Chowwww-bowww, sendininjad! Ega ma ausalt öeldes ei tea, mis häält ninjad teevad, aga tahtsin teid seekord veidi teisiti teid tervitada. Loogiliselt võttes ei tee tegelt ninjad vist üldse häält, et mitte oma liikumisi reeta, aga ma ei teagi. Las seekord jääb siis nii. Tulin täna aru andma, mis mu rahakotis viimasel ajal toimub ja miks […]
Tuti-pluti, sendininjad! Kõigepealt väike seletuskiri, miks ma ühismeedias nii vagur olen olnud ja vahel ei jaksa isegi privas kaasa jaurata teiega. See eelmine postitus, mille ma kirjutasin. Noh, see, et maja ostsin. Saate aru, kui palju aega võtab vana maja tühjaks tassimine ja vana mööbli uuega asendamine? Koristamine? Plaanide tegemine? Vallale tere ütlemine jne? Eelmised
Kummardus, ninjad! Käisin hiljuti sendiusuliste Woodstocki lavalaudadel rääkimas teemast “Minu teekond 400k juurest milkuni”. Ma tõesti ei saa aru, kuidas ma siis nii rumal olin ja ei osanud sellest hüppest rääkida, millest täna teile pajatada kavatsen. Aga alustame natuke tagantpoolt. Kes poleks kuulnud jutte, et intressid peatselt tõusevad, cash is trash, armasta laenu nagu türklane
Tuti-pluti, sendininjad! On suur au taaskord teie monitoridele trügida. Katkestagem kõik mõttetu (töö) ja tulge nüüd korraks siia, sest kohe keeran juuni rulli, viskan õlale nagu laiba vaiba ja viin keldrisse ära. Mul on ka parematki teha, kui siin teiega koos minu sente lugeda. Juuni kohta ütleks, et kõige ässam on see, et saab kõvasti
Mis oleks, kui investeeriksime koos Sequoia Capitali, Andreessen Horowitzi ja Google VC firmaga samasse ettevõttesse? Andestust, minusugused madalalaubalised, et sissejuhatav lause kohe selliseid sõnu täis, millest ma ise ka mitte midagi aru ei saanud. Aga proovige end loost läbi närida, kuna lõpus on infot, kuidas kuni 600 taala väärtuses tasuta aktsiaid saada ning instas viskan
Tere taas, austatud publikum Nagu isegi näete, siis elu on viimasel ajal nii hea olnud, et viskan minimaalse pingutusega muudkui kokkuvõtteid üles ja ilmselt arvate, et ma enam voodist ei tõusegi: lasen vahepeal Filipiinidelt Mart Helme põrkega toodud teenindajannal oma faasani sulgedest kummi topitud patja kloppida ning rikaste kraamiga (margariin, kokaiin, kalli liitri hinnaga papist
Vaatan, et mu elu on parem kui Genkal Read More »
Tuti-pluti, sendininjad! Pean vabandama, et veidi hõredalt siia satun. Ilmselt harvemgi kui teie. Tundub, et rant-ou-jee (hääldus: rant-uujeeee!) elu on veidi rohkem sisse löönud ja tõesti leian end vabal ajal rohkem raamat näpus kuskil mõnulemas või uutele plaanidele hoogu sisse lükkamas. Aga nii ongi okei ja tegelt ma ei peaks siin midagi nii alandlikult vabandama.
Tuti-pluti, sendininjad! Teeme need sotid kohe selgeks, et eelmise loo vastukajaks sain päris palju imestavaid silmi (õnneks mitte Sopranode stiilis ümbrikutes trepikoja postkasti), et miks mul nii imelik bilanss kokku on aetud. Mõelge nüüd natuke oma nahast melonitega ise ka, kallikesed. See kõik on ju üle 5a kogunenud, mul on selle ajaga igasugu hoogusid peal
Mul oli alguses plaan teha see lugu kuskil augustis-septembris oma 6. sünnipäeval, et vaadata, mida kõike selle ajaga ja teekonna jooksul kokku kraapida olen suutnud ning mis on olnud kõige tasuvam/mittetasuvam. Aga kuna mul oli ühel õhtul igav, siis hakkasin oma bilanssi otsast juba praegu kokku panema ja sain päris hea ülevaate. Kaugeltki mitte ei
Kõik tee on katki! Kui oli midagi, mis sai katki minna, siis see märtsis katki ka läks. Paremale-vasakule, kõik läks katki. Pardel? Katki. Riided? Katki. Hambad? Regulaarne hooldus. Peast? Katki. Tervis? Katki. Nagu… mulle lihtsalt ei meenugi kõik, mis veel katki läks, aga ma kulutasin üle 50% sissetulekutest, et kõik need asjad terveks või uueks