Uncategorized

Haigemaja! Vannun, et mul on diivanil senini kanni jäljed sellel kohal sees, kus ma just hetk tagasi istusin ja oma aprilli kokkuvõtet kirjutasin. Kuhu tormad, aeg, ah? Olge valmis, järgneb selle aasta kümnes pilguheit varasalve. Mida põnevat oktoober mulle pakkus? Ega rohkem väga palju ei mäletagi, kui seda, et tegin vägavägaväga palju tööd ja vägaväga […]

Mitte ühtegi kirjatükki ei ole olnud nii raske alustada, kui seda. Esiteks plaanin ma ennast siin üsna paljaks võtta (aktifotode üleslaadimisel tekkis mingi error, kahjuks…) ja rääkida, kes ma olen. Ja teiseks? Ma käisin oma facebooki lehel. Seal on ju mingi 1060+ jälitajat. See on ligi kolme Viru hotelli jagu rahvast ja mina olen iga

Tsaumisteeteää? Pole ammu kuulda olnd, eksole. Põhjus on sellest, et ma teen tööd ja aega on maru napilt, et siia teie ette tuututama jõuda. Paar mustandit on pooleli, millest kavatsen head jutukesed blogisse voolida, aga ma ei soovi, et asi pingutatult tulema hakkaks ja siis ongi nii – kui tuleb, siis tuleb ja kui vahel

Esimene suur uudis ja tõdemus on see, et ma ei ole ikka veel rikas. Teine suur uudis on see, et ma ikka veel töötan selle nimel. See on sama kindel nagu laes rippuv sõnajalapott Õismäe korteris. Kolmas suur uudis on augustis mu kõigi aegade suurim higivaba sissetulek. Oi, see number on ilus, ma ütlen! Pea

Aitäh, Pärnuuu! Wow, lihtsalt wow. Rahakrati sünnipäeva sellise kolmepäevase festivaliga tähistada, kus on kõik maailma parimad diskorid koos, välja arvatud Allan Roosileht ja Ryan Angelos – ei saa kurta. Ise olin küll kahjuks kodus sel ajal, kuna tehno on minu jaoks musikaalselt sama erutav nagu kodus pesumasina hääle kuulamine, aga sellegipoolest, super värk. Teiseks suur

Mulle meeldivad juuni ja juuli. Miks? Põhjuseid on mitu. Esiteks vana hea onu Heino nali, et siis on suvi ja joogid on kuumad ning tüdrukud külmad. Aga teiseks sellepärast, et ma saan oma kuu kokkuvõttes paaris kohas lihtsalt n-tähe l-tähe vastu vahetada ja ongi uus teos sündinud. Jokk, kuidas juunist saab iisili juuli. Ma arvan,

Juuni oli finantsilises mõttes (ja ilma osas vist ka…) selle aasta kõige sitem kuu. Miks? Ma kohe räägin. Juuni imes seetõttu, et tegin jooksva aasta kõige minimalistlikuma sisse voolava papi numbri ja samas ka säästuprotsendi. Pool aastat on läbi, keskmine säästukas kõigub seal 40% juures ja juuni number oli 23%. Summa mõttes oli tegelikult okei,

Olgu jumal tänatud selle eest, et elame kapitalismiajastul ja 40 neitsit ning igavese finantsvabaduse võidab see, kellel manalasse minnes enim manti kokku aetud on! Mina olen ka täiega selle poolt, et ennast igal võimalusel üle kulutada. Säästmine on pussudele. Nii nagu seda on kätekreem, klassikaline muusika, salatid ja turvavööd. Ma käin päris palju teiste lastega õues

Okei, asi on nüüd nii, et mina olen ennast täiesti käima tõmmanud ideega, et pean iga kuu vähemalt 50% oma sissetulekutest kuhugi krattima surama. Alla selle tunnen ennast läbikukkujana ja väiksemat säästuprotsenti kardan nagu Orkut Facebooki. Sellist eesmärki ei ole väga lihtne täita ja vahel tekitab see rohkem stressi, kui kogu see projekt väärt on.

Hõissa, Rahakratt jälle siin. No shit, eksole, kui see minu blogi ja minu postitus on. Tunnen, et kevad on püksi tulnud, proovin leida taas rohkem aega ja energiat kirjutamiseks. Ilmselt südasuvel see kõver jälle kukub, kuna siis tuleb õues vindise peaga vastu naabrimehe ufogrilli nõjatuda ja vaadata, kuidas ta oma igasuvist muruniiduki putitamise hooaega alustab.