Minu kolmanda korteri ostmise saaga esimene osa on SIIN ja lõppes nii: “Järgmine imelik asi oli see, et korteri aknad olid pimedad, kui ma kohale jõudsin. Kell oli juba 2 läbi natuke. Mu kujutlusvõime maalis mulle pähe pilte, kuidas korter on müüdud ja uus omanik magab magusat üüriinvestori und MINU korteris. Minu korteris! Mida kuradit? […]
Tuti-pluti, sendiiharad! Nüüd ilma naljata kõigil maskid ette, kui siia lugema tulete. Mul on endalgi vana hea tuvikas peas praegu, et mitte oma publikut ohustada. Okei? Et te kodus hulluks ei läheks, siis mul on teile jälle veidi lugemist ette anda. Finantshimurate kohustuslikku kirjandust, kui nii võib mu blogi tituleerida… Seega, lezgo! Kui ma peaksin
Ma läksin laupäeva öösel kell 1 korterit ostma 10 000 € seljakotis. Mis edasi sai? Read More »
Tuhanded, et mitte öelda miljonid, fännid (tegelt 3 tk) on mulle kirjutanud, et ma räägiksin lähemalt (!) oma üürikatest ja nende haldusest. Olen võtnud seda sõna-sõnalt ja püüdnud nende aadressi vastu küsida, et neile füüsiliselt hästi lähedale minna ja rääkida nagu nad soovisid, aga peale seda on kõik ära kadunud. Kuna 3-0 häälteenamusega on tulemus
Üürikorteriga pusimine: kas higivaba rahavoog või rahavaba higivoog? Read More »
Tuti-pluti, rahahimurad! Mul on praegust postitust keeruline kirjutada, kuna tegin seda movembri viimastel päevadel ja vurrujumal (kuigi pean vist ütlema üldsegi karvajumal) on minuga suhteliselt helde olnud. Võib öelda nii, et talvel on mul pika pesu peale kulutamisega hooleta… Ja nüüd vunts laiutab üle terve klaviatuuri ehk näos on sama massiivne stange nagu kunagi vaid