Esmalt tervitan kõiki neid, kes on praeguseks juba uue aasta lubaduste ree peale maha libisenud nagu liiga rasvased vinkupirukad pliidiplaadilt. Te ei ole üksi, teid on palju!
Aga kuidas minu aasta alanud on?…
Kõrge viis, mu kuulekad jüngrid!
Olen taas ühe ajaloolise hetke lävepakul ning juba 75. korda teie ees oma sentide kõlistamisega. Nagu öeldakse, siis vaid kaks asja siin maailmas on kindlad. Ei, eksite.…
Esiteks nagu… miks ma üldse vabandan siin teie ees? Minu blogi, ise tean, mis teen siin. Kui tahan, siis hakkan kiusu pärast edaspidi üldse valge font´iga neid postitusi teile kirjutama. Proovige siis lugeda ja vinguda.…
Tuti-frutti, finantskaanid!
Tulite jälle mu blogisse amelema lootuses, et mingit head puru teie ette pudistan? Hah, naiivitarid olete. Midagi siit ei pudene. Räägin ühe karmi loo teile hoopis. Ja lõpus natuke ühe maailma kõige kallima digipanga ipost (kirjutasin selle siia endal meenutuseks, et ära ei unustaks).…
Palju õnne mulle teie kõigi poolt!
MIS-MOO-DI SEE AEG NII NO-BE-DALT LEN-NA-NUD ON?!?!
Ma vannun, et alles üleeile istusin wordpressi get started lehel ja mõtlesin, et tavai, see teekond saab märgistatud kogu oma aus ja hiilguses, kogu oma raskuses ja rotluses, kogu higis, vaevas, võlgades ja rõõmudes.…
Chowwww-bowww, sendininjad!
Ega ma ausalt öeldes ei tea, mis häält ninjad teevad, aga tahtsin teid seekord veidi teisiti teid tervitada. Loogiliselt võttes ei tee tegelt ninjad vist üldse häält, et mitte oma liikumisi reeta, aga ma ei teagi.…