Ooooooo, ekraaniväline pärisüritus, kuidas ma olen sind igatsenud! Mitte küll sama palju nagu igakevadisi börsidividende või nagu naabri uut ja kiiremat paroolivaba wifit, aga üsna lähedale.
Eelmisel nädalal käisin ma üle pika aja ühes IT firmas rahast rääkimas ja oma heledalt laksuva tõepiitsaga ullikesi nahutamas: ikka see vana hea mantra, et kui praegu pritsib kõvasti peale, siis pane see enda kasuks tööle, sest ükspäev sa enam samas tempos kütta ei viitsi ja siis oleks tore, kui elukvaliteet ei langeks.…
Käsi püsti, kes mäletab mu hiljutist lugu tujutahvlist?
Käsi püsti, kes selle endale ka tegi?
Ja lõpuks käsi püsti, kes oma tujutahvli nimel nüüd tegutseb?
Mina! Mina! Mina!
Nagu ma ikka tavatsen öelda, siis lisaks niisama demagoogitsemisele ja mölisemisele pean ma vahel tegusid ka tegema, et teile selles kehvasti valgustatud ning investoriteliidu suguseid inimsööjataimi täis finantsdžunglis teed ette näidata.…
Tuti-pluti, rahapuugid, Rahakratt on jälle eetris! No shit, eksole, kui see minu blogi ja minu postitus on.
Aprill on möödas ja elame veel, aga mis elu see on… Mis siis möödunud kuuga juhtuda jõudis?…
Tuti-pluti, kaasteelised!
Sattusin oma blogi lugema (wow, no kes kirjutab nii hästi, maivõi!) ja pean tõdema, et viimased lood on siin sama pehmed nagu firma suvepäevadel binoklijalkas võidetud firma logodega fliis.…
Tuti-pluti, rahahimurad!
Esmased asjad esmaselt: kõigepealt üks kõrge kaarega kraaps kõigi ees, kes te mul siin noolimas käite, teid oli jaanuaris ligi viiskend tuhat jõllitajat! 50 000! Midagi targemat ei ole lugeda vä?…
Vauu, ma ei oleks arvanud, et ma kunagi nii ütlen, aga… nii on. Ma ei saa hakkama vähemaga kui 2500 eurot kuus!
Ometi teen ma kõik selleks, et kulud miinimumis oleksid ja preach´in siin ju teilegi, et ärge ostke mõttetut jama kokku jms.…
Vanemad inimesed mul siin ehk mäletavad, kuidas Indrek Kasela paar aastat tagasi ennast korraks internetti logis ja prõõkas, et lumeräitsakate põlvkond kulutab arutult palju teikõvei kohvile ja käsitöö artisan puidust võikudele.…
Ma lubasin, et sel aastal enam oma blogisse ei tule, aga võta näpust. Ma lihtsalt ei suuda end siit eemale hoida, kui keegi nii ägedat asja kirjutab ja nii vaimukas on.…
Ma arvan, et see jääb mu 2019. aasta viimaseks postituseks. Vist. Aga ma ei hakka siin kokku lööma oma sente ja muid numbreid. Need vaatame jaanuari alguses üle. Sisetunne ütleb, et siit tuleb praegu selline tänuavalduse/ventileerimise lugu, sest muidu on nii, et jään teile võõraks.…