Uncategorized

NOOO, KAS TE OLETE VALMIS? EI KUULE!! KAS TE OLETE VALMIIIIIS? Püüdsin selle hõike siia Jüri Pootsmani hääle ja karismaga trükkida, aga siis jäin mõtlema, et vb ta üldse ei karjugi nii inetult oma kontserditel. Keegi teab? Võite mulle kirja saata ja kui ta tõesti nii ei tee, siis vabandan Jüri eest ja viskan käbe […]

Pealkirjadega pean ma veel vaeva nägema, ma tean. Ilmselgelt annaks kuidagi informatiivsema rea välja mõelda, aga samas – siis oleks teil ju igav ja liiga lihtne. Millest täna jutt? Olete oma panused juba teinud, et kui palju suusad-laiali saavad seekord omavahel pealkiri ja sisu olla mu blogis? Tahan hingelt maha saada ühe kiire mõtte, mis

Ma mäletan selgelt seda päeva, kui mu ülipopulaarsesse FB fännikirjade postkasti, kuhu enamasti kirjutavad millegipärast peamiselt vanemad härrasmehed, maandus kiri Investor Toomaselt kutsega tulla temanimelisele iga-aastasele Rahahimurate Tantrafestivalile. Esimene mõte oli, et õujee, saab kümme tonni honorari küsida ja kuhugi lavale edvistama minna. Ma olen näinud küll, kuidas Taukar ja Koit Toomepaarõlutpoest laval oma pilgud

Tsau. Tulin siia korraks blogelema jälle. Blogelema tähendab seda, kui blogija logeleb. Tahtsin öelda, et täna kandsin välja oma viimased rahad Twinost. Teate küll, see lätakate rahaportaal, eks. Miks kandsin? Appi, noh, ausalt. Kuidas saab veel kellelgi nii loll küsimus olla? Olen juba ammu rääkinud, et surun kõik oma vaba pleki ja ka Twino raha

Käesolev pealkiri on inspireeritud maailma kõige ebameeldivamatest asjadest, sest näita mulle laenusid armastavat finantsblogerit ja ma näitan sulle ilutulestikku nautivat chihuahuat. Või üldse ükskõik mida nautivat chihuahuat. Täna räägime võlgadest ja selle liigi ühest kõige suuremast ja levinumast esindajast – koduvõlast. Või kas isehakanud investeerimisspetsialistina võiksin hakata kasutama väljendit koduvõimendus? Enne asja kallale asumist kirjeldan

Oi, kui kaua murdsin pead. Murdsin pead, kuidas esitada teile oma 2018. aasta finantsaruanne, et see oleks piisavalt põnev, rabaks jalust, pakuks nalja ja mõne pisara nuttugi ning ehk mõne fragmendi Evelini nudipiltidest, kellega koos plaanin postituse lõpus liituda mingi tuharapüramiidiskeemi-elustiiliga: Ja ei suutnudki midagi niiväga eriilmelist välja mõelda. Tuhlasin oma eelmistes kokkuvõtetes ja saan

Hola, kallid rahapuugid! Mis tunne on uue aasta esimesel päeval? Pea valutab nagu oleks Tallinna linn oma ilutulestiku sinu kolba sees korraldanud, eks? Ma tean. Mul on täpselt sama – pool päeva on juba läbi, aga ma olen endiselt kellegi vannis kuskil tundmatus korteris, frakk seljas ja adenoidideni Mummi ja Vövv Klikood täis pumbatud. Mis

Täiesti tõsiselt mõtlen, et teen uue väljakutse iseendale – paast uudisportaalidest. Miks? Olen ennast oma lühikese eluea jooksul üsna meelekindlaks vennaks pidanud. Kui midagi plaani võtan, siis üldiselt enne rahule ei jäta, kui siht käes on. Muidugi tuleb vahepeal plaani veitsa modida ja vastavalt uutele oludele kõpitseda, aga suures pildis jääb ju eesmärk jõusse. Praegu

Tulin Soome ja kohe läks südame alt soojaks. Just siin ma tahangi elada! Kohe sadamas tehakse selgeks, mis rolli keegi ühiskonnas mängib ja kus asetseb kohalikus hierarhias eestlane. Ei ole mingit ümbernurgajuttu. Ning taamal õitseb uusarendus. Eläma on kukka!

Kes esimesena Heiki Valnerile helistas praegu, see on tubli ja saab mult auhinnaks ühe peekonimaitselise TUC’i küpsise. Mäletate veel blogi algusaegadest, kui rääkisin oma kassist nimega iPhone? Tema on tänaseks juba käpad pea alla pannud ja lükkab öösiti riiulilt käpaga asju maha kasside taevas. Või noh, pigem põrgus ikka, tegelt. Ma julgen öelda, et olin