Rahakratt läheb reisile

Oojee, ma olen selle pealkirjaga nii rahul!

Esiteks kõlab see täpselt nagu mu kunagine lemmikmultikas “Naljatilk läheb hambaarsti juurde”. Oled näinud? Mäletad Gošhat? Digimonid ja Miki Hiir on lapsemäng võrreldes selle ülikonnas ja alati sirgeks säetud seitliga hurmuriga. Ilmselt tõmbaksin tänagi seda klassikat õhtusöögi kõrvale vaadates omale tatra naerust kurku. Oeh, olid ikka ilusad ajad ja kvaliteetsed joonisfilmid kunagi.

Ja teiseks oli reisile minek. Meenutades filmi “Mehed ei nuta” ja kõikide eestlaste lemmiktsitaati: “sanatoorium, see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!” Tundsin tegelikult juba ammu, et hoog ei olnud enam endine ja kett vajas õlitamist.

Kui ma eelmisel aastal Rahakrati blogi ja kogu selle säästu- ja investeerimisteema soojaks ajasin, siis püüdsin endale anda lubaduse, et kogu mõnu ei tohi tuleviku nimel elust ära kaduda. Ning kuna tööandja on nii lahke (pigem küll kohustatud), et annab puhkust, siis väike tuusik võib vahel päevakorras olla. Viimase aja varasalve kokkuvõtetest on näha, et kulud on suuremad olnud ja oma osa on sellel ka reisiks säästmisel olnud. Päris ühe nähvakaga kogu tripi summat välja anda ei taha ja ka psühholoogiliselt on asi valutum, kui suured väljaminekud kuude lõikes laiali hajutada. Siis nagu ei märkagi, et reisifondi ehitada tuleb aga väga hästi on märgata, kui vastav konto järsku piisavalt rõõsa on ja võib oma koopiapaberivalgeid kintse vaikselt spiidodega harjutama hakata.

Edasi oli küsimus selles, kuidas leida soodsad lennutalongid ja eelarve ohjes hoida. Paar linki, kust mina häid pakkumisi kaevan:

www.skyscanner.com

www.lennuleidja.ee

www.reisidiilid.ee

www.lastminute.ee

www.trip.ee/content/flight

Ja lisaks Ryan”the lendav toilet”Airi ja Air Balticu kodulehed. Kui aus olla, siis ma võin püsti ka lennata, kui seisukohti müüdaks. Lükkaks mingid roikad omale püksisäärde, et jalad pika lennuga kokku ei vajuks ja hoiaks tähtsa näoga suvalist portfelli käes. Jätaks mulje nagu lendaks ikkagi olulisele ülevõtmis- ja ühinemistehingule Lõuna-Euroopas. Kasuks tuleb kortsus kulmuga pidev telefoni näppimine – mängi kasvõi ussimängu aga ilme olgu ärimehelikult range.

Mina leidsin seekord soodsa pakkumise Ryanairi kodukalt. Otse Ülemiste keskuse tagant Hispaaniasse maanduda ei ole halb trajektoor. Piletid sain edasi-tagasi sõidule 96 euroga taskusse ja järgmiseks oli see küsimus, kuidas väljamaal kere soodsalt horisontaali heita annaks. Kaalusin kolme varianti:

www.couchsurfing.com

www.airbnb.com

www.booking.com

Esimene on teoorias tasuta aga kena oleks teinekord omakanti sattuvale hulkurile enda diivanit vastu pakkuda või tema juures õhtul näiteks süüa teha või värsked kaljad poest tuua. Sofasurfing eeldab ka seda, et oled valmis kohalikega jämmima. Võib juhtuda, et saad oma toa ja diivanihaldurit väga ei näegi aga samas on võimalus, et eeldatakse suuremat festivali kauge külalise saabumisega. Sotsiofoobidele sofasurfing tõenäoliselt ei passi ja ega see perepuhkuseks ka hea variant ei ole. Üksikule reisisellile sobib aga valatult nagu suveöine suudlus Evelini huultele.

Teine võimalus on see, millega paljud kohalikud investorihakatisedki lisarahhi teenivad. Kuulda on, et ka isand Roosaare ei põlga mitte sellist teenimisvõimalust ära. See mees on nagu kvaliteedimärk või elektrikapi plomm – kui Raha-Jaak kasutab, siis sellega on põhimõtteliselt garanteeritud, et skeem töötab. Vanemad lähevad Jaanipäevaks maale sugulaste juurde? Hakkaja juut listib vaba pinna kohe Airbnb-sse üles, peseb rahad oma kontole ja magab ise seni hoovis telgis. Küllatulnud rändur saab mugavalt ööbida, investor ootamatu lisapapi ja investori kallid vanemad vaid õndsa teadmatuse, mis krutskeid mesinädalatel olnud säästlik albaania noorpaarike nende pühas buduaaris tegi.

Kolmas variant on üsna tavaline hostelite ja hotellide otsimise portaal. Sealt leiab soodukaid küll aga mul jäi seekord kõrvale.

Mina kasutasin oma väljasõidul Airbnb teenuseid. Lihtne regada, lihtne kasutada. Jagamismajandus on tõesti tuule tiibadesse saanud ja sellistes portaalides käib vilgas andmine. Väikesed korterid ja toad on minusugusele debütandist kapiinvestorile täiesti vastuvõetava hinnaga. Hispaanias 40 eurtsi öö eest maksta ei ole hull. Olen kuulnud, et paljud kaasmaalased viibivad samas kandis pikemal puhkusel ja lausa tasuta tubades aga seal pidada mingid metallvardad vaadet segama ja ei lubatavat enne teatud tähtaja saabumist ära minna. Kõlab kuradi ahvatlevalt ja säästlikult küll aga mulle see väga ei sobi, pean ikkagi nädala pärast tagasi tööl olema.

Räägitakse, et reisimine on silmaringi avardav tegevus ja ei tasu koguda mitte asju, vaid mälestusi. Ma olen igati nõus. Niisama pahna omale koju koguda ei ole mõtet. Üle aasta telku välja vahetada, üle kahe aasta auto välja vahetada.. milleks? Reisimisest jääb positiivne emotsioon pikemaks ajaks, saab näha, kuidas teise küla rahvas elab ja hiljem tore meenutada ka, kui kohalikega asjad liiga veiniseks ei kisu. Või kui just kisuvad.

Numbreid tuleb nagu tavaliselt. Rahakrati nädalase turnee eelarve kujunes umbestäpselt selliselt:

Piletid Ülemiste kaupluse tagant otse Barcelonasse: 96 eurot.

Öömaja kuueks ööks: 240 eurot.

Nuudlid ja hapupiim (tegelt kebabid ja veinid) päevas: ca 25 eurot.

Külmkapimagnetid, Hispaania trikolooriga t-särgid ja härgade maalingutega kruusid: 0 eurot.

Mingid muud kulud: ca 200 eurot.

Kokku ümmarguselt 686 eurot.

Tõsi küll, et kuus pool sotti oleks juba normaalne börsile huugama panna aga nädalane tuusik ja nööpide lõdvaks laskmine on mingis mõttes samuti investeering – naastes saab uue tuhinaga tööasjadele kukile lennata ja alati on võimalus, et gloobuse peal ringi lastes tekib huvitavaid konfli… kontakte. Või potentsiaalseid miljoniideid.

21. loo pilt Naljatilk

Pilguheit varasalve – maikuu

On suur rõõm taas ennast teie feisbuki fiidi ja postkastidesse suruda, sest mai ülevaade paneb rahulolust mõmisema. Vanad lugejad võivad nüüd rahus allapoole kerida, kuna järgneb igakuine intro aga uued loevad selle nagu viielised kenasti läbi. Selge?

Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Juuni alguses teen ülevaate mai kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.

Rahakrati põhiline toimetamine käib Balti börsil (mai seisuga krattimas 2336,25 eurot ehk aktsiapaki väärtus kuu alguse seisuga), www.mintos.com ühislaenamise platvormil (mai seisuga krattimas 727,96 eurot), www.twino.eu keskkonnast olen hetkel rahad välja kantinud ja ühisrahastatavas kinnisvaras Estategurus (mai seisuga krattimas 195,56 eurot). 2016. aastal on lisandunud ka muid välja antud laene, neilt ootan vähemalt 10% tootlust, selle poti väärtus on ca 5500 eur. Vihmafond võiks olla suurusjärgus ca 3-5 tuhat eurot. Ideaalis, noh. Selle kasvatamine käib ka jõudumööda. Jõudu on mul suht vähe ja poti suurus veel mainimist väärt ei ole.

Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis high five! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?

Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.

Rahakratil on 3 suurt eesmärki:

1. teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1555 eurot;

2. teha iga kuu nii, et 55% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;

3. teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 155 eurot.

Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras.

Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.

Intro lõpp.

Võtan pulkadeks laiali kõik maikuus toimunu.

Ühisrahastus mintos.com lehel liitusin Refer-a-friend programmiga. Kuna te kõik vahite, kuidas ma siin ennast finantsiliselt lahti riietan ja keegi mulle tänutäheks meelehead ega pistist ei saada, siis annan sulle praegu võimaluse oma karmavõlksi veits siluda. Kae perra, see siin on Rahakrati Mintose soovituslink https://goo.gl/WlPxTj ja kui sa annad oma kolm veretilka sealse raharattaga liitumiseks, siis astume kumbki 20 kulli võrra oma finantsvabadussõja võidule lähemale. Mintosest kandsin vahepeal törtsu plekki välja aga mais lappisin tekkinud auke ehk siis lükkasin väljavõetu sisse tagasi. Sellest ka väiksemad intressid see kuu. Mintos paiskas mu kontole jämedad 3,46 eurot.

Dividendidest sain ka oma elu esimese nähvaka! See oli nii suur sündmus, et kohe eraldi postitus hakkas hinges pakitsema ja tuli välja selliselt: https://rahakratt.wordpress.com/2016/05/12/teile-koneleb-tallinna-kaubamaja-uks-omanikke/. Käsi on kodubörsil valgeks tehtud ja tuju on hea, osa kaupsist on minu jagu. Oskab keegi öelda, kas oma visiitkaartide asjus peaksin otse Raul Puuseppale kirjutama?

Ühiskinnisvara estateguru.co lehel haukasin tüki metsa (K.A.T. & KO AS Metsamaa refinantseerimine). Kuna paari projekti põhiosast näputäis ja natuke intresse oli juba kontole tilkunud, siis viskasin miinimuminvesteeringust (50 eurot) puuduoleva jupi juurde. Estateguru kinnisvara potist tuli mulle mais ilma higistamata 1,20 eurot. Asi seegi, sest eelmisel aastal samal ajal ei tulnud mulle nõndamoodi üldse midagi sisse.

Sissetulekutega olid lood mai kuus samuti üle keskmise laadnad. Aprilli läbikukkumine ehmatas mind nii ära, et mais eriti magada ei julgenud. Rebisin siit ja sealt tööotsi, olin nõus kahtlase pagasiga Hispaaina vahet lendama ja veebikaamera ees Jaapani vanahärradele kikilips kaelas ja kaisukaru süles kelmikalt naeratama. Kõik see tasus ennast kuhjaga ära ja maikuu paitas rahakoti sisikonda 2491,19 euroga.

Säästmisega oleks võinud muidugi rohkem pingutada aga ma kardan, et 55% säästumäär on natuke liiga suurelt ette võetud. Mais läks 40% sissetulekutest uuele ringile – nagu ikka, siis tilk ühisrahastusse ja valdav osa üheks natuke suuremaks laenuks 10% intressiga. Väike jupp jäi vihmafondi väetiseks aga selle potiga on mul nõks kasinad lood. Maru raske on koguda ja vaadata raha niisama kontol peesitamas. Aga sina käitu minu sõnade, mitte tegude järgi. Vihmafond on oluline (!) ja võib nii mõnelgi korral piltlikul öeldes puhta salfaka ulatada, kui ekskrement ventilaatori lähedale peaks sattuma.

Passiivne rahajõgi oli seega mais kokku summas 89,78 eurot. See sisaldab kõiki intresse ja dividende ning neid numbreid oli küll mõnus trükkida praegu. Napi pea aasta jooksul tugevuselt teine tulemus. Veebruar ehmatas 125 eurose passiivse rahaga. Näete, see on siiski võimalik. Suurima ampsu andsid maisse Kaubamaja poisid aga ma olen selle ära ka teeninud. Pärast aktsiate ostu ehk eelmisel aastal omanikeringi sisenemist käin päris tihti kaupsis tähtsa näoga ringi ja annan teenindajatele näpunäiteid või ütlen mõne terava kommentaari, et selg sirgu või naeratus näole. Omanike värk, suurettevõtte juhtimine nii käibki ja mingit logelemist ma ei salli.

Muu info osas veel see teatis, et olen liitunud rahaasjad.ee rahafännide kogukonna ja eluhäkkide väljakutsega. Minu eksperimenti ja lubadust võid lugeda siit: http://www.rahaasjad.ee/2016/05/16/rahakrati-eluhakkide-valjakutse/.

Villureiljanilikult iniseva häälega ütleks mai kohta, et pole paha. Niljonärist miljonäriks!

File_000

Rahakrati raamatukogu – “Limitless – Leadership that Endures” Ajaz Ahmed

Kunagi ennemuistsel ajal Rahakrati veebipäevikut alustades oli üks mõte igasuguste papi (vähesuse) üle oigavate postituste ja kokkuvõtete vahele heade raamatute soovitus voolida. See tegevus on jäänud unarusse nagu mitmed potentsiaalsed miljoniärid. No näiteks sendioksjonid. Käsi püsti, kes veel mäletab sendioksjone? Ma ei näinud ühtegi kätt aga asi võib olla selles, et olen üksi oma toas ja kedagi teist siin pole.

Julgen ausalt tunnistada, et lugemus on mul viimasel ajal kasin, et mitte öelda suisa närb. Põhjuseid on palju. Esiteks vaata õue. Sellise ilmaga on vaja õues rinnakarvu pleegitada ja õhtuti kallites välikohvikutes sugutantsu tantsida. Teiseks on tööd palju. Olen pidevalt valvel, kui keegi kuskil vihjab, et mingi “ots” on õhus ja sellised lisatõmblused võtavad oma aja. Ja kuna ma olen endiselt väga edev, siis tahan ka Rahakrati blogi elus hoida ja oma finantsvabadussõda dokumenteerida. Sellest võib kunagi näiteks film või miniseriaal tulla. Aa, ja kes veel avastanud pole, siis viimase arenguna on mu lood vahel leitavad www.rahaasjad.ee portaalis. Ma seal ise kangi juures pole, seega pean üllitised enamvähem viisakaks toimetama ja see tähendab jälle lisa ajakulu.

Kuidas seni tundub siis raamatu kokkuvõte? Tundub nagu väärt kraam, eks. Pool juttu on valmis aga ei sõnagi asjast. See on mul oskus omaette. Peale seda postitust saadan oma CV ka kõikide poliitparteide peakontoritesse.

“Limitless” on tegelikult päris hea teos võrreldes mõne muu end enesehinnagu tungrauaks tituleeriva kapsaga. Siit ei leia läbivalt tavapärast motivatsiooni-, finants- ja säästuõpikute mantrat, et säästa, kuni kõht koriseb ja küll siis rikkus ükspäev vankrirataste klõbisedes sinugi aita tuleb. Raamatus on kokku võetud mitmete suurte juhtide kogemused ja lood. Ma soovitan vahel nö suure pildi teoseid lugeda, sest endalgi on tunne, et pidev paanika sentide üle ajab maomahlad mandleid kõditama ja rõhk vajub liiga säästmise poole kreeni selle asemel, et mõelda suuri mõtteid või ükspäev ise firmabossiks hakata. “Limitless” on täpselt selline motiveeriv raamat, milles on suurte liidrite lood ja mõtted konkreetsete näidete näol. Kust oleks lihtsam õppida, kui mitte praktikute pealt? Ajaz Ahmed ise ei ole ka mingi kebabiputka-avantürist nagu keskmisest rassistlikum lugeja nime põhjal eeldada võib. Kutt on päris eduka rahvusvahelise digiagentuuri AKQA asutaja, millest on pritsinud välja igast edukaid ja poppe äppe ning disaine.

Raamatus on edulood ja saladused mitmest ärivõidujooksus teistele kärmelt kandu näidanud firmadest või näiteid sõna otseses mõttes kiiresti suurest soojast pruunist kuhjast välja siplemisest – Lego, Nike, Netflix, Disney jms. Kuidas võtta vanakooli turuliidritelt kunded ilma jõhkrat kapitali omamata, kuidas olla kiirem ja leida kohe oma õige suund ja nii edasi. “Limitlessis” ei ole öökimiseni vaid Steve Jobsi kummardamine ja tiiraste kärbestena Õuna (kahaneva?) eduloo ümber tiirlemine. Kohati leiab küll juustuseid (ing.k. cheesy) mõtteteri, mida galligraafias oma lotendavale ja eestlaslikult luigevalgele biitsepsile tätoveerida: “The secret to long-term success is not so much about any particular habit, but more about the value of habits at large” aga neid ignoreerides on raamatust palju saada ja suurte meeste tegudest õppida. Isegi siis, kui sa ise suurkolhoosi peabossiks saada ei taha. Ma olen lugenud mitmeid (auto)biograafiaid – Jeff Bezoz, Richard Branson, Matt Mullenweg jms – aga “Limitlessis” on paljude selliste juhtide mõtted palju kompaktsemalt kokku võetud ja ei pea lugema sissejuhatusi, kuidas kõik olid kunagi vaesed sisserännanud kingseppade pojad, kellel oli ihaldatud Ameerikasse jõudes vaid 13 senti ja 2 õuna taskus. Ja kui sa ei ole selline raamatu-uss nagu vana hea Puhveti-Warren, kes pidada iga päev 500lk läbi lugema, siis on “Limitless” hea kokkovõte suurte juhtide mõtetest.

Mis raamatust meelde jäi ja millega nüüd paar päeva seltskonnas tähtsat panna saab? Üks äge mõiste oli shokunin. Julgen siin eestiti ja inglist läbisegi panna ja annan mõtte edasi raamatu oma sõnadega – the highest dedication to the beauty of the small task, the task that is repeated countless times, but never simply duplicated or unthinkingly automated. Sokunin on Jaapani ideoloogia või mõtteviis. Tähendusega, et tee ka väikesed asjad ja ülesanded täpselt ja prefektselt. See tõstab töenäosust, et kogu suur pilt tuleb parem ja tulemus on detailideni viimistletud. Tihti aitavadki väikesed asjad suuri paremini teha ja pakuvad saavutatuse meelerahu. Nagu selline lihtne ja toimiv eluhäkk Tim Ferrisselt, kes soovitab hommikul ühe asjana oma voodi ära teha. Ei viitsi, onju? Õhtul sukeldud nagunii joonelt ju samasse hunnikusse sisse ja head aega, vastik ühiskond. Aga see väike ülesanne võib anda tervele päevale positiivse tõuke ja tunde, et esimene asi on juba tehtud ning loob saavutatuse meeleolu kogu päevaks. Sellised väikesed asjad hästi tehtuna ongi shokunin. Kurat, see sõna on juba nii äge, kõlab nagu mingi hea märulifilmi ninjade kaklusvõte. Shokunin!

Kas soovitaksin “Limitlessi”? Tõenäoliselt tuli see juba jutust välja, et mulle see raamat passis ja sealt oli nii mõndagi võtta. Aga võin selle veel välja öelda, kui siin publiku seas selliseid “lihtsaid” inimesi olema peaks – jah, Rahakratt soovitab seda raamatut.

share-big