Algajana aktsiaraksus – Tallinna börsi viljaaed

Halloo, ristirahvas! Märgade kõrvatagustega salainvestor ronis jälle kutsumata pulti ja võtab sõna. Ma tahan kasutada võimalust hästi palju ja hästi tihti lolli juttu ajada. Seda peamiselt kahel põhjusel – esiteks sellepärast, et täiesti nullist teadmistega alustajad oleme me kõik vaid korra elus ja mina olen seda praegu. Herakleitos oli see tark taat, kes ütles, et ühessegi jõkke ei astu sama mees kaks korda – sest jõgi pole enam sama ja mees pole enam sama. Kuradi targad olid need vanakooli habemed, ulme. Ja teiseks põhjuseks on mul praegu see võimalus, et kõik oma käigud ja strateegiad detailselt kirja panna ja olla nagu elav crash-test dummy. Ma ei tahaks kirjutada algaja vigadest-otsustest-õppetundidest tagasivaatavalt ja rikka paksu peeruna kuskilt Viimsi 5-korruselisest eralossist. Tähendab, selline peer ma võiksin küll ükspäev olla, et 37 kg kaaluv erasekretär kõigub kontsadel ja mustas pitspesus mu Viimsi häärberis ringi ja tassib järjest kallimaid viskisid ette aga parem teen seda alustaja investori sammude jagamist kohe, et saaksite reaalelus kõik näha, kuidas mu märjad kõrvatagused mõtlevad, kust ma infot kogun, mille alusel otsuseid teen jne. Minu ideid ja käitumist võite siin alati alla tulistada, ma ei solvu. Pigem hindan mõtestatud kriitikat ja püüan võimalikult palju erinevaid uusi vaatenurki leida. Eriti kellegagi mölisema ei kuku, kui endal vastuargumendid sellised algaja omad on.

Minu üks esimesi investeerimissamme oli see, et lugesin Tallinna börsi kohta, rääkisin nendega, kes seal näppu proovinud on ja seadsin oma esimese orderi läbi LHV panga aktsiate ostmiseks üles. Süda puperdas nagu oleks Kadri Simsonilt kirja saanud (seni veel siiski vastust saanud ei ole, kahjuks, ja kes ei tea, millest jutt, siis vaata siia: https://rahakratt.wordpress.com/2016/02/21/rahakrati-2016-aasta-finantssihid/). Võin kinnitada ja seda lõhna on siit blogistki tunda, et ma maailma kõige nutikam vend ei ole, kuid sellegipoolest sain üksi hakkama LHV konto avamisega ja netipangas aktsiate ostmisega. Julgustan proovima, kellel plaanis. Order läks sisse turuhinnast allpool, paar päeva pidin seda mudima, et saaks täidetud ja lõpuks olen eelmisest aastast paari Eesti suurima ettevõtte kaasomanik. Mis sa arvad, kes käib varasemast veel ülbema näoga Kannu pubis tulevast eksnaist ja laste ema otsimas? Jah, moguli aura on kiire tekkima ja “kullakaevajaid” ei peleta eemale enam ka kaenlaalustest tulev testosteroonilõhngi mitte…

Miks just Tallinna börs? Kohe selgitan ja need on puhtalt minu seisukohad. Ärge nende järgi joonduma hakake, mul ei ole mingeid hämmastavalt suuri tulemusi vms ette näidata. Ei ole börsi üle mänginud ja seda lugu Kanaaridelt kirjutamas. Kodumaine väärtpaberiturg tundus mulle alustamiseks kõige lihtsam. Ma tean, kust poest süüa osta ja kelle oma see on. Ma tean, kust vesi tuleb ja kes seda mulle saadab. Ma tean, kes ruletilaual mu raha omale saab. Ma ei oma kõiki neid näiteks toodud ettevõtteid, vaid püüan anda pildi sellest, kuidas rookie mõtleb. Kodumaine turg tundub kuidagi hoomatavam ja (võibolla petlikult) sellevõrra kuidagi turvalisem. Küll ma, raisk, välja peilin, kus need kutid elavad, kes börsifirmades pangaülekandeid kinnitavad ja otsuseid teevad, kui sitt turul ventikasse lendab. Minu jaoks on suurfirmade aktsiatesse raha paigutamine pikaajaline tegevus. Aktsiaid ostan harva ja selle rahaga, mida ma ei plaanigi 10 aasta jooksul kasutada. Iga päev ei logi ka netipanka, et ennast kiima või vihaseks ajada, olenevalt siis kontol kuvatavate rahanumbrite värvist. Ma ikkagi naiivselt usaldan neid kutte, kes on aastakümneid äri ajanud ja teevad seda enamvähem läbipaistvalt. Pigem teeksin sinna investeeritud rahaga ise rumalamaid otsuseid, ma arvan. Selline iga-aastaselt laekuv dividend rahuldab mind piisavalt ja okei, tootlus ei ole mega aga minu arvates on see riskiga vastavuses.

Ehk siis erinevalt enamlevinud mudelist ei alustanud mina üldse mitte ühisrahastusest. Minu jaoks tundus kodubörs väiksema riskiga, kuna sellel on pikem tegevusajalugu ja ette näidata nii langusi, kui tõuse. Ühisrahastuses olen ka nüüd sees aga väga suurelt ei ole julgenud minna. Väga suurelt pole ka veel võimalusi olnud midagi teha aga päris ausalt võin öelda, et ilmselt oma eale vastavalt võiksin rohkem riske võtta ja suuremaid tootlusi sihtida. Algajate asi vist, et kaotuse hirm on sees. Kuigi ajapikku see leebub. Sest tekivad erinevad kanalid, kus raha podiseb ja psühholoogiline turvatunne suureneb – et kui lendab kuskil midagi õhku, siis pole kõik munad ühes korvis.

Nagu siit välja loete, siis Rahakrati börsimänguri karjäär algas turvalisel ja vanamoodsal moel. Päevakauplejat minust ilmselt ei saagi, sihin turgu harva ja ostan selliseid “mammuteid”, kes ennast tõestanud on ja kes dividende pritsivad. Võibolla on siin hirmul suured silmad, et pole julgenud riskantsemaid oste teha aga praegu olen omadega rahul. Õpipoisina jälgin indikaatorina näiteks Äripäeva investor Toomase portfelli ja aegajalt kiikan aktsiaraamatutesse, et kus Eesti helged pead ja vägevad rahakotid oma pappi hoiavad. Enamuse omavanustega, ehk 3kend ja kerge pluss peale, aktsiatest rääkimine on täpselt selline, et kõik on eksperdid ja teavad, miks kedagi millal osta ja keda mitte. Ja kui küsid nende portfelli kohta, siis selgub, et 99% neil teadjameestel igasugune kogemus või portfell puudub…

Õpin ja investeerin edasi. Praegu ootan pikisilmi kevadet, et esimesi miniseeli… dividende oma kontole prantsatamas näha.

8. loo pilt Algajana aktsiates

Impeeriumi loomine algab esimesest sammust

Üks asi on targutada, et mõistlikum on ettevõtte alt investeerida, teine asi on seda omal nahal proovida ja firma loomise protsess läbi teha. Niisama kaagutajaid ma ei salli aga seni olen olnud ise samasugune. Nüüd siis parandan selle vea, teen algust osaühingu asutamisega ja selle nimelt investeerima hakkamisega. Kõlab nagu oleksin suureks saamas – äride loomine, investeerimine, vastutustunde tekkimine (?)… jah, eks aeg näitab.

Millest alustada? Ma võin oma vanaonu haual vanduda, et kõigepealt tuhnisin kõvasti Googles. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks kuuglis viiendal lehel käinud Või veel sügavamal. Mina läksin lausa kuuendani. Tagala kindlustamiseks sahisesin läbi ka AltaVista otsingutulemustest. Loodan, et põhjalik kodutöö võib mõnda lompi asutamisest päästa. Aga taas aeg tõdeda, et eks seda näitab aeg. Järjest enam on tunne ja mujalt loetav tagasiside selle poole, et ükshetk peab asjad nagunii ametlikuks tegema. Eraisikuna investeerides on maksud tigedamad, raha kipub kergemini varukontodelt käibekontodele “ilmuma” ning loodan vargsi, et oma impeeriumisse varasid kogudes ei teki nii lihtsaid võimalusi neid kasutama hakata. Tulevase ettevõtte motogi on juba valmis, see läheb kunagi suure bänneri ja plinkiva neoonvalgustuse taustal kontori seinale – “too sisse a ära välja anna”.

Kui varasem kogemus osaühingu asutamisega puudub, siis on kaks varianti. Kutsikasilmadega minna mõne arukama sõbra jutule või ise nullist mässama hakata. Ma püüan lüüa 2 kärbest ühe piitsaga – kõigepealt vaatan ise ringi ja järgmisel reedel kutsun õllekapa ettekäändega mõne arukama ja janusema sõbra välja. Õlled kannan muidugi asutamiskuludesse, kui sõber kitsi on ja ise maksta ei taha. Konsultatsiooni kategooria kulurida äkki? Õhtu lõpuks ja vinesena tuleb kindlasti muu hulgas mega ports ideid, mida uuele ettevõtlusmaastiku tegijale nimeks panna.

Kuidas luua päris oma konglomeraadi esimene rakuke? Üks korralik poisslapse nimi peab kindlasti olema. Mul oli esimene plaan võtta nimi Kirvevars Oli Tehtud Sitkest Kasest aga võta näpust, sellenimeline MTÜ on juba olemas. Teine variant oli Infortar aga ka see on läinud juba. Mis toimub? Alternatiivseid nimesid mul mõeldud pole, seega läheb natuke aega värske vaimusünnitisega ja seni saan muude pisiasjadega tegeleda. Vähemtähtsad küsimused, et kust ettevõtte põhiraha tulema hakkab, kuidas arveid esitada, kuidas/miks/kas makse maksta jne… Kes nendest triviaalsustest ikka hoolib, peaasi, et firma nimi Nimeta baaris käredamatel daamidel kausi lahti lööks – Kurrency Realestate Associated Trading Transactions OÜ võibolla? Boss nimi, mille taga oleks üks tropp, kes mintoses paari sotti pööritab…

Kogu selle taustainfo kogumise käigus olen komistanud mitme väärt lingi otsa. Üks peen ja abistav veebikeskkond esmase infoga OÜ asutamise kohta on siin http://pilvebyroo.ee/osauhingu-asutamine/. Praegu veel ootan seda lubatud Ettevõtja ABC raamatut, mis peaks meililistiga liitujale tasuta postkasti tulema ja enne selle sirvimist ei taha huupi rapsima hakata. Lisaks on palju putru firma loomise kohta eesti.ee portaalis. Mõne nädalaga olen püüdnud pildi ette saada ja plaan on Krati vabad rahad OÜ tegemise alla suruda. Märtsi algusega keerasin oma eraisiku kauplejad ühisrahastuses kinni ja uusi laene seal välja ei anna. Korjan raha koju tagasi, kannan oma loodava firma, lühendatult kirjutatud nimega OÜ K.R.A.T.T. (milline kokkusattumus ja just kirjaveaga kirjutades…), kontole ja hakkan seal uuesti nullist pihta. Põhitegevuseks ei jää kindlasti mitte vaid laenu andmine ja intressipäikese kiirte käes peesitamine, pean sundima ennast leidma alternatiivseid kanaleid ja tegevusi, millega potentsiaalseid kliente varitseda, et siis arvetega kuklasse lüüa. Õnneks on mõni mõte olemas, mis võiks ükspäev ka suuremaks kasvada ja hoida põhikäivet tiksumas.

Hoian lihtsurelikke oma tegemistega kursis, kui OÜ Kurrency Realestate Associated Trading Transactions registreeritud saab ja pange siis vabad papid peatseks IPO-ks valmis. Vaatame, mitme aastaga mu overnight success tuleb.

Ahjaa, veel see, et kui mõni pädev finantsfänn siia eksib, siis vastutasuks selle loo lugemise eest võid sa kommenteerida, kas mõistlik on ettevõtte kontole raha suunata omakapitali suurendamise ettekäändel või lihtsalt koguda mingi x-summani ja eraisiku laenuna sisse susata?

7. loo pilt Part time job

Pilguheit varasalve – veebruarikuu

Kummardus, kõik te tulevased rikkurid ja kröösused siin!

Viitsib keegi lugeda, kui veebruari tulemused käbe kokku võtan?

Mul on jumala ükskõik tegelt, kas sa viitsid lugeda või mitte. Nagunii ma riputan oma veebruari musta finantspesu siia avalikult rippuma ja teades uudishimu jõudu, siis ma ei kahtlegi publiku huvis. Finantsperverdid, ma ei või…

Jaanuari pilguheidu kohta sain paarist kohast kerge kivirahe. Et pidada liiga pikk olema ja olen nõus, et tähelepanu on keeruline üle paari minuti ühes kohas hoida. Kellelgi ei ole aega, rahhi on vaja teenida! Aga eelmisel kuul toimus palju asju ka, ütlen vabanduseks. Veebruar oli sellevõrra rahulikum – tundub, et väiksema elupinna majanduslik efekt on seni olnud positiivne nagu HIV Ida-Virumaal ja hetkel peegeldub numbreid exceldades rahavoogude jäme ots ikkagi minu käes olevat.

Kuhu siis raha veebruaris läks ja kust ta tuli? Kui tööl asju teha ja pärast tööd ka asju teha, siis on võimalik tekitada isegi mitu kohta, kust peale voolaks. Esialgu küll niredena aga…

Vaatan varasalve ja selgi kuul on kõige suurem sissetulek palgatööst. Tundub, et seal ikka tasub käia ja punnitada. Õnneks ei ole tegemist vastumeelse kohaga ja kuniks arengut-võimalusi jagub, siis tasub mokk maas hoida ja linnavahel bossist ikka vaid häid lugusid vesta. Veebruar üllatas ka ühe vanema laenu kojutulekuga, mis minu mõõtmete järgi oli intressidest paks. Värskeid seekleid sel kuul turule kuhugi laiali siiski ei puistanud. Püüan ennast hoida vihmaste päevade fondi loomise kursil (x+n summa tagavaraks ning märkusena, et selle fondi loomise tõttu kannatab ilmselt minu passiivse sissetuleku eesmärk…), et finantspüramiid loogiline ja korralikult valatud vundamendiga oleks. Tead neid jõusaali kutte, et don’t skip the leg day? Kui ei ole neid puuduva jalatrenniga poisse näinud, siis kuugelda seda kursiivis lauset. Aga vaata, et kohvilonks samal ajal põses poleks, päris kindlalt purtsatab muidu suust vastu monitori. Niiet, rahas on sama teema, ära skipi varuraha astet, iga raskesti sisseveetud seekel ei pea krattima minema ja 4-kordselt tagasi tulema.

Intro, eesmärgid ja pottide suurused reaalajas:

Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Märtsialguses teen ülevaate veebruari kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.

Rahakrati põhiline toimetamine käib Balti börsil (veebruari seisuga krattimas 2191,25 eurot ehk aktsiapaki väärtus kuu alguse seisuga), www.mintos.com ühislaenamise platvormil (veebruari seisuga krattimas 838,8 eurot), www.twino.eu keskkonnas (veebruari seisuga krattimas 30,46 eurot) ja ühisrahastatavas kinnisvaras, peamiselt Estategurus (veebruari seisuga krattimas 156,31 eurot). 2016. aastal olen võtnud kokku ja on lisandunud ka muid välja antud laene, neilt ootan alati vähemalt 10% tootlust, selle poti väärtus on ca 5000 eur – sinna on läinud varasemalt vihmafondiks mõeldud raha, pean häbiga tunnistama… Lisaks on 2016. aasta plaan ühisraha portaalides eraisikuna kotid pakkida ja juriidilise isikuna uuesti sisse kolida. Kogutav vihmafond võiks olla suurusjärgus ca 3-5 tuhat eurot. Ideaalis.

Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis high five! Alati võid ka enda mõtteid siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima alles 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?

Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.

Rahakratil on 3 suurt eesmärki:

1. teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1555 eurot;

2. teha iga kuu nii, et 55% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;

3. teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 155 eurot.

Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suve keskpaigast, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras.

Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.

Intro lõpp.

Proovin esimest korda selliseid tulpasid näidata, kus on toodud võrdluseks minu ja eraldi puhtalt Rahakrati töö viljad, millest mina niipalju osa ei võta. Krati tulba kaks viimast rida on nullid ja ilmselt veel mõnda aega. Aga mulle meeldib, et nad pidevalt silme ees on, siis liigub mõte sealkandis ka koguaeg.

Screen Shot 2016-03-02 at 16.15.23

Kratt tõi kokku 125,22 eurot.

Screen Shot 2016-03-02 at 16.16.09

Mina tõin kokku 1821,40 eurot.

Praegu on selgelt näha, et teen ise aktiivses tabelis paremad tulemused, kui Kratt passiivses. See on loogiline. Samas, tal on rohkem ridu, mis on väga hea märk. Kahepeale aga täiesti arvestatavalt jäme tulemus.

Eesmärkidega järjest poksiringi ronides oleks matšide tulemused siis järgmised:

  1. eesmärk 1555 eur sisse – nokaut – sisse tuli 1946,62 (aktiivne raha pluss passiivne raha = kogu sissetulek);
  2. eesmärk 55% sukka suruda – nokaut – tagasi tööle ja/või säästumarketkontole läks 56,88%;
  3. eesmärk 155 eur passiivselt sisse – näen rusikat justkui fotokaga kiiresti sisse zoomides, tõuseb kära ja oiged publiku seas, läbi paistes silmalaugude näen sanitare kanderaamiga ringi tulemas, vist läks nihu viimane matš… – passiivselt tuli 125,22 eurot (see on tegelikult mu parim tulemus seni ja tähistamiseks näpistan suurest rõõmust sanitariprouat tagaotsast).

Sellised tulemused. Võite kommenteerida. Võite ka mitte.

5. loo pilt pre-rich