Mine küsi palka juurde. Kohe!

Mulle läks oma eelmise loo juures eriti hinge kellegi kuradi Taneli kommentaar (https://rahakratt.wordpress.com/2016/07/19/vaata-tapset-kuupaeva-millal-sa-oma-bossi-peesse-saata-saad/comment-page-1/#comment-241), kes ütles, et tema saab minust rohkem palga! Näed, suurest vihast tuli lausa kirjaviga sisse, mida ei viitsi eelmisele reale tagasi isegi parandama minna. Mida-mida, raisk, Tanel? Printisin selle kommentaari välja ja lõin korraliku pauguga oma direktori laua ees kannad kokku. Lõin kulpi, palusin sõna ja virutasin kommentaari lauale. Olen siin blogis teinud sellist poolnalja küll, et ei pea alati palka juurde küsima, vaid võib paluda ka sama palga tihedamini maksmist. Tegelikkuses on asi nii, et läksin proovisin ka järgi, kui kõvera molliga tänapäeval otsa vaadatakse, kui rahhi juurde nuiama minna.

Valikuid, kuidas läheneda, on mitmeid. Nagu linnavahel daamidegagi – kvantiteedi mõttes jõuab rohkem läbi käia, kui minna otse oma nurjatuid soove kõrva sosistama aga kvaliteedi mõttes tasub natuke peegli ees potentsiaalsed avangud läbi mängida. Ma lähen tavaliselt ikka võidu peale mängima, seega tegin korraliku eeltöö. Vaagisin oma positsiooni ja võimekused-nõrkused läbi ja tuld. Vaata nüüd edasi, mis võimalused on ja kuidas minul läks.

Stsenaarium 1.

Eesriie.

Laval on suur tammepuidust laud. Laual sulepea, pitsatikarp ja uhke BBC Micro kompuuter. Laua taga istub turske tükk meest – meie firma hegemoon. Põhipealik. Vanamoodsalt lai ja kaelavolte napilt koos hoida jõudev lips on plekiline ning särginööpide vahelt vaatab allveelaeva periskoobina välja pirukapuru täis nabaauk. Pilt on õõvastav ja meeleolu laval morn.

Tagatoast ilmub Rahakratt.

Rahakratt: “Pealik, kas lubad läheneda?”

Vastuseks kostub röhatus ja tundub nagu ilmuks suust peenike jutt rohekat hingeõhku. Ilmselt siis lubab läheneda.

Rahakratt: “Kas sa veits kõrgemat plekki saaksid iga kuu viskama hakata? Mul kulud kasvavad – linnapeal vaja prouadele Komsomolitare* välja teha, hea meelega võtaks mingi edevama saani tagumiku alla ja tõstaks ka üldises joones oma elustandardeid. Saad aru küll noh, keeping up with the Joneses.”

Pealik: “Mine sa ka per…” Ja juba vajusid vanal pekinäol luugid uuesti kinni ja esimene norsatus surus nabast välja pea terve ühiku viineripirukat. Öäk.

Eesriie. Aplaus.

Stsenaarium 2.

Eesriie.

Laval on tavaline kontorilaud, sellel Puretud Antonovka brändimärki kandev läpakas. Laua taga istub normaalne inimene, naba ei paista ja särk on puhas.

Tagatoast ilmub Rahakratt.

Rahakratt: “Soovin leida 30 minutit sinu aega, et rääkida natuke ettevõtte suundadest ja võimalustest. Sellest, mida saaks teha teisiti ja paremini ning kuidas mina sellele saaksin kaasa aidata ja enda väärtust firma silmis tõsta.”

Pealik: “Pole küsimust. Räägime.”

Rahakratt: “Novott. Mõtlen, et olen juba mõnda aega siin töötanud. Süsteemid on selged, olen näidanud ära oma tugevused ja nõrkused ning tuli paar ideed, mida saaks rakendada ja kuidas efektiivsust tõsta.”

Järgneb 30 minutit samasugust blaa-blaad ja lüüakse käed.

Eesriie. Rahvas on püsti, trambib jalgu ja aplodeerib ning loobib nelke lavale.

Saite aru ka, mis siin toimus praegu? Püüdsin ära näidata kaks võimalust, kuidas minna palka juurde küsima. Esimene on natuke üle võlli utreeritud aga paljud töötajad täpselt nii teevadki. Argumendid on sellised, et naaber saab rohkem, elu on kallim, auto/mahlapressi/sõudeergomeetri liisingumakse on tõusnud ja oleks rohkem raha vaja. Tahaplaanile jääb see, kas oled ise arenenud, midagi juurde õppinud, valmis rohkem vastutust võtma või ettevõtet aitavaid arenguideid valmis välja käima. Tõenäoliselt on tulevikku vaatava firma juures töötades teine stsenaarium üsna pommikindel. Kui kohe toorelt “ei” ära väänatakse ja äragi ei kuulata, siis peaks CV-d koristama ja apdeitima hakkama.

Käisin proovisin oma hegemooni kabinetis seda teist varianti. Arutasime risti ja põiki sellest, mida ja miks me siin teeme. Kes sellest kuidas võidab ja mida teha, et kõigi võidud veelgi suuremad oleks. Jah, see sisaldab ka meie kundede võite. Tulemus?

Järgmise kuu pilguheidus varasalve on põhipalga number tatraterakese võrra suurem! Ma olen nii erutunud, et ei suuda rohkem trükkida. Hõikaks lõpetuseks veel mingeid juustuseid deviise a’la küsi ja sulle antakse või iga küsimata küsimuse vastus on ei jne aga ei viitsi. Lähen tulevast palgatõusu juba täna Karja tänava kvaliteeturgastesse viledaks laskma.

Hurraa! Astusin sammu helgele tulevikule jälle lähemale!

Häid näpunäiteid, mida minagi enne läbirääkimisi kasutasin, võib leida siit: http://www.cv.ee/blog/kuidas-pidada-edukalt-palgalabiraakimisi/ ja siit http://www.rahaasjad.ee/2016/05/03/9-nouannet-kuidas-palka-juurde-kusida-ja-seda-saada/.

* Komsomolitar ehk säästliku pleiboi Cosmopolitan: vaja läheb: 12 cl viina, 200 ml jõhvikamahla või -jooki, 400 ml punast Schweppes’i.

Union-Boss-Sleeping-On-The-Job

Vaata täpset kuupäeva, millal sa oma bossi peesse saata saad

Millal mina oma bossi peesse saadan?

Kallis minu firma direktor, anna andeks, ma teen lihtsalt nalja. Pane nüüd brauser kinni ja ära edasi loe.

Ma tõesti loodan, et mu pomo silmad mitte kunagi siia blogisse ei satu. Igaks juhuks kordan veel üle, kui väga ma oma tööd ja meie ettevõtet armastan. Kogu hingest. Armastan seda nagu usin Põhja-Korea koolitüdruk onu Kim’i. See peaks kõik ütlema.

Minu tänane finantshala on teemal “kaua veel, et täiskohaga rahapeer olla ja muretut rantjee elu elama hakata”. Teema on praegu väga kuum. Äripäev on nagu Roosaare isikliku blogi käepikendus, selle mehe paljad igemed välguvad juba ülepäeviti igas teises uudisnupus. Ja siis on kogu selle show publik, kes on tõmmanud kahte leeri – ühed jooksevad kinnisilmi säästuprotsentide nimel ja teised libisevad läbi elu põhimõttel: kõik punasele, elame vaid korra.

Kogu seda tsirkust on huvitav jälgida. Aga tõsiseltvõetavuse mõõtme andmiseks soovitaksin teha hästi lühikesed ja arusaadavad näidisarvutused uskmatutele. Keeruline on lugeda meie kohaliku onu Roberti mahitusi, et säästa ja spekuleeri, küll siis varsti loobib dividende peale nii, et hambaid pesed edaspidi Hennessy XO-ga ja Sõõrumaa isiklikult tuleb sulle hommikusöögi kõrvale oma patenteeritud tehnoloogiaga fallosemassaaži tegema. Jah, ma tegelen samuti kõvasti sellega, et igakuisest sissetulekust (oh, tööandja, ma ikka nii väga armastan sind) saaks hea peotäie tulevikuseemneks mõnda finantsinstrumenti penetreeritud ja kratt jõudsalt kosuks. Te näete siin kõik avalikult, kuidas ma punnitan, vahel murdun, korjan ennast rentslist üles ja punnitan jälle edasi. Alguses ei saanud isegi täpselt aru, miks säästmine või (nüüdseks juba kurikuulus) 50% vennaskond hea on. Kae seda kalkulaatorit – seal on hea päris numbritega rehkendada, et millal siis päriselt võiks tööl kõvakübarat kergitada ja keskmise näpuga head aega lehvitada: http://www.whatsmycrossover.com/index.php.

Sisestasin sinna Rahakrati numbrid. Üsna minu eesmärkidega kooskõlas olevad näitajad, et ikka motti kõrgel hoida ja saada ette pilt, mis edasi punnitama paneks. Kas nii 10+ aastat järjest lasta õnnestuks? Kihla selle peale vedada ei julgeks, kaalukauss on vist liiga ühte serva… Meenub üks vahva lugu kihlveost karu ja jänese vahel, kui metsas kohtusid rebane ning ühe silma ja ühe käpaga jänes. Rebane uuris, mis haavikuemandal juhtus? Jänes vedanud karuga silma peale kihla, kas see jaksab tal käpa küljest tõmmata.

Ma räägin nüüd täpsemalt, kuidas ma Rahakrati tabelit täitsin.

Age. See tähendab vanust. Igaks juhuks tõlgin ära, sest eks siin luusib igal tasemel kontingenti ringi. Vanust kukub mul sel suvel turjale 11315 päeva jagu. Ma ei tea, miks ma oma eluiga praegu päevades esitlesin aga ilmselt selleks, et sind siin kauem kinni hoida. Selle trikiga tõstan oma blogis viibivate lugejate statistikat, mis omakorda peaks mu lehe varsti USA ingelinvestoritele üsna ahvatlevaks tegema ja ma saan siit mingi kaheksa milli euriga exiti teha. No vaatame, kas plaan õnnestub.

Järgmine näitaja on future age. Kaua ma elan? Selle numbri jätsin 65 aasta juurde. Eesti mehe keskmine eluiga on vist midagi 44 eluaasta juures. Vähemalt on normaalne selleks ajaks saada üks mehine südar, korduvalt läbi põleda, lahutada, pere hüljata ning hakata internetis valeidentiteedi all keskkooliplikasid jahtima. Kuna ma olen üheks eesmärgiks võtnud igapäevase trennirutiini ja enamvähem okei toitumise, siis võiks üle 44 ennast vedada küll.

Edasi annual income. Maakeeli minu iga-aastane sissetulek. Okei, siin olin veits optimist – eelmisel aastal oli mu poole aasta keskmine 1700 euro kandis (alates Rahakrati sünnist ja uue eluviisiga alustamisest), see aasta on see seni olnud 2k euro juures. Loodan sisendpappe edaspidigi 2k juures hoida ja erinevate lobitungraudade abil ülespoolegi kergitada. Iga-aastaseks sissetulekuks teeb see 24k eurot.

Yearly spend. Ehk siis tagurpidi yearly save. Palju iga kuu ära kulutan. Või palju iga kuu krattima läheb. Kulu panin 55%. Sääst on järelikult 45%. Tahaks küll 50% vennaskonda kuuluda aga head elu tahaks ka mekkida. Selles asjas alles proovin leida omale sobivat kuldset keskteed (vt. ka kuldne retriiver, kuldnokk ja golden shower).

Annual raise. Iga-aastane palgatõus. Kui nüüd ikkagi direktor siin loeb, siis saab vurru ilmselt sellest kahekastki puhtaks pühkida aga minu tabelis jäi palgatõus praegu vaikseseadesse 2% peale. Kurat, selle ikka välja meelitab, kui järgmistel suvepäevadel telefoni kaameraga mingi hea kompra peale satun ja näen, kuidas boss raskes joobes kämpingunurka urineerib.

Inflation rate. Inflatsioon. Eelmine aasta ma sellist mõistet veel ei teadnud. Aitäh, koolisüsteem, vähemalt ma tean, mis on mitokonder ja kuidas tangensit alistada. See aasta tean, mida see tähendab aga kuugli otsingu vasted on nii erinevad, et jätsin selle vaikeseades olnud 4% peale. Tegelt on eurotsoonis midagi 0,1%… vä?

Investment interest. Läks joonelt kohe kümps kirja. Optimistlik? Muidugi. Ma olengi optimist. Praegu olen suutnud jämedalt hoida 10% keskmist ja öeldakse, et nooremana võta käredamaid riske.

Current savings. Praeguseks säästetud rahh. Kiiruga oma erinevad potid kokku lüües tuli siia reale ka kümps. Ei ole mitte halb number. See kümps toodab koguaeg uut peale ka.

Ja milline tuli minu graafik?

24. loo pilt Crossover

Tuli selline, et 40-aastaselt võiks passiivse sissetuleku triip kulutriibust tuimalt üle sõita ja mina oma palgatööl asjad kokku pakkida. Poleks paha – elu täidaks superjahid, poolpaljad mannekeenid ja Deniss&Gennadi brändirõivad… Oeh, ainuüksi mõte sellest, nagu ühe laenatud väljendiga võimsalt edasi saab anda, ajab märjaks nagu lahutatud üksikema Amigo suitsuruumis.

Oluline on märkida, et selline tabel tähendaks ca 10 aastat pidevalt nende numbrite järgimist. Kõik plekk peaks minema krattima ja tooma minimaalselt 10% tootlust.

Sa proovi ka seda tabliitsat täita. Ja kui viitsid, siis anna kommentaariumisse tagasisidet, et kui halvaks tuju läks ja mitu aastat sina tatart sööma pead.

25. loo pilt MF

Miks sa peaks oma rahadega tegelema. Või kas üldse peaks?

Ma ei tea täpselt mitu-päkk sul kõhupeal on. Ma ei tea, kuidas sul pereasjad on. Pole aimugi, mis tööd ja kus sa teed. Aga ma eeldan, et sa hoolitsed oma tervise eest – sööd normaalselt ja korraga tervet külmikutäit omale lipsutaha ei viska. Pere eest hoolitsed ka, onju? Või lähedaste eest. Ja töö on oluline, ilmselt teed seda süsteemselt ja läbimõeldult. Nüüd on küsimus, et miks rahhist rääkimine nii ebamugav ja imelik teema on. Või miks sa selle valdkonna eest hoolt kandma ei peaks. Palgapäeval tuleb kindel summa plegensit peale ja mida rohkem kuu ennast lõpupoole kerib, seda harvemaks muutub keskmisel kodanikul ka pangakaardi saagimise tihedus makseterminalides. Tegelikult ei peaks see nii olema. Papivood peaks olema sama läbimõeldud ja planeeritud nagu muud nö suured eluvaldkonnad. Fakk, tekst on diip aga loe edasi, kohe saad poindist aru.

Millest selline jutt? Mul saab järgmisel kuul täis üks aasta Rahakrati blogi pidamisest. Isiklike kupüüride jälgimist alustasin blogiga üsna samal ajal. Rahablogid olid, ja on senini, popid ja ega ma kodumaistest finants-trendsetteritest mitte sitem vend olla ei tahtnud. Rahakrati aastasest sünnipäevast tuleb kindlasti motiveeriv juubelipostitus koos korraliku pildigalerii ja suurema sündmusega – ilmselt koos Tantsõvalnõi Rai või mõne muu bojaaride üritusega. Vaevalt, et Ryan Angelose etteaste kinni suudaksin taguda aga kõvem festival tuleb deviisi “terves kehas terve liiter” all kindlasti! Sellele järgneb tõenäoliselt pikem vaikus blogis…

Mul käib Rahakrati ajaveebi kommentaariumis üks okei groupie (Heihoooo, Raidooo!), kes ei ole ilmselt mitte ainult kuulsusega magamise peal väljas, vaid on tegelt ka asjalike sõnavõttudega ja teemas sees. Tema viimasest kommentaarist jäi mulle kõlama selline mõte: “…just selline raha- ja investeerimismaailmaga tutvumine ning esimeste sammude tegemine ongi enamike lugejate jaoks põnev ja huvipakkuv…”. Ma mäletan väga hästi, et ise alustades lugesin Raha-Jaagu seiklusi  http://roosaare.com/blog/ ja mõtlesin, et mitu dekaadi pean turbonuudleid sööma, et samasugused säästu- ja intressilevelid saavutada. See mees vajutab mõnel kuul juba paarkend tonni passiivselt oma rahapauna http://www.aripaev.ee/aripaev-eetris/2016/07/07/aripaev-eetris-liilegi-liigutamata-25-000-eurot-kuus. Isegi Raha-Jaagu poeg spekuleerib nüüd mingite nukuvabriku aktsiatega ja tunnistan, et mul hakkab vaikselt hirm tekkima. Peab kärmelt omale ka järglase voolima, muidu pole aus, et neid on kaks ühe minu vastu. Seega kõik viljakad kaunitarid, palun kirjutage ja saatke oma pilt mulle aadressile rahakratt@gmail.com.

Mitmed blogid alustavad säästupropagandat ja investeerimismantrate soigumist nö poole pealt. Ehk alles siis, kui juba pappi peale voolab ja (arusaadavalt) ei saa siis enam kõiki numbreid avalikustada. Muidu on kratid ukse taga. Ma ei süüdista, et keegi asju algusest alates kirja ei taha panna – üleöö sellise range finantsmõtteviisiga elu alustamine on rämedalt valus. Ausalt. Kohe rämedalt, jah. Sest ei ole harjunud, pole tuju, pole jõudu ja ilgelt tahaks ikkagi iga kuu omale neid uusi maailmanunnusid roosasid Naike, eks. Näiteks eelmine aasta tuli minul intressipappi sisse kokku 11 kulli. No ei ole motiveeriv, noh. Mitu korda oli tunne, et panen reha kuuri ära ja sõidan vanaviisi edasi: lasen papid kuu lõpuks sujuvalt nulli ja siis lähen Shreki kassi silmadega leivaisa käest värskeid peale nuruma. Nüüd täna vaatan, et 2016 poole aasta peale on tulnud juba midagi üle kahe soti va passiivset ja paari palga jagu lisasissetulekuid. Eelmisel aastal tundus ilmvõimatu, et kuidagi on võimalik tekitada selliseid rahasid, mille nimel ei pea higi valama ja mis tiksuvad ka siis, kui mina parajasti ei tiksu – kui ma magan või purjus olen, näiteks.

Lisaks sellele, et passiivselt münti peale viskab, on üks suur eelis sellisel eluviisil veel – ma olen kõvasti rohkem tõmblema hakanud, et leida lisatöid. Selliseid, mis tegelikult meeldivad ja/või arendavad mind. Ja on tõenäosus, et see rahh, mis passiivset peale toodab, jääb ise samuti alles. Alguses olin minagi kõva kulude kärpimise pooldaja aga elu on parem, kui saab ikkagi normullilt kulutada ja seetõttu tuleb lisa teha. Täna virutan kõvasti pappi erinevatesse instrumentidesse sisse ja vaatan, kuidas intressisente peale toodab aga taustal on see pealevisatav papp ka alles. Igati vinn ja vinn. Ja see soe tunne, mis igal hommikul õlgadele vajub nagu isa pehme fliis, kui vaatan oma elektronpostkastis värskeid raporteid ühisrahastuse kanalitest – öösel kukkus sent siit ja seitse sealt, hell jee!

Ühesõnaga. Siin on lugemas päris mitmed alustajad. Tahan teile veits motivatsiooni tuharasse süstida. Ilma homoseksuaalse alatoonita. Ma ei julge kindlaid kohti soovitada, kuidas täpselt ja millistesse instrumentidesse investeerida aga keegi ilmselt ei vaidle vastu, kui soovitan oma rahaasjad alguses iseendale selgeks teha, et saada aru, kuhu ja miks midagi läheb ja kust tuleb. Algus on kõige raskem, tulemusi ei paista ja motti pole. Ma tassisin vanasti kõvasti vahendeid Venusesse ja Amigosse. Ülekandetasudelt oleks võinud tegelikult veel ühe õhtu peo jagu säästa, kui oleks lasknud tööandjal püsikorralduse Tallinna klubimaastiku eliidile teha – hea õhtul tähtsa näoga krediiti lakkuma minna. Tänaseks on elu uhkema kannaka teinud, kui mu kunagine luukpersega Ford Scorpio, mis oli tagantjärgi mõeldes kulude mõttes päris rõlge tunnihinnaga hobi. Kui sul on  praegu veel hirm või segadus, siis kiirustama keegi ei sunni. Ma pabistasin alguses samuti, küüned olid hirmust randmeteni ära näritud ja stressileveleid loobib tänaseni üles-alla. Aga loe teiste alguseid, nende blogide esimesi postitusi, mis on väriseva käe ja ebaleva stiiliga kirjutatud, kuula oma ala parimaid investeerimisest rääkimas – mulle meeldis väga üks viimaseid Investeerimisringhäälingu intekaid Raivo Heinaga http://investeerimisraadio.eu/saade-54-raivo-hein/ – ja vaikselt kerib ka enesekindlus üles. Hull on tappa saada või valesid otsuseid teha aga veel hullem on otsuseid edasi lükata või üldse tegemata jätta.

Jõudu ja passiivset münti kukrusse soovides,

teie teener Rahakratt

23. loo pilt Take risks

Pilguheit varasalve – juunikuu

Kõigepealt palun teil käed ja kõrvatagused puhtaks pesta ning edaspidi siia blogisse sisenedes minu ees kummardada. Kuigi tegelikult pean vist mina teie ees kummardama, sest teie süül ja minu kinnimakstud hääletuse tulemusel on mul rinnus värske orden ja kirjutuslaual vimple tiitliga Parim Investeerimisblogi 2016!

See on natuke ootamatu, sest investeerimisest ma tegelt väga rääkida ei oska. Pigem tantsin siin niisama sentide ümber ning püüan sitta nalja ja head nägu teha. Umbes aasta tagasi hakkasin vaikselt enda tarbeks päevikut pidama (eriti eidelik hobi, ma tean. Järgmiseks võiks udukaid koguma hakata, onju) ja nüüd järsku on Rahakrati sotsiaalmeedias mitusada näljast nägu, taskus kodumaise blogimaastiku uhked tiitlid ja teemaks iganädalased välisvisiidid peaministriga. Aitäh teile.

Aga räägime juunist ja rahast. See on midagi hullu lihtsalt, kui kiiresti suvekuud mööda lendavad! Nagu mu terava keelega vanaema ütleb (proovi seda veits käriseva vanamuti häälega lugeda): “Aeg lendab kiirelt siuh ja säuh nigu sitt lehma ihust”. Tal on õigus. Just oli jaanipäev ja põhimõtteliselt võib varsti neid magalate akendel populaarsust võitnud trepikujulisi elektriküünlaid aknalauale lähemale viima hakata. Absurd. Ma ei ole omateada igal esmaspäeval ärganud mõne vanalinna suveterassi pinkide all aga kui vaadata aja ja raha kulumise tempot, siis peab igaksjuhuks telefonis gps träkkeri üle vaatama küll.

Tähelepanelikud rahanaudid on mul siin natuke häält tõstnud, et kuidas sissetulekud kasvanud on ja säästmismäär langeb? Esiteks on see teile inimkatsetusena ja reaalelust võetav näide (alati palju kirgi küttev teema, vaata näiteks siin http://rahafoorum.ee/kulude-vahendamine-olulisem-kui-arvad/ ja siin http://www.rahaasjad.ee/2016/06/01/kas-finantsvabadus-ainult-saastmise-ja-investeerimisega-on-uldse-voimalik/), et sisendpapi koguse suurenemine ei pruugi tähendada automaatselt ka säästmispapi määra suurenemist. Suvised kulud on eeskujuliku hooga laeni kerkinud ja tuleb vaid õnne tänada, et on olnud võimalus lisatöid teha – ilma selleta oleks säästmis- ja investeerimisteemadega korralik nutuvõru suu ümber ja vunts konstantselt niiske.

Enne numbritega liputamist veel üks õiendus. Ilmselt kumab juba läbi, et juuni väga kõva säästu- ja investeerimiskuu ei olnud aga nohistasin ühel õhtul oma pangakontol tiheda sõelaga ringi ja sain põhisüüdlasele järele. Eelmises postituses mainitud tuusik oli muidugi üks asi aga teine asi on minu ja mu sõprade vanus. Kohe seletan. Esiteks on kolmekümpised praegu sellel lävepakul, kus tehakse kõvasti seda va seksivärki ja üsna tulemuslikult kohe. Seetõttu on titevarbad igati päevakohased üritused ja seda pea üle ühe nädalavahetuse. Ja teiseks, kuidas siis viksid noorsandid ikka piruka ahju torkavad ilma naist ametlikuks tegemata, eks? Ehk siis jah – pulmad. Ei tundu kuidagi sobilik sellistele üritustele minna Tiimari poest ostetud kaheksaeurine mikser kaenlas. Nende ürituste pealt ei ole ma suutnud kokku hoida. Ja mitte sellepärast, et need vastsündinud hakkavad ükspäev pensionär-mind üleval pidama ja võivad seda mäletada, vaid need on sõpradel (loodetavasti) kord elus juhtuvad üritused.

Aga okei, rahadest siis ka. Trummipõrinaga järgneb Finantsinspektsiooni poolt mulle kirjutatud ja avaldamiseks kohustatud intro:

Iga kuu alguses avaldan eelmise kuu kokkuvõtte Rahakrati edusammudest. Juuli alguses teen ülevaate juuni kohta – näitan ära täpselt selle summa, mis kontole tuli ja mis põhjustel teda kuu lõpus seal enam alles ei ole.

Rahakrati põhiline toimetamine käib Balti börsil (juuni seisuga krattimas 2312,50 eurot ehk aktsiapaki väärtus kuu alguse seisuga), www.mintos.com ühislaenamise platvormil (juuni seisuga krattimas 1081,42 eurot), www.twino.eu keskkonnast olen hetkel rahad välja kantinud ja ühisrahastatavas kinnisvaras Estategurus (juuni seisuga krattimas 231,15 eurot). 2016. aastal on lisandunud ka muid välja antud laene, neilt ootan vähemalt 10% tootlust, selle poti väärtus on ca 6200 eurot. Vihmafond võiks olla suurusjärgus ca 3-5 tuhat eurot. Ideaalis, noh. Selle kasvatamine käin ka jõudumööda. Jõudu on mul suht vähe ja poti suurus veel mainimist väärt ei ole.

Ükski Rahakrati otsus ei ole soovitusliku iseloomuga ega kutsu kedagi enda järgi joonduma. Kui sa saad siit inspiratsiooni või mõtteid, siis virtuaalne high five sulle! Alati võid enda mõtteid ka siin Rahakratiga jagada. Oma finantse hakkasin tõsisemalt jälgima 2015.a. kevadel. Mitu kuud tegin kodutööd, olen lugenud, õppinud, kogemusi kogunud ja hoogu võtnud ning 2015. aasta suvest tõsisemalt asjasse süübinud. Õppimine on kestev protsess ja tuleb tunnistada, et enese jälgimine on väga silmi avav kogemus. Kuidas see plekk nii raskelt sisse tuleb ja nii libedalt välja läheb?

Kõik oma jooksvad kulud kannan ma ise, otsused investeerimise kohta teen samuti ise ja nagu arvata võib, siis hiljem süüdistada saan ka vaid iseennast.

Rahakratil on 3 suurt eesmärki:

1. teha iga kuu nii, et leiaksin kontolt vähemalt 1555 eurot;

2. teha iga kuu nii, et 55% sellest krattima panna ehk investeerida/säästa;

3. teha iga kuu nii, et krati toodav passiivne raha oleks 155 eurot.

Kolmanda eesmärgi täitmisest hakkan raporteerima tasapisi ja ei tõmba endale alguskuudel-aastatel kohe vett kaela, kuna mu pisuhänna karjäär investeerimise vallas on kestnud alles 2015. aasta suvest, kui läbisõidunäidik täpselt 30 ette keeras.

Kõikide nende eesmärkide ühine nimetaja on finantsvabadussõda.

Intro lõpp.

Ära haiguta, raisk. Kohe läheb jälle huvitavaks.

Sisse tuli sedasi:

Screen Shot 2016-06-30 at 16.19.01

Screen Shot 2016-06-30 at 16.16.25

Ja eesmärkidele otsa vaadates on asi nii:

1. eesmärk: 1555 eur sisse – PRÄÄNIK – sisse tuli 2524,55 euroonikut (aktiivne raha pluss passiivne raha = kogu sissetulek). Viskan siin ühe kõrge sooloviie omale ehk siis löön käsi pea kohal kokku. Nahistasin agara mesilasena tööd teha ja nägin kõvasti vaeva. Õnneks pudenes ka törts müügiboonust leivaisa armuliste käte vahelt ja oligi uka-uka, sissetuleku eeesmärk kotis;

2. eesmärk: 55% sukka suruda – PIITS – pappi lendas siia-sinna ja krattima läks 37,56% ehk ca 950 eurot. Sellest Estategurusse Merepiiga tee laenu 50 eurot, 115 kulli Mintosesse ja 775 kulli ärilaenude potti. Kõik intressidena saadud eurod ja sendid reinvesteerin samades portaalides, kust nad tulid. Olen mänginud mõttega, et liigutada säästueesmärki tagasi 50% juurde. Või 45% juurde… Aga ärge nüüd arvake, et olen mingi tuulelipp oma seisukohtadelt aga aegajalt näitajate reaalsemaks timmimine on täiesti normaalne. Mulle on selline range finantselu uus asi ja reeglid/eesmärgid vajavad veel sissetöötamist. Noh, eks vaatan-raalin siin vaikselt;

3. eesmärk: 155 eur passiivselt sisse – PIITS – tuli tugevad 8,15 eurot. Aga sellega harjub, et esialgu läheb rohkem raha välja ja mitmeid laene ootan aasta lõpus koju, siis peaks ka passiivsed papid kosuma.

No ja nii juuniga ongi. Järgneb veel üks kaubanduslik teadaanne:

Tule liitu Mintose investeerimisportaaliga. Siin on Rahakrati Mintose soovituslink https://goo.gl/WlPxTj ja kui sa annad oma kolm veretilka sealse raharattaga liitumiseks, siis astume kumbki pika sammu oma finantsvabadussõja võidule lähemale. Välismaa keeles on tingimused siin päris lihtsalt ära öeldud: both sides will receive 1% of their average daily balance which is paid in 3 installments for the first 90 days (täpsemalt juttu siin https://www.mintos.com/en/join-our-affiliate-program-and-earn-money/).

Tänan ennast teie kõigi poolt, minuga oli meeldiv.

22. loo pilt Parim Investeerimisblogi