Jõu, nindšad!
Ma ei tea, miks ma viimasel ajal vähem siin kulda teie ette poetan, aga ju see ikka sellest on, et tegemisi on nii palju, mis omakorda tähendab tegelikult rohkem kulda, mida jagada võiks!…
Hõissa, rahakaanid!
Te märkasite, et jaanuaris oli mul siin täielik vaikus? See viimatine suur ja põhjalik eesmärkide postitus võttis kogu võhma ja ma olen täiesti paanikas, kuidas see teie ees siin ära teha.…
Ooooooo, ekraaniväline pärisüritus, kuidas ma olen sind igatsenud! Mitte küll sama palju nagu igakevadisi börsidividende või nagu naabri uut ja kiiremat paroolivaba wifit, aga üsna lähedale.
Eelmisel nädalal käisin ma üle pika aja ühes IT firmas rahast rääkimas ja oma heledalt laksuva tõepiitsaga ullikesi nahutamas: ikka see vana hea mantra, et kui praegu pritsib kõvasti peale, siis pane see enda kasuks tööle, sest ükspäev sa enam samas tempos kütta ei viitsi ja siis oleks tore, kui elukvaliteet ei langeks.…
Tuti-pluti, rahapuugid!
Ma ütlen kohe alguses ära, et kuna mai oli nii jõhker higitulu kuu, siis ma ei jaksa isegi seda postitust praegu kirjutada. Kuigi ma plaanisin selle aasta suvest pooleldi pinsile jääda, siis praegu olen otsinud ikkagi võimalusi, kuidas tiibu sirutada ja higi hinnaga oma oskusi müüa.…
Kui ma oleksin kunagi paari oma sõbra nõu kuulanud, kes ütlesid: “Ära hakka jändama mingi investeerimisega, see on täielik hookus-pookus ja kõige mõistlikum on leida hea töökoht – see on kõige kindlam”, siis ma oleksin täna pankrotis.…
Kui pidu toimus veebruari alguses, aga mina jõudsin alles täna koju, siis see näitab, et tegemist oli hea peoga, onju?
Novott, sellepärast ma käingi nii harva õues teistega mängimas, et pikale kisub.…
Ma ei oleks iial arvanud, et kirjutan kunagi oma blogis üle 60. aastasest ja 330 eurot kuus pensioni saavast vennast, keda ma võiksin nimetada praegu isegi üheks oma natuke nagu (sosinal)… eeskujuks?…
Tuti-pluti, rahahimurad!
Esmased asjad esmaselt: kõigepealt üks kõrge kaarega kraaps kõigi ees, kes te mul siin noolimas käite, teid oli jaanuaris ligi viiskend tuhat jõllitajat! 50 000! Midagi targemat ei ole lugeda vä?…
Vauu, ma ei oleks arvanud, et ma kunagi nii ütlen, aga… nii on. Ma ei saa hakkama vähemaga kui 2500 eurot kuus!
Ometi teen ma kõik selleks, et kulud miinimumis oleksid ja preach´in siin ju teilegi, et ärge ostke mõttetut jama kokku jms.…
Vanemad inimesed mul siin ehk mäletavad, kuidas Indrek Kasela paar aastat tagasi ennast korraks internetti logis ja prõõkas, et lumeräitsakate põlvkond kulutab arutult palju teikõvei kohvile ja käsitöö artisan puidust võikudele.…