Uncategorized

Olgu jumal tänatud selle eest, et elame kapitalismiajastul ja 40 neitsit ning igavese finantsvabaduse võidab see, kellel manalasse minnes enim manti kokku aetud on! Mina olen ka täiega selle poolt, et ennast igal võimalusel üle kulutada. Säästmine on pussudele. Nii nagu seda on kätekreem, klassikaline muusika, salatid ja turvavööd. Ma käin päris palju teiste lastega õues […]

Okei, asi on nüüd nii, et mina olen ennast täiesti käima tõmmanud ideega, et pean iga kuu vähemalt 50% oma sissetulekutest kuhugi krattima surama. Alla selle tunnen ennast läbikukkujana ja väiksemat säästuprotsenti kardan nagu Orkut Facebooki. Sellist eesmärki ei ole väga lihtne täita ja vahel tekitab see rohkem stressi, kui kogu see projekt väärt on.

Hõissa, Rahakratt jälle siin. No shit, eksole, kui see minu blogi ja minu postitus on. Tunnen, et kevad on püksi tulnud, proovin leida taas rohkem aega ja energiat kirjutamiseks. Ilmselt südasuvel see kõver jälle kukub, kuna siis tuleb õues vindise peaga vastu naabrimehe ufogrilli nõjatuda ja vaadata, kuidas ta oma igasuvist muruniiduki putitamise hooaega alustab.

Tervitused kõikidele. Minu blogis on kõik võrdsed, aga mõned natuke võrdsemad ja seetõttu algab täna lugu kahe eritervitusega. Esimene soe eri-embus läheb ühele vahvale Tartu tüdrukule, kes maja (jep, MA-JA!) renoveerib ja kellega vahel feisbukis privaatselt unnata ja üksteise lemmikkommidest rääkida saab. Hea vaheldus pidevale rahajutule. Ja teine eritere läheb minu feisbuki lehe värskeimale jälitajale,

Tere, sõbrad. Jah, lihtsalt tere. Vahel on rabav ja uudne see, et keegi midagi rabavat ja uudset teha ei plaanigi, eks. Ei püüa tervitusega kildu rebida, ei tsiteeri iga loo alguses ei Kreisiraadiot ega Ryan Angelost. Täna on normcore olla normaalne. Silma paistmiseks tuleb ennast kokku võtta ja moehullustest üle olla. Ütleme koos ei puidust

Sõltumatud laborid kinnitavad. Günekoloogid soovitavad ja pediaatrid noogutavad – rajal püsimiseks tuleb vahel võssa panna ja see on okei. Alguses tundus mulle selline sissejuhatus naljakas ja loogiline, aga praegu uuesti üle lugedes ei saa ma sittagi aru, mida ma sellega mõtlesin. Enam ei viitsi nagu uut introt välja ka mõelda. Praegu jääb nii, lugege ja

Miks keegi mu märtsi kokkuvõtet valmis ei ole teinud? Märkamatult on kevad püksi roninud, pikaaegsed võlglased lume alt välja sulanud ja päike pesemata juustelt kenasti naistele näkku peegeldamas. Pean tunnistama, et ma ei saa enam aru neist fainänssal bloggeritest, kes toodavad kohe esimeseks kuupäevaks eelmise kuu finantskirjandi valmis – mul oli alguses täpselt sama keiss,

Noh, kes hakkab essana mölisema, et väga enesekindel pealkiri on postitusel? Võite vabalt sõna võtta, ma tean, et see on päris ülbe algus käesolevale loole. Selle epistli mõte tuli mul pähe siis, kui olin mõnda aega tagasi ühe klemmi sünnipäevakink. Kiika siia, kui sul midagi vahele on jäänud ja sa ei tea, millest jut käib: https://rahakratt.wordpress.com/2017/03/01/pilguheit-varasalve-veebruarikuu-2/.

Lühikesed kuud on head, sest siis on vähem päevi raha kulutamiseks, onju? Minule oli veebruar väga omapärane ja jääb kindlasti veel pikaks ajaks meelde. Küsid, miks? Võta nüüd tass kohvi ja istu rahulikult maha, kohe pajatan sulle ühe loo. Mul on päris isiklik Rahakrati sotsiaalmeedia konto Facebookis. Kõik andunud jüngrid on seal uusi postitusi ootamas,

Kögeri-mögeri, risti… ptüi, raharahvas! Mul saab varsti leidlikkus otsa, et teid iga kord erineva tervitusega jalust rabada. Seega kõik ägedad ja vähemägedad (maakohas Tartus moes olevad, näiteks) tervitused võite panna kommentaariumisse, siis on mul neid hea sealt vaikselt noppida ja põnevamaid taas popiks teha. Nagu kunagi oli äge väljend “servus, kraed”! Kohutav. Minuvanustel oli tõesti