeme ette panemist torustikku kallata on ju okei. Pühad ikkagi.

Praegu on tõesti sellise postituse aeg käes, kus tahaks rääkida millestki muust. Üldse ei kipu oma jõulukuud kokku võtma ja räpaseid kulutusi paljastama. Pikalt kogusin enne selle peatüki kirjutamist aga kuna olen lubanud rääkida otse ja ausalt, siis löön avalikkuse hukkamõistu kartmata nagu Martin Luther King oma jõulukuu 95 ostutšekki kiriku ukse külge. Vaadake ja parastage siis.

Tead sellist väljendit nagu shopping spree? Täpselt nii juhtuski. Pangakaart penetreeris jõulukuul makseterminale nagu oleks see viimane võimalus ennast sooja aparaadi kaisus nühkida enne, kui expiration date ümber saab või mind maapeale toov piiksatus konto tühjenemisest märku annab. Mu ümber on lihtsalt nii palju inimesi, keda tahtsin meeles pidada ja kes mind aidanud on. Niiet, jõulukuul läks suht all-in everywhere nagu pordumajas öeldakse. Või kasiinos. Või misiganes patupesas üks normaalne inimene tulevikku vaatamatuks irratsionaalseks masinaks muutub…

Ütlen ette veel niipalju, et selles postituses tuleb juttu vaid Rahakrati detsembrikuust. 2015 aasta kokkuvõtte teen eraldi peatükina, et see siis välja printida ja hilinenud aastavahetusraketiga Linnutee poole saata. Aastakokkuvõte ei tule liiga pikk, sest pean ennast veel väga tagasihoidlikuks investorilaadseks tooteks – ma ei ole täit Issanda aastaringigi veel sellise mõtteviisiga toimetanud. Oleks ma kassipoeg, siis ilmselt oleksin eas, kus rähmased silmad alles proovivad esimeste päikesekiirtega ühist keelt leida ja piimakausi ääres lödistaksin värisevail käppadeil enamuse kraamist kulunud köögiparketile.

Aastakokkuvõte tuleb aga kahtlemata intrigeeriv. Teleülekandes juhiks seda glamuurset finantsmaratoni Reikop-Avandi tandem (sest rahas pole küsimus) ning tasutal tantsiks väsimatult Tanja Mihhailova. Publiku hulgas näeks suurest töökoormast kurnatud ja puhta südametunnistusega tukkuvaid poliitikuid läbisegi selliste ühiskonna liidrite ja suurte mõtlejatega nagu Vaido Neigaus ja Foking Zenja. 2015 finaalshows laotan teie ette varjamatult kõik mammona, mille olen kokku ajanud ja avaldamisele tuleb pikk nimekiri kõikidest dividendidega väetatud Rahakrati avaratest kinnistutest. Minu elu on teinud 180-kraadise pöörde, purunenud on unistused liisitavast Honda linnamaasturist ning Ülemiste taga asuvast ridakast, kus saan lääpas kroksides oma Anttila murutraktoriga ringi kaarutada, visates vahel pilgu batuudil hullavatele lastele ning neid soojal pilgul jälgivale kuldsele retriiverikutsikale. Jah, elu oleks magus nagu kaotatud lapsepõlv. Ometi olen valinud aukliku ja tänavavalgustuseta paralleeltänava, mille ääri palistavad tasuta ühistranspordi eri vormid (sulatõde), avalikud supiköögid (ilukirjanduslik näide) ja täispuhutav elukaaslane (lausvale).

Aga asjast ja intro.

Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Jaanuari alguses teen ülevaate detsembri kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis detsembris kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.

Rahakrati põhiline toimetamine käib Balti börsil (detsembri seisuga krattimas 2242,50 eurot ehk aktsiapaki väärtus kuu alguse seisuga), www.mintos.com ühislaenamise platvormil (detsembri seisuga krattimas 618,06 eurot), www.twino.eu keskkonnas (detsembri seisuga krattimas 30 eurot) ja ühisrahastatavas kinnisvaras, peamiselt Estategurus (detsembri seisuga krattimas 154,25 eurot).

Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis olen väga rõõmus. Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a kevadel. Paar kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja libedalt välja läheb?

Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.

Rahakratil on 3 suurt eesmärki:

1. teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1500 eurot;

2. teha iga kuu nii, et 50% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;

3. teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 500 eurot.

Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud vaid 2015. aasta suvest.

Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.

Intro lõpp.

1. eesmärk 1500 eurot netosissetulek – positiivne.

Sissetulnud raha number oli 1588,07 eurot.

Sellest summast oli:

töötasu+boonused 1573,20 eurot,

muu sahmimine (näiteks goworkabit, vabakutseline kirjutamine ning loomulikult kõik kontrollimatult voogavad dividendiojad, üüritulu kosed ja intressijõed) 14,87 eurot.

Eesmärgi täitmisega olen rahul. See ei ole mitte väike summa. Vaatan häbelikult kinganinasid ja pomisen: “Normaalne”. Tõsi, mulle meeldiks teenida suurem osa oma sissetulekust muu sahmimise kategooriast (need ojad ja jõed) aga vahel on sahmimise osas õhem kuu ja vahel tummisem – that’s life. Ka eelmisel kuul suurelt välja hõigatud toodete müük ei olnud kiiduväärt ja ettevõtlustulu ei tulnud. Ei ole hullu, neelan alla, püüan paremini ja käin oma valitud rada edasi.

2. eesmärk 50% sissetulnud rahast Rahakrati tuleviku heaks tööle panna – negatiivne.

Siin on nüüd siis see koht, kus tuleb publikule silma vaadata. Tunnen, kuidas prožektorid mu laubal puudrit sulatavad, higinired takerduvad ammu trimmimist vajavatesse brežnevlikesse kulmudesse ning ka kurk on kuidagi kuiv. Kui saaks järje kellelegi üle anda kuidagi?

Okei. Kujuta oma vaimusilmas ette auku. Tühja valget auku. Nüüd tõmba sellele augule musta joonega ring ümber. Meenutab mingit numbrilist väärtust? Kas ma pean selle välja ütlema? Trükkima siia internetti, kust seda võivad kõik maailma veebiühenduses olevad inimesed seda vaatamas käia? Palun. 0 (null) eurot ja 0 (null) %.

Rahakrati esimese majandamisaasta viimasel kuul selline lubamatu fopaa. Kirjeldamatu fiasko. Täielik farss. Sõnu ei ole. Ma isegi ei tea, mida need eelmised võõrsõnad tähendavad… Meenub Kreisiraadio antikangelane Gert Ämmapetz ja tema surematu kreedo – võta aga pane tagasi. Võtsin. A tagasi ei pannud. Tunnistan.

3. eesmärk 500 eurot passiivset raha – negatiivne.

See sektsioon siin niipea veel üllatusi ei too. Mõtlen läbi, kas 2016 eesmärgid peaks jääma samaks või tulevad mõned vangerdused. Selle otsuse jätan aasta kokkuvõttesse.

Kolmandast eesmärgist jäi puudu 495,13 eurot ehk passiivselt tuli siseneval suunal 4,87 eurot. Eesmärgist puuduv osa on taas natuke väiksem kui eelmisel kuul. Raisk, teeks või pai oma eelmise eesmärgi läbikukkumise tõttu paiste nutetud näole.

Hä-bi.

Eesriie.

12346577_875237649256349_4127867183850412921_n